Tere hea vikerraadio, kuulaja Rahva teenreid jälle eetris ja täna on üks Eesti kõige kuulatavamaid raadiosaateid täies koosseisus. Ajalehe diplomaatia peatoimetaja Iivi Masso, Sulev Vedler Ekspressi peatoimetaja asetäitja ja Lauri Hussar reaajakirjanik vikerraadiost ja sellel nädalal sai Eesti endale presidendi ja presidendikandidaadi, aga nädala märksõnaks on olnud haldusreform, aga Euroopas sai rohelise tule Euroopa finantsstabiilsusfond. Viimasena hääletas Euroopa finantsstabiilsusfondi garantiide suurendamise poolt Slovakkia parlament, et aga millise hinnaga valitsus kukkus, sest peaminister oli selle sidunud usaldushääletusega ja esimesel korral kukkus eelnõu läbi ja alles siis, kui opositsioonilised sotsialistid toetus hääletu taga andsid. EFSFi eelnõule läks eelnõu läbi ja nüüd on siis uuesti palle Euroopa käes ja, ja tõenäoliselt üsna pea otsustatakse ka Kreeka abipakett, et heaks kiita. Ja kui nüüd, kui nüüd pisut arutleda selle EFSF-i protsessi üle, siis siis me, me võime, kui öelda küll, et Euroopa Liidu otsustusprotsessid on justkui nagu kohmakad, aga, aga kui on vaja, siis tehakse asi ära. Nii et, et sellises totaalses ebaefektiivsuses me jätkuvalt eurotsooni süüdistada ei saa. Sellelegi, kuidas võtta, et algselt taheti, et need otsused sünniksid juba suvel et räägiti siin augustikuust, samas jällegi oli kohe selge, et augustis kestavad suvepuhkused. Lääne-Euroopa ju ei puhka sugugi mitte juulis, vaid vaid pigem augustis ja septembris ei tulnud nendest aratifitseerimistest, et midagi välja. Et ta oleks ikkagi suhteliselt viimasel minutil Oktoobri lõpus. Algselt oli ka jutt sellest, et Kreeka vajab kiiresti laena vähemalt septembriks, isegi oktoobrist. Praegu räägitakse novembrist, et kreeklased on suutnud ennast praegu välja vedada. Selline see olukord. Aga nüüd ma olen, võib olla erinev sellest, et see paarikuune protsess kiire ei oleks, mulle tundub, et nii, nii suurte ja nii põhjalike asjade juures ja nii paljude riikidega on tegelikult, et kaks kuud, millest üks on veel puhkuste kuu, nagu nagu öeldi, on tegelikult tegelikult ju väga kiire asjade käik. Kuidas sulle tundub, see, mis puudutab Soomet, see Soome võitles endale garantiid välja, sellest on, sellest on palju räägitud, aga, aga see, mis on nende garantiidega kaasnenud ja see, et juba järgmistes projektides, mis puutub, puudutab ka Euroopa stabiilsusmehhanismi, seal tuleb Soomel erinevalt teistest eurotsooni riikidest välja käia see raha, mis tuleb Euroopa stabiilsusfondi maksta välja käia ühe aasta jooksul ja kohe samal ajal kui teised riigid maksavad seda viie aasta jooksul välja, et kas see on ka kuidagi Soome ühiskonnas mingisugust diskussioone tekitanud või pigem on see allaneelatud öeldud, et parem olgu meil garantiid, et me maksame selle raha sinna potti korraga ära. No mulle tundub, et see on alla neelatud või, või siis olema piisavalt aktiivselt jälginud seda diskussiooni, aga aga noh, see on võib-olla jaks. Jah, meenutuseks, et asjadel asjal on mitu külge ja tegelikult nagu ma siin juba paar nädalat tagasi ütlesin, et, et need on need asjad, mida, mida tuleks Euroopa tasemel võimalikult ühtlaselt otsustada. Noh, sama sellega on igal riigil isemääramisõigusi, mida soomlased said neljadele Euroopas külge selline maine, et nad on piisavalt jonnakad. Ega nad ju tegelikult ei teinud mitte midagi halba. Keetsid täiesti normaalselt, nõudes, et kui me anname, laena, siis sellel ajal võiks olla Normaalselt küll, aga, aga tähendab, see see puudutab, see puudutab samamoodi kõiki, et minu meelest siin peaks nagu Euroopa maad kuidagi kuidagi rohkem rohkem käsikäes omavahel neid asju koordineerima ja Soome puhul oli nagu selgelt tegu sisepoliitilise asjaga, kuna noh, kui, kui ei oleks põlissoomlastel olnud viimastel valimistel nii suurt soosingut nagu see nüüd oli ja nii suurt nii suurt osa nendest Nendest Parlamendis, isegi kui nad valitsusse lõpuks ei läinud siis ma arvan, et ei oleks ka kogu seda tagatiste nõudmise küsimust üldse tekkinud. Slovakkia puhul me võime ka rääkida ju sisepoliitikast, mis tegelikult valitsuse kukutas, sellepärast et kui me vaatame, millise häälteenamusega teises voorus EFSF läbi läks, siis vaid 30 häält tuli vastu ja, ja ülejäänud parlamendi liikmed olid EFSFi poolt. Jah, seal ongi täitsa selge, ütles, et tegemist oli riigisisese võitlusega võimuvõitlusega, mitte sellega, et kas me toetame või ei toeta, kuigi tegelikult slovakid on ka varem öelnud, et nad ei taha Kreekat abistada ja nad ei olegi maksnud Kreekale laenu ei ole andnud laenu, nii nagu kõik teised eurotsooni riigid. Eesti ei ole ka olnud, sellepärast et siis kui Kreeka abistamine otsustati, jalad Eesti veel eurotsooni liige. Nüüd nad on ühinenud jah fondiga. Aga slovakid on samamoodi saanud endale, siis algab, nende maine on minu meelest tunduvalt hullem kui soomlastamine eurooplaste silmis. Soomlased lihtsalt tagatist, aga slovakid ütles, et me ei taha abistada tallegi. Seal seal oli hoopis teistsugune olukord, teised riigid jäid kuidagi tunduvalt rahumeelsemaks. Euroopa finantsstabiilsusfondile rohelise tule ka. Kriisi eskaleerumine peatub tõenäoliselt mõneks hetkeks. Me ei tea, kas ma ei tea, kas ta, kas ta, kas ta on lõplikult pidurdatud siin tõenäoliselt neid samme tuleb astuda veel ja veel ja ega seda, kuidas. Ma arvan, et siin ei tule seda lahendust, sellepärast endise Fonn ratifitseerida, sellel nädalal on toimunud ikkagi päris jube on. Euroopa pangandus on praktiliselt hangunud, pangad ei usalda 11, selle nad ei julge laen üksteisele anda. Rääkimata sellest, et nad annaksid ettevõtetele laenu, et seal totaalne kriis, praegu võimalus, mitte keegi väljaspoolt Euroopat ei julge anda raha Euroopa pankadele midagi, justkui oleks mäda. Et kogu see süsteem püsib praegu suuresti selle tõttu, et Euroopa keskpanga Frankfurdist siis tegutseb sellise ümberjagamismehhanismid, need tema juures julgevad need raha hoiustada, kellel raha üle on, tema käest saavad siis need pangad laenu võtta, kil rap aresti puudan. Ilma selle lahenduseta oleks praegu tõsine katastroof. Ja sellepärast kogunevad järgmisel nädalal siis eurotsooni valitsusjuhid riigipead kokku, et leida mingi suurem lahendus või midagi välja pakkuda. Tõenäoliselt me kuuleme, et Kreeka probleemi lahenduseks, siis hakatakse välja, et kui varem oli selline projekt, et pangad pikendasid oma laene 30 aasta peale siis võib-olla nüüd tule kuulama hoopis mingites 60 70, võib-olla isegi 100 aasta pikkustest laenudest midagi, mida me pole varem näinud. Sellepärast et muidu see kreeka ei, lihtsalt ei vea välja. Tema võlakoormus on nii suur, et, et ta ei suuda neid kuidagi tagasi maksta. Kreeka inimesed on pidanud piisavalt suuri hoope taluma. Aga kui sa näed, et ka nendest ei ei piisa, siis frustreeritud sealt kui meeletult suur Kreeka puhul tuleb välja, tuleb välja tuua seda, et, et kui, kui me võtame intressimaksed ära laenumaksed laenu tagasimaksete Kreekast praegu oodata on, on, on tõenäoliselt üsna lootusetu, et siis, kui me vaatame praegu Kreeka Kreeka riigieelarve tulusid kulusid, siis need on enam-vähem nullis ilma nende intressimaksete, et kui me nüüd võtame sinna intressimaksed juurde, võtame laenumaksude juurde, siis see summa läheks niivõrd kolossaalsed, seda, seda Kreeka, Kreeka riigieelarve ei peaks vastu praegu vaevu ilma ilma igasuguse laenumaksetena tuleksid ots otsaga vaevu-vaevu. No seal ongi siis küsimus näidet et mida teha, üks võimalus on seal pikenda neid laene, loodad, et tulevikus läheb paremini, siis ei ole need maksed nii suured, siis Kreeka jõuab laenud tagasi maksta, samas jällegi pankade aruandluses tuleb need sellised laenamist Su praegustel tingimustel on tehtud, tuleb ümber hinnata, tähendab, pangad saavad nüüd lähiaegadel väga suuri kahjumeid, neil tekib kapitali puudus ja siis me hakkame vaatama, kuidas, kuidas panku päästa. See on selline järgmine samm selle EFSFi rahast ilmselt hakkab ka teatav osa minema pankade päästmiseks. Täiesti kindel, et Kreeka pangad saavad väga-väga valusa laksu ja ja neid siis kapitaliseeritakse nii-öelda meie ühise rahaga. Aga võib juhtuda, et abi vajavad ka teiste maade pangad. Nii et sina ütled seda, et, et, et mingisugune osa sellest sellest kreeka laenust kirjutatakse niikuinii korstnasse. Kahjumit ju, kahjumit saadakse selles protsessis, kreeklased ei jõua tagasi maksta. Praegu on 20 miljardit mõeldud selleks, et ainuüksi Kreeka pankasid päästa. Selle selle projekti järgi, mis siis juulikuus välja pakuti. Aga see summa tuleb ilmselt suurem, sest säästmist ajavad ka teiste maade pangad. Kes on, kes on siis investeeringuid Kreekasse, mõnda muus, sõnas. Nagu seda pluss miinus nulli mõelda, siis, siis ma ei tea, ma ei ole väga hästi kursis sellega, et kui palju kärpeid on Kreekas parasjagu tehtud, aga nii palju, kui ma tean, sellest aru saan, ei ole seal nagu kulutuste pool veel sugugi nii palju. Programmil korrigeeritud, kui oleks pidanud Trammid on päris valusad, kui meie neid üle elaksime, siis nad nad on ikka väga-väga palju kärpinud. Samas oleneb see oleneb ka, millest sarnanev lähtekoha ja nende lähtekoht on muidugi tunduvalt parem kui meil. Eestlased on sellised taluvamad, ma ei tea, kas meil selline põhjamaine psühholoogia tulevad tublid ära tänada ei lähe välja tänavale. Aga nad on, nende jaoks on ikkagi see olukord väga valus alade. Ja meie ju tegime kärped ise, aga nende jaoks on tulnud keegi teine, tuleb mingi troika brüsseli inimesed, Washington, inimesed, kas nüüd järsku hakanud neid kavandama, see on väga ebameeldiv. Siin uudistest kuulsime, et vähem kui tunni aja pärast toimub ka Eestis meeleavaldus stiilis Oki poivoos köita ja mõneti mõneti kannab see kannab see sedasama meelsust, mida me oleme Kreekas näinud, et et keegi kusagil kusagil kaugel on, on süüdi selles, et võib-olla kõik ei ole nii hästi läinud inimeste elus, kui nad on seda lootnud ja, ja noh, see on selline raha maailma ja ja, ja ka demokraatia ja võimuvastane meeleavaldused, et kuidas te hindate, et kas see, kas see sõnum, mida siis meeleavalduse korraldajad välja ütlevad, et on see piisavalt selge ja arusaadav Minu jaoks ei ole, ma tunnistan, ma ei saa aru, mida sellel meeleavaldusel tahetakse. Eriti arusaamatuks jääb see mulle Eesti puhul. Sellepärast et minu jaoks on Eestis elu läinud kogu aeg paremaks. Kui me tahame, et mingit endist korda tagasi saada, siis ma ei tea, kuhu me tahame tagasi minna või et nad. Mis siis meil nagu väga viga. Meil on minu meelest, meil on päris hea demokraatlik riik ja kui sulle ei meeldi pangad, siis palun ära kasuta pankasid. Kui sa tahad olla Ta tahad ise selles finantssektoris, kaasusele ta siis igalühel on võimalus Eestis astuda mõne hoiu-laenuühistu liikmeks tahad, siis palun kasuta seda. Et ma ei näe nagu väga-väga hull olukord Eestis, ma ei saa aru, mille vastu protestiti. No on ka kõlanud hinnanguid, et nüüd algab maailmarevolutsioon ja kogu senine rahasüsteem keeratakse pea peale. Siis minu meelest need täna vaatleme, räägime Ameerikast või Eestist täna protestid, muidugi nad on nagu mõõdus ikkagi suhteliselt väiksed, kui me võrdleme, võrdleme araabia kevadega, millega millegipärast tahetakse võrreldav meeleldi et, et nad on mingi suhteliselt väiksele suhteliselt marginaalsed, aga see sõnum on minu meelest kuidagi selline, et nihuke tunne nagu demokraatlike inimeste või demokraatlike ühiskondade inimesed tahaks natukene seda oma totalitarismi, et et me tahame ka nagu diktaatori vastu võidelda ja samas on niisugune mõnus ja turvaline, sellepärast et et nende lääneriikide juhid ei tee nendega midagi, nad lasevad seal, lasevad seal rahulikult meelt avaldada, neil ei ole vaja karta vägivalda ega ega, ega, ega suvalist arreteerimistega ega muud niisugust, või kui nad? Ma ei tea, lõhkumise eest arreteeritakse, sest need lastakse varsti vabaks. Tähendab, et noh, see niukene, turvaline ja mõnus viis nagu umbes elada välja, et oi, et tegelikult meil on ka natuke diktatuur ja me tahame ka natuke diktatuuri vastu võidelda, et see on nagu selline selline vabadusvõitluse mängimine ja noh, see on muidugi siin selles mõttes ma olen nõus nagu eriti totter, et siin on nagu tegelik vabadus alles paarkümmend aastat tagasi tagasi saadud ja ja, ja, ja ma ei tea, ma täna jälle lugesin kuskilt kuskilt kollasest lehest mingit kirjatüki, et meil on siin Nõukogude Liit kuidagi kuidagi nagu mingid inimesed tahavad vägisi ära unustada, et, et siin on olnud tegelikult ka diktatuur ja et siin praegu ei ole diktatuur ja, ja kuidagi aetakse need asjad muideks meelega või või lihtsalt segadusest segamini ja, ja siis ja siis kuidagi võideldakse selle väljamõeldud diktatuuri vastu. Võib-olla on häda selles ka, et need inimesed on suhteliselt noored. Meil on juba ju selliseid inimesi, kes ei ole nõukogude täiskasvanud inimesi, kes selle nõukogude režiimi ajal elanud kes olid siis väga-väga väikesed, nad ei mäleta sellest mitte midagi. Nende jaoks on see maailmapilt hoopis teistsugune. Samas jällegi noh, ma saan aru ameeriklastest, kes tõesti ütlevad, et näete, meie valitsus tantsib pankurite pilli järgi. Meie pangad kuuluvad rootslastele ajal, meil oli tõesti suur kriis, aga Eesti riiki ei pidanud või Eesti ühiskond ei pidanud pankade päästmiseks kuulutama mitte ühtegi senti. Seda tegid rootslased, see digitaalselt, ma saan aru, kui rootslased seal oma kodu Maardu karjuksid, et et miks me siin pääs ja pankakse ja seal ma saaksin aru, aga Eestis on see täiesti mõttetu. No see seltskond on väga kirju, et võib kindlasti öelda, et seal on anarhistide ja kui me vaatame pisut ka laiemalt New Yorgis toimuvaid meeleavaldusi, siis siis väga suur osa inimesi on, on ju tegelikult sellised, kes on läinud tänavatele, sellepärast nad ütlevad, et andke meile meie raha tagasi. Nojaa, aga meil ei ole keegi seda raha ära võtnud, ütlen siis. Jah, meil on olnud selles mõttes küll valus, et meie palkasid on kärbitud ja nii edasi ja nii edasi. Aga meil ei ole sellist nagu ütleme, panganduse võimu kui sellist meil ei ole olnud. Me me täna kindlasti kõikidest nendest teemadest ei jõua, ei jõua väga põhjalikult rääkida ja ja, ja nendeks nendest EFSF-i teemadest ja sellest, kes ikkagi selle selle laenu kahju sisse sisse võtab ja, ja kuidas see, kuidas see kõik välja hakkab nägema, sellest me saame edaspidi rääkida, aga, aga kui veel laias maailmas toimuvast rääkida, siis sellel nädalal on väga palju kõneainet tekitanud ka üks teine välispoliitiline sündmus ja see on Ukraina ekspeaministri Julia Tõmošenko süüdimõistev otsus, millega ta mõisteti seitsmeks aastaks vangi. Otsus kindlasti lõhestas Ukraina ühiskonda veelgi ja märkimisväärne on ka Euroopa ja Venemaa reaktsioon mõistli mõistsid selle süüdimõistva otsuse hukka ja leidsid, et, et tegu on väga selgelt poliitilise repressiooniga. Kuidas, kuidas te hindate ta siin? Eestis käis sellel nädalal ka Ukraina välisminister, kes ütles, et Tõmošenko mõisteti ikkagi väga konkreetsete tõendite alusel süüdi ja tegu ei olnud poliitilise protsessiga. Ma arvan, et siin siin me peame, nagu toetuma nendele analüütikud analüütikutele, kes, kes koha pealt seda protsessi kirjeldavad ja nii palju, kui mina sellest aru saan, on, on, on tegu just nimelt poliitilise protsessiga ja suhteliselt loogiline, et siis võimul oleva poliitilise juhtkonna esindaja seda, seda eitab. Minu jaoks on kuidagi sarnane Hodorkovski protsessiga. Hodorkovski siiski on kriminaalkurjategija tehana. Aga seal on poliitilist hävingut. Ma ei oska, ma ei tea Ukraina seadusandluses suurt midagi. Olen mõistnud, et seal on väga-väga püsida see punkt, mille järgi Tõmošenko on vangi pistetud. Ja see punkt võib-olla läheb ümbervaatamisele, mis tähendab seda, et tal esineb tõenäoliselt ta pääseb välja. Nüüd teda süüdistatakse, selles süüdistati, et ta sõlmis ühe väga kahjuliku lepinguvööndis käsu sõlmida väga kahjulik leping. Vaatasin just selle tausta, see taust oli selline. Juhtus siis aastal 2009 oli selline väga vastik juhtum, kus Venemaa kasutades niinimetatud energiarelva kusjuures mulle tundub, et selle relva kasutamise mängisid venelastele, et ukrainlased ise sellepärast, et seal tekkis dispuut teemal kes kellele võlgu. Ja siis ühel hetkel teatas Ukraina, et kui teie meile gaasi piisavalt ei tarbi, siis meie ei saada gaasi edasi enam. Ei noh, selge hinna küsimuses ei saada gaasi edasi enam mujal Euroopas, kogu see gaasi tarnimine läks läbi Ukraina, lihtsalt juhtmed jooksevad selle riigi. Venelased kasutasid selle ära kiiresti gaasi kinni, tänu sellele jäi ka, tõesti ei saanud ka Ida-Euroopa riigid gaasi, mis tekitas Ukrainale kahekordse surve ühelt poolt gaasikraani kinni keeranud teiselt poolt ülejäänud Euroopa nõudis, et kuulge, tulge ukrainlased mõist võistlusele, mee vajame ka gaasi ja see oli nagu kahe tule vahel. Ja kui sa oled sellises olukorras, sa püüad ju teha parima lahenduse. Ja siis sa tahad öelda, et Tõmošenko sõlmis need lepingud Euroopa survel? Ma ei tea, aga mulle tundub, et oli mõlema poole surve all. See on väga vastik olukord, kus midagi tegema. Ja võib-olla tõesti ta ei teinud väga mõistliku, otsese, selles mõttes hinna mõttes. Aga teistpidi tõulisema rahvast. No tähendab jah, see, et kui mingi leping hinnatakse kahjulikuks tagantjärgi, et, et kas see on kriminaalkuritegu olnud. Aga, aga ma olen nõus, et see on selles mõttes Tarkovski Hodorkovski juhtumiga sarnane, selles mõttes tal ei ole. Et antud juhul on tegu eksalaidis endise peaministriga ja tipp-poliitikuga Hodorkovski nii kõrgele kunagi veel ei jõudnud, enne kui ta ära koristati, aga selles mõttes on sarnane, tähendab, et kumbki ei ole ilmselt nagu täiesti puhas ja see on teada, et Ukrainas on korruptsiooni, et ei olnud ja aga, aga nagu, nagu ka ütlesid toda Hodorkovski kohta, ütleme ta lähikondlased selles, selles äsja-äsja välja tulnud filmis. Et minu arust suhteliselt tabavalt ta ühesõnaga, et ta ei teinud midagi, mida ei oleks ka teised teinud. Et et ühesõnaga, et asjad, mida võib valikuliselt ja nagu tõlgendusest sõltuvalt, et kas kas pidada kriminaalseks või mitte. Ja mõlemal juhul muidugi tundub ka tundub ka see, et väänatakse siis nagu, et kui kord hakkab tulema, siis hakatakse nagu juurde väänama, et kuritegu kummaliselt kasvab protsessi käigus, et, et seal on nagu selles mõttes palju sarnasusi. Saiga Tõmošenko teada, et tema vastu kriminaaluurimine jätkub. Samas kui me vaatame siit nagu midagi positiivset, siis noh, ukrainlased said sõnumi, et et ikkagi riigis ei ole sellist puutumatut, Glenn. Selles mõttes on see nagu igale riigile kasulik, kus sa saad teada, et nad kõige tipust? Ei, aga see on väga huvitav. Raina kui õigusriigi kahtluse alla, et Ukrainas ei ole õiglast õigusemõistmist, et Ukraina, Ukraina riigis mõistetakse poliitiliselt inimesed süüdi, et, et me kohe-kohe võtame endale sellise hoiaku, et et olenemata olemata võib-olla kõikide asjaoludega kursis No ma arvan, et siin siinkohal on, nagu meist targemate inimeste on on kindlasti kindlasti Euroopa Liidu tippjuhtidel piisavalt häid juriidilisi nõuandjaid, kes selle kohta oskavad nagu adekvaatset hinnangut anda. Et Euroopa Liidu järgmise nädala kohtumine Ukraina presidendiga on ja ka kaalukausil, et ma ei tea, kuidas on praeguseks otsustatud, aga, aga selle ärajätmist on kaalutud. Ja huvitav on muidugi ka see, et president Ilvese teise ametiaja jaoks esimene välispoliitiline samm oli seotud Ukrainaga, ta ta ei kohtunud Ukraina välisministri Konstantin Grešenkoga ja ja see on ka omamoodi omamoodi märgilise tähendusega, et just seoses selle, selle Tõmošenko kohtuotsusega jättis Ilves temaga kohtumata, loomulikult sõnastati seda teistmoodi, et ilvesel oli, oli päevakava, nägi midagi muud ette või päevakava muutus, nägi midagi muud. Üks põhjus on ikkagi selles, et näidata oma meelsust. Kuidas te seda hindate siin jälle samas välisminister kohtus riigikogus. Ametnikud, riigikogu liikmed kohtusid, aga president leidis, et ei ole vajalik kohtuda. Minu meelest sõnastati suhteliselt otseselt diplomaatiliselt küll aga, aga nagu ametlik teade ütles kohe pärast teatamist päevakava muutusest. Et. Me oleme mures õigusriigi arengu pärast ja noh, sama samamoodi on on siis Euroopa Liidu tasemel muret avaldatud ja, ja, ja see on üks, viis teada, et et kui on nagu tõsist tõsist põhjust kahelda, et et antud õigusemõistmine on nagu õiglase toimub nagu vaba vaba kohtuja õiglase protsessi teel, siis on see üks, viis näidata. Ah et sellisel sellisel asjal on tagajärgi? Eks ta oli täitsa selge selline Euroopa ühtsuse Euroopa Liidu ühtsuse demonstratsioone, keegi pidi esimesi samme astuma lihtsalt selleks, et näidata, et see ei ole mitte ainult sõna sõnakõlks, eks tõesti, nüüd anname teile natuke teistmoodi signaale, et ei, me ei mängi teiega. Praegu me ei kohta. Aga me võime siin edasi mõelda, kui kaugele-kaugele need asjad vaja minna. Kohtusime vaata siin Eestit siis ka jalgpallis, Ukrainale. Ütles, et kui jalgpallimatš ära, eks siis oleks juba väga suur skandaal. Praegu, kui president välisminister ei saa kokku, siis see leiab tähelepanu Ukrainasse, leiab tähelepanu. Eestis, aga kui jalgpalli sellisel põhjusel ära, eks siis selleks üle maailma. Et nad neid sõnumeid on võimalik nii ja naapidi Öelda. Jalgpall on see teema, mis maandus väga palju inimesi. Järgmisel aastal toimuvad mängud muuseas ju Poolas, Ukrainas, sinna me tahame meeletult pääseda. No sellest räägime saate lõpus, aga, aga kui siin Ivy mainis juba sõna õiglane, siis sõna sõna õiglane kohtlemine Euroopa poolt, seda mainis ka president Toomas Hendrik Ilves oma teist ametiaega alustavas kõnes. Esmaspäeval pidas ta riigikogu ees siis pika ja põhjaliku kõne, milles ta ütles. Meil on õigus nõuda õiglast kohtlemist euroopalt. Pidasin silmas seda, et Eesti osaleb Euroopa Liidu abipakettides ja, ja samas pidas ta silmas seda, et, et kui me peame silmas järgmist finantsperspektiivi siis oleks Eestil õigus nõuda oma ükskõik kas siis põllumajandustoetuste või Euroopa ühtekuuluvusfondi maksete näol, et et väga huvitav Positsiooni püstitas ja kindlasti võiks seda siinkohal edasi arendada, aga, aga kas see natuke hiljaks ei ole jäänud, sellepärast et, et praegu on juba väga suur osa asju Euroopa Komisjoni tasemel kokku lepitud, et kas see natukene hiljaks jäänud. President Ilves on korduvalt oma kõnedes, oma kõnedes mujal Euroopas, pass, mida paraku on suhteliselt vähe Eesti ajakirjanduses kajastatud juhtinud tähelepanu just sedasorti ebaõiglastele, näiteks paar paar keskset teemat Euroopa tasandil, et üks on nagu juhtide valimine, et nendes on selgelt nagu Ida-Euroopa maad ebaproportsionaalselt vähe esindatud ja teine põllumajandustoetused, mis on siis kordades väiksemad nendele nii-öelda uutele liikmetele, kuigi hinnad mida tuleb maksta vahendid, tooraine kõige muu eest on, on meile samad. Ja noh, see on nagu selge, et noh, selles mõttes, et mis, mis asi on liiga hilja, et see on asi, millest on räägitud juba korduvalt ja noh, praegu on nagu uus samm asja juures on see, et kui me näitame, et panustame teistega võrdselt, siis on loomulikult põhjust jälle meelde tuletada, et et võiks ju ka võrdselt olla saaja poole peal, nendes asjades. Minu meelest see kõne oli väga hea kõne, ma olen peaaegu kõikide asjadega temaga nõus presidendiga et minu jaoks oli kõige kesksem mõte selles kõnes, käitu palun niimoodi, nagu sa tahaksid, et sinuga käitutakse see Arlas, see mõte läks absoluutselt kõikides aspektides. Loen siit ette paar lauset mis on samasugused sellised hästi põhilised asjad, mida ta ütles, et see on, meil on täielik vabadus valida, millised me oleme. Me võime vabalt olla lauljude lahked, sest seda ei keela keegi. Vabadus olla suure südamega seal. See laieneb testi kõikidest kõikidest aspektidest. Me abistame teisi riike, sest me ise tunneme ja samamoodi hädas oleme, tahame, et meile tullakse appi. Ja nii edasi ja nii edasi. Selles mõttes väga hea. Mis puudutab muidugi põllumajandustoetusi, siis siis kahjuks on, on küll vist Kesk- ja Ida-Euroopa riikide poliitika olnud see, et nad on eelistanud pigem rohkem raha saada ühtekuuluvusfondist ja seetõttu on nad jätnud põllumajandustoetuste teema kahe silma vahele või olnud nõustunud siis vanade Euroopa riikide ettepanekuga ütelnud, et olgu peale, põllumajandusele makstakse vähem raha, aga see selle võrra me saame rohkem teede ehituseks betooni valamiseks, milleks iganes raha ja, ja lõppkokkuvõttes, kui, kui arvutatakse kokku Euroopa liitu makstav summa ja Euroopa Liidult saadav summa, siis on see ikkagi, see vahe on kahe kahekordne või rohkem ja, ja see on siis ka see põhjus, miks, miks uued Euroopa Liidu liikmesriigid ei ole väga jõuliselt surunud seda suunda, et põllumajandustoetused oleksid juba juba üsna pea paari aasta pärast 90 protsenti Euroopa liidu keskmisest? See puhtalt tüli norida saada, aga mis, mis kasu siis lõppkokkuvõttes sellest, et eestlane siin läinud seda, seda teed pidi, et pigem vaikselt ja, ja mõistlikult, eks, et tasa sõuad, kaugele jõuad. Minu meelest on tulemus päris hea olnud tõesti, et enamus Eesti riigi investeeringutest tehakse praegu Euroopa Liidu rahaga. Seda ei tohi ära unustada. Jah, seda ütles president sealsamas kõnes ka, et et noh, tuletab meelde, et me oleme seni veel noh, et nüüd, kui on rahvas, hakkab nagu mures olema, et me peame hakkama endast rikkamaid päästma, et seni veel on Euroopa või siis Eesti siiski Euroopa Liidust rohkem saanud kui sinna andnud. Presidendi kõnest hakkas silma muidugi ka üks asi. Ta vist on juba sellest haldusreformi teemast nii väsinud, et ei tahtnud seda isegi sinna väga sisse kirjutada, et võib-olla ainult mõne reaga ja ja samas, kui me vaatame, mis sellel aastal sellel nädalal ka haldusreformi teemal jälle kõlanud on, siis, siis see on jälle teemaks tõusnud. Tõsi, Postimehes kirjutatakse, et üsna kaootiline on kogu see arutelu toimunud. Et nädala alguses tegi, tegi otsa lahti Geomedia uuring, millest selgus, et Eesti ääremaastub ikkagi jätkuvalt väga suure kiirusega ja väikevallad ei ole jätkusuutlik. Kuulge, teisipäeval esines riigikogu eesõiguskantsler Teder ja nädala lõpus Pärnu juhtimiskonverentsil endine justiitsminister ja praegu juhtiva advokaadibüroo omanik Jüri Raidla lõi justkui naer sellesse kirstu veel seal, ta võttis ikka kohalike omavalitsuste teema väga põhjalikult ette ja ja ta ta sõnastas selle, selle selle probleemi küll nii, et riik ei ole enam võimalik edaspidi nii kallid pidada ja kohalike omavalitsustega kohta kõlas kõlas tal lausa hävitav hinnang, et enamik Eesti kohaliku omavalitsus ei ole, ei ole tegelikult, vaid on lausa näilik. Noh, sihukene see probleem on, Eestis on liialt vähe elanikke ja mõned neist on kontsentreerunud, suur osa on kontsentreerunud siis mõnda üksikusse linna ja meil on päris suured piirkonnad, kus ikka asustus väga hõre ja see elu on väga vaene. Seal omavalitsused ei tule tõesti toime. Aga minu meelest oli veel üks paber, milles sa, mida sa siin ei maininud, see on riigikontrolöri, sain aastaaruanne. Vot seal riigikontrolör ütleb, et et me teeme siin küll, ega see ka perspektiivi vaatame, eks need on koostatud. Aga nüüd asi läheb hulluks kell seitsme-kaheksa aasta pärast, milleni praegused prognoosid ei jõua, siis toimub sellised järsud demograafilised muutused ja vot siis läheb elu maal järsult halvemaks. Maal kolivad inimesed linna linnaosast kolivad jällegi omakorda välismaal. Et siis siis tekib see suur mure ja praegu on aeg seda atra seada, mõelda, et kuidas seda reformi teha. Et mulle meeldib iseenesest Jüri Raidla ideed, teeme rahvaküsitluse siis. Aga ma pole sugugi veendunud, et rahvas oleks nõus, et. Liidame kohalikke omavalitsusi väga kõvasti. Arvad, On, aga miks nad peaksid olema nõus? Ütleme siis nad ei peaks, kui sa vaatad, et meil elab miljon inimest, elab 15. protsendis kohalikes omavalitsustes siis rahvaküsitluses valdav osa neid inimesi, kes hääletavad valdade või ükskõik millise haldusreformi haldusreformi poolt, valdade sundliitmise poolt, et need inimesed tegelikult nii või teisiti mõtlevad natukene suuremat, natukene laiemalt, pisut teistmoodi ja nemad otsustavad kogu Eesti üle. Ei, mina küll ei ole veendunud, et miks maainimene näiteks peaks hääletama selle poolt tema vald nüüd liidetakse Teisega. TVd foorumis tegime küsitluse, et kas toetate valdade sundliitmist kaks kolmandikku inimestest, kes helistasid, toetavad valdade sundliitmist ja, ja, ja minu kogemus ütleb seda, et ükskõik millisel millisel puhul me oleme sellist küsitlust teinud on, on alati suhe pigem valdade sundliitmise poolt, ehk siis inimesed tegelikult mõistavad seda haldusreformi vajalikkust. Nad saavad sellest aru, et, et sellisel kujul enam jätkata ei ole võimalik, et kui, kui, kui siin Jüri Raidla ütleb, et vallad on näilikud ja kui me vaatame, mis tegelikult valdades toimub, siis tõesti see ongi näilik, et seal on niivõrd vähe ametnikke, et nad ei suuda kõiki teenuseid osutada. Sellele viitas ka ju õiguskantsler Teder nii riigikogu ees kui ka selles foorumi saates, kus ta ütles, et, et meil on väga tõsine põhiseaduslik probleem, sellepärast et me ei suuda seal kohapeal osutada neid, neid teenuseid, mida inimesed vajavad, meil ei ole lastekaitse spetsialiste ja nii edasi. Ja ma olen sinuga täiesti nõus, aga 15 aastat on, see tähendab teemat räägitud ja mitte midagi ei ole juhtunud. Kui ei ole mitte midagi juhtunud, siis järelikult keegi on selle asja vastu ja ma ei ole sugugi veendunud, et rahvaküsitluse see asi läbida. Minu arust see ongi hankeline müstiline asi, et kõik, et kõik ütleks, et peab tegema ja ütleks juba kaua aega ja ütleks üha uuesti ja, ja keegi ei v millegipärast, aga aga ma tegelikult arvan, et kui küsida rahva käest, siis, siis ma usun ka, et see vastus võiks, võiks olla positiivne, sest ma kujutan ette, et see vastuseis on ikkagi pigem poliitikute hulgas, siis, kellel on nagu noh ja ühel on. Iga, igal, igal vallavanemal on see oma koht, mida kaitsta ja tal on oma erakonnas sõbrad, kes talle seda kaitsta aitavad ja nii edasi ja nii edasi, et see on nagu selline, et ma arvan, et see ei ole üldse ainult sellel teemal, vaid vaid mitmes muus kohas selline mingi düsfunktsionaalsuse surnud ring, et inimesed saavad aru küll, et asju tuleks teistmoodi teha, aga kuna praegune seis on kellelegi kasulik, siis nad pigem ei taha seda mu, siin ongi küsimus. Kui suurt vastutööd need vallavanemad hakkaksid enne sellist rahvahääletust tegema? Kui suur nende mõju on? Väga-väga vabalt, ma võin olla täiesti valel positsioonil praegu. Ega ma ei ütle, et läbikukkumine ma ütlen, et see võib juhtuda. Kui ma ei eksi, siis kui rahvahääletus läbi kukub siis astub valitsus tagasi. Kas üks üks poliitiline põhjus, miks rahvahääletust on väga keeruline korraldada või miks, seda ei taheta ka kuigi kuigi tihti ette võtta, aga, aga Ma tsiteeriks siinkohal. Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees andis keskkonnaministrile Jaanus Tamkivi, kes ütles, et Reformierakond ei pea oluliseks mitte haldusreformi, vaid inimeste paremat elu. Et seal on väga huvitav vastandus, mis siin on, mis seal on toimunud haldusreform vastandatud inimeste paremale elule, et et kui, kui see probleem niimoodi püstitada, siis me ei jõuagi mitte kuhugi ja samas samas ei tohi ju tegelikult selles küsimuses jaanalinnuna pead liival peita ja öelda, et, et meil ei ole probleeme, et, et kui me vaatame seda Geomedia uuringut, siis siis jätkuvalt Eesti ääremaa tühjeneb väga suure kiirusega. Jätkusuutlikud on kindlasti suuremad vallad kui, kui 5000 5000 elanikuga vallad, et need, need vallad pigem kasvavad, aga, aga teistes valdades toimub tugev kahanemine, siin on loomulikult erandeid ja, ja nendes valdades, kus on tugev kogukond, nagu ka näitas kihid Kihnus, seal on olukord oluliselt paremaks läinud, aga, aga Kihnu on kindlasti erand näide ja, ja ma arvan, et ka ka tuleviku mõistes kõik sellised kogukondlikud vallad, kus, kus tuur ja ajalooline kogemus on niivõrd teistsugune, et seal tuleb läheneda ka teistmoodi, eriti veel nende saarvaldade puhul, nagu ka Piirissaare, kus kus on ikkagi täiesti täiesti teistsugune kultuur ja kus, kus on kogukondliku? Asjaajamine toiminud väga pikka aega, et seal seal tõenäoliselt haldusreformi piiride joonistamisega läbi ei vii, aga siiski, kui me vaatame, et väga suures osas Eestimaa. Me näeme valdasid, kus on paar vallaametniku, kes tegelevad kõigiga, kus kombed, Länts puudub, kus kus kuues vallas ei ole meil isegi isegi lasteaeda ja koolidest rääkimata. Vaata siis siis see on, see on küll koht, kus, kus tuleks väga tõsiselt mõelda, et kuidas seda olukorda lahendada, et loomulikult vallad ütlevad väga lihtne on, et hakkame tegema koostööd tihedam koostöö, aga ühel hetkel on koostöö puhul ikkagi see väga lihtne küsimus. Mida me teeme sellises olukorras, kui kui vallad peavad kolme, nelja valla peale palkama ühe ametniku. Lõpuks tekib ikkagi küsimus, et, et kui palju üks vald maksab selle ametniku eest, kui palju, teine kas on proportsionaalne ja nii edasi, see koostöö mingite piirideni on võimalik, aga sealt edasi see enam ei toimi. Et, et paratamatult jääb ebaefektiivseks ja, ja ta ideeni neide eesmärk ja mida ta peaks, peaks tegelikult täitsa. Suures plaanis oleme me sama probleemi ees ka Euroopa liidus, muuseas kõiki kõiki neid EFSFi siit vaadates, et et noh, eelarve ja, ja meie soovid ja tegelikult need ei lähe nagu kokku, eks. Et siin on ka kõlanud mõtted, et kui on tegemist Suur-Saksamaa taas moodustamisega, aga okei, see on täiesti eraldi teema. Et muidugi on selles mõttes õigus, kõik on sellest aru saanud, et et näed, see kohaliku omavalitsuse praeguse süsteemi ülalpidamine on kallis ja ta üha kallimaks läheb, selles mõttes tähendab igal juhul kallimaks, et sellel ei ole mõtet. Ja ma isegi kirjutasin mõned aastad tagasi näiteks sellise loo, et mingil hetkel võivad tulla Eestisse niinimetatud võimubussid. See tähendab, et see on täiesti muuseas reaalne idee, kus ametnikud pannakse bussidesse, nad sõidavad ringi siis mööda külasid nii nagu pangabuss või poebuski. Et et kui inimesed ütlevad, et nüüd meil viiakse kuhugi kaugele keskmisesse minema ja me peame hakkama oma asju ajama kuskil kaugel, siis eilse võimalik seal bussis ajada on. Minu jaoks on see ka see ka alati küsimus olnud, sellepärast et Tallinna elanikuna ma olen siin elanud juba siin peaaegu 20 aastat, mul on vist ükskord keelsel ajaks linnavalitsuses riigikogulased ju käivad niikuinii valijatega kohtumas ja aga noh, teoreetiliselt on võimalik seda tehases. Sest minu meelest see idee on liikuv liiku kontor, kontoriala valitseja, üks alanud, et see on täiesti elamus ehk ehk siiski presidendi kantseleisse. Minule see minu siiski tundub, et see kõige tugevam vastasseis haldusreformile on on seotud peaasjalikult peaasjalikult ühe aspektiga, et et et, et vallad ütlevad vanad ütlevad, et, et see, et see praegune süsteem, son, kogukondlik nähtus, et me hoiame väga tugevalt üle üleval seda kogukondlikku identiteeti. D kohalike elu lähtub ikkagi sellest, et see valla keskus on tõmbekeskus, inimesed tulevad sinna kokku, pakuvad seal tööd, samas pakutakse kohvi, kõigil on kõigele mõnus olla ja ta loob sellist sellist mõnusat kogukondlikku identiteeti, et see, see, see on üks selline väga selge põhjendus ja peale selle loomulikult räägitakse, et kusagil kaugel ei saada kohalikest probleemidest aru. Ja, ja seetõttu on vajalik, et otsustamine oleks inimestele võimalikult lähedal. Ehk siis, et see vallakeskus peab olema inimesele lähedal. See on, see on selline selline põhiline argument, mida praegu kasutatakse selleks, et kui räägitakse, et miks haldusreformi, haldusterritoriaalset reformi ei tohi läbi viia Aga rahvamaja võib ju sõltumata sellest olla, kas seal on valdu ette? Inimesed nad ikka kokku saada? Sama mõte, küla külakeskus võib ju olla, et see ei tähenda, et see peab olema administratiivse, samas omaette. Siis eile mulle, et lähme tagasi mingisse aastas 200 aastat tagasi, siis Eesti põllumehed seal lammutasid mingeid vanu, ütleme siis mõisahooneid, ehitasid koolid valmis, aga tänapäeval, kui tahad külakiike teha, siis kirjutad millegipärast projekti ja küsivad Euroopa Liidu raha, et kuhu me siis oleme nagu välja ei öelnud, et natukene nagu väga metsa poole on see Eesti ühiskonda kandmine. Aga võib-olla me enam ei suuda reforme teha. Me ei olegi siin see nädal tõi uudise, et haridusreform on jäänud toppama ja ja, ja kõrgharidusreformi puhul minister Aaviksoo on justkui teinud suuri jõupingutusi, aga nüüd hakkab koalitsioonipartner Reformierakond pidurit tõmbama ja ja, ja me ei tea, millega see asi võib lõppeda ja siin on pisut räägitud ka sellest, et see võib olla olla kättemaks Eesti Pangaga presidendivalimistel toimunu eest, kus võitis kandidaate keda vargsi toetas siis Isamaa ja Res Publica Liit. Ja et Reformierakonna kandidaat ei olnud isegi teise vooru. Kättemaks võiks ju tore ja magus olla, aga tõsiseid reforme minu meelest ei tehta, kättemaks. Et noh, nii arukad, aga võib peatada, kata maksaks? Nojah, aga fakt on see, et haridus vajab reformimist. Korraks sa võid küll peatada, aga nii arukat siiski meie poliitikud on ennad, kättemaksuga selliseid asju ei tee, kus nad terve süsteemi ära muud, aga ma tõesti ei osanud. Ma saan ka siin võib-olla pigem nagu arutamist, et nii noh, nihukest lekkest kaubitsemist, et teie saite seda, et võtke nüüd meie seisukohalt see ja see asi arvesse, aga mitte. Ei, ma ei ole sinuga päris nõus, nimelt haldusreformist rääkides, mäletad, mis juhtus Tarmo loodusekavaga, mis pärast põhja lasti selleks, et Toomas Savi saaks presidendiks kandideerida, sellepärast lasti Tarmo loodus haldusterritoriaalse reformikava kava põhja. Oli ju nii? Ei päris oli päris sellega nõus olla ei saa, aga aga kuna see teema jätkub ja, ja siin minister kinnitab, et ei ole veel ei ole veel midagi lõplikku selle kava kalevi alla panemisest, siis, siis võiks pisut rääkida sellest Eesti Panga presidendivalimiste protseduurist, et mõneti on väga hea, et need presidendivalimised toimusid nii avalikult väga läbinähtavalt ja, ja kindlasti tasub rõõmustada selle üle, et oligi kaks viimases voorus oli kaks väga tugevat kandidaati ja mul oli au juhatada nendevahelist raadio debatti siin viis päeva tagasi ja, ja tõepoolest, ma pean ütlema, et mõlemad olid väga head. Andres Sutt kindlasti valdas pangateemasid ja Eesti panga spetsiifikat paremini, aga samas Ardo Hanssonile oli jälle jälle võib-olla pisut laiem taust ja kogemus, et seetõttu oli tegu väga võrdsete kandidaatidega ja, ja kui ta esimeses voorus ära valiti, siis siis loomulikult, et väga palju, väga palju kriitikanooli selle valiku kohta küll ei kõlanud, et see on kindlasti positiivne, mis, mis, mis kogu selle protsessi puhul on veel positiivne, on see, et nüüd tõenäoliselt võiks ära lõpetada ka need diskussioonid, et miks Eesti Panga presidendil on, on selline või teistsugune sissetulek, sellepärast et kui me vaatame, et, et need on rahvusvahelise kogemusega mehed tulnud välismaalt ja, ja nad Eesti Panga presidendi kohale kandideerides ja nüüd Ardo Hansson ka Eesti panga presidendiks saades loodetavasti saavad, siis, siis kaotab oma palgas siis see on, see on märk sellest, et, et võiks, võiks vähemalt selle teema nüüd päevakorrast maha võtta ja, ja me võime öelda, et Eesti Panga presidendi palk on täiesti konkurentsivõimeline. Minu meelest see küll ei anna mingit põhjust seda teemat maha võtta keskelt. Eestlane mõtleb ikkagi, miks ta, kuramus nii palju palka saab, teisend mõtleb teda absoluutselt ei huvita see, et see mees seal kuskil varem mõelda, ütelda, mis me võtsime siis selle mehe vot nats odavam mees. Eestlane mõtleb kuidagi hoopis teistmoodi, see on selline üldrahvalik, aga ta ei ole selles, et me võiks parima päss saada. Muidugi on mõte selles minu meelest parimat ja odavalt, minu meelest ei ole kunagi häda selles keegi, inimene saab palju palka. Vastupidi. Probleem on siis, kui teised inimesed saavad vähe palka kellelegi suur palk ei ole kunagi. Lähedal, ja ma arvan ka, et see teema on aktuaalne niikaua, kui nagu üldiselt elatustase on Euroopa keskmisest ja meie Põhjala naabritest tunduvalt madalam, et siis nagu paratamatult Eesti Panga presidendi palk on ka kordades väiksem kui Soome panga presidendipalee. No ja nendega me üldse üldse ei, ei. Liidu põhimõtteliselt kõik pidid olema ühtlaselt vaesed see süsteem, kus meie töötuse töö noh, elame ja ütleb, et kuule, meediast võiksid olla, kas edukad on need, need teenivad rohkem, ongi kõik. Millal selline süsteem lihtsalt. Aga ma väidan, et see ei kao kuhugi ära panga presidendi palk, et aprillikuus avalikustatakse, kui palju siis keegi ametnik teenib ja siis tekib järjekordne järgmisel aastal jälle tekib küsimus, et miks Hansonil nii palju palka saab. Aga tuletan meelde, et ta ei ole veel Eesti Panga president, kõigepealt ta ainult presidendikandidaat valiti välja ja nii edasi Järv, kaitsepolitsei nii-öelda taustauuring. Ja siis alles president nimetati ametisse. Aga ühe diskussiooni ta lõpetab ikkagi ära, et need mehed ei ole siia seda panga presidendi tulnud palga pärast tegema, et kui nad, kui nad palga pärast Vaikselt peas, ma arvan, et see diskussioon jätkub mujal, jälle nad ikkagi tulid ka pärast sellepärast et need inimesed võtavad raha vastu, nad olid täiesti tasuta, ka ei tulnud siia tegema. Et ikkagi meil on. Nad teenivad selle palga ausalt välja. Minu arust see on nagu laiem diskussioon, sest inimestel on võltspaanika, et keegi noh, eriti eriti muidugi, kui välismaalt tullakse, et mis asja, et umbes, et mida, mida te siit, mida te siit küll saada tahtsite, et, et, et meil on nagu sihukese kahtlaste kahtlaste motiivide ootus ja, ja noh, minu meelest ma olen täitsa sama meelt, et minu arust see on iseenesest kummaline, et peab kuidagi hukka mõistma seda, et inimesed oma töö eest üldse palka saada tahavad või töö on, räägitakse soojade kohtade jagamisest, et töö nagu iseenesest on midagi midagi sellist hukkamõistu väärt, et noh, minu meelest see ei ole nagu ainult selle positsiooniga seotud diskussioon, vaid palju-palju laiem. On see, et Eesti Panga presidendi roll on tunduvalt tähtsam, kui ta eales varem on olnud. Sellepärast et ta on üks nendest Euroopa keskpanga nõukogu liikmetest, kes seda kriisi praegu kuidagi leevendada otsivat sinna mingit lahendust on 23 inimest, 17 siis eurotsooni riikides kuus juhtkonnast ja igal on võrdne igalühel võrdne ajal teha, et seal ei ole mitte usalduse järgi, kus Eesti osales, on ikkagi väga-väga pisike, et seal on näiteks meil võimu tunduvalt rohkem, kui, kui meie osalus väärt on. Kui me räägime põllumajandustoetustes, on meie osalus naeruväärselt väike, seal aru ei saagi, ülemäära suur. Näe, majandus ja ütleme, tehnika, IT-alad, et need on sellised alad, kus on ka meie konkurentsivõime, on, on suhteliselt rahvusvaheline, et ütleme, et on palju teisi alasid, kus kus inimese kompetents on paratamatult kohalikum, sealhulgas siis noh, temaatika pärast või, või sellepärast, et on keelega seotud, aga, aga noh, ütleme majandusala inimesed ja Märten Ross. Et Eesti Panga nõukogust ära võeti kohe Soome panga nõukogusse. Et ütleme, niisugused majanduse ja IT-ala inimesed vähemalt on ka selliseid, kes, kes tugevamad konkureerivad kindlasti rahvusvaheliselt ja see tõstab nende hinda. Mina tahaks veel ainult korraks puudutada Jaan Männiku rolli Eesti Panga nõukogu esimehe rolli kogu selles loos, et, et mulle jäi see pisut arusaamatuks, et ühelt poolt, kui ta, kui ta ise kutsus Andres Suti kandideerima, esitas teda kui oma kandidaati, samal ajal lasi Urmas Varblasele konsulteerida, kui Ardo Hansson ega ja vargsi toetas hoopiski Hanssoni kandidaat, et uurijad siis mõneti mulle jääb see arusaamatuks, et, et kui sind nagu vandenõuteooriaid otsida, et siis siis võib justkui ka sellise teooria püsti panna, et lai kandidaatide ring ja selle lai laiakandidaatide ringi otsimise üheks eesmärk oli ka Jürgen Ligi auti mängimine, aga, aga see on üks võib-olla üks selline natukene liiga liiga lennukas mõte, mida siinkohal ei peaks edasi arendama. Meil on nõukogu nõukogu esimees, mis tema eesmärk selles protsessis otsis võimalikult head juht Eesti pangale. Ja lõpuks, nagu sa isegi tunnistasid siin siin stuudios, sinu juures oli kaks väga võrdset head kandidaati. Ta ainult võitis sellest küsimus, mis nipiga need inimesed sinna konkursile meelitades saab siseasi. Aga tulemus oli hea. Nii aga räägime nüüd jalgpallis ka, et see nädal on pannud meid kõiki jalgpallist rääkima ja Eesti jõudmine Euroopa meistrivõistluste play-off mängudele on on midagi sellist, mida, mida me vargsi oleme, vaatasin esimest korda vist 98. aastal vargsi olema kogu aeg lootnud, aga, aga see on olnud pigem selline üsna kauge ja kättesaamatu unistus ja need on, need on finaalturniirile jõudmine ikkagi täiesti käeulatuses. Et midagi, midagi müstilist on sündimas. Et mõneti jalgpalliga seoses tekib ikka selline tunne, et ta on rohkem kui sportmäng, et kui siin kaks päeva tagasi Mart Poom käis mu stuudios, siis ta siis ta ütles, et jalgpall on religioon, et mõneti mulle tundub, et sellega tuleb nõustuda, et, et nii või teisiti me räägime jalgpallist rohkem kui me, kui me tegelikult ise teemast rääkida tahaksime. Noh, see on selline teleala, ütleme inimesed tulevad õhtul koju ja siis, kes läheb staadioni peale, aga veelgi rohkem nad lähevad diivanile, hakkavad telekat vaatama. Ja sa oled rahvusvahelises telepildis ja see, see on selline kaasahaarav mäng suhteliselt lihtsate lihtsate reeglitega peab, igaüks saab selline neist Aruvakse jõuline, robustne Nende mäng on, ta ongi selline teine usk, ütleme kindlasti tõmbab Eestis jalgpall rohkem inimesi. Ei peagi, mulle endale on alati meeldinud jalgpalli rohkem mängida. Või seda vaadata ja ja võistluste tulemustest Diana vahel midagi ainult sellepärast inimesed riputavad neid neid Facebooki üles, aga aga, aga see uskuma tähendab sport üleüldse ja eriti meeskonnasport, et see, see on nagu see on väga tugev rahvusliku identiteedi näitaja, see on nagu noh, väga väga selline tugev meeleolu, kruvi. Noh, rääkimata sellest, et, et Suurbritannias kannab, kannab jalgpall või fännikultuur, kannab endas ka laulukultuuri ja, ja see on, see on ka mujal mujal suuresti, nii et, et see, see on kindlasti väga palju, laiem, aga mõneti. Mulle jäi kõrva neljapäevases saates, sest Mart Poomi ja Indrek Zelinski seisukoht, et Eestis Eestis jalgpalliriiklikult ei taheta väga toetada, et meil on teised prioriteetsed spordialade, siis ma palusin endale saata ka numbrid Eesti olümpiakomiteest ja kultuuriministeeriumis selle kohta, kuidas jalgpalli on toetatud ja näiteks eelmisel aastal oli, oli Eesti jalgpalliliit spordialade lõikes alles 15. kohal. Ja eespool olid käsipalliliit jahtklubide liit, uisuliit, maadlusliit ja nii edasi, kes kõik said rohkem, et et kui ma nüüd vaatasin ka käesoleva aasta numbreid, et siis jalgpalliseis on paranenud, et ta on jõudnud see sinna esikümne lõppu, aga, aga jätkuvalt on Eestis see spordialad, mis saavad märkimisväärselt rohkem riiklikult avalikest avaliku sektori üleriigilist allikatest ja EOK poolt raha, kui, kui seda on jalgpall. Vot, aga siin jällegi tuleb mängu see, et tegemist on rahvusvahelise alaga. Et jalgpall saab päris palju toetust rahvusvahelistelt organisatsioonidelt, Huefalt ihvalt ja lisaks sellele koondise mängud sadu rahaks teha ka teleülekannete mahamüümise kaudu ja seda jalgpalliliit teinud sinna tuleb toetust ka mujalt peale. Küsimus on, kas riik peab toetama siis sellist ala, mis ennast ennast suudab muidu ka päris hästi ära elatada. Aga tõenäoliselt ei peagi, autosport on Eestis väga populaarne, sellel aastal tuleb loodetavasti Eestis kaks autoralli maailmameistrit autosporditoetus riigi poolt on marginaalne. Aga samal ajal on, on see on, see on see ala, kus tõenäoliselt kulutatakse Eesti spordis üldse kõige rohkem raha. Et noortespordi toetamiseks, aga noori tõmbab jalgpall sinna, minu meelest oleks mõistlik, et riik annab abi juurde. Ja seal on muidugi see filosoofia küsimus, et kas sa pead toituma, kes on väga nõrgad või see vastupidi, toetab neid, kes on tugevad, et nad läheksid veel tugevamaks. Kuskil mingi kesktee. Igal alal ei ole mõtet anda riiklikult. Samas kui me vaatame suusatamist, mis on Eestis olemas, selline justkui ka teatav religioonis suusatamine sai sellel sellel nädalal hääletu laksu. Saime teada, et maailmakarika etapp Otepääl läheb ära, see minu meelest seal on teate õigus kammuses, kui ma vaatan, kui palju ETV kannab sellel aastal sellel hooajal üle maailmakarikaetappi suusatamises, neid on ainult kolm, meil ei ole enam kõvasid suusasest. Alplanelegi tõuseb. Suusatamisega seoses ootaks ikkagi puhastustuld, et, et me saaks ühel hetkel aru, mis, mis toimus miks toimus ja nii kaua, kui meil on nii palju vastuseta küsimusi ja, ja arusaamatust nii kaua tõenäoliselt see ala ei tõusegi, et enne tuleb samasugune puhastumine nagu Soomes toimus pärast 2001. aasta lahti teemat läbi elada ja siis me saame suusatamisega seoses edasi minna. Aga siinkohal paneme tänasele saatele punkti panema ja tänased rahva teenrid olid. Iivi Anna Masso, Sulev Vedler ja Lauri Hussar.