Sellist. Kordan, Toompead rünnatakse. Tule taevas appi, mul on kahju ja ma vabandan väga hästi välja ei paista. Olukorrast riigis. Tere, head pühapäeva kõigile, alustame saadet olukorrast riigis, Anvar Samost ja Kalle Muuli stuudiosse räägime sellest ja pisut ametiühingu juhi valimisest, mis on sel nädalal teatava intriigi saanud. Räägime ka väidetavalt kadunud kolme kolmest 1000-st kooliealisest lapsest, keda üheski koolis justkui nagu ei ole. Räägime sellest, mis on tähtsam, kas väike Illimar või staarvoorus? Jaa, teatavatest suurtest investeeringutest, mida Eesti riik võiks järgmistel aastatel teha sellest, kui nad on tahtnud juba kaks saadet rääkida, kuidagi aega jäänud, et loodetavasti, et siis selles selles saates suudame selle teema ära käsitleda, aga enne seda kõike toredat meie tavapärane nädala tähtsamate sündmuste edetabel. Olukorrast riigis. Esikohale paigutasime uudise, mis siis annab meile teada sellest, mis paljudel inimestel ilmselt ammugi selge on nimelt uueks kaitseväe juhatajaks Ants Laaneots asemel saab siis brigaadikindral Riho Terras. Vähemalt nii on kaitseminister ja riigikogu riigikaitsekomisjon sel nädalal meile teatanud. Nädala sündmus number kaks puudutab sadu tuhandeid inimesi keda seni ähvardas see, et raha tuleb võtma hakata suuremate pankade poolt. Ühiselt. Siis aut Sorstitud ma ei tea, mis eestikeelne parem sõna võiksin olla, et opereerimiseks välja antud. Ettevõtete ette võtta siis nagu võrgust raha võtmine oleks neid inimesi ähvardanud. Nüüd on selge, et kuna Eesti suurim pank Swedbank selle ühise sularaha sularahaautomaatide võrgustiku loomisega kaasa ei lähe, et siis tõenäoliselt sellest projektist ka mingit suuremat asja ei saa ja inimestel on jätkuvalt rohkem valikuvabadust ja ilmselt ka lühemad järjekorrad pangaautomaadi juures. No kolmas uudis nüüd küll sadu tuhandeid inimesi ei puuduta, ehkki võiks, või peaks et vaatasime järgi, uskumatu küll, aga Eesti ametiühingutes on meil kokku 30500 liiget, võib-olla paar inimest siia-sinna, aga aga algas siis ametiühingute juhi valimiskampaaniajuhti, see peaks selguma novembri keskpaiku, aga transpordi ametiühing on andnud teada, et soovib praeguse juhi Harri Taliga väljavahetamist nende esimehe Peep Petersoni vastu. Enamus näib siiski olevat ametiühingute keskliidus. Teist meelt. Ja uudis number neli. Kohtuotsus mida Eestis väga tihti ei sünni. Eesti sai siis nimelt reedel Tartu maakohtu otsusega juurde ühe veel ühe eluaegse vangi. Kahe vanema naise mõrvamise eest mõisteti süüdi 59 aastane mees. Ja viiendaks, Eesti võttis Euroopa meistrivõistluste valikgrupimängus Põhja-Iirimaad kaks üks Konstantin Vassiljevi väravatest ja säilitas võimaluse, et pääseda ka põhivõistluse põhivõistlusele ehk siis alagrupist edasi. See, kas kas edasipääs aset leiab, sõltub eelkõige Serbiast, kes siis peaks oma järgmise mängu võitma. Olukorrast riigis. Aga alustame siis nendest samadest ametiühingutest. Ma üldse ei tea, miks me sellest tõesti räägime siin sellepärast et tegemist ei ole ju teab mis suurorganisatsiooniga, et Eesti Evangeelse Luteri kiriku siseasjadest pole me siin saates vist minu meelest kordagi rääkinud ameti seda juba mitmendat korda, et et Eestis on palju-palju erinevaid gruppe, kus liikmeid on kõvasti rohkem kui 30000, et noh, näiteks mitmetel ajalehtedel on tellijaid rohkem või siis päris mitmetel aastatel tellijaid rohkem kui 30000 ja, ja noh, mis võrdlusi võiks veel tuua, et neid inimesi, kes Eestis kasutavad mobiiltelefoni neid on üle miljoni ja Aga kui ma toon kohe teistsugused võrdlused, siis sa kohe saad aru, erakondades on muidugi vähem Leaks jutt, natuke natukene demagoogia ja kõige suurem erakond on vist mingi palju on keskerakonnas riiklikust seal 12 või 13, üldiselt võiks arvestada sinna 10000 kanti, mõnel erakonnal natukene rohkem, mõnel erakonnal natukene vähem, ma kahtleks ühe täpsustada, aga ma arvan, et, et seda, seda meediakajastust, mida sai näiteks Edgar Savisaare ja Jüri Ratase vaheline. Noh, kas võib ütelda nüüd rebimine erakonna esimehe juhatuse või esimehe ette, esi esi esimehe kohale, et seda kindlasti ei anna võrrelda kolm korda suurema organisatsiooni ametiühingute kampaaniaga, et vaidlen kohe vastu ka selle peale, et sõltub ikka organisatsiooni mõjukusest ka just sõltub organisatsiooni mõjukusest ka, et nagu siin Sel nädalal ütles üks väheseid asju, milles ma üldse peterselliga nõus olen. Et siis transpordi ametiühingu juht Peep Peterson pani sel nädalal jälle lipsu ette ja valge särgi selga ja läks kaamerate ette taas teatada, sellest kandideerib Harri Taliga vastu siis ametiühingute keskliidu esimeheks ja ütles, et ametiühingute mõju on Eestis vähene. Kunagi varem ei ole Eesti ametiühingu liikme olnud nii sügavas kriisis, on sellega ta muidugi eksib selles mõttes, et. Eestis on kogu aeg nii sügavas kriisis ja minu meelest ei ole mingit vahetatud viimase Viimase 20 aasta jooksul ja päris õige ametiühingu liikumise kriis oli Eestis muidugi aastatel 1940 kuni 1991, kui noh, ametiühingud olid sisulised, muudetud kommunistliku partei selliseks aktiivseks käepikenduseks inimeste ajupesu teostamisel. Aga noh, selles mõttes, et kui me vaatame viimase 20 aasta peale, siis mina küll ei suuda eristada, millal see kriis on sügavam või või madalam, et täpselt ühtemoodi on see asi kook kulgenud, et et ametiühingute kriisist millegipärast ma ei kuulnud Peep Petersoni siis rääkimast, kui ajakirjanikud aastate vältel tulutult nõudsid andmeid selle kohta paljud ametiühingutes liikmeid ja B selle kohta, et millistest allikatest moodustab Eesti ametiühingute keskliidu tulu ja ei, ei tahetud seda majandusaasta aruannet välja anda veel ka 2010. aastal möödunud aastal, ma rõhutan siis, kui tegelikult kõikidel mittetulundusühingutel muutus majandusaasta aruande avalikustamine äriregistri kaudu kohustuslikuks. Siis veel Tollane esimees ja praegune esimees Harri Taliga leidis ajakirjanikele vastates kõikvõimalikke erinevaid põhjuseid mikspärast. Ametiühingute aastaaruannet ei või avalikult välja anda ja ja seda enam siis seda aruannet oodati, kus aruanne ajakirjanikel lõpuks tänu seadusele kättesaadavaks sai, siis selgus, et ega seal midagi nagu eriti ei ole, et pole enam õieti raha ega vara ega tegevustega õieti midagi. No Anvar, ma arvan, et see võib kuulajale tunduda ka selline hapud viinamarjad, jutt, et asi nimelt selles, et kui inimesed ei tööta põhitööga kui töökoha kuskil, siis nad ei saa ametiühingutesse kuuluda ja kui Eestis töötute arv kasvab ja tööpuudus suureneb, siis ametiühingute liik põhiliikmete arv, noh, teoreetiliselt või põhimõtteliselt peaks vähenema, et me sinuga siin samuti saaks ilmselt ametiühingusse kuuluda, kuna kuna. Äsja töölt lahkun Malawi, kirume olukorda aga aga tegelikult võiks natukene arutada ehk selle üle, et et kas see on hea või halb, et Eesti ametiühingud on 20 aastat või, või üldse kogu aeg kriisis olnud ja ja kas oleks hea või, või halb see, kui Eesti ametiühingud oleksid noh, nii tugevad, kui nad on Kreekas või Soomes. Et eks seda võib vaadata mitme kandi pealt ja, ja sageli on öeldud kas Põhjamaade ametiühingute kohta või Prantsusmaa või, või mingi muu sellise kauaaegse demokraatiaga riigi kohta, et näed, ametiühingud segavat seal elu ja kogu aeg on mingid autojuhid blokeerivad teid ja, ja inimesed piketeerivad iga iga väiksemagi asja peale. Et eks see ole nii ja naa, et kindlasti mingid asjad on paremad kui ametiühing ei, ei, ei protesteeri iga asja peale ja ürita üleriigilist streiki iga pisimagi summa või iga pisimagi vastuolu puhul enda relvaks või, või läbirääkimisargumendiks kujundada. Aga teisest küljest jälle, kui me vaatame tööandja ja töötaja üldist suhet, siis selge on, see tööandja on tugevam pool, seal, tal on rohkem raha, rohkem teadmisi, rohkem võimalusi endale igasuguseid soodsamaid olukordi tekitada. Ja selles mõttes kindlasti töötaja oleks vaja mingit tuge, milleks võiks olla väga hästi ka ametiühing. Aga Eestis paraku noh, võib olla väga vähestel elualadel, selline tugi on olemas kui üldse. Ja see kindlasti on halb, minu meelest. Nojah, see ametiühing tegelikult ju oma selliselt teada-tuntud kujul kuulub pigem sinna kuskile 20. sajandi algusesse siis kui tööstuses erinevates tööstuslikult arenenud riikides töötas, siis tõesti miljoneid ja miljoneid inimesi, kelle töötingimused ei olnud kõige paremad ja kes said vähest palka ja kellel oli vähe õigusi ja siis ametiühingud olid nende inimeste jaoks oma nagu positsiooni kaitsmisel ja parandamisel esmatähtsaks vahendiks, et ilma ilma nende ametiühingutele, mis 20 sajandi alguses tegelikult tegutsesid, ei oleks meil seda ühiskonda, aga sellisel kujul, nagu ta tänasel päeval on ja oleks väga paljusid asju, mida me nagu loomulikuks peame noh, kasvõi kasvõi pensionikindlustus tänasel kujul või töötuskindlustust või või mingisuguseid noh, viiepäevast, töönädalat, kaheksatunnist, tööpäeva, eks ju, noh, see kõik on nagu väga loogiline, eks ju. Aga nüüd siin 2011. aastal nendest asjadest rääkides siis mulle tundub, et kindlasti Eestis on nagu selliseid majandusharusid, kus ametiühingul jätkuvalt veel sellises 20 sajandi alguse vaimus on midagi teha, neid on, eks ju noh kõikvõimalikud tekstiilitööstused ja ja noh, tavaline rasketööstus, energeetika. Meremehed, transporditöölised jah, tõesti, ma saan aru, seal on kõik täiesti loogiline, töötajaid on palju, neil on mõistlik oma huvide kaitsmiseks koonduda. Aga aga kui me mõtleme selle peale, et mis, mis ametiühing, mis rolli ametiühing mänginud näiteks nende inimeste elus, kes on hõivatud niux loomemajanduses, ma mõtlen seda kõige laiemas mõttes mitte ainult kunstnikke ja kirjanikke, vaid kana, neid inimesi, kes töötavad näiteks minu poolest kuskil IT valdkonnas või, või disaini valdkonnas või mingite tekstide tekstide valdkonnas, et nende inimeste elus ameti mängib väga väikest rolli, kuna nende inimeste töö üles kõik omavahel niivõrd erinevad ja nende inimeste kuidas öelda karjääriredel näeb niivõrd erinev välja, kui neid üksteise vahel üksteisega võrrelda, et ametiühingu klassikalises mõttes on seal raske midagi teha. Samas ma ei taha sugugi öelda, et nendel inimestel ei ole mingisuguseid ühiseid huvisid, mida võiks koos nagu kaitsta ja esindada, aga selleks peab see initsiatiiv paratamatult olema nende enda, nende nende inimeste endi poolt. Et kui siin rääkida selliste 20 kolmekümneaastaste, kas nende jaoks ametiühingute keskliit on ikka noh, valdavalt täiesti sama võõras näiteks kui, kui, kui ma tea elu Siberis, eks ju. Et sellest sellest nagu öeldakse, kuuldud ja saadakse aru niimoodi. Raamatutasandil, aga tegelikku kokkupuudet mõtet sellest, et see kokkupuude võiks tekkida ja nendel inimestel olemas No loomeinimestele ilmselt seda ametiühingu rolli täidab. On eliit, ei sa lähedki väga kitsasse valdkonda, ma tahan öelda, et loometegevusega tegeleb ka näiteks seesama insener, kes töötab Skype'is. Ja põhimõtteliselt jah, ajakirjaniku inimese intellekt e. Hädakisa kitsaks eks ju, selles mõttes, et loometegevusega tegeleb ka sinu kolleeg, ajakirjanik, kes Postimehe toimetuses nagu lugupidada Ta peaks just põhimõtteliselt on ju ka need liidud olemas ja, ja eks noh sa saad aru, et ajakirjanik, eriti võib-olla mitte nii hästi, aga põhimõtteliselt nad ikkagi mingit sellist rolli püüavad ka etendada ja, ja päris ametiühing, nad ei ole muidugi, aga mingisugune selline suhtlemiskana. Kas teiste organisatsioonide või riigiga on see ikkagi olemas, aga, aga ma arvan, et Eestis on see ikkagi praegu pigem pigem nukker, pigem halb, et ametiühingud nii kehvakesed on. Et kui sa vaatad neid probleeme ja küll sa loed siin üles neid töid, mida tehakse kas kätega või, või siis tõesti hulga inimestega koos, veeretatakse palki. Aga, aga võtame kas või viimase aja kõige kõige sellised kuumemad teemad, mis on olnud seoses palkade või töökohtadega õpetajate palganõudmised ja, ja läbirääkimised päästjate palgaprobleemid. Et seal ehkki ametiühingud on olemas, ei ole nad sugugi esiplaanil või, või ei, domineeri kõikide muude selliste suurte kanalitele, pigem nendest on jäänud mulje, et ajakirjandus võib-olla, et esindab huvigruppe palju rohkem kui, kui nende endi oma ametiühingud, et need et kui arvestada, kui palju meil on õpetajaid või kui mõjukad nad on või kui, kui tähtsat tähtsat rolli mängivad päästjad, et nende nagu aktsioonidest väljaastumistest ei ole jäänud küll sellist võimsat noh, üle üleriigilist muljet, et nüüd tuleb midagi teha või et nüüd on meie nõudmine, on väga tõsine, et siin me seisame ja teisiti ei saa. Ma ei arva, et iga asja puhul peaks ennast tompele põletama minema või isegi piketi maaga, aga aga, aga kindlasti saaks neid nõudmisi palju tõsisemalt ja tugevamalt väljendada ja, ja ka kaitsta, kui kui seal eesotsas oleks teistsugused juhid ja kui see koondumine oleks, oleks ka inimeste vahel ja see solidaarsus oleks suurem, et pigem on, on ühiskonnas mingisugune selline solidaarsuse puudus ja sellest võib-olla algab ka see ametiühingute nõrkus pihta. Ei ole päris nõus ja, ja üles välja, et mina olen täiesti seda meelt, mida, mida transpordi ametiühing küll ütleb, aga neil võivad olla mingid muud põhjused selleks ütlemiseks, mis ei lange kokku minu põhjustega. Aga Harri Taliga kindlasti minu meelest ei ole saanud selle ametiühingu juhina hästi hakkama. Ta ei, ta ei ole selline karismaatiline liider, kelle taha koonduda. Ta temas ei ole seda energiat ja jõudu, millega avada kabinetiuksi ja millega ka rahvast ühismeeleavaldustele kutsuda. No sellega ma olen nõus ja ma pean kohe siin ütlema, et sellist karismat ja energiat ja jõudu ei näe ka Peep Petersoni puhul mitte kuskilt, et tegemist on pigem inimesega, sülitab partei, teenis karjääri teha ja kellele ei, ei jookse mööda külgi maha omast arust ka näiteks kesknädala veergudel. Lihtsalt teiste inimeste labane sõimamine, aga, aga aga mis puudutab ametiühingu liidrite ametiühingu rolli, et sa saaksid siinsete inimeste vahel, ei ole Eestis nagu sellist solidaarsust ja see on nagu tõlkeks ametiühingu tekke ees. Ei, ma olen tegelikult teisel seisukohal, et ma arvan, et Eestis on inimestevahelist koostööd, solidaarsust palju rohkem kui väga paljudes teistes teistes riikides ja väga paljude teiste rahvaste juures, et, et pigem on see Eesti on alustanud suuresti 91. aastal nagu nullpunktist või, või kogunisti mingis mõttes miinuspunktist. Ja seetõttu meil ei ole paljusid nähtusi, mida teistes ühiskondades siin meie ümbruskonnas, nagu leidub neid nähtusi nagu puhtal kujul või mõnel mõnel juhul kogunisti üldse ei esine. Ja see ametiühingute nõrkus see ilmselt ikkagi tuleneb sellest, et teatud traditsioonid lõigati 40. aastal läbi mõnitati Nõukogude perioodi jooksul põhjalikult ära, keerati pea peale ja siis, kui 91. aastal me hakkasime siin ühiskonda uuesti nagu nullist üles ehitama, siis selgus, et väga paljudes kohtades ametiühingud tegelikult enam seda vajadust ameti on, jällegi inimesed tegelikult enam ei tunne, et oma õigusi suhetes tööandjaga kaitstakse, kas kuidagi teisiti, ma ei tea, kas paremini või halvemini, ilmselt pigem halvemini. Aga seda vajadust nagu ei nähtud. Ja noh, ma ei taha seda ametnikud päris võrreldes pangatšekiga, mida meil ei olegi nagu kuigi näiteks Ameerikas täiesti kained, eks ju. Aga midagi sinnapoole see kindlasti nagu on, et, et kui, kui, kui nagu ametiühingute tegelikult ka uueks saada ja, ja, ja võib-olla nagu kaasata ka neid inimesi, kes kes ei kuulu nende 30000 hulka, kes kuskil sellist 20. sajandi tööd teevad, et siis siis ametiühingute uus liider peaks olema kindlasti hoopis teisest põlvkonnast ja teistsuguse taustaga ja selles mõttes Peep Peterson Harri Taliga, pigem ühtemoodi mehed mitte erinevad, vaid väga-väga sarnased. Jah, et kui, kui vaadata seda ametiühingu viimase 20 aasta ajalugu, siis see on, on tõesti veider, miks ei ole Eestis ametiühingu liikumine kõvasti tekkinud, et aeg oli ju väga raske, ikkagi 90.-te algus? Ei olnud? Ei olnud isegi süüa ja kütet. Aasta või paar esimestel, aga jaa, rääkimata palgatasemetest või, või muudest sellistest asjadest, aga, aga sellist koondumist või liitumist lihtsa töövõtja vahel justkui ei olnud, et, et pigem mina näen seda ametiühingu teket Eestis ikkagi, nii et et nõukogude, selle ametiühingute keskliidu vara ja ametiühingute paraadi kellelegi vaja üle anda. Siis moodustati mingi organisatsioon, pandi sinna mingeid juhid ja siis need hakkasid leiutama, et oleks vaja mingit ametiühingut. Kes sai sellest varast äärmiselt veidral ja kiirel viisil? Jah, aga, aga küllap see vara jälle moondus millekski, teiseks, et ega see on energia jäävuse seadus, on ka vaga jäävuse seadused kuskil ja kellelegi tasku ta läheb. Et nii ta tekkis ja siis leiutati ka neid allorganisatsioon, et, et oleks, oleks keda valitseda ja, ja oleks mille, millele viidates oma oma siis seda võimu teostada või seda vara hallata ja, ja omada. Et nii ta on tekkinud ja seda aluspõhja miskipärast ei ole, et me võime jäädagi seda mõistatama, eks see võib ka sotsioloogidelega huvipakkuv teema olla, aga aga ma ei tea, kas ma olen seda kuuske ütelnud, aga mind on pikka aega kummitanud mõte, et Eestis on tegelikult olemas üks suurepärane ametiühingu liider ja, ja kui keegi tahab ette kujutada, milline võiks olla üks, üks selline vinge ametiühingu liider vähemalt praegusel ajaloolisel etapil Eestis, siis see võiks olla Edgar Savisaar minu meelest ja ma ütlen seda ilma nalja mõnitamata, tema võime kõikidele vastanduda, tema, tema võime masse liikuma panna ja tema võimega mingeid sedalaadi organisatsioonidest tööd teha on kindlasti täiesti halvasti rakendatud Keskerakonna eesotsas, kus ta, kus ta on viinud erakonna sellisesse isoleeritud seisundisse, et ma arvan, et ametiühingute juhiks tahab, eks suurepäraselt. Ma selle intellektuaalselt huvitav väitlejatele igaks juhuks kommenteerimata, minu meelest sa eksid, aga las ta olla, et kui mina peaksin ütlema, et kes oleks nagu inimene, kes võiks Eesti ametiühingutes ametiühingutes tuua rohkem liikmeid kui need 30000, kes seal praegu on, siis see peaks olema mingi selline isik, kes on pigem ettevõtluse taustaga. Kes ei ole olnud eluaeg mingisugune Siim Kallas on meil olnud juba ametiühingu juht. Siim Kallasele ettevõtluse taust olnud, kuna nagu meie kõik, et paljud meistrid, ta kasvas nõukogude ajal üles, kus ettevõtlusega on võimalik tegeleda. Et see peaks olema ettevõtluse taustaga inimene, kes tunneks tööandja kombeid, vajadusi ja tavasid ja neid kombeid, vajadused tavasi ära kasutades esindaks nagu väärikalt töövõtjate huve, nii et töövõtjad ja tööandjad mõlemad saaksid sellest kasu. Selliseid ametiühinguorganisatsioone muide Lääne-Euroopas ja Põhjamaades tegelikult on olemas, tasuks lihtsalt ringi vaadata ja ka selliseid ametiühingujuhte, kes on tulnud ettevõtlusest tegelikult Põhjamaades, on olemas. Olukorrast riigis. Lõppeval nädalal ma ei tea, kas nüüd vapustas, aga, aga käis üle Eesti uudis, et Eestis on 3000 koolikohustus ealist kooli kohustuslikku last kadunud 10 korda vähem kui ametiühingu liikmed. Kui numbritest rääkida, siis ma kasvataks teistsuguseid võrdlusi. Et seda kolme tuhandet illustreerida võiks ütelda, et 300 300 võib-olla on palju, aga 100 klassitäit. Või siis 10 sellist korralikku koolitäit lapsi on kadunud, et see, see peaks nagu rohkem mõtlema panema, kui kui võrdlusametiühingutega 10 kooli on meil kuskile kadunud, lihtsalt et haridusministeerium on siis teinud kohalikele omavalitsustele järelepärimise, et kus need lapsed on, miks nad koolis ei käi. Ja mida te nendest üldse teate? Et võib muidugi selle teema peale ütelda, et mis seal siis on, lapsevanemad läksid välismaale? Laste koolidesse teatamata, et nad on välismaale läinud või läksid juba sellisel ajal ära, kui lapsed ei olnudki veel koolikohustuslikus eas kuskil registrites on andmed alles ja lihtsalt kustutamata, et mingit probleemi tegelikult ei ole. Peale selle, et arvepidamine kehv, aga kui me, kui me lihtsalt oletame seda, et see on nii, siis selle, selle 3000 seas võib ka igasuguseid muid ja, ja tõsisemaid põhjuseid olla kuni selleni välja, et kuskil on 10 või 100 või või mingi hulk lapsi, mis võrreldes ametiühingu liikmetega täiesti tühine kogus. Anvar, eks ju. Kes on näiteks radiaatori külge aheldatud ja söövad koera kausist, eks ju. Et et kuni me ei tea, kus need lapsed on kuni viimseni siis peaks see olema ikkagi väga ja väga murettekitav küsimus. Jah, see 3000 on kindlasti selline number, mis väga valdavas osas koosnebki kõikvõimalikest rahvastikuregistri Rahvastikuregistri olukorda kirjeldavatest puudustest ehk siis inimesed ju siiamaani tegelikult ei registreeri oma elukohta, nii nagu seadusandja seda on ette näinud. Või registreerivad oma elukohta lähtuvalt mingitest muudest vajadustest, noh, kas me räägime inimestest, kes on välismaale ära sõitnud, kas siis ajutiselt või jäädavalt, kas me räägime inimestest, kes elavad ühes omavalitsuses käivad tööl, teises omavalitsuses, jaan oma elukoha registreerinud sinna omavalitsusse, seal segadust on seal kindlasti palju ja lapselast lapse koolipanek on kindlasti üks see koht, kus needsamad lapsevanemad siis võib-olla ühena vähestest kordadest mõtlevad ka tõsisemalt järgi selle peale, et kus kohas siis rahvastikuregistris peaks minu laps või lapsed asuma või kus kohas ma peaksin ise asuma, sellepärast et omavalitsused on ju väga kiivalt jälgimas seda, et ükski laps nende kallist maksuraha ei kulutaks, kui ta on teise omavalitsuse registrisse sisse kantud. Aga, aga ma arvan, et suur enamus, sest kolmest 1000-st on ikkagi mingisugused nii-öelda vead ja puudused, eksitused. Et kui me selle 3000 lööme lahti näiteks sedasama 12 kooliaasta peale nagu viska ühes lehes oli siin nägin seal graafikut, kus sai tehtud, siis need numbrid on üsna väikesed iga iga siis nagu selle nii-öelda kassi nii-öelda kujuteldavat klassi lõikes ja siin võib täiesti selgelt oletada siis, et väga paljud inimesed neist on välismaal. Ja sugugi mitte ainult sellisel viisil välismaal, nagu me siin sellises ajakirjanduse tavalises võtmes oleme harjunud ette kujutama, et ema on läinud nälja viletsuse pärast Iirimaale kalkuneid kitkuma või Soome haiglasse koristajaks, et tõenäoliselt ka Nende sadade ja vist tänaseks juba tuhandete Brüsselis Frankfurdis Strasbourgis töötavate euroametnike lapsed võivad ju suure tõenäosusega kuuluda nende hulka, keda siin Eesti rahvastikuregistris ei ole, kuid kes mingil hetkel seal registris on või kes, kes on seal registris mingil hetkel eksisteerinud, aga kes kuulis kuulis nagu Eestis ei käi, et siin siin on kindlasti väga palju põhjuseid ja, ja milles on sul kahtlemata õigus, on see, et miks sellest peab rääkima mitte selles nagu kurja konstandina tunduva numbri pärast suure numbri pärast vaid sellepärast, et täiesti tõenäoline on see tõesti, et nende 3000 lapse seas on. Noh, ma ei usu ka, et 100, aga see võib olla mõnikümmend sellist last, kelle probleem on tõesti väga ränk ja, ja, ja valus ja kelle ülesleidmisega Nende puudulike andmete juures võib ühiskonnale probleeme olla. Jah, et ma olen sinuga täiesti nõus täiskasvanute osas, et kui neil ei ole mingeid selliseid kohustusi, mille pärast nad peaksid ennast kuskil registreerima, siis inimeste liikumine võiks olla vaba ja inimesed ei pea endast riigile igal sammul teada andma ja, ja, ja nii edasi ja nii edasi, et see on vaba inimese puhul tema õigus ja, ja, ja lasku käia, aga lastega on see eripära Eestis, et seadusega kool nad kuulutatud kooli kohustuslikust alates sellest hetkest, kui nad saavad seitsmeaastaseks, ehk peavad siis kooli minema. Esimene oktoober vist on isegi see kuupäev paigas, kuni siis selle ajani, kui nad on põhiseaduslik või vabandust põhikooli ära lõpetanud või saanud siis seitsmeteistaastane nii kaua nad on koolikohustuslikud ja selleks on kehtestatud väga detailne kord, kuidas nende liikumist siis jälgida, et seda kohustust täidetakse? Aga, aga seekord lihtsalt ei toimi hästi laias laastus hästi üldiselt öeldes seisneb seekord selles, et laps peab olema kooli nimekirjas ja kuidas kooli ei tule siis juba alates teisest päevast peab hakkama kool tema vanemaid otsima taga. Ja kui ta vanemad ei leia, siis ta peab kohalikule omavalitsusele teatama, et, et laps on kadunud ja kohalik omavalitsus peab siis selle lapse kuidagi üles leidma. Aga, aga tegelikus elus, et nii ei toimi, on isegi muide ette nähtud koolikohustuse mittetäitmise eest rahatrahv vanematele kui nad ei garanteeri oma lapse nagu kooli ilmumist. Rahatrahv on kaheksa, 200 trahviühikut ja kui ma õigesti mäletan, siis. Eurodes võiks olla see üks trahviühik, et umbes neli eurot mis teeb siis umbes Eesti keskmise kuupalga maksimaalseks trahvisummaks. Ma ei julge, aga julgen oletada, seda trahvi pole mitte kunagi mitte kellelegi. Äkki üks on kellelegi väänatud lihtsalt sellepärast, et, et kedagi kuidagi karistada. Aga, aga, aga põhimõtteliselt seekord ei toimi ja seekord tuleks panna toimima just sellepärast, et siis me leiaksime üles ka need 10 või 100 või ma ei tea, võib-olla ka kaks last, olgu neid nii vähe või palju, kui need on. Igatahes kui nad ei täida koolikohustust sõna otseses mõttes, ehk siis tõesti ei käi koolis sisse, on ühiskonnale väga suur probleem ja väga suur patt nende ametnike poolt on see tegemata jätmine, et nad ei ole suutnud neid lapsi üles leida. Et siin on, on palju laiem probleem taga kui ainult see, et ütelda, et ah, küllap nad välismaale läksid ilusat elu otsima ja küllap nad seal õpivad ja küllap need saavad sealt toredad inimesed. Enamik küll, aga nende seas on lapsed, keda me ei leia üles. Olukorrast riigis. Aga kooliharidusest räägiks ka edasi. Kuidagi on juba niimoodi juhtunud, et kui Kui haridusminister või siis nüüd endine kaitseminister Jaak Aaviksoo midagi ütleb siis ütles, kipub. See kujund, mida ta välja ütleb, see kipub nagu alustama täiesti iseseisvat elu, ilmselt sellist, mida minister poliitik ise võib-olla ei pidanudki silmas. Nüüd on siis juhtunud niimoodi, et Eesti Ekspress on kirjutanud Jaak Aaviksoo just pikemat sorti portree looja, kui me lugu loeme, siis kuskil siin tagumises kolmandikus või isegi tagumises veerandikus on üks selline lause. Tsitaat loodetavasti ajakirjanikud õigesti tsiteerinud. Jaak Aaviksoo, Jaak Aaviksood, kus siis Aaviksoo retooriliselt küsib, et mida, mis tähendab, et lapsed ei loe, kuidas ei loe, ega lapsed pole lollimaks läinud, ütleb ta. Et nad ei loe, see ei tähenda, et nad ei arene. Nad vaatavad filme, on internetis mõttekriips staar voorus on kultuuriliselt olulisema tähtsusega taas ühiskonnas väike Illimar tsitaadi lõpp. Ja ausalt öeldes ma lugesin ka seda lugu läks lahti ja mina seda tsitaati ei pannud tähele ja, ja isenesest arutluskäiguna võrdlusena kujundina täiesti adekvaatne minu arust seal mitte midagi erilist, aga aga mõnedel inimestel läks asi väga palju korda. Ja just nimelt see, et kumb on siis olulisem sõnaga väänatud tegelikult ja võib-olla lihtsalt vägistatud kontekstist väljatõmbamise näide, et kumb on siis olulisem, et kas staar voorus või väike Illimar. Et kuni selleni välja, et sel nädalal siis TV3 eetris omavahel vaidlesid kirjandusprofessor Rein Veidemann ja kirjanik Kaur Kender selle üle, kumb siis tähtsam on ja loeti ette üks aga kaunis luuletus selle käigus. Aga meie nagu ma enne saadet arutasime, seda iseenesest see arutelu on päris põnev, et jätame Jaak Aaviksoo kõrvale, ärme keskendu Jaak Aaviksoole, aga, aga ma Tänakse Tänaks Jaak Aaviksoo selle mõtte või selle kujundi väljatoomise eest. Isik on siiski oluline ja ilmselt, kui sa selle selle liikvele minek, see on ka oluline, et kui seda ütleks Kaur Kender või Rein Veidemann, siis ma arvan, et see ei pälviks siiski sellist diskussiooni ühiskonnas, et tegemist on ikkagi haridusministriga, kes otseselt määrab ka mitte ainult lihtsalt oma arvamusavalduste sõnastust, vaid ka seda, mida ma tahan, mis hakkab haridusprogrammis olema või mida ma tahan õppekavaliselt vaevalt. Selle Jaak Aaviksoo ühe ühe väljundit kujundi tõttu hakatakse eesti koolide kohustusliku kirjanduse nimekirja või eesti kirjanduse õpikuid ümber tegema, et nii need asjad kindlasti ei ole, aga veel kord, et, et see on iseenesest päris tore arutelu, et maailm on ju võrreldes kas või 10 aasta tagusega oluliselt avardunud koolilaste jaoks. Ka viimase paari aasta jooksul on toimunud ju uskumatuid muutus, et kui ma kasvõi oma lapsi vaatan, see, millega nad oma vaba aega veedavad see ei sarnane ulatuslikus osas üldse sellega, millega lapsed veetsid oma vaba aega näiteks viis aastat tagasi. Kõik need puutetundlikud, ekraanid ja asjad ja internet ja, ja muu selline, et see on ikkagi kirjeldamatult palju arenenud viimaste aastate jooksul. Et võiksime arutleda siin tõesti, alustades siis provokatiivset selles küsimus, et kumb on olulisem, kas väike Illimar või või, või, või staarvoorus. Ma ei tea, võib-olla ma enne sellele küsimusele ühese vastuse andmist, eks ju, selge, ja, ja põhjaliku vastuse andmist, kas sa arvad, et selline vastasel olema tuletaks meelde, et oli aeg, kus ei olnud väikest Illimari ja ei olnud aega isegi kus või oli aeg, kus ei olnud isegi trikki pressi olemas, see ei olnud ka raamatuid olemas. Et küllap siis ka inimestena oli midagi oluline ja kuidagi nad suhtlesid ja, ja mingi kultuur ja väga arenenud kultuur oli olemas veel enne kõikide neid leiutisi, et selles mõttes ei ei, võib-olla ei peaks ehk keskenduma nendele kahele märksõnale, aga kui võtta neid märksõnu laiemalt väike Illimar Star Wars või, või siis tähesõjas. Et ma arvan, et ega ega kogu inimkonna kultuur või, või, või õppimine üldse hakkab ikkagi sellest peale, et sa pead teadma, mis oli enne, mis oli, mis oli enne tähesadu ja, ja mis oli enne seda, mis oli enne tähesadu ja nii edasi ja nii edasi. Et selge see, et enamik inimesi võib-olla ei vaja seda ja saavad oma igapäevase elu elatud ka tõesti ainult tähesaju vaadates. Aga selles Aaviksoole algselt oma omistatud lauses on minu meelest hästi rumal vastandumine sees, et miks, miks peaks neid asju üldse vastandama, mis on olulisem, mis ei ole olulisem, et mõlemad nad on Meie kultuuri osad. Ja, ja kui me ei tea seda, mis oli enne või kui me ei tea seda, mis on praegu siis vaieldamatult me oleme nagu kultuuriliselt vaesemad või harimatu maad või mis iganes. Et selles mõttes minu meelest mõlemad on olulised, kui, kui selliseid asju üldse olulisteks pidada, et, et väga raske on nakata midagi ettepoole tõstma või midagi tahapoole tõstma, et kui, kui võtta sellest ketist mingi lüli välja, siis paratamatult oled. Oled kindlasti puuduliku haridusega selles mõttes, et, et teha kas tähesadu või kirjutada raamatuid. Jah, et ma pigem Rein Veidemani asemel tsiteeriksin siin ühte teist kirjandusteadlast kelle loenguid ka mul on olnud võimalus omal ajal Tartu Ülikoolis kuulata, nimelt siis Tiit Hennostet, kes eelmisel aastal minu meelest hakkas juba üsna intensiivselt rääkima sellest, et et eesti kirjandus kui selline on järjest rohkem nišistumas. Ehk siis ei ole enam selliseid domineerivaid suuri teoseid, mida valdav osa Eesti ühiskonnast oleks lugenud. Seda nii uue kirjanduse osas kui ka nüüd ma võib-olla enam ei tsiteeri ennustajaid, räägin oma mõtteid, et mulle tundub, et ka selle vanema kirjanduse osas, et sealt tulebki see väikese Illimari nii-öelda olulisus. Ja küsimus sellest, et miks see väike Illimar üldse oluline on, et et üks asi on see, et kui meil ei teki nagu uusi domineerivaid kirjandusteoseid ei ole umbes sellist olukorda, kus ilmuks nagu täna Oskar Lutsu kevade ja siis paari aasta jooksul kolme-nelja aasta jooksul suurem osa eesti kirja Osketest inimestest loeks seda nagu, nagu see, nagu see 100 aastat tagasi tõenäoliselt toimus, et see on üks teema, aga, aga, aga minu meelest palju, palju keerulisem teema on see, et, et meil on tõenäoliselt järjest suurenemas ka see võimalused, et sa seda sedasama Oskar Lutsu kevadet, mida viimase 100 aasta jooksul on kooliõpilased kõik kooli õpilased, kes on Eesti haridussüsteemist ükskõik millise võimu ajal siis läbi käinud, need on kõik lugenud seda et võimalus, et nad ei ole seda lugenud, see muutub järjest suuremaks kuna, kuna seda tahtmist seda raamatut lugeda võib-olla enam nii palju ei ole ja seda sundi ühiskonnas on ka oluliselt vähemaks jäänud naljakal kombel nagu nõukogude režiim oli selline, mis sundis inimesi väga palju asju tegema ka vastu tahtmist. Samas ta sundis ka koolilapsi lugema teatud eesti kirjanduse tekste mida võib-olla noh, ühiskonna teistsuguse arengukäigu jooksul poleks ehk loetud väga paljud need nii-öelda kui Rein Veidemanni sõnu kasutades tüvitekstid Eesti kultuuris, nad on ju välja kujunenud pigem sellel nõukogude okupatsiooniperioodil, et nad ei olnud sellise sellise mõju tähtsuse ja kaaluga, 1939. aastal nad pigem omandasid selle kaalu aastatel 1900 ma ei tea seal 55 kuni 1988, et siis oli selles mõttes see, see aeg, kus kohustuslik kirjandus oli ikka nagu tõesti nagu kohustuslik ka tänapäeva koolis on see kohustuslik kirjandus olemas ja ja ma mäletan oma oma kooliajast, et, et et oli muidugi raamatuid, mis olid kuust, kus kirjandus olemas, aga mida vaatamata õpetajate kõikidele pingutustele ka minusugune kiirlugeja suur raamatukoi ei viitsinud läbi lugeda, et noh, kas või needsamad Vene Nõukogude kirjanduse nii-öelda suured teosed ja tähed, mis mulle tõesti mingit huvi pakkunud, kuna mulis seostunud nende tegelaste ja nende nende oludega absoluutselt mitte midagi, ma lihtsalt ei viitsinud lugeda maja ja ma leidsin kuskilt mingit sisukokkuvõtted, mida ma siis õpetajale osavalt nagu edastasin. Et kas me oleme sellises punktis, et kust nagu eesti rahvusest õpilastele koolis Eesti inimestele noortele inimestele ei lähe enam korda? Need olud ja need tegelased, kes olid olemas eesti kirjanduses 19. lõpul, 20 sajandi alguses, selle küsimuse mina vastata ei oska, aga küll ma arvan, et, et ilma nende tekstide teadmiseta senises mõttes eesti rahvust kannab, olemas olla ei saa, sest mis asi on Eesti rahvusMe, aktsepteerime eestlastena eestlaste hulgas inimesi, kes räägivad eesti keelt vigaselt, kes räägivad eesti keelt aktsendiga, kel puudub igasugune seos Eesti nii-öelda geenidega, nii palju, kui ta üldse olemas on, kes ei ole sündinud eestlaste perekonnas. Aga kes on ennast ise nagu lugenud eestlasteks sellega, et nad osalevad eesti kultuuris. Neid näiteid on meil siin palju ja me ei nõua nendelt inimestelt ei kodakondsust, ei keeleeksamit, ei, ei, ei, ei midagi muud kui ainult seda, et nad oskaksid nagu sõna sekka öelda, kui me äkki siin sinuga omavahel hakkame Oskar Lutsu kevadest rääkima või mõnest muust sellisest tekstist, et selle, selle seose kadumine on minu meelest oht ja see on oht just nimelt selle tõttu. Et see võtab ka nendelt uutelt tulijatelt eesti rahva sekka, kes ei sünnis eesti rahva sekka nagu sündimise teel või kes tulevad, see võtab ka nendelt võimaluse saada sellisel ilusal ja loogilisel ja siiamaani nagu sujuval moel eestlasteks. Nojah, et kui ma enne rääkisin Gutenbergi eelsetest aegadest, siis siis tulevikku minnes, eks tähesõjad on ka kunagi ajalugu ja, ja ilmselt ka klassikat, kui sa räägid mingitest tüvitekstidest, siis minu meelest on seal see seaduspära, et aja jooksul jääb neid vähemaks, et see, mis oli 1000 aastat tagasi sellest on tänapäeval olulisi asju. Väga vähe sellest, mis oli 100 aastat tagasi eesti kirjanduses, sellest on, on on veidi veidi veidi vähem kui sellest, mis oli 50 aastat tagasi ja nii edasi ja nii edasi, et, et kui, kui tänapäeval võib-olla on iga Ameerika film või iga Ameerika populaarsem film, mis eesti kinno jõuab noh, mingisuguses kultuurikihi oluline ja sellest räägitakse ja seda peaks teadma või, või on näiteks praegusele keskealistele põlvkonnale äkki olulised Eesti filmi ma ei tea, Viimse reliikvia kandist või, või kevade kandist või ka või ka siin me oleme või mis iganes mille, mille tsitaate võib igapäevaelus peaaegu et noh iga inimese suust aeg-ajalt kuulda, et, et siis ajapikku see kaob ju ära ja need, need tüvitekste jääb vähemaks ja minu meelest see, see asi, mille üle võib-olla, et seda välja ütlemata vaieldakse, on see, et kui palju seda nii-öelda, seda ajalugu peab meil kaasas olema, et kas me peame seda eesti kultuuri iga viimse kui raamatoni teadma. Kas see väike Illimar tänapäeval on oluline või võiks ta koolikavast välja jätta, võiks, võiks lastele panna selle asemele mingisuguse tähesõja juba või võtta kuskilt midagi muud, et missugune see ühine kultuuritaust olnud, milline see mälu on, et kas sa pead teadma Koidula iga viimse kui luuletuseni või piisab, kui sa ema südant tead, eks et et see on minu meelest küsimus, mitte mitte see, et kõike, mis ühiskondades või inimkond on üldse aja jooksul loonud ja mil, mis ka väärtuslik sealt on need, et kõike sa pead suutma säilitada, et ma arvan, et see ei ole nagu, nagu ei, ei, ei, ei mõistlik ega, ega ka see, mida peaks koolisüsteemis taotlema või mida peaks inimese hariduselt eeldama. Jah, ma tegin praegu kiire otsingu, võtsin ühe Eesti suure raamatupoe internetilehekülje lahti ja vaatasin, kas mul on võimalik sealt osta raamatut, väike Illimar ei ole. Et see on minu meelest nagu problemaatiline, et kindlasti ei saa eraettevõtjad seda küsimust lahendada. Aga kultuurkapital või, või ma ei tea, Kultuuriministeeriumi Haridus-Teadusministeerium võiksid küll mõelda selle peale, et kui minusugusel 40 aastasel tegelasel ei peaks juhuslikult olema kodus kapsaks loetud väikese Illimari teost, et siis ma võiksin minna raamatukauplusesse endale selle teose suvalisel ajal hankida, et need eesti kirjanduse põhiteosed, nad mõned neist on kättesaadavad, niimoodi mõned neist ei ole ja kindlasti oleks ka mõelda selle peale, et kuidas see väikese Illimari teos oleks kättesaadav sellele 12 aastasele, kes kõhutab diivani peal nina vastu Aipäädi ja, ja tegeleb igasuguste lollustega. Põhimõtteliselt aga, aga kui ta nüüd juhtub äkki näiteks telekat vaatama, mis on järjest halvemaks muutuv sündmus kahtlemata, või vanemate omavahelist vestlust kuulma, et siis tal tekiks nagu mõte, et vaataks siis järgi, et mis see väike Illimar nagu õieti on need, kes on see tädi Sofi, kellest Kaur Kender, nii intrigeerivalt TV3 eetris nagu rääkis, et, et praegu ma kardan, et, et siit internetis seda e-raamatut ja miks ei võiks olla tasuta kättesaadav tegelikult ma arvan, et oleks väga mõistlik. Et seda e-raamatut me ju tegelikult ei leia, et siin on jah, erinevad sellised kihid, et võib-olla see võrdlusstaar voolsiga on ühtepidi hea, ma tooksin ühe teise võrdluse, mida jälle Kaur Kender siin kasutanud, et tema võrdles väikest Illimari Mihhail Bulgakovi surematu teosega Meister ja Margarita, et seda on ka Eestis kindlasti väga paljud inimesed lugenud juba nõukogude ajal kindlasti. Eesti on üks väheseid kohti, kus ta üldse üldse üldse emakeeles lugeda sai, sest et nõukogude ajal see raamat ei olnud väga soositud. Ja see raamat teatud põlvkonna jaoks ja mitmete põlvkondade jaoks kahtlemata on midagi sellist, mis on andnud teatava osa maailmanägemisest ja mis aitab leida ühist keelt inimestega, kes on sinust elanud geograafiliselt kümnete tuhandete kilomeetrite kaugusel mulle endale olnud erinevates kohtades üle üle üle Euroopa ja ka Ameerikas vestlus inimestega kellega me saame ühisel lainel just nimelt sellepärast, et nemad teavad meistri margarita tegelasi, nad teavad, need sündmused teevad olustikku, nad teavad, miks Bulgakov sellise raamatu kirjutas, kuidas ta kirjutas mismoodi see kirjeldab seda ühiskonda, kus see raamat sündis. Ja, ja see on kõik väga tore ja ma arvan, see meistri margarita, teadmine mind nagu kuidas öelda maailma suhtes nagu palju paremasse positsiooni asetanud kui mõnda teist inimest, kes seal raamatut kunagi lugenud ei ole. Aga Eesti keel ja eesti kultuur, eesti kirjandus eelkõige just nimelt see, eestlaseks olemine on niivõrd väike nähtus maailmas, et Meister ja Margarita meid siin ei aita. Meid saabki aidata kevade väike Illimar ja veel mingeid lugematud kirjandus, filmi- ja muusikateosed, mida eestlased on selle viimase paarisaja aasta vältel jõudnud luua. Ja samas pulgaakowist kinni, mõttesse või meistrist emaga viidast kinni võttes, et seal on ju viited ja kihistusi, mis tegelikult ei sulle, mulle ega sellisele 99-le protsendile eesti lugejatest ei ütle mitte midagi, sellepärast et need on vene kultuuritaustaga ja ja me ei tea neid, aga see ei takista meil kuidagi nautimas seda meistrit Margaritat nende teadmiste piirdes, mis meil on olemas. Sellega ma tahan ütelda seda, et et ega nende nende nii-öelda tüvitekstidest tegelikult on see Rein Veidemanni noh, väga sageli kasutatud sõna päris hea sõna. Et saab ilma pikema seletamise ära ütelda, mida, nagu mõeldakse, et see arv ei saa siiski olla lõputu ja selles mõttes ma olen Aaviksooga pigem ühte meelt, et et seda tuleks väga hoolikalt vaadata ikkagi, mida, mida nende nende tekstide osas pakkuda. Ja kui need tõesti ei kõneta tänapäevast, lugejat ei ole talle olulised, siis ega neid ei saa ka väevõimuga kuidagi talle ütleme, tema kultuuri või tema sellisesse haridusse sisse tuua, et sa võid ju lasta tal selle läbi lugeda. Võid ju lasta tal kirjutada ka lugemispäevikusse selle üles, kui ta kirjuta seda naabripoisi pealt maha, siis seda isegi isiklikult. Aga sinnapaika see ka jääb, see see ei tule tal ei aktiivselt kaasa ei, ei mõjuta kuidagi tema maailmanägemist, see on tal ülearune ballast. No täpselt sama palju kui, kui mõni mõni matemaatika valem, mida ta elus mitte kunagi rohkem ei kasuta, aga mis siin ostame koos Sinustega, kuskilt on, on külge haakinud ja Sa võid ütelda, et ikkagi midagi ta nagu lisab, aga see on väga vaieldav ja minu meelest kui teda kõnetab see tähe, seda rohkem ja kui see on talle oma elus kultuuris toimimiseks hädavajalikum või, või mis iganes, siis parem vaadaku tõesti seda tähesõda, kui loeb asja, mis ei talle ega temaealistele ega üldse kellelegi korda ei lähe. Ma ei usu, et see teeb teda rohkem eestlaseks, kui ta teab mingisugust raamatukest, mis teda kuidagi ei kõneta, ta täiesti külmaks jätab, pigem see tekitab temas selle kultuuri või, või, või selle rahvaks olemise suhtes sellist kummastuste tõhusust, mis jama. Koolihariduse üks imepärane omadus on see, et sa õpid küll seal vanuses seitse kuni 18 aastat seal koolis ja väga paljud asjad, mida sa õpid, tunduvad sulle täiesti mõttetud ja veel mitmeid aastakümneid pärast kooli lõpetamist tunduvad mitmed asjad mõttetu ja mõned jäävadki elu lõpuni mõttetud tunduma ja võivad ollagi mõtetud. Aga, aga see imepärane omadus on see, et, et elu on pikk ja kunagi sa ei tea, millal mingit koolis loetud õpitud asja. Sul võib vaja minna, see võib täiesti ootamatutes olukordades kasuks. Kasuks olla, meelde tulla ja tervele ühiskonnale töötame isiku tasandil kui ka ühiskonna tasandil, et et mul on küll olnud niimoodi, et päris mitmed kirjandusteose, mida ma koolis lugesin niimoodi pool vastumeelselt ja igavledes, et nüüd ma olen mõelnud, et tänu nende kirjandusteostele on, on teatud asjad mulle palju, paremini mõistetavad või, või nad on omanenud mulle hoopis nagu sellest aspektist, mida ma 14 aastasena või 12 aastasena absoluutselt ei suutnud teha, see on väga triviaalne jutt, klišeelik jutt, aga nii see tegelikult on. Et selles mõttes võib-olla ikka see kohustuslik kirjandus on ikka päris hea, et et võib-olla ei peaks lapsi kiusama soolohhovia Balzaci ka, nagu mind kiusati. Aga, aga noh, ma ei tea, Juhan Viidinguga võiks ju kiusata. Ma ei ole üldse kohustusliku kirjanduse vastu, mina räägin sellest, et mis seal ikkagi peaks olema ja, ja see valik peaks olema hästi hoolikas, tehtud ja hästi täpne, et kindlasti peab kohustuslik kirjandus olemas. Sellist asja ma ei mõtle, et üldse mitte midagi sealt ei pea minema, minge kinno, Tähesõdasid ainult vaatama, et see on kindlasti vale, et minu meelest ei tohi neid vastandada, aga need valikud peavad olema koolikohustusest tehtud hoolikalt, et mitte tekitada tõrget ka nende asjade vastu, mis, mis võib-olla muidu huvi pakuksid, et kas see lause kõlas siin selle lõigu jooksul, et ma ei suuda seda enam korrata. Ei tohi vastandada väikest Illimari. Tähesõdasid, sest et väike Illimar, aita meil hakkama saada eestlastena ja staarvoorus hakanud, aitab meil hakkama, aitab meil hakkama saada nagu maailmas. Kuidagi raske on kohe siin maiste teemade juurde tagasi tulla, et aga siiski, et, et olen, olen vaadanud nüüd naljakal kombel paralleelselt kahte kahte asja, millega Eesti valitsus ja erinevad ministrid, erinevad poliitikud on tegelenud, et ühest küljest me siis nüüd oleme Euroopas esirinnas, kui see riik, kellel on väga ja võib-olla ka maailmas ise linnas kui riik, kellel on väga väikelaenukoormus võlakoormus mis tas on mingi kuue, kaheksa protsendi vahel SKP-st üleüldse. Abistame neid, kes ei ole nii konservatiivselt oma rahaasjadega ümber käinud. Diskuteerime seda, kuidas Eesti peaks olema erinevate eurotsooni, Euroopa liidu mehhanismide, EFSF-i ja ESM-i liige, eks ju, ja teiselt poolt siin kogu aeg arutama, et kas peaks näiteks valmis ehitama Tallinn-Tartu maantee neljarealiseks ja kui pikalt, et ma saan aru, et valitsuskabinetis arutanud siin mõne nädala eest ja avalikkuse ette see vist pole jõudnud päris hoogsalt projekti, et kuulutada 2012. aastal välja riigihange. Tallinn-Tartu maantee neljarealiseks ehitamiseks kuni näoni ehk siis Tallinna poolt tulema hakates sealt kuskilt Kose kandist kuni näoni selle oletatav maksumus on 500 miljonit eurot, see on ikka väga suur raha. Ja et on siis kolm võimalust, et kas ehitada seda Euroopa toetuste arvelt, seda raha on siin Järgmiste aastate jooksul tulemas ligi neli miljardit eurot. Kas ehitada seda laenu võttes, Eesti riik võib laenu võtta sellepärast, et kui üldse on Euroopas meie riik, kes võib lõdvalt laenu võtta, siis meie oleme ehitada seda mingi kolmanda finantseerimisskeemiga ja siis on veel jutt käinud sellest, et raha kas panna või mitte panna vedeldatud maagaasiterminali ehitusse rail Balticu ehitusse. Kas raha panna Estonian Airi noh ja siis absurdse mate ideedel on muidugi veel Saaremaa sild ja mõned muud asjad, et ja kui need kaks, kaks nagu poolt, nagu kuskil peas kokku saavad, siis minul, minul küll paratamatult tekib mõte, et et kas äkki ei ole me jõudnud aega, kus me peaksime vaatama sellise avatuma pilguga näiteks sellele põhimõttele, et meie, eestlased, meie, Eesti riik nagu laenu ei võta, et äkki äkki ongi just nimelt keset kõike seda jama, mis meil toimub siin et äkki mõistlik ise laenu võtta, ise seda raha kasutada, kui et nagu võtta laenu selleks et piltlikult öeldes ma tean, et see on halb halb kujund, aga, aga piltlikult selleks, et kreeklastele appi minna. Et äkki mõistlikum on see raha panna sinna kuskile Kose-Mäo vahele asfaltisse ja betooni. Noh, ega minega tee ehitamine selle vastu vaielda, vaidlemine kindlasti ei ole väga, väga lihtsalt argumenteeritud, et kui kui juba alates vanast Roomast on ühiskonna arengut seostatud teede arenguga või Ameerikasse raudteede ehitamist või suurte kiirteede ehitamist, mis kõik andsid riigile uue elu, aga ma arvan, et Eestis siiski Eesti väiksuse tõttu ehkki see väiksem tühjusega täidetud, aga, aga Eesti väiksuse tõttu vast ikkagi teed nii suurt efekti ei anna, kui suurtes riikides või, või ei ole sellise tähendusega, et olen seda Tallinn-Tartu maanteed ikka? No ma ei tea, mitusada korda elus sõitnud ja eks on olnud juhuseid ja aegu, kus tõesti on tundunud, et et kas tõesti tõesti mingil muul viisil ei saa, et on eluohtlik, on aeglane, on, on noh, kõik kõik hädad, mis saavad ühel ühel teel olla, kus sa tahaksid nagu kiiresti sõita ja, ja nii edasi, aga, aga mis sind takistavad, aga aga kui ma nüüd hakkan mõtlema nende pööraste summade peale, mis, mis tee ehituseks kuluvad ja kui aeg on raske selles mõttes raske, et me ei tea, mis on tulemas majanduses, et kas meie majandus hakkab kasvama või kahanema. Et sellises olukorras ma väga laenu ei tõttaks võtma, kui meil oleks ette näha, et tõesti majandus kasvab iga aastaga kuus, seitse protsenti või, või muidu läheb kõik hästi. Et siis võiks täitsa seda laenu võtmist kaaluda, eriti investeeringuks. Aga sellises segases olukorras nagu praegu meie rahaga lood on euroga nagu selle liiduga on lood, kus, kus seda raha kasutatakse. Et ja, ja maailma majandusega üldse Eesti majandusega samuti. Et ma ja peale selle me eelarve on ka veel noh, mitte küll üle lubatu puudujäägis, aga siiski puudujäägis. Et ma ei oleks väga vaimustuses sellest laevast. Teine küsimus on see, et kas üldse peaks ehitama teid, kui, kui me kuskilt raha saaksime, võtaksime, saatsin viitasid sellistele allikatele, mida ei saa muudeks otstarveteks väga kasutada, kui, kui kas teede ehituseks või mingiks muuks sedalaadi investeeringuks. Aga samas ma arvan, et kui kuskile peaks raha panema, siis raha peaks panema kindlasti mitmete inimeste palgatõusu see ärasöömiseks. Jah, see kõlab halvasti ja see on, see on ühest küljest väga ebapopulaarne ütelda, et, et me peaksime rohkem raha ära sööma sõna otseses mõttes, aga aga kui ma vaatan siin õpetajate palgatõusu nõudeid või mingeid lasteaednike palku või muid selliseid asju, siis kuidagi ma ei oska leida õiget sõna, aga väga, väga imelik on mõelda, et me, samal ajal kui kui võib-olla, et meil ei ole õpetajatele palka maksta, matame miljoneid ja miljoneid eurosid kuskile lihtsalt selleks, et saada kiiremini Tallinnast Tartusse. Jah, ma näen, et meil kohe lõpeb saateaeg otsa, ma hea meelega vastaks sulle, et seda, seda, seda arutelu võiks järgmisena jätkata tegelikult, et. See vastandus, seda arutelu peaks kogu vabandust. Betooni valamise ärasöömise vahel, et see on, see on, see on päris hea vastandus, et ärasöömine on siiski asi, mis tervikuna väga harvadel juhtudel teeb elu Eestis paremaks, aga võimalus saada mugavalt ja kiirest ühe nii väikse riigi otsast nagu Eesti seda on teise, et see teeb Eesti elu paremaks ja minu meelest see suurt põhiküsimused, mida nüüd siin pärast Euroopa liidu NATO ja ma ei tea, mis iganes asjade liikmeks saamist on otsitud, et mis, mis on see suur järgmine eesmärk, et eks seda on siin ka eesotsas president ilvesega paljud öelnud, et see on see, et kuidas teha Eesti elu paremaks Eesti elu kahtlemata paremaks see, kui õpetajad on head, õpetajad on majanduslikult heas olukorras, ei mõtle kogu aeg oma väikese palga peale. Eesti õhu teeb paremaks ka see, kui on võimalik Tallinnast Tartusse sõita. Pimedal sügisõhtul kella üheksa ajal, ilma et oleks pidevalt hirmu, et sa sõidad ennast surnuks. Et need mõlemil on omad väga kauged ja hargnevad nagu implikatsioonid, aga me tõesti ei jõua sellest rääkida. Sellega on meie tänane saade siis lõppenud, Anvar Samost ja Kalle Muuli järgmine pühapäeval jälle.