Oo jaa, vot selline tore on alati seda meenutada ja alati kuidagi tuleb nagu hea tuju. See oli siis Eesti noh, ütleme popmuusika või levimuusika üks selliseid tõesti suuri läbilööke ja ütleme niimoodi, et alati tuleb heldivus peale, see oli vist aastal 2001 või kaks tahab teha ja 11 aastat juba täis tiksunud ja enamgi sellest troofist ja meil on siin tänu 2001. Et mul oli selles mõttes õigus jah, et ikkagi siis 10 aastat üle 10 aasta ja just nimelt juubelit tähistasime ka kevadel, eks ole. Olnud ja, ja mitte üldse asjata ei kõlanud meil see lugu ja nüüd meil on hea meel tervitada stuudios muusikaprodutsendi ja heliloojate Ivar Musta. Tervist tere, Ivar, kas sina elad nüüd sellest Everybody loost, ära tiksub sulle pangaarvele kogu aeg, nii, nii suured rahad, et täiesti võiks noh, põhimõtteliselt juba jala katiga, jah, et, et elad, elaksid ära. Pillikotid Vannan kõlab Nõukogude morbiidselt nii. Aga hinnad ju kasvavad, nii et selles mõttes, kui hinnad läheksid väga allapoole ja sai jälle maksaks palju, ta maksis alguses 20 eesti senti ja praegu siis kaks eurosenti, siis võib-olla tõesti elaks ära. Mõnus, selline mõnus, et ikkagi tiksub, natuke jäävad selle, selle looga kohe üks asi, mis tuleb meelde, et, et see oli ikkagi meeletu triumf, kõigil oli nii hea meel, et siiamaani on, eks ole, kui seda mängitaks. Et ei ole õnnestunud seda asja kuidagi küll korrata, aga just üks asi on veel, mis, tuleb ette, et kõik räägivad ikkagi, eks ole, Bentonist ja Padarist, et võistlevad ikkagi jõulud, kui me räägime ja kas sa ise tunned, et, et sellest noh olgu küll, et väike kopikas tiksub või, või tundub, et oleks võinud ikkagi nagu rohkem au ka saadet selle au nagu võtavad artistid tavaliselt ära? Ei midagi ära ei võta, meie konkreetse sündmuse puhul võiks lihtsalt olla edukas koostöö edasi. Kui räägitakse Benton Padalist ja tuikselliste minust. Aga kuna see ei tulnud välja ja igaüks läks oma teed pidi siis me ei igaüks eraldi proovimegi endale au ja kuulsust saada. Just jah, ja kas vaat mina ei mäleta, aga sina peaksid mäletama, kas, kas mingi vabariigi president andis sulle mingi ordeni ka või, või aumärgi selliseid asju oli veel, kutsuti sind kuhugi sinna vastuvõtule ja oli selliseid asju, tuletan meelde, tead, vaata. Sul on huvitav kuulata, kellelegi huvitav kuulata, aga kui ma hakkan rääkima, et ei, ei, ei vingumine tegelikult see oli 10 aastat tagasi ja ei, meid ei kutsunud president ei, ei, ei, vahet pole, sellest on 10 aastat möödas. Et me ei hakka enne ei hakka siis, eks ole, vingume polegi vingume, lihtsalt mõtled, et vaata, oleks ju võinud tunnustada. Edaspidi on see, et kui me nüüd järgmine kord võidame, on ju siis kutsume presidendiballile ka kindlasti Maran, Murine asi. Meil presidendilt ikka aeg-ajalt nagu lähevad, ära tulevad uued, nii et igal uuel presidendil on see võimalus tegelikult. Nii kaua kui mina, Benton ja Tanel käime ja elame need, vaat see oleks küll see oleks külvata astuses jälle presidendi ametisse, onju ja üks asi, mis ta võiks tõesti teha, et kutsuda kõik poisid kolmekesi kokku. Benton, Padar ja Maian Kärmas ka must. Ja siis muidugi ärgem unustagem, vaata, kipume naisi unustama. Maian Kärmasele sõnade autor. Ja see Eurovisiooni võit on nüüd paraku selline asi mis saadab sind ilmselt sinu elu lõpuni. Inimesed räägivad, meenutavad siiamaani, et mina mäletan täpselt seda päeva, kui oli see võit ja inimesed mäletavad, kus nad olid, kellega koosnenud Eurovisiooni vaatasid. Kui palju see nagu praegu tänasel päeval sinuga kaasas käib või kui palju sa pead ikka ja endiselt igas seltskonnas sellest rääkima. Igas seltskonnas me ei pea sellest rääkimast, sõpradega me sellest ei räägi. Aga no ikka juhtub, inimesed, kellega ma just saanud tuttavaks ja endale kõike vaja alguses kõik rääkida ja ausalt öeldes on tüütu, sellepärast. Ma ei tunne, et see on minu kuidas võtta, no võib-olla see on elutöö või niimoodi juhtus, aga ma ei kujuta ette, et veel järgmised 10 15 20 aastat ainult sellest räägin ja, ja ja sellega elada siin ongi, see ongi see, et ühelt poolt, eks ole see triumf ja kõik see ja siis ja pärast see sihukene eestiliks situatsioon, kuidas kõik läksid tülli ja tüli ja siukene, negatiivne moment on võib-olla ka see, mis, mis nagu tekitab sellist noh, vastuolulisi tundeid, sellesse, kuidas ma ütlen ausalt, et nüüd ei tekita mitte midagi. Sellest aeg on tõesti parandab kõike ja inimesed, võib-olla paar aastat oli küll arusaamatuks, et miks ei käitus nii käituda. Et sa alustasid every Everybody jutus nagu rahast ja siis oli ka üks küsimus, et miks nagu keegi ei taha seda raha teenida. Et selle puhul oli seda teha tegelikult vot see oli jah, et jäi kasutamata see võimalus ette ja ei suudetudki seda teha, vat vat vat tüüpiline eestlaste projekt, ütleme siis jälle niimoodi. Ja, aga nüüd ongi ainuke võimalus on sul teha ja tegelikult uus eluvisiooni võidulugu. Kindlasti see ei ole minu ainuke võimalus ja eema palju praegu rohkem produtseerinud võtab õudsat palju nagu energiat ära. Praktiliselt iga loo produtseerimine on nagu omal omavingse väike jupi kellelegi kinkimine. Parandate ikkagi teed, nii et aeg on mul Eurovisiooni pilvisiooni peale mõelda, ei ole. Ei, mina mõtlesin, Ivar Ivanov, otsin lihtsalt seda, eks ole, et muidugi kõik tulevad jälle, sa pead sellesama plaadi jälle peale panema ja räägid seda vana Eurovisiooni lugu, et Eurovisiooni sellest plaadipanemisest lahti saada, siis teie uus plaat, mida mängida, et siis ongi need, see, sa nüüd väidad, ma sain aru, et sa ei taha jälle osaleda see aasta või? Ei no ma ei osale juba mingi viisa kindlasti ja me teame, vaatasime, uurisime selle välja, aga jaa nüüd sel aastal ka ei osale. No esiteks võib-olla natukene kivi ka teie kapsa, nii et ei ole Eurovisiooni võistlust Eestis. Kas sulle nende reeglitega sina ei taha kaasa mängida? Ausalt öeldes ma ei ole siiamaani nendest reeglitest aru saanud. Ma saan aru, et see on eesti laul, tore, sedasi sain aru, et keegi võidab endale tuusiku eurovisioonile. Ei, aga noh, põhimõtteliselt mina küll saan aru, et see, kes võidab Eesti laulu, siis põhimõtteliselt lähebki ju sinna siis eurovisioonile on see tuusik või mitte, see selgub juba tagantjärele ka ikkagi esindab Eestit, minu jaoks on väga palju sellist nagu nüanssi, et kui sa teed eesti laulu sa võid võtta, meil on neid olnud asja, et sa võid võtta eht populaarne nagu inimene või populaarne bänd, kes on praegu väga popp, täitsa laulude niikuinii võidab seda sõnumit. Ma arvan, et see on mind ikka ikka, see moment ongi see moment. Ühesõnaga mina olen küll aru saanud, et seal on artiste, Maris, tuleta meelde, mis, mis meil seal on, meil on jo artiste päris palju seal olnud Eesti laulul. Mis nupulaarsed, Ivar, okei, teine asi, see, et nagu kui minna eurovisioonile, vaja minna nagu 100 protsenti, kui mitte 300 protsenti ja see on ka kulukas projekt ja kulukas protsess. Ja ma ei kujuta ette, kas ma tahaks panna nagu raha alla Eesti laulule, aga kui sa sellepärast, et see on eesti laule midagi ja, ja kui ma ei tea, et ma nagu võistlen selle nagu visiooni eest siis nagu panused on ka väiksemad. Aga mis seis on praegu üldse Eesti muusikaturul nagu artistide seisukohast. Kui sa tahaksid võtta osa, kas, kas sul oleks artist, kellega minna? No vot vanasti ma nägin nagu vanainimene, et ütleme, 10 aastat tagasi oli teada, kes need kaheksa heliloojate kõik kaheksa artisti anud ja sa võiksid tegelikult kuidagi oma šansid nagu hinnata ja teha midagi sellest, et olla sinna rohkem ettepoole sattuda. Praegu ma ei tea üldse mitte midagi, kes nii Tiia eeter, ma ei tea, kes sind ujub välja, Jacobs hakkab konkureerima. Ühesõnaga tahaks natukene, et oleks nii nagu vanasti, et niukesed tundub nii paljudki vanad tegijad ei ole vist nad viimastel aastatel on panustanud, et, et nad on ikkagi harjunud selle vana malliga, ma saangi aru, et ei ole kohanenud selle uue süsteemi kasti. No võib-olla kui väga tahaks, võib-olla siis isegi kohaneks, aga võib-olla aega ei ole tahtmist. Ivar, ma saan aru, et sa lähed Eurovisiooni lauluvõistluse ühe korra võitnud ja sind ma su jutust õigesti aru saan siis sind peale selle võidu nagu miski ei paelux, et selles mõttes konkurss kui selline, et minna mõne artistiga, keda teha Eesti rahvale tuttavaks, kas see ei ole sinu jaoks enam tänasel päevale piisav? Kas ei ole eurovisioon, see ongi konkurss, kus sa teed oma artisti eesti rahvale tuttavaks. Aga sa ütlesid, et sa produtseerib praegu väga aktiivselt lugusid, kellele sa produtseerinud neid või milliste inimestega koostööd. No praegu ma siin praegu lõpetan. Plaadi Mihker latiga, see üks laulja, kes on superstaaris olnud ja andekas poiss, oli vaja nii palju, ma ei tea. Ja muidugi siin päris usinasti proovin välja saada, tähendab seda, et mõtlesin endale tööd välismaalt küll ma teen seda kord demona, et ütleme tasuta, et inimeste nagu kätte saada mingi raha eest, küll me lepime kokku, et inimene tuleb siia siis nagu need viisaprobleemid, et ma nagu töötan selle jaoks, et kuidagimoodi teha kuskil mujal, aga räägime nendest põnevatest ettevõtmistest ja plaanidest veel edaspidi paneme Ivar sulle hindamiseks ühe eesti rokkbändi, mis need ka vaikselt aina paremaks läheb. Jätkame jutuajamiste muusikaprodutsent. Ivar Mustaga, yware äsja kõlas Eesti bändi Nevesis lugu mister Joosse truuli, no kuidas sulle tundus, kuidas sa hindad? Kui teil oleks öelnud, et see on eesti muusikam mul võtaks päris kaua aega seda arvata, kas on Eestis tehtud või tähendab seda, et meil on progress juba olemas ja kõik on hästi. Et kõlab nagu välismaa bänd, kas see on kompliment siis? Vaata et nagu esiteks Clement, kui ta tihti lihtsalt kõlab, aga et aru saada, kas ta kõlab või kõla, siis selle jaoks on vaja panna üks välismaa lugu ette või taha, no siis sa saad aru. Aga niimoodi ta oli ikka väga hästi tehtud. Kuidas saab, kuidas Ivar Paju siseütleme sellist nagu haar Trokkimata, Niukest jõulisemat roki oled produtseerinud? No ma olen teinud paar aastat tagasi KMD plaati ja eks see Mihkel ratt praegu on ka selline raskemuusika. Ja et meeldib, sul on noh, ütleme kui nüüd öelda, et sinu muusikaharjumust kuule mõttekuulamise mõttes, et kui sa kuulad või mida sa oled kuulanud, et mis, mis tüüpi muusikat sa üldse kuulad niimoodi lõõgastuseks või lihtsalt iseenda jaoks? No ütleme, mingi viis, kuus aastat tagasi ma olen kuulanud põhimõtteliselt Ivanderit printsi ja sellist nagu souli muusikat. Võib-olla isegi tänu Haaenn teele, Nad tulid minu juurde salastamast, andsid mulle õudselt hunniku plaati nagu kuulata, kuulata harjult, harjuda sellega. Ja seal tähelepanu olengi rokimees. Et mul meeldib rokkmuusika isegi rohkem, kui kuidas sa kuuled autos kodus, kodus ma neid ei saa kuulata, sellepärast et ma lähen kodunt välja. Kell kaheksa hommikul tulen kell kaheksa üheksal õhtul koju tagasi, et seal oli siis juba mingid kodused kodused asjad, aga ma kuulen autosse, ma kuulen stuudiost. Noh, ma olen 12 tundi päevas kahe kõlarite vahel, nii et iga autos ikkagi tahad ka ikkagi ikkagi Matsuks muusikavaest. Mis sul nagu lemmikud on viimasel ajal? Konkreetselt praegu mul on autos, mängib Nickelback. Mul mängib Faitters. Veel on seal mingi paar eesti plaati, on näiteks ja vaat see ongi alati leida ka seal see eesti värk, et kõik teavad siin Eestis kõik, et asi, mis sa siin ütled Eestis, et kõik teavad hoida, ütles seda umbes niimoodi, et sellega väike küla on ju, et, et noh, õieti nagu ei saa midagi rääkida, veel räägitakse küll, aga, aga ei taha, et, et noh, kuuleb Eino kuna me suhtleme siin, produtsendid omavahel ja kõik, et siis mul mingigi plaate kinkinud, olen seda pannud autosse ja ma tean, et on seal siis ma komistan selle plaadi peale. Ma ütlen, et ma seda kuulan kogu aeg ütleme number kolm ja nikele number kaks ja father sumba neli nagu ja, ja ühesõnaga südameid nagu välja ei meelita, siis praegu, et mis Eesti täna kuulame igal juhul eesti muusikat veel ja vaatame, kui kidakeelne, kui kidakeelseks ikkagi jääd, siis nii-öelda lisa oma hinnangutes, et vaatame seda asjaga räägimegi siis Eesti muusikaturust, selge on see, et, et noh, me ju kõik teame seda siin kogu aeg ja oleme rääkinud, mis seal mis, mis seal siis nagu öeldakse. Salata, väike turg, eks ole, nii ja naa, et ei hakkagi pikalt vinguma, kõik teavad seda asja. Et ära elada on praktiliselt võimatu. Äkki siis nii välja, et, et kuidas, kuidas sa ise oled nagu siiamaani ära elanud, me rääkisime, et seal ikkagi tiksukesena Everybody eest ja, ja veel on noh, mõned hitid vist olnud, eks ole, on aga päris päris sellega nagu noh, välja ei tule, et, et teed ikkagi igapäevaselt hommikust hilisõhtuni tööd. Kas produtseerib peamiselt siis teisi artiste või on seal ka reklaamiotsad? Ei, reklaami otsa mul ei ole juba mingi neli, viis aastat, ma loobusin nendest nii, kuna ma ei saanud hakkama, tavaliselt oligi niimoodi, bänd on sees, keegi laulab, mängib soola, jookseb vis reklaamiandja ütleb, on vaja kiiresti teha ja ei ole piinlik, oli kogu aeg saata poisid tunniks ajaks kuskile kohvi jooma. Nii et see ei ole professionaalne. Et sa oled ikkagi ka mõneti nagu toonud ohvri kunsti altarile, et eelkõige ikkagi muusika kunst, et seal tuura või reklaam, et see on niisugune noh poeetiliselt sa ütlesid, ei, me anname reklaami teinud. 15 aastat hiljem natukene tüdinesin ka, kuna see on nagu seesama üks ja sama, mitte midagi nagu väga palju tegin reklaami muusikat, see oli nagu nagu oma omal ajal vägagi enter. Ja on sul mingeid selliseid projekte olnud, et mingitele muusikalist kujundust teha veel kuhugi. Ja nüüd Eesti turust, mis me siis nagu tuletasime kõigele meelde, kes veel ei tea, et see on nagu maru väike ja ostujõud on selline, nagu ta on. Noh, minu meelest on ju loogiline, et me siin loeme ajalehtedest, et Ivar Must ütleb kogu aeg, et nüüd Eesti on tema jaoks lõpuks nagu ammendanud, et nüüd sa lähed nagu, kas Venemaale, Ukrainasse või kuhugi. Et see loogiline see siis seal on ju niukseid oskused, sa oled niuke Eurovisiooni meister ja nii edasi. Isegi imestan, et miks sa praegu räägid, miks sa juba ammu nagu ei ole kuskil mingit suuremat nagu ette võtta? Ei vaata, ma olen ette võtnud suuremalt või väiksemalt pidevalt, aga kuidas praegu seda kukkus niimoodi välja, et et ma andsin intervjuu naistelehele naistelehele, annad intervjuu ja, ja teised lehed nagu, nagu noppisid sead välja mingit lausekese praasikesi ja ja see riivas kellelegi silmad, kõrvad ja meeled ja hakkaski pihta. Ja ma tean, ta on kuskilt tööd teha mujal ka juba. Ja võib-olla viimased 100 aastat, no mis sellest? Nii et see ei tähenda seda, et sa sihid konkreetselt ja siit ära. Ütleme otse välja on ikka põhiline, et jälle keegi, kes läksime ära Eestist ja reetis Eesti andis ära eesti. Noh, inimestel on ju normaalne inimesed lähevad ja lähevadki saada, kui, kui töötavad aasta Soome viis aastat Soomes, vaata kui hea pensioni, sa isegi saadigi normaalne ja tee, mis, tahad marjamaale. Ei, ma olen neli, neli pool aastat või neli aastat Soomes elanud, töötanud pension vähemalt kui seal legaalselt. Aga mul oligi niimoodi, ma vist pool aastat ei jätkunud manika, läksin närvi, tulin ära sealt. Assanud töötasin 90 kuni 94. Ei saanud hakkama, kuna ei ole minu ja mulle õudselt meeldib Hispaania. Ma tahaks seal elada, aga ma saan aru, et ma ei ole seal mitte kellelegi vajalik, kiitma ei oska. Ma ei oska mitte midagi. Aga ütleme, vene keele oskusega on lollus sõita kuskile Ameerikasse ei hakata selle meeletu turg, eks ole. No aga Venemaa on ka meeletu hulk, aga vähemalt massana aru, millest nad räägivad, kuigi ma ei ole võib-olla juba see venelane, mis Venemaal ma ei ole ka Lasnamäe venelane, Moskva venelane, antud keel, mul on suus, ma, ma saan aru, mis seal on, mindi šokeeri näiteks mingi Lenini nimeline tänav või või ma ei tea, mindi šokeeri, mingi, kui keegi mulle inetusi ütlev poes või minu peale keegi reageerib kohe, siis mul on ükskõik. Aga keelt ma oskan ja ma saan aru, kes on ukraina või vene inimene, kuidas temaga tööd teha, need lollus oleks sõita kuskile New Yorki ja proovida sealt, mis proovin, seal ongi täiesti see nõue olemas, kuidas seal tegutseda, siin ju lähevad ärimehed ju pidevalt Urmas Sõõrumaa, kes tegutseb meil seal Ukrainas ja nii edasi. No ja aga neli aastat välismaal töötada on ikkagi päris pikk aeg, mida sa soomes tegid, mis sul seal, nii mis on seal nii vastukarva, hakkas ta siis kasvõi pensioni nimel seda poolt aastatel enam vastuseid. Aga mina ei saa ma käit, viis aastat ei ole, teisega aasta vist on ka ikkagi saab midagi, aga ma ei tea, esiteks keegi mõelnud tol ajal pensioni peale selle sellist suur võimalus nagu siit välja saada ja hakata need vaesed või viinetud markasid teenima ja, ja käia vaatame, äkki saaks endale mingi laada sealt odavalt tuua ja see on nii. Raha rahaks, aga, aga miks sulle ei meeldinud seal? Miks mulle meeldinud seal mulle meeldinud, seal ma rügasin tööd hommikust õhtuni, aga õhtuti ja hommikuti ei olnud nagu minu omad ei olnud sõpru, ei olnud mitte midagi seal. Kuid tema vahepeal mul isegi koer oli kaasas. Aga noh, koera koer. Koer on nagu kuule, minu arust äge. Räägi, mis sa tegid seal, mängisin pilli, ma olin selline, mis praegu nimetatakse trubaduuriks, meeskond on, mängisin ja laulsin. Kas see on ju ometi ometi tore asi teha? No ja kas sa elad kuskil motellidesse, elad kuskil üürikates ja ja ma, ma läksin Soomesid Georg Otsa laevaga, ma teadsin, kaks soome sõna, mis olid väga halvad sõnad ka, vaata nüüd rääkinud. Ma olin seal neli aastat, ma, ma sain aru, rääkisin halvasti, keegi minu peale üldse seal ei solvunud, et ma rääkisin valet soome keelt ja tulin tagasi poole aasta pärast, ma teatsin jälle ainult need kaks sõna. Et tähendab seda, et mul nagu ajus kuskil oli see väike punktike, mis nagu võti seda informatsiooni, kui see informatsioon minu jaoks otsa kustutasin, ära. Kuulame nüüd siin vahepeal veel ühe loo nüüd Eesti muusikat ja, ja vaatan, et mis siis proff. Proff arvab Ivar Musta meil stuudios ja, ja ütleme niimoodi, kui keegi on proff, siis on ikka Ivar Must. Niisiis natukene ütleme siiski reaalselt Eesti muusikat ja Vaiko Eplik viimaselt siis väga usutavalt albumilt, kus kus tekstiliteratuuri on võib-olla otseselt vähemlaga siiski sässi tapp, kuulame, Ivar Must siis muusikaprodutsent, mis sa arvad? Ütlen, kolm sõna ei ole minu maitse, sinu maitse aga puht tehniliselt puhttehniliselt Mul on mitu aastat juba oma stuudia ja ma nagu tegelikult ei saa aru, miks inimesed ei hooli sellest. Et mida nad lindistad või mida Linnistaval hoolimata, kuidas nad lindistatud nad ikooni. Ja kui rääkida praegu Eplikuks, siis geniaalsust ma, ma hindan seda ja, ja kõiki, aga ma nagu üldse ei saa aru, miks ta teeb seda kuskil, nagu ta meeldib, rääkida tema laudas, ema, nagu seal lüpsab lehma ja tema kõrval Minu minu arust see on selline sülitamine terve sellele, nagu salvestas business selle või millegipärast see ei kõla seal kõlav halb, aga ta oli eesmärk on, on tegelikult ju sama, et saavutada võib olla selliseid võinud, seda peab muidugi vaiku käest. Aga võib-olla on see, et ikkagi otsida midagi teistsugust erilist, mis, mis tema nagu hingega kuidagi risoleerub või ma ei oska veel. No ma ei usu, et nagu halvad kõlaga mingi asi resoneerib kellelegi südameke. Üks põnev asi, mis, kui nüüd täitsa edasi minna oli siin Ivar rääkis vahepeal hästi minu jaoks nagu hästi huvitava loo, et et sa, Ivar kui sa läksid Soome, eks ole, et, et siis on nagu väga palju soome keelt ei osanud, et tavaliselt Tallinna poisid eksale oskasid, aga, aga hästi põnev minu jaoks oli see mitmes mõttes oli see just, et sa elasid siin suhteliselt lähedal raadiomajale. Aga seal ma saan aru, et olid kuskil need segamise antennid nuhurt? Jah, nii et nad segasid niimoodi, et Soome telekat vaadata ei saanud. Raadio Luksemburg kuulata ei saanud mitte midagi saanud ja isegi kui panin teilbee mängima, siis oli selline foon kogu aeg. Et, et see oli ikka kui jube, et tänu sellele võib-olla minu soome keele oskus, õigemini just nimelt seda omal ajal esimese klassi vaadatud tegelikult seda ja, ja Soome televisioon oli ikkagi see, kust kust sai kuules üht teistes, kusjuures Soome raadio väga palju raadiot ka ei saanud kuulata, nad olidki soontel täitsa täitsa huvitav, aga mis siis nüüd saab? Oled sa juba, kujutad sa juba ette, kuidas sa tegutsed Venemaal Ukrainas kuskil või ei pea, kas tänasel päeval peab näiteks ka puhtfüüsiliselt kolima kuhugi ma ei tea Moskvasse või? Või siis, eks ole, mis Ukraina peal, Kiievisse või kuhugi, noh, tänapäeva ja peab, peab. No esimene küsimus, ma, mis mul on praegu väga moodne on proovinud endale visualiseerida kõike seda, eks ole, et siis võib-olla juhtub ka midagi. Aga teiseks, ma olingi praegu mingi kuu aega tagasi Kiievis seitse päeva ja ja kohe olid kontaktid, kohe pandi mingid tööle, kohe olid mingid prožektorid, projektid, kõik asjad nüüd on kuu aega möödas. Inimesed on natukene kohe nagu rõhk läheb allapoole, et kui mind seal kohapeal ei ole, kaua meeldis kaugkao, mis Skype'i või selge ja, ja üldiselt inimene midagi teeks pilu inimesega mingeid märakest jooma. Tore. Kohaliku kultuurikontekstist, ma saan aru, et ma usun, et igal on niimoodi füüsiliselt kohal, oleme ja rääkija patsutama õhutama, eks ole, et tee seda teist ja kolmandat sama nagu siin, et sa mind praegu patsutada, aga, aga ma istun siin, sa võiksid ju ka läbi telefoni teha, teha minuga intervjuud, oleks huvitav, siin vahel on. Vahest ma teen ka nagu läbi internetitööd, aga, aga, aga see, see ei ole see oige. Tehnika. Needsamad segajad, vaata, mis omal ajal olid, need tuletas meelde, et see oli tõesti tore lugu, aga selge, aga ma saan aru seda jällegi, kas see oli selles naistelehes või kus oli, et, et kui sa saad juba teinud plaanid, kui sa läheksid sinna kas siis Kiievisse ja Moskvasse kuhugi, kui sa arvad, sa pere kaasa ei võtagi. Ei, tead vaesti, pea ju seletama nagu kõik lahti, et, et kallid seal luugajad ujuma, lähen Kiievisse ujuma sealsel taakama, siis esimene aasta maal, endal siia-sinna lennukitega, siis kui ma seda on, siis. Vaata just segajatest ja ja vaata, sõnana maagias sõna kavas välja kohe need need segajad. Ma lihtsalt unustasin öelda või unustasin, et inimesed tahavad teada absoluutselt kõike ja et ma pidin seletama, et nagu esimene aasta läheb nii, kaks aastat läheb nii ja siis kui viies aasta läheb ja kõik on hästi, et siis ma kutsun pere sinna, ma lihtsalt ütlesin, et ma ei tee sellest mingit numbrit. Et me, näiteks kui ma läheks, ma viis päeva olen seal kaks päeval on siin. Jah, no meie jah, ütleme, lugejad ja kõmuajakirjandus kohe nägi, kuidas ta siis oled hüljanud oma pere ja tütre ja naise ja nii edasi riigi rääkis sellest rääkimata. Muide meil esimesel tunnil oli vahemärkusena lihtsalt, eks ole, et esimesel tunnis rääkisime sellest Serbiast ja Sloveeniast, et et täna on siis matš, eks ole. Serbia Sloveenia vahel, et nii palju huvi Serbia, Sloveenia vahel vist Eestis polegi kunagi olnud. Me vaatamast jalgpallimatši, oled sa ise käinud Serbia Sloveenias? Ei ole. Aga vaatad sa jalgpalli või kuidas sul sellega ei vaata, üldse ei ole, aga kui ma seal olen, ma vaatan kindlasti maailma kui MM-ilt või, või Euroopa, siis ma vaatan ja, ja et siis on nagu täiesti suur pühadepidu, et, et siis vaatavad pidu või mitte, aga, aga siis ma vaatan, et sul ei ole nagu isegi seda eelistust, et võiks võita. Aga lähme, lähme edasi, ühesõnaga ma tean, et sul on siis praegu noh, põhimõtteliselt oled ikkagi sihi võtnud, et, et kui saab, et minna, siis ikkagi vene Vene turule otseselt naistelehes ma ütlesin ka, et nagu NL-i jaoks on võib-olla jälle järgmised 15 aastat jututa. Et loomulikult ma, kui, kui keegi praegu mulle helistaks, ütleks, kõik on valmis, istu lennuki peale, ma läheks, ma pean kõik ise valmis tegema. Ja praegu käib ettevalmistus, no nad ei käi ette valmis, töö on rohkem, ma nagu otsin partnerit, kelle peale nagu loota, et mul siin käivad läbirääkimised iga päev palun Skype'is inimestele. Kui kaugele need jutud viivad, kes seda teab. Aga paneme jälle kuu peale ühe huvitav Eesti muusika- ja vaatame, mis jällegi prohvet. Taevas. Ja taeva ma maa peal Miina Melikene. Oma missi. Ruumi ei ole. Tänavajääs. Mööda seda või ta seda mind. Paistab lähevad. Ja see. On taevas. Ja ta. Mina-mehike me aga liikult. Keera. Nonii, mis siis, mis siis ütled? Ivar Must meil stuudios kõlas, siis, kõlas, laulis. Laulise Riho Sibul, Riho Sibul. Ma hakkasin mõtlema, täisti lõi nagu korraks mäluauk sisse Riho Sibul ja, ja see on siis kuuemmeenen. Möönan jahedas seal Riccing sooloprojekt oli täiesti täiesti värske asi. Värske asi, kus Riho Sibula laula päev Vladislav Koržetsi kirjutatud tekstidele, siis peale Et selline, mis ma ütlen siin, kui inimene palju loeb, kaua elab ja väga palju räägib, palju, suhtleb palju seal on kõik kuuldena. Et ta on tõesti artiste, on proff temas on kõike ja näiteks vot tema puhul isegi huvitab, kuidas ei huvita, kuidas on lindistatud mitte sest inimesel on, mida öelda. Ja sõnum on jaa, see käre hääl on ja, ja kõik on olemas. Et ma hakkan hindowi painud ja ei, number ykseneriksam. Selge. Ma sain aru, et Ivar, sul on ikkagi üldiselt töö käib hommiku vara kaheksast kaheksani praktiliselt noh, sa oled ka ikkagi siis töönarkomaan. Mõneti. Võib-olla see on sellest, et elan 45 kilti Tallinnast kell kaheksa, Uraaga pakid, pakime 11 autosse viima last koolikell üheksa ja mul ei ole lihtsalt võimalust või mitte võimalust olla, aga see on tüütu, näiteks sõita korraks Maidele lõuna ajaks koju ja siis tagasi. No aga oled sa mõelnud endale stuudio ehitamist koduõuele? See on minu kõige haigem koht, et ma ei teinud seda omal ajal. Et siis ma tegelesin väga palju reklaamidega ja loomulikult keegi oleks tulnud sinna lugema reklaami. Ja nüüd, kui ma tegelen, ainult muusikaks natukene muutunud ja tahaks küll, aga nüüd ei teagi, mida rohkem tahaks, kas, nagu kiievi teema või kojustuudio? No igatahes noh, väljakutseid on, aga siin on nagu rõõm tõdeda ka seda, et hoolimata sellest, et sul päev läheb kõik töö tähe all sa ikkagi hommikul, kui, kui lapse tööle tood, siis ikkagi iso näed, laske natukene. Õhtul tuled nii hilja, et laps magama. Ei, aga me selles mõttes, et me lähme koos ka tagasi ja et vahest sõidame eraldi, et enne läheb lapsega koju varem, aga tegelikult meil on selline kombed müksiteist, ootame ära. Et kui laps on kiige viima lautov last ära või Enel või mina ja see kodu sõidame ka kodu koju nagu kõik koos kodutee ja, ja siis kodus vana hea aeg, kvaliteetaeg, et selles mõttes tavaliselt noh, tihti võib-olla kirud, et on mingid ummikud ja nii edasi, aga siis on ju millel on ummikud, kuna meil Tartu maantee justjust maanteedel ummikuid. Nii, aga üks huvitav teema kahtlemata on nüüd siia lõppu just, et, et tegelikult Ivar, et sul on selline huvitav päritolu mõtet, et räägi-räägi natukene sellest ka, et sa oled tegelikult nii nagu meil käis mingi aeg tagasi kitarrist Nevil Bloomberg rääkis oma juudi juurtest. Oled sina ka ju tegelikult juudid? Nöölist mul on rõõm kuulda. Ta hakkas muusikaga tegelema, sest minu meelest see on nagu mingi periood, tegeles reklaamiga väga palju ja tal mingid probleemid olid, mingid stuudievist varastati tühjaks nagu jumal tänatud, jälle võttis kitarri. Ma ise olen kuulnud, aga nii palju kui inimesed räägivad, et see on jälle furoori, kes ei tea, kes ta on noored siis käivad nagu suu lahti vaatamisel kuulamist, mis ta teeb, see on tõesti selline talent, nagu öeldakse, on jõudnud koju tagasi ehk leidnud oma oma oma ala, kus ta nagu nagu parem on. Aga kui tihti sina siis näiteks kasvõi sina kuhugi satud? Sünagoogis mul on mul sõbrad, töötavad juudi koolis seal kõrval sünagoogis töötavad sõbrad, aga ma käin seal hoovi peal nagu lobisevad. Ja kuidagimoodi vist ma ei ole veel valmis astuda nagu üle selle ukse ja tunda ennast nagu väga usklik, võib-olla seda ei olegi vaja, võib-olla võikski lihtsalt käia seal, aga ei kuidagimoodi tule välja, vähemalt. Seest on, et neil käis isegi seal kriisris ära ja vaatasin, et sinna ta veel elama ei ei lähe, et ega sinnapoole liigub, mis mis teil nagu, mis sul nagu noh, kus võib üldse sinu käest küsida, tundub, et see aeg on kuidagi ära planeeritud juba, et, et mis, mis on nagu niuksed, nagu hobid on, kuidas on nagu siis lõõgastuda, et ma saan aru, et kindlasti pere seltsis kindlasti need kojusõidud tööle sõidud, aga, aga on, on veel midagi, mis sind nagu kuidagi noh, loksutab positiivselt. Mul on kolm, kolm suurt koera, aasia lambakoera kratsidesse ükskõik keda neist, et see on nagu tunne, et kuidas see halb energia nagu läheb ära. Ja võib-olla häbi öelda, aga mul ei olegi hobi muusikaga minu hobina. Et kui ma antud momendil kedagi tilindistasima midagit Prodiseeringumai lindist produtseeris, püüan mingi oma lugu teha ja kui ma ka seda ei tee, siis mul on nii suurstuudiod, ma pean seda lihtsalt kolistama. Lihtsalt võtan tolmuimejaga ja praegu ma võtan hoogu juba, ma ei tea, neli kuud, et juba tolmuimeja, ma võtsin välja, et tal juba jalus kogu aeg, et nagu noh, et ma pean selle ära tegema. No kuidas, kuidas sulle satuse hoovi peale kolm koera tavaliselt võetakse ju kaks, tähendab tavaliselt öeldakse üks, siis võetakse kaks, kellel on võimalust, et koerad saavad omavahel teineteist lõbustada, aga. Kell neli oli, aga ei, me võtsime, mul oli hundikoerhundikoer, hakkas haigeks jääma, ringiks võtsime nüüd teist õhuga nagu seda Kesk-Aasia lambakoera kaks koera. Siis panime hundikoera magama, otsustasime naisega, et nii armastame loomini, armastame loomi, tal on igav. Võtsin tüdrukud seltsiks, siis nendel sündis, mõnedel sündisin väga palju kuus kutsikat oleme andnud ära, siis vahepeal oli neli, ma isegi ei mäleta. Ja kutsika endale lihtsalt juba kolm tükki siis vahepeal sündis veel kutsikad, jätsime ka endale, neljas oli sisele, andsime ära, nüüd see emane nagu suri ära ja ma olen juba harjunud, et meil on kolm koera, kuna kahel koeral on väga igav olla. Ja, ja kas need koerad on siis ka nagu koduvalvur, vaata nagu asi peaaegu igasse ilmakaarde jätkub, kes tuleb õue peale, kuna me elame ikkagi maal ja, ja no koerad peavad sel alal Okei, yware, tulles tagasi nüüd muusika juurde, siis mõni aeg tagasi käisid sa koos Gerli Padari ka Jalta lauluvõistlusel. Mida sina arvad üldse nendest sovjetlikest lauluvõistlustest, et siin Eestis aeg-ajalt ikka on kuulda, et küll läheb, Rolf käib siis käis Uku Suviste siis nüüd Gerli Padar, et nad kuskil tõesti nagu tulevad modi lainena on jälle kuulda, et see võistlus on, keegi jälle läheb. Et mis värk nende lauluvõistlustega sinu meelest on, kui suur on see võimalus seal siis eesti artistidel ennast näidata? Näidata on võimalus alati olemas, lähed sinna, näitad ennast. Aga ilm on seal teha, muidugi võimalust ei ole. Ja kuna meil on väiksed, meil ei ole mitte midagi nagu vastu anda. Ma räägin, seal on kõik ära ostetud, aga on olemas omad mingid reeglid mille järgi need konkursid tehakse, et sa võid lihtsalt ennast näidata. Sa võid ka midagit saavutada, mingi neljas koht, kolmas koht, aga see ongi kõik. No mis on see puudu, mida meil ei ole vastu anda näiteks inimesele? See rahvamass rahamassi ja raha ja rahvamassi ja, ja ja vaata meistrist sõltumatu, mitte midagi. Ja, ja no ma tahaks muidugi parandada, et nad ei ole sovjetlikud, Nad on kunst, kus me praegu käisime, seal oli 19 maad, viis kontinenti, seal olid Tangoolast ja Austraaliast ja Ameerikast ja Hispaaniast, igalt poolt Soomest. Orgunn on jah selline tagasi sovjetlik, et kui kell kaheksa öeldakse väljasõit, siis väljasõit on pool üks või pool 12. Aga nad püüavad ja meelit meeletult raiskavad raha. Et see valguse parkija tehnikapark oli kaks korda suurem kui eurovisioon ja seda valguste tehnikad tegid samad mehed Rootsis, kes nagu tavaliste jo televisiooni. Et raha seal on, teevad, teevad, tahavad, et oleks hea kala vene keeles. Aga käima peab käima, peab ette, et, et ka Kerli vist oli, oli väga rahul, et rääkis ka meile sellest, et ta sai mitte ainult päikest, eks ole, ja merd vaid ikkagi olid tähelepanu ikka. Ta sai valitsuse aupreemia võitis selle Rimi valitsusväline sära ja regionaalses eripreemia. Aga miks on oluline ikkagi eesti lauljale ennast seal näidata? No vaata kui, kui esiteks, et aru saada, kus nemad, kus seal nii aru saada, oma iseloomust, oma võimetest, oma Suklikud nagu olukorraga kaasa minna. Päris raske on, kui sa, ma tead, tuled muide lennujaamast sõidavad kaks tundi kuskil platsi peale siis koheldakse sulle näiteks vot sinna lav hakake proovi tegema. Väga paljud hakkavad jonnima, väga paljud ei oska, seda. On väljakutse. Et just ta, aga põhimõtteliselt kui sa tahad olla ainult teiste artiste, kasutada siin Türi, Tapa, Rapla lavasi, siis muidugi veel vahele. Ja see isegi ei ütle seda, et kas sa käisid seal, et nüüd on kõik olemas. Vähemalt sa tead, mis, mis seal on need suhted. Meil on praegu Facebookis vähemalt 19 uut sõpra just Angoolast, Aafrikast igal pool ja see on kihvt. Ja mis kindlasti, eks ole, erinevaid sidemeid ja sildasid, võib, võib ehitada nii, noh, igas ilmakaares, et järsku järsku näkkab, sest tõesti jõuame jälle sinna, et eesti turg on väike. Eesti artistid kindlasti tahaksid välja jõuda, et vaata, kui sa sinna Kiievisse lähed, siis oled nagu oma mees juba seal Kiievis ja et järsku saab siis sinu kaudu ka järsku kuidagi lükata sealt mõnda Eesti artiste ka kuhugi. Kusjuures seal on ees juba eesti mehed, juba teevad. Nonii noh, põnev igatahes, ja, ja suur tänu Ivard said täna siia tulla meiega rääkima ja me hakkame lõpetama sellise bändiga nagu Outloudz, tead sa seda ja muidugi mis arvunist. Mulle väga meeldib, et nad kahjuks on nagu sellised uued tuuled hakkavad täna endale Puumadeni Eestis pragaks mängima ja nende mõtlemine on saundi poolest väga korralik, nad püüavad muusikat. Ta on korras ja nad nuputavad ka midagi, et raadios mängid, mitte Seiluga üks lugu, väga-väga põnev valgus on, ma ei tea, mis lugu seal suure kuulata, aitäh.