Tere hommikust. Jätkame täna hommikul suurima kristliku apostli Pauluse kujunemise jälgimist. Noor variser Saulus oli oma isa tõusu puhtuse fanaatiline kaitsja. Kui vägeva sõnaga ja otsese ütlemisega esimärter Stefanos Lindsid dise tähendab, visati kividega surnuks oli tema austav ülesanne valvata tunnistajate riideid. Ja seejärel hakkas ta laastama kirikut, käis mööda kodasid ning lohistas minema mehi ja naisi ning andis need vangi. Ülempreester lähetas ta emissarina Damaskusesse, et sealses sünagoogis kord majja lüüa. Aga kõik läks teisiti. Saulusest sai Paulus. Ta ise kirjeldab kirjas Filiplastele. Kui mõni arvab, et tal võib olla põhjust toetuda oma päritolule, siis minul veel enam. Ma olen ümber lõigatud, kaheksandal päeval olen Iisraeli sugu Benjamini suguharust, heebrea mees, heebrea rahvas, sündinud Moosese seaduse järgi, variser innukas ristikoguduse, tagakiusaja seadusest tulev õiguse poolest laitmatu. Kuid mis mulle oli kasuks, seda ma olen pidanud kahjuks Kristuse pärast. Jah, enamgi. Ma pean kõike. Kahjuks issand Jeesus, Kristuse kõike ületavad aipamise kõrval. Tema pärast olen ma saanud lahti kõigist neist ja pean neid risuks. Et saada kasuks Kristust, jääd mind, leitaks tema seest ega oleks mul oma õigust, mis tuleb seaduse täitmisest vaid see õigus, mis tuleb Kristuse uskumisest, mille jumalanna Pusu peale. Kerge ja lõbusta elu Kristuse järelkäijana ei olnud. Ta oli äge ja keevaline variserina ning selliseks andunud meheks jäi ta ka pärast Kristuse Apostlik saamist. Pöördumine ei muuda iseloomuomadusi ega IQ väärtust. Need jäävad samaks. Aga nii saab ja võib kasutada uue eesmärgi teenistuses. Mida Paulus ka tegi, seda ta tegi kogu südamest ja meelest. Kaitstes ennast juudi kristlastest võlts apostlite süüdistuste vastu, kirjutab ta korintlastele. Nemad on Aabrahami seeme, mina ka. Nemad on Kristuse teenrid. Ma räägin pööraselt, mina enamgi. Seal on palju rohkem tööd rühmanud, palju rohkem vangis istunud, saanud võrratult enam huupe. Sagedasti olnud surmasuus. Olen saanud juutide käest viis korda 40-st pitsahoobist, ühe vähem. Mind on kolm korda keppidega pekstud, üks kord püütud kividega surnuks visata. Kolm korda olen olnud merehädas terve ööpäeva pinud avamerele. Sagedasti tee käimadel ohus, jõgedel ohus, teeröövlite käes. Ohus oma rahva seas ohus paganate seas ohus linnades ohus kõrbes, hoovus merel, ohus valevendade käes, rühmamises rassimises, sagedases valvamises näljas ja janus paastumises külmasi alasti, jättes kõrvale muud sellised päevast päeva rahva ründ, mure kõikide koguduste pärast. Jah, mees, kes võis niimoodi füüsilisi vintsutusi taluda, pidi igas suhtes olema karastatud. Ja oligi Filiplastele saadetud kirjas, ta ütleb. Mina olen õppinud pidama piisavaks seda, mis mul käepärast oskan elada, kehval kombel. Ei oskan elada ka jõukal kombel. Olen kõigega ja kõigi oludega tuttav, nii kõhtu täis sööma kui ka nälgima elamani jõukuses, kui puuduses. Ma jaksan kõik tema läbi, kes teeb mind vägevaks. Palvetagem. Issand, teiega meid vägevaks vaimus. Sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nõnda ka maa peal. Aamen.