Tere õhtust, kell sai kaheksa Eesti raadio uudistetoimetus teeb veel kord kokkuvõtet oma päevast, üheksandast maist. Stuudios on Vallo Kelmsaar. Eesti valitsusasutuste veebilehtede vastu pandi toime järjekordne küberrünnak. Rahvusvaheliste õigusnormidega järgi ei ole küberrünne karistatav tegu, tõdes justiitsminister Rein Lang. Kaitseväe kalmistul. Pronkssõduri juures on täna käinud lilli panemas tuhandeid inimesi. Mälestusmärgi ette on kerkinud tohutu lillemägi. Tema suursaadik Nikolai Uspenski nimetas pronkssõduri teisaldamist ja säilmete ümbermatmist hauarüvetamisega. Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi juht väljendasid toetust Eestile ja kutsusid Venemaad hoidma Laos oma kriitikat Eesti aadressile. Venemaa president Vladimir Putin hoiatas võidupüha kõnes sõjakangelaste sangarluse vääristamise eest, mis tema sõnul viib riikidevahelise vaenuni. Eestil puudub riiklik tellimuskunstile võimendab nüüd ühe protsendi seadus, mis koalitsioonileppesse kirjutatud. Kunstnike liidu presidendi Jaan Elkeni sõnul on tähtis jälgida, et see seadus bürokraadid keskseks ei kujuneks. Ja ilmast. Ilm on lähiajal vahelduva pilvisusega nii öösel kui ka homme päeval sajab kohati hoovihma. Sooja on homme kaheksa kuni 15 kraadi. Eesti valitsusasutuste, veebilehtede ja andmesidevõrkude vastu võeti ette järjekordne suuremahuline küberrünnak, mille eesmärk on blokeerida info levikut välisriikidesse. Justiitsminister Rein Langi sõnul pole Kübern rahvusvaheliste õigusnormide alusel karistatav tegu. Hanno Tombergi kuulete lähemalt. Nakatunud koduarvutitest rünnatakse Eesti valitsusasutuste veebilehekülgi, mille eesmärk on takistada välismaalt lehekülgedele juurdepääsu. Riigi infosüsteemide arenduskeskuse infoturbe osakonna juhataja Hillar Aarelaid. Selgelt eristatavad sihtmärgid, keda rünnatakse, need on riigiasutuste kodulehed, valitsus, e-riik, president, rahandusministeerium ja nii edasi, noh, enamik nendest rünnakutest on ilmselgelt pärit ikkagi järjekordselt nendest arvudest, litest, mis on inimese enda teadmata üle võetud ja inimesed, kes meid ründavad, kahjuks ise sellest ei tea mitte midagi. Justiitsminister Rein Langi sõnul on küberrünnakud rahvusvahelise õiguspraktika kohaselt raske kuriteona käsitleda, kuna rahvusvahelises õiguses sei sisaldub. Kui me võtame seaduse analoogia järgi, siis teise riigi, sadamate või õhuruumi blokeerimine on ju selge agressioon, aga teise riigi ruumi blokeerimine või selle kahjustamine ei ole ühegi rahvusvahelise kokkuleppega täna agressiooniks tunnistatud ja see muudab selle teema väga sensitiivseks. See on põhjustanud ka laiaulatusliku arutelu nii NATO sees kui ka NATO liikmesriikides sees. See, et NATO liikmesriikide esindajad on meile selles küsimuses appi tulnud, saates siia oma spetsialiste, on muidugi väga tervitatav. Eelmisel nädalal avaldatud Venemaa presidendi kantselei aadressid, kust Eesti andmesidevõrke rünnati, võivad tähendada turvaauke Venemaa enda infosüsteemides. Mõlemad variandid on minu jaoks väga halvad, nii see, kui nad oleks tehtud otseselt nendest arvutitest, kui ka see, et neid arvuteid on saanud kasutada. Hillar Aarelaiu sõnul on küberrünnaku tõrjumiseks kaasatud ka välismaised eksperdid, kuid selle lõpetamine võib aega võtta. Venemaal tähistatakse täna võidupüha ja ka Tallinnas on kaitseväe kalmistule teisaldatud pronkssõduri juurde päeva jooksul viidud tõenäoliselt lilli kümnete tuhandete inimeste poolt. Tööpäeva lõpuks oli mälestusmärgi ette kerkinud umbes pooleteise meetri kõrgune. Lillemägi jätkab Riina Eentalu. Kaitseväe kalmistul oli hommikul rahulik, inimesed tõid lilli, pronkssõduri ümbrus oli kaetud lillevaibaga, nagu me sel päeval oleme harjunud nägema. Paljud kandsid rinnas Georgi ristilinti, oli hästi noori ja väga vanu veterane kõigi oma aumärkidega. Oli neid, kes ikka leinavad omakseid ja sõjas langenud sõpru, nagu see vanem proua, kellega rääkisin. See proua leinab onu ja sõbrannasid ja ikka veel tulevad ka pisarad. Kuidas aga suhtub ta sellesse, et pronkssõdur nüüd kalmistule. Mälestussamba jaoks on see ju ilus koht, ütles proua. Kui ainult skandaalid seda ei lõhuks. Südametunnistust on vaja, ise tuli ta Eestisse, seitsmeteistkümne aastaselt on elanud siin oma elu, keegi pole teda solvanud ja ise pole solvunud. Ainult tervis kipub käest minema, muud midagi. Kella 10 ajal saabus pärga asetama Vene Föderatsiooni suursaadik Eestis Nikolai Uspenski kes sõna tõsises mõttes matus paljude maade ajakirjanike tulva alla. Me peame kõik vääriliselt mälestama meie esivanemaid ja kangelasi olgu siis rahvusmissugune tahes, ütles suursaadik. Küsimusele, missugune on tema seisukoht pronkssõduri teisaldamise suhtes kalmistule, vastas suursaadik. Venemaa juhtkonna üldsuse seisukoht on teada, ütles suursaadik Uspenski. Fakt, et sõjakangelaste mälestusmärkidesse suhtutakse ebaväärikalt, et hauda rüvetatakse, on vastik, ütles Vene Föderatsiooni suursaadik Eestis Nikolai Uspenski. Kuid tänasel pidupäeval, meie võidupäeval, nagu ta rõhutas, ei tahtnud ta neist tunnetest rohkem rääkida, vaid soovitas mõelda sellele, mille eest isad võitlesid. Põhja politseiprefektuuri teatel on tänane päev politsei jaoks Tallinnas möödunud rahulikult ja midagi tõsisemat pole toimunud. Kesklinna piirkonnast on politseiosakondadesse toimetatud umbes 25 isikut ja see on pealinna kohta täiesti tavapärane. Enamik politseiosakondadesse toimetatutest rikkus alkoholiseadust viibides avalikus kohas alkoholijoobes, suurem osa õigusrikkujate vabastati pärast väärteoprotokolli koostamist, teatas politsei. Edasi välismaalt. Indrek Kiisler. Venemaa president Vladimir Putin hoiatas täna punasel väljakul peetud kõnes ilmselgelt Eestile viidates kangelaste sangarluse alavääristamine ja nende jaoks püstitatud mälestusmärkide teotamine piib riikide ja rahvastevahelise vaenu ning usaldamatuseni. Putin kuulutas, et teise maailmasõja ajalugu ei saa ümber kirjutada ning rahvusvaheline üldsus peab meeles pidama maailma ümberkorraldamise ohtlikkust. Nüüd on eriti tähtsad õppetunnid hoiatav meenutus sellest, milleni viivad Militaristlikud ambitsioonid, rahvuslik sallimatus ja mis tahes katsed maailmakorda muuta Ta ütles Putin. Moskva miilits blokeeris õhtupoolikul Leningradi raudteejaamas perrooni, mille äärest väljub Moskva-Tallinki kiirrong. Pealtnägijad kinnitasid BNSile miinitsionäärid lasksid läbivaid piletiomanike, kontrollisid dokumente ja vaatasid läbi pagasit. Interfaxi teatel kontrolliti rongi kõiki vaguneid pommikoertega. Miilitsa väitel oli keegi jätnud raudteejaama teate, et korraldab rongi vasturünnaku. Seetõttu alustas miilits rongi kontrollimist. Vene võimuorganid kinnitasid, et kui midagi ei leita, lubatakse rongil Tallinna poole teele asuda. Türgi parlament peatas ametlikult presidendivalimiste hääletusvoorud Parlamendis. Parlament kiitis heaks ka välisminister Abdullah Külli palvekirja, millega too võttis tagasi oma kandidatuuri presidendi postile. Islamistliku taustaga Külli kandideerimine äratas opositsiooni tugeva vastureaktsiooni ja tõi tänavatele miljoneid inimesi. Türgi saab nüüd uue presidendi alles pärast 22. juuli üldvalimisi, kui selle otsustab juba uus parlamendi koosseis. Eestiga seonduv oli täna Euroopa liidus kõneks mitmel tasandil. Euroopa Komisjoni presidendi Jose Manuel Barroso sõnul peab Venemaa valitsus mõistma, et Eesti ei kujuta ta endast ohtu. Me oleme solidaarsed riigiga, mis ei saa kujutada ohtu sellisele suurriigile nagu Venemaa, ütles Barroso Saksamaa välisministeeriumis toimunud üritusele. Ka Euroopa Parlamendi president Hans-Gert heiteringi ütles, et Moskva ei tohiks sekkuda Eesti siseasjadesse. Tema sõnul peaks Venemaa tegema lõpu nõudmistele, et Eesti valitsus tagasi astuks. Saksamaa välisministri fun Frank-Walter Steinmeieri kinnitusel on viimastel päevadel Eestile selgeks tehtud, et nad ei ole üksi ning Euroopa kasutab oma mõju Moskvale. Tüli ei ägeneks. Euroopa Parlamendi suurim Rahvapartei fraktsioon soovis täna panna hääletusele Eestit toetava resolutsiooni. Uurisime fraktsiooni liikmelt Tunne Kelamist, kas see küsimus õnnestus Europarlamendi täiskogu päevakorda panna või mitte? Parlament regiintensiivsed ettevalmistuse selleks nii eile kui täna ja mis on võib-olla kõige tähtsam sõnum, on see erakordne solidaarsus, mida on Eestile avaldatud igalt poolt kaasa arvatud see, et parlament ja president avas istungi täna omapoolse avaldusega, mis toetas Eestit ja tsiteeris president ilvest. Mis puutub resolutsiooni, siis selle üle arutati palju ja võrkuti parlamenti reeglitele, mis näevad ette, et erakorralise resolutsioon brüsseli miniistungitel ei võeta vastu ja seetõttu sisse resolutsioon fraktsioonide juhtide ja peasekretäri üldisel nõupidamisel otsustati viia kaks nädalat hiljem Strasbury plenaaristungile, kus toimub ka ulatuslikum debatt mida me saavutasime ja seda tänu eriti Euroopa Rahvapartei Grupi juhi Joseph tooli väga tugevale toetusele. Meie initsiatiivile oli see, et me tegime erakorralise lühikese debatti Eesti olukorrast Eesti-Vene suhetest, mis järgnes kohe Parlamendi presidendi avaldusele Eesti teemal. Ja iga fraktsiooni esindaja võttis seal sõna läbiroopa kulgeb ajalooline veelahe. Ühel pool on demokraatlikud riigid, kel ei ole mingit kahtlust, et Balti riigid okupeeriti vägivaldselt Nõukogude liidu poolt ja teisel pool on Venemaa, kes siiamaani eitab seda, aga aitab ka oma endiste ohvrite õigust oma ajalugu hinnata ja see on jällegi rünnak nende suveräänsuse vastu. Eesti Kunstnike Liit pidas täna suurkogu liidu presidendiks, valiti tagasi maalikunstnik Jaan Elken, suurkogul käis Riina Eentalu. Jaan Elken on rahul, et ühe protsendi seadus nüüd lõpuks koalitsioonileppes sees. Protsendikunstiseaduse raames tellitakse paljudes riikides nendesse avalikesse ruumidesse, mis ehitatakse riigi ja omavalitsuste raha eest ka teatud protsendi eest kunsti, olgu siis interjööri või eksterjööri ehk kunst on juba eelarvesse sisse arvestatud. Jaan Elkeni sõnul tuleb nüüd jälgida, et seadust oleks kunstniku, mitte bürokraadikeskne. Mitte ei kasvataks selliste ametnike armeed, kes selle siis nii-öelda selle boonuse ära sööksid ja kunstnik oleksin väike, väike hüpiknukk, et, et meie peame nüüd jälgima, see on üks asi, teine asi on see, et kindlasti on olukord, kus MTÜ nakkuvai loomeliit kunstlik liit on, et meie, meie kolmes opereeritavatest galeriis oleme sunnitud kunstnikult rentima, võtma näiteks hobusega galeriile, kes pakub, eksju 12 kuud aastas fantastilist näituseprogrammi vaateakna kaudu 24 tundi ööpäevas, tegelikult siis ütleme vaatajale piletivaba, siis kunstnik on sulle eest renti sunnitud maksma, sest et riigi tugi meile on 1000 ühe galerii pealt aastas. See on koomiline, kui me teame, et suusakoondise määrdemeister saab preemiaks 500000. Et prioriteedid on raudselt paigast ära. Ühe protsendi seadus tähendabki riiklikku tellimust. Ta tähendab riiklikku tellimust, aga ühe protsendi seadus loob sellise taasloob, ütleme sellise monumentaalkunsti oma heas mõttes, et asjadel ei pea olema ainult selline niisugune nõukogude taak taga, eks, aga me tahame, et meie galeriid saaks ka toetust ja galeriides toimub hoopis teine kunstiprotsess, mis on avalikud. Kus ruumi, seda küll kirjutas Aleksander Jakovlev sirbis, et peaks dialoog valitsusega või valitsusringkondadega kunstnikkonnal olema tihedam. Kuidas teie seda näeks? Kui eelmine aasta toimunud loomeliitude kohtumine valitsusega ja, ja peaministriga, siis lubati meile sellist regulaarset, vähemalt sellisel tasandil, et meie mured ära kuuldakse. Kahjuks ei, ei jätkunud. Võib-olla see on, mõnes mõttes on see praegune sotsiaalne kriise ühiskonna kriis, mis ikkagi Eestis on, et annab ka siukse, märgin, et tegelikult on vaja ära kuulata kõik need segmendid ühiskonnas, et mitte ainult mitte ainult arendajate poliitikute ja investorite häält kuulda võtta. Kui valitsus oskaks jälgida ühiskonnas peale poliitika keelega teisi tasandeid usuksid teisedki suudavad ühiskonnas toimuvaid märke analüüsida ja omas keeles neile tähelepanu juhtida siis oleksid ehk mitmedki ebameeldivad üllatused olemata. Juba sellegipärast võiks valitsus ka kunstnikega dialoogi pidada. Öösel on Eestis vahelduva pilvisusega ilm, kohati sajab hoovihma ja on udu. Puhub loode ja läänetuul neli kuni 11 meetrit sekundis, sooja on üks kuni kuus kraadi. Ka homme päeval püsib vahelduva pilvisusega ilm ja kohati võib sadada hoovihma, puhub läänekaartetuul kolm kuni 10 meetrit sekundis, homme õhtupoolikul tuul nõrgeneb. Sooja tuleb homme kaheksa kuni 15 kraadi. Need olid Eesti raadio uudised.