Kui võtad kätte raskete nahkkaantega albumi ja lööd lahti esimese lehe ja näed siin pilte, mis juba annavad tunnistust, et nad on tehtud ammu-ammu siis tekib kahes aukartus. Sest piltide taga on inimesed nende elu. Ja kui on võimalik neist lähemalt rääkida, albumi leheküljelt kõnelema panna, siis peaks huvi tõesti pakkuma. Kes need siin esimesel lehel nüüd teile on? Need on minu isa ja minu ema Jaan Pullerits ja Liisa Pullerits. Ja teda väga taheti siia, ta oli elavaloomuline, niisukene, särtsakas ja väga arukas, ta oli palju õppinud, valdas saksa keelt, läti keelt. Vene keelt pursis küll halvasti, aga, aga muidu niisugune sooja südamline jajaja tohutu laia ampluaaga ta teadmistes oli. Ta teadis ehitusest, ta teadis põlluharimisest, ta teadis lastekasvatusest ja kudumisest heegeldamist ja need ei olnud teie ala, mida minu ema ei tulnud. Lihtsalt universaalne, haruldane inimene oli oma arengu poolest minu ema ja isa oli ääretu, töökas, nii et võttis ühe paari hobuseid künniadra eest ära, pani need sööma, sõi paar pala, ise ka, võttis Taarja läks jälle põllule kündma. Ja kui oli tuul, lõhkunud need Ruukud maha, siis võis kella 12, kuu või ühe algu kuuvalge öö oli näha Puide jaani rõhuke parandamas, nii et sellel töökus ei olnud otsa kajast. Suured võlad olid tasuda selle koha eest. Siis ta tahtis meid, oli kaheksa last ja, ja tahtis nendele koguda ja nii et isa pani kopikopiku kõrval, oli ääretu, kokkuhoidlik ja ääretu, töökas ja lõpmatuseni aus. Nii et ma mõtlen, et toredamat inimeste paremat inimest kui minu isa ma ei oska ette kujutada talulis võrratu ilusat passi, võrratu ilusat kooris oli tema nagu vedur mängis viiulit ja oli oma lastele lihtsalt haruldane isa. Albumi lehekülgi aitab elusaks rääkida kui öelda neiupõlve nimega, siis Selma Pullerits. Aga kui pika abielu nimega, siis Selma nurm? Miks pika abielu nimega? Sellepärast, et juba kuldpulmad on peetud. Silma kõrval on tema elukaaslane Endel. Kuidas te kokku saite? See oli niimoodi, et 33. aasta suvel pantiminud Puhja piimaühingu kontrollingile assistendiks. Ja seal paar nädalat sain ma Puhjas oldud kooli esimene pidu, Endel nur mängis seal ühte professori osa ja pidu algas, istusime meie kaks võõrast assistenti seal kõrvuti ja kohe hakkas, nagu ta ütles, et pind silma hakkas tantsitama ja nii mõdu, tantsisime siis paar aastat ja, või kaks pool aastat õieti ligi kolm oleks saanud suvel, kui, kui siis abiellusime. Võttis mind siis oma tallu kah, tähendab karjakontrolli teostama ja ja, ja elasime ühte, ma leidsin, et temale oli mind väga vaja. Pärn sündinud Lepik ja tema isa oli vanast Rannuskaaramaiusa rentnik. Nii et rant nagu tütar. Mina sündisin õieti Tallinnas, sest nemad vahepeal käisid maa peal ringi, ema ikka ütles, et näed, kõikkonekib laenuvad kuskile ja Jäki paremad otsa saanud ja rikkaks saanud ja täi meie Johanichaa äkki midagi siin sama Nossitab ja nii nad siis viimata läksid. Narva siis nad käisid Kreenholmi vabrikus tööl seal ema, ketrajanaja, Isofoolide kandja. Ja aga ega seal ka elu vist kõige parem ei olnud, nii et lõppude lõpuks onu tähendab, emal vend oli Tallinnas ja see ütles, et kuule, meil Paldiski maanteel on üks joogikoht priotetete muutjad müüsivad seal maja maha ja läksivad siis Tallinnasse ja hakkasid seal joogi kohta pidama. Aga sellest oli siis niipalju pahandused, isa õppis seal süsi jooma ja kui ema siis turul käis ja toiduainet jälle ja siis oli juba isaga joodikutega ühes lauas ja juba võõrad mehed leti taga ja, ja nii see asi läks, et et olid seal kah lõppude lõpuks näpud põhja ja tuli siis jälle maale tagasi ja hakkasid otsast peale ja mina olin siis kahe poole aastane, kui normaalne, tulid. Aga seda lustlikku meelt on vistel Sisast taritud. Kui te läksite lavale ja mängisite pilli ja lõite laulu oli omal ajal rahvamajas Puhjas palju tegemist. Ja me käisime väljaspool mängimas ja ja, ja, ja meil käisid külalistena, Hugo Laur oli meil igal augustikuul oli spordipidu, oli temal läbi viia, siis käis meil Ants Viir Vanemuises ja nii üks kui teine. No ma olen väga palju osasid mänginud, mis kandvama, osad on põhjalastas salto osa ja vanad roosa. Seal, kus ta sureb, kus need veart kellad löövad ja Ants viir ütles, et kui viit ei saa panna, siis neli pluss kindlasti. Mina käisin mängimas koos, mina siin, Hummulis siin lapsepõlves ei olnud ühtegi pidu, kus mina ei olnud tegelane tingimata kuulus üks osa mulle, vähemalt seal. Ja, ja, ja kui ma Puhja läksin, siis mõni juba vanem neiu, 25 aastane. Aga Ma võõras olin, seal olid oma ringi tegelased ja kõik, aga aga ometi ikka ühe pisikese Usakesega naabri Maris võrdlesin korraga ära selle põhja publiku ja, ja selle haridusseltsi tegelased, kes leidsid ikka jälle minu jaoks mõne niukse koleda osa, mida oma peretütrelt ei julgenud mängida. Kas see, et olete laulu löönud ja näitemängus kehastanud väga erinevaid osi on kuidagi hilisemas elus ka aidanud, vahel kui mõni raske hetk, et saab ju ometi tuju muuta. Võib-olla tuleks täna hoopis naerda, mitte nutta on sellest kasu olnud, et olete nagu seda õppinud. Kui inimesel on midagi hinge jäänud, siis see kindlasti aitab, aitab raskustest üle ja aitab muredest üle ja ja aitab ka rõõmus ja lõbus olla. Nii et ei olegi elus ühtegi asja, millel ei ole nagu tagasilööki või nagu oma pluss oma plussi või miinust, nii et kõik elus on nagu bumerang. Kõik tuleb tagasi kätte. Nii et mina olen ikka, mõtlen selle peale, et pole kunagi elus halba sõna kellelegi. Sest see on tõstebumerang. Ta lööb sind ennast. Ja kui abielus on, oleme olnud nii palju aastaid. Ei ole iialgi riidled, mitte iial. Nyyd vanu ühtimi vahel Torisime üksteise peale veel ei tea, kas hakkab harjumuseks saama või, või, või midagi on nagu teisti, aga, aga vähemalt ma mäletan, kui me veel siia tagasi tulime 64 siia, minu kodu siis lastega oli mitu korda juttu, ükskord mäletan, riidlasime kaks kõige vanemat, lenda. Ja siis ma läksin nendele vahel mõtlesin, et pojakesed, et kust te tulete mõtte peale 11 solvata või 11 veel togida kuidagi. Et meie, teie isa ja ema, kas te olete iial kunded, meie oleme riided. Kui meil oli üksteisel ütelda, siis rääkisime kahekesi nelja silma all. Et nii ei ole hea või nii, ei ole ilus, kus või, või ära nii tee või teed haiget mulle või. Aga lapsed ei kuulnud mitte Luimusega ja ma imestan praegu peresid suurtes peredes, kuuled, läheb külla lihtsalt ja hakkab pääletab, tõotab ta hakata üks niimoodi, teine teisipidi ja läheb riiuks lahti, kasvõi sinu juuresolekul. Lapsed sealsamas, mõtlesin, kuidas saab inimene, unusta seda ära, et tema on vanem, et ta on lapse kasvataja. Harmoonilise inimesi kasvatama peab inimene ka lihtsalt, et ta kogu aeg sisendab temasse head, kaunist ja mitte midagi nisukest jõhkrat ega inetut. Kalb sõimatakse üksteisel nägu täis, pärast võetakse ümber kaela kinni, jälle head. Milleks seda tehakse? Ma ei ole sellele nagu vastust leidnud sellele mõttele. Teie lähedased tuttavad, eakamad sugulased on takkajärele veel imestanud, et kui teid koos nähti pidudel või muidu, et te olite hästi lähestikku ja ei häbenenud nagu kohe kas ümbert kinni võtta või, või, või armastada kogu aeg. Ma mõtlesin, et ma pole eluilmas võtnud sellepärast oma mehele ümber kaela kinni, et ma olen kellelegi seda tahtnud näidata või olen temalegi tahtnud seda näidata, et näed, ma oskan seda teha. Võtsin tulnud siirast soovist. Ja kui me oleme seltskonnas tantsinud ja üksteisele silma vaatanud, siis me oleme tulnud, et meil on nii tore ja hea. Ja, ja meil on seda ka niukene asi olnud, et kui me oleme seltskonnas, siis mõni tuleb, küsib, et kus endalunud. Kuule, siin ta kuskil oli ka üks vaata, ma ise praegu ei tea. Või küsib keedeemlikest, et kas Elmo on seal, ma võib-olla võõra mehega ümber kaela kinni, aga aga tema ei ole kunagi seda võtnud sellisena, et, et seal on midagi kuskil taga. Sest me ei ole üksnes usaldust kunagi tapnud. Me oleme seda hoidnud. Ja ma ütleksin prantslase nagu siin kord oli prantslase 10 tõde truudusemurdmise kohta, et prantsuse naine ütles, et kui tema ei ole mind reetnud, siis ta ei ole mulle truudust murdnud. Aga minu mees eluilmas oleks mind veetud. Vot seda ma ei usu, mitte ei usu. Ja kui niuksed Need ei räägiks sellest sellepärast, et see ei ole reetmine, siis sest tema on ikka pidanud mind kõige paremaks, kõige kallimaks, kõige kaunimaks, kõige väärtuslikumaks, oma laste emaks, oma naiseks. Pöörame albumi lehekülge edasi ja sinnamaale, kus juba suur värvipilt vastu vaatab. Siin on lapsed oma elukaaslastega ja oma lastega. Võib-olla nüüd ema aitab neid ritta panna, siht. Kõige vanem poeg on mulaare. See oli esimene. Sündis poolteist kuud aega enneaegselt ja nägime tohutut vaeva ta kasvatamisega kasvas minu meelest hirmus hea ja võrratult südamlik ja soe poiss. Kus ta praegu praegu on, Tartus töötas arengu automajandi juhatajana viimati ja, ja võttis naiseks Vastseliinas Kruusamäe Eha ja nendel on kolm last olnud, üks sai õnnetult surma elektrilöögi läbi kodust, aga poeg on praegu kahekümnene, õpib EPAs teisel kursusel mehhaniseerimist ja, ja, ja viimane siis kolmas laps. See on praegu esimest aastat koolis Carmen ja ehitasime Tartusse endale välu tänavale kahekordse maja üles ja kasvatab lilli ja aiavilju ja, ja, ja mõlemad olid päris kõvapalgalised ja nii et majanduselt täitsa niisugusel tasemel inimesed, tänapäeva mõistes. Järgmine laps temale kõrvale oli N ja see oli helmes elektrikute meisterõpetaja. Motorolleriga õnnetusega surma ilme silla peal. See oli väga raske löök, lõi jalad alt ära ja, ja paarkümmend aastat vanemaks enda ja. Ja siis järgmine on kolmas, oli tütar. Laseme tütrest isal rääkida. Tütar on kooliõpetajad Tallinnas lõpetas pedaja, abiellus derbartsiga. Kes on seal elektri kõrgepingevõrkudes osakonna juhataja ja elavad Tallinnas. Ma vaatan oma ema, kuidas tema suhtub just laste lastessegi. Syndinud pedagoog. Ta oskab alati leida lapsele hea sõna, mis teda tiivustab kergemini. Ah, sa nagunii ei oska midagi seal midagi taha, sa oled niisugune, sa oled niisugune. Sellega me ei kasvata, sellega me tegelikult ju viime hoopis negatiivse külje, toome esile ja kes meist ei tahaks olla hea, tark, kõike osata. Ja väga palju on vaja ikkagi tunnustust. Sest inimene on juba kord niisugune olend, et. Tunnustustarve on üks tähtsamaid tarbeid ja kui see rahuldamata jääb siis tekib tihti inimeses niisugune trots ja, ja võib-olla niisugune vastumeelsus asjadele. Aga mulle meeldib just ema juures see, kuidas tema oskab leida ka vahest kõige kõige halvema asja juures midagi head. Kui neljas sündis, see oli kalle nurm, see sündis siis, kui mul abikaasa jäi kadunuks. Sest seda oli, kui ta oli Viljandis, ma teda viimati nägin ja ei teadnud, kuhu jäi ja Kalle sündis siis mitu kuud jaanuaris sündis siis peale mehe kadumajäämist. Kui mees lõpuks koju tuli, tundsid ära ikkame. Ta oli niisugune asi, et kuuendal jaanuaril, kui ta tuli Eestisse üle Narva silla juba siis sain ma varsti kirja. Ja, ja siis mina elasin siis veel Puhjas tema kodus kuigi nisugune seisusesse, et ma ei olnud enam perenaine, sest talu veeti ära, tema pidi olema metsavend või partiid olevat tunnistus, ollu muidugi kohus ka peetime üle. Mina küll vaidlesin vastu, aga ega see ei lugenud midagi, nii et meil oli tõukari, see aeti siis ära raadile. Õnneks see oli nagu elutöö. Ma olin ju karjakasvatuse inimene ja ja meil oli muretseda tõukarja 41. aastal 40. aastal, siis nagu arvati, et meie talu jääb terveks nagu muster majandiks võindliku põhjaks. Sest tema oli uudismaaharija, meil oli nii palju uudismaad, et kui 44. aasta suvel meie ainult kolm naist kõike koristasime masinatega, siis meil oli 200 koormat või nii, ütleme 100 tonni, siis oli meil siis seda kultuurheinavikatit maa peale enam ei pannud, oli soost haritud. Ja, ja siis jah, oli niisugune tunnistus olnud, aga mulle keegi ei ütle, et kes seda tunnistas või et on peale sõja kodus olnud ilmselt värgepsisenest kuskilt ja sellest piisas, et teha paragrahv 250 eliia, kõik talu ära võtta, nii et mul jäi neli väikest last, tema sündis, kalle sündis alles jaanuaris veel. Ja detsembris juba võeti talu, siis jäeti üks lehm ja üks põrsas. Kuus last eemale, kaks õelast ja neli oma ja kaks meie vanemad ja, ja 10 sõrme. Ja siis modid mul nii palju heameelt, et kui professor Allik käis selle karjal järel siis ta ütles, et te olete minuga, proua küll pahane praegu, et mina tea, karjanimud ära, mõtlesin ma kui käpidi, tänan. Milline rõõm on mu elutöö, jääb kusagile tulevaste põlvede jaoks ülikooli raadi õppima, tants, sviidi kari. Ja siis ma sain juba kolmnurkse kirjakese, et olen elus ja terve ja rohkem midagi. Ja kui siis, kui ta 46 Tallinna tuli, siis kolme nädala pärast ma sõitsin Tallinnasse Koplisse teda vaatama tulla, nii nokine ja et vaevalt tundsid ära, aga me ei saanud küll palju sõnu vahetada, aga, aga nii natuke siit mõned sõnad ja sellest tuli suurtuks. Ja siis ma hakkasin iga kuu vaatamas käima teda. Nii et ta juba kuu lõpul kirjutas, et kui oli Kaliningradis seal pinkas, oli leib maailma kõige magusam. Parimad enam ei osanud ette kujutada, kui ainult must leib kuidagi Aganine võiks kõik. Aga see oli kõige parem, ainuke unistus, et kui saaks seda veel elus kord kõhu täis ja et siis huvitav, et Tallinna liiva. Teine asi, et tahaks nagu midagi pääl tooliks. Ei taha inimestele kannatusi, aga vist väga vaja oleks igale ühele kord, et ta tunnetaks, mis on leivapäev. Minu meelest seda ka ja lapsed kasvasid, ega meil polnud kerge, sest meil tuli siis kaksteistkümmend, inimest istus lauda ja mis sai ainult 54 rubla palka. Sealt maksis viis rubla 40 kopikat kuus ära seda riigilaenuga tulumaks, vormiriietus 40, saime kätte, sellest sai just parajasti kaheks nädalaks sai, no ütleme 10 päeva kõige rohkem saime kolme puuda rukkijahuga leivaga läbi. Nii et leiba jätnud ka sellest rahast rääkimata, muust saaksin leiba, linnustum, seal oli 12 kopikat, päts tõituma 80 või 100 pätsi leiba ära ja pansid üles pööningule, külma kätte, sealt tõid, panid ahju, oli alati soe, pehme leib. Nii et ega see toomiliselt 30 kilomeetrit nii väga kerges oligi, siis sai selle kaudu hangitud ja suvel oli niisugune tore asi, et meie lapsed hakkasid maast madalast, nii kui nad juba viieaastane vist Aceyst teistega metsas park uurimas. Käisime marju korjamas, seeni korjamas, igaüks teenis, kes käis, saastane käis juba sovhoosis, kitkumas või hobust nagu juur Vilarimisel suupärast vedamas või teenisid igaüks endale riide selga, sest riiet mina ei saanud muretseda. Paari Patinkas ju paari aasta või paari aasta kohta. Muretsesid siis seda ka ise kummitallad lõid alla selle raudliistu pääl ja artelluma ette. Aga lapsed hakkasid, õppisid vähemalt tööd tegema ja nad kõik püüdsid. Ma mäletan, kuueteistaastane poeg, kaheksateistaastane poeg, nad käisid turbarabas lõikama kraavi. Raskelt turbapätsid, aga ta tuli kodu, ütles, et ma teen siin täna kaheksa rubla. Praegu vilistaks keegi 200 rubla Talle niuksed, raske töö puhul annab mured siis selle endale mantli selga ja nemad olid härrasmehed, poisid. Puhja kuisele koosa kooli direktor jättis mu kolm last, kes olid tookord seal koolis ilma riikliku abi toiduta põhjusel et nende viletsamaid lapsi koolis. Et nurme, lapsed käivad hästi riides, siis ma ükskord ütlesin ka, et kui te teaks Viikna, mis hinna eest minu lapsed riides käivad ja need, kes saavad riiklikku abi toitu, ütlevad suvel lulli, aga minu sopsid ise, nad on kõik endale selga teinud. Teenisid jalgrattamarjakorjamisega ära, jaa, jaa, koordini turbarabast ja ma teen kõik. Ja sellepärast ma ütlen, et mu lastest on vist selle tõttu saanud, aga tublid inimesed ja, ja ma mõtlen, et töö on see, mis teeb inimesest inimese. Teen rõõm ja töö on püüd, töö on see, mis kõik inimese inimlikuks teed ja minu mõtted ei hakka vist ja, ja, ja ma olin siit sellesama aare, poja, tal väga jõukas olukord, muidu sõps, naine teenib tal kõrget palka ja, ja, ja neil kasvatavad tähendab Lillija. Ja nii, et nendel ei ole kitsas kuskil ja tema 50 aasta juubel oli kuldiskus, istusin tal kõrval ja ta ütles mulle enne, et kas sa oled kunagi selle peale mõtelnud, et jõukus ei ole see, mis teeb inimesed õnnelikuks. Kuigi meil oli tähimal ahmi, olime õnnelikult. Me kuulusime kõik ühte üksingiuk, süda, leiba võis majas, puudus olla ka heast sõnast, sõprusest ja armastusest nendestki kunagi puudu sidunud. Poeg Kalle. Teie ema ütles, et temal on sellest väga palju rõõmu olnud, et tal on palju lapsi. Aga tema lastel on lapsi vähe. Teita ei mõelnud, sest teie peres on neli last. Ja mis te arvate, on tal siin õigus või on siin kuskil mujal need põhjused, miks tänapäeval neid lapsi vähemalt? Muidugi ta võis nukraks jääda. Temal oli palju lapsi, vanaemal oli palju lapsi ja nüüd tema lastelastel on neid märgatavalt vähem, aga eks siin ole ka oma põhjusi ka lapsed päris ka kõiges süüdi ole. Siin on, mängib juba ühiskondlik elu nihukest rolli, mõni elab suuremana oma elus ära, nii et ta ei saagi endale korraliku korterite korralikult elama hakata. See oli eilses televisiooni saates uus saade Tartus, kus räägitakse elamuehitusest kuni 2000 aastani kahemaks aastaks, kõik saavad omaette korteri ja seal elamuehituskombinaadi direktor pääl ütles välja niisuguse lause, et mõni muretseb endale karja lapsi et saada neljatoalist korterit. Minu meelest see ei ole nagu asutuse juhi poolt õige suhtumine perekonnas ja lastesse ja kuna meil on iibe probleem praegu suur ja, ja üldse on hakatud rohkem tähele panema, perekonnale pöörama ja lastele. Alles eelmisel päeval oli televisiooni saade mitmetunnine sellel teemal. Ja niisugune suhtumine minu meelest ei ole üldse. Praegu imestad nyyd emasid kellel on yks laps tuid summani muna saadistlastena muretseda, võid juba sellegagi hakkama saada. Kui palju tema oli, juba nõuab üks laps, aga tundub, et see on raske. Ma ütlen seda veel kõikidele emadele, et Ühte last kasvatatakse üheksa kasvavat ise, sest nad on käsikäes, nad mängivad koos, kõnnivad koos, aga see üks on kogu aeg ainult ema põllepaela küljes kinni või käe otsas ripub ema, ema ema. Ema ette ja taha. Aga kui neid on rohkem, siis nad ise mängivad, kukub, kasvavad kokku ja ja, ja õpivad üksteiselt ja raamatu lugemist oli, ma ei teadnudki õieti, mis tähendas kedagi raamatut lugema õpetada. Esimene laps läks kooli siis see sulle nagu vaja õppida ja, ja teised hakkasid nendega koos õppima. Mõni oli niisugune uudishimulik kangelased, tulijat, luuskune pildi, aabits, kus oli kassil kõht, tahe peale käpp antud, et mis täht tuhangus kassi käpa all. Nii et niuksed õppimisega tuli, aga et minul on tulnud õpetada nad hoopiski see üksteiselt. Aga need üksikute lapsemad, mina mõtlen, need kõige õnnetumad emad maailmas. Võib-olla isegi õnnetumad kui need, kellel üldse ei ole. Sellepärast, et kõik, mis kaasukesele ühe lapsega, kui ta areneb sulle mitte selliselt, nagu sa teda tahaks või loodaks ausaks töökaks heaks. Kui ta saab südametu, isekas. Kui ta juhtub õnnetus ja sa oled heas, kus sul ei ole enam võimalik saada teist asemele siis milline meeleheide on nende inimeste osa? Aga siis, kui on võimalik, siis nad ei mõtle, mõtleb, et oi kui raske on lapsekasvatus, kui palju seal tööd ja vaeva nõuab. Nii et iseendast elu on dikteerinud töökuse ja kui tema koduda Läksin, siis oli ju niisugune asi, et talu oli võlgades ja ei tahtnud olla kusagil sabas või või, või, või viletsuses või kehvuses või vaja oli trügida edasi ja selle nimel lihtsalt tegid tööd, et saada, et jõuda. Ja me jõudsime, meil oli juba võlad makstud ja muidugi ehitused oleks seisnud meie ees veel suure barjäärina. Ja kui ta tagasi tuli, enne seda oli siis uusmaasaajakeelse talu anti, see hakkas mind nagu 46. aastal väga välja sööma, siis ma tulingi, 46. aastas tuli siia ema juurde, ema elas siis siin ja üks vend mul. Ja, ja siis. Oli tollel nõudmine, et minu säält ku bandiidi naist välja tõsta, aga mul olid tema käest juba Kaliningradist kirjad. Ja Masistalluristile panin kolm tema kirja kaasa, need jäidki küll sinna ja, ja küsisin, et mille pärast siis mind uuesti karistatakse mulle kui paljulapselisele emale jäeti korter oma majja, meil oli ka viis tubasel. Et millega mind siis uuesti nüüd, mis ma teinud olen, mind teistkordselt Nõukogude seadusse üks karistus süüest minu meelest teinud on. Ma pean, tead magamise eest. Ja, ja noh, siis ta need kirjaderamegi minu avaldusi ja siis ta kirjutas selle avalduse teise poole peale, mis läks Puhja valda tagasi. Et silmanurm tuleb oma tõsi nii kaua sisse jätta, kui tema mees tuleb tagasi ja siis tuleb vallandada taastada tema elamise võimalused. Nii, ja kui tuli kodumaile seal ja siis me olimegi juba tükk aega olnud, pealegi tuli peale Stalini aja veel või. Või oli Stahli näe veel ja siis hakkasime siis nagu taotlema seda kodutallu tagasi sest eks ole midagi sinna tee. Ta oli küll pisikene, kui ta sinna tuli ja mina olin täiskasvanud, aga ma õppisin armastama seda. Kehv nõudma kindel, kindel talukindlustuse rahasid, mõtlesin, siis tähendab talu menu niisamuti on ju. Kolhoosi esimees saatis sõna, et tulge oma oma talu korraldama. Ma ütlesin, et ma õppisin teda armastama, kuigi tal olid kehvad liivased põllud ja lõpmatult tööd vajav koht. Aga kui sa hakkad kuidagi midagi armastame ka sellest nii kergelt üle ei saa, raske nagu oli siis sealt välja tulla ja raske mujal olla. Ja, ja siis kõik oldi vallastelt muidu pärjaga, lõppude lõpuks kutsuti teda ministeeriumi ja, ja seal koputati nii sõbramehelikult põlve peale, et unustage ära, et niisugune asi olemas on olnud. Nüüd on ta maha põlenud ja aga muidugi väärad teod ega olematuks ei saa teha. Aga võib-olla oleks meietaolisi inimesed sinnakanti ka olnud, aga nüüd olen ma oma kodus, ega ma seda ka ei kahetse, mul siin tore onu siidi, avaramad võimalused ja ja meeldivam olla, sest see on ikka minu sünnikodu ja. Ja inimesel hakkamist on ja tahtmist tööd teha ja tervist. Ega siis vist ei saagi päris jalust lüüa. Ta võib korraks vajuda, kui aga ta ajab end jälle sirgeks ja näitab, mis on elu sisu, mis on elus peamine ja tööabiga tõuseb jälle esile ja tulebki nii nagu teie abikaasale, et tööraamat on paksuks köidetud ja kiitustega kiitustega. Teid kuulates. Albumit vaadates jääb mulje, et teie kas Pulleritsuga liin või nüüd teie koosliin nurmede ja Pulleritsu oma on oma jätlastesse palju väärtuslikku andnud ja ja see elab edasi, kasvab edasi, areneb edasi. Peab vist olema vaatamata, kas lapsi on palju või lapselapsi. Keegi, kes raskel hetkel kast toetab, innustab või võtab mure enda peale, aitab seda vähendada. Ja ma vist ei eksi, kui ma ütlen, et teie, teie, laste ja lastelasteringis olete teie. Jah, ma usun ise seda ka, ma pean, ütleme jälle au ja kiitus mu minia-le ja, ja pojale. Et nende tõttu on jäänud seesama minu sünnikodu ka mu lastelaste sünnikoduks. Kuigi nad siin ei ole. Aga nad tulevad suveks kõik maale, ma mäletan, siin ükskord värvisime seda garaaži katust, see oli neid seal katuse otsas kaheksa tükki. Aga kui tore, et lastel on koht, kuhu maal tulla ja midagi teha. Sest siin on tööinimese, pere. Ega siin ei ole niimoodi, et me oleme lööma ainult lulli. Meil tehakse siin küll niimoodi mindaks järve ääres autosse kõik ja järve ujuma. Aga see käib niisaluga vahepeal ja ikka töö vahepeal külon harida midagi ja küll on teha midagi ja nii, et need nii väiksed, suured, kui nad kõik on kõikunud hakkamas, tööl. Teie suur talumaja on võõbatud ilusti kattu, sari jookseb sirgelt, õues hoitakse muru, eraldi liiklusmärk näitab tulijatele mitte peale sõita. Aga pidi ka neid olema, kes kipuvad kuidagi kergelt ütlema. Need nurmed, pururikkad ja keegi vaatab viltu, pidi isegi seda olema. Aga kui on nii palju lillemaad, tuleb kütta aasta läbi tööd teha. Võib-olla siin kodus inimene teeb rohkem kui teine. No ütleme riigiameti peale. Kindlasti kindlasti mäletan ikka seda, kui abikaasa terve oli, ta küttis, katab aga kui see väljas on 25 või 30 kraadi külma, terve see suur maja on keskküte pääl kasvuhoone keskkütte peal, siis pead kütma kogu aeg. Ja, ja kui siin oli isegi näiteks oli siin 40 kraadilisi, külmasin kord. Aga me võitsime siis ka veel ära, aga katlas pidi olema kogu aeg 95. Siis ta ikka alati ütles, et et mina olen kolme vahetusega katlakütja ilma puhkepäevata. Ja need muud asjad ja muud tööd peale. Ja ma ütlen, et kui keegi inimene teeb nii palju tööd kui meie pere siin võtame näiteks meie noored, nendel on oma privileeg, nemad kasvatavad tulpe. Kui nad teevad nii palju tööd, siis küll ei ole kellelegi papp olla jõukas või kumbki seda niimoodi väljendada võib. Mina ei oska öelda, mis on tõukus, sellepärast et mina-jale hakkan kunagi rõõmu tundma rahast kui niisugusest. Ja, ja imeilusatest asjadest ja nendest ka mitte, ainult mis vaja on. Ja, ja kõik ülejäänu. Ma olen jaganud ära. Ma olen katsunud lastele nagu, võib-olla natukene tasa silitada neid konarusi, mis neil lastepõlvest saamata jäi. Ma olin jaganud ära, ma ei ole kogunud endale, vaid ma olen lihtsalt tundnud rõõmu andmisest ja et selle koha pealt ei ole kännust kaugele kukkunud, et et nad peavad seda nagu tõeks, et õela õnn ei õitse kadeda, kari kasvab. Kui palju üle maa on käinud siin selle mehe juures piimast seda tulbi ajatamist tulbikasvatamist tahab, paneb kirja täpselt nihukesed, väetised, niuksed, kontrollid ja missugused ja mis ajal ja nii et ta õpetab, ühesõnaga, teeb puust ette punaseks ka, aga inimesel saks selgeks töö. Ta ei ole kunagi selle peale mõtelnud, ta kasvatab endale konkurente. Vaid me oleme kõik, mõtlen nii mina kui mu lapsed, et ega üksinda ju maailma soojaks ei küta. See see on viies laps, on see Tõnu, kes on põlva kloosis praeguse aiandi katmikale juhataja ja see on sisse motine, poeg, kes on minuga kodus siin koos ja see on terve, 17 aastat elanud minuga ühes, nii et ma pean ütlema oma miniale, müts maha tema ees, kes ämmaga on suutnud koos elada 17 aastat. Haruldane inimene, võrratut, töökas, kuldsete kätega ja, ja väga maitsekas, igal sammul haruldane inimene. Ja lasterivi lõpetab. See viimane, kes Koselon nüüd ta on praegu tegelikult Tallinnas keskasutusel. Poeg Kaul pikkust mehel on habemes vendade samuti räägitakse isegi isa olevat hakanud poegade järgi habet kasvatama. Miks mitte? Kuid küsiks hoopis tõsisemat asja, mis on isakodust nüüd nii-öelda veres, et teisiti enam ei saa ja leiate, et see on õige olnud. Te olete kaasa võtnud või tahate hoida või edasi anda oma last. No võib-olla põhimõtteliselt kaks asja. Üks, mida ma kõigepealt nimetaksin kodusoojus osata armastada oma naist, oma peret, oma lapsi, osata suhelda inimestega, osata lugu pidada inimlikest väärtustest mis ilmas eksisteerivad teha vahet ja halva, kurja ja, ja headuse vahel. Ja võib-olla teine asi, mitte vähem tähtis on mul kodust kaasa võtta oskus armastada tööd tema kõige laiemas mõttes mõttes mitte kitsalt vaadatuna oma Võriidi tööd, vaid tööd kui tervikuna. Ja võib-olla ehk need kaks põhiväärtust, kui nad on kodust kaasa saadud pagasiks eluks, siis võib see inimene laia ilma oma teed otsima minna. Oktoober andis meie maal kõigile töö. Suur unistus sai teoks sellest õigusest haarasime kinni, kuid vist ainult paljude puhul ühest servast. Kuivõrd ma olen rohkem kokku puutunud põllumeestega ja, ja maaparandajate ega siis on tähelepanekud põhimõtteliselt sealtkandist, mis toimub linnas tööstuses, selle kohta ei ole mul kogemusi ja ei julge ka siin sõna sekka öelda. Kuid mis puutub mainimistesse, siis lüüakse veel siiamaani inimesed nagu kahte lehte osad, kellega kohta öeldakse, et see on vana kooliga mees. Et seda meest ei ole vaja sundida, ei ole vaja õpetada Pole vaja ergutada. Ta teab, kuidas teha, kunas teha, kui palju teha ja kui ta teeb. On see töö hästi tehtud. Nüüd tuleks siis võtta vaatluse alla ehk ülejäänud ma mõtlen eelkõige tänapäeva noorsugu. Kes lõpetavad koolid, tulevad tööle ettevõttesse, kes on omandanud spetsiaalse kutsehariduse, kes on ilma hariduseta hakkab silma põhimiselt kaks tendentsi. Osad on need, kes tahavad, kes püüavad kes ei pea vanemate kolleegide õpetusi halvaks, vaid võtavad need omaks lähtudes sellest vajadusest arusaamast tööd teha. Ja on teine sort leid, keda töö ei huvita. Kelle jaoks ei ole töö? Noh, võiks öelda põhimine, eluvahetus, Need on need, kellega tuleb tegeleda päevast päeva. Keda tuleb sundida, keda tuleb karistada, kelle distsipliini küsimusi tuleb regulaarselt arutada. Võib-olla ma teen ka kellelegi liiga, siin on igal asjal oma erandid, kuid siiski peab sellise tähelepaneku välja ütlema et lapsed, kes kasvavad tänapäeval paneelmajades Nad on tegevusetud. Neil ei ole võimalust seda elementaarset võimalust õppida, tööd tegema. Ja mis parata, tundub, et need lapsed jäävad tõsisest töökasvatusest ilma ja siin tahaksingi juurde lisada, kasutades võimalust olla eetris. Minu arvates peaks kardinaalselt radikaalselt riik muutma elamispinna väljaehitamise küsimusi. Tuleks anda võimalus rahval ehitada oma kodu, oma talu, oma individuaalelamu. Juba selle kodu rajamise käigus on võimalik lastel õppida tööd isa ema kõrval. Nähes, kuidas sünnib Sellises majapidamises ei lõpe töö mitte kunagi. Sealt jätkub ka lastelastele ja taoline elamisviis on ka selles mõttes inimsõbralikum et tihtilugu elavad sellisel juhul koos laste ja lastelastega vanavanemad. Me teame ja oleme kõik. Tänapäeva lapsevanemad hädas sellega, et poiss, tütar koolist tulles On omapead järelevalveta, tänavakasvatada. Kui kodus ootab teda koolist tulles helde ja heasüdamlik vanaema siis on selles peres asjad hoopis hoopiski teisiti. Vahel, kui tervis üles ütleb ja niiviisi, et siis on väga halb tunne, et käed sügelevad, tahaks midagi teha, aga ei saa nagu praegus nüüd infarkti järele. Midagi raskemat teha ei lubata, aga käed sügelevad. Nad ei anna rahu, süda ei ole ka rahul, tahaks ikka nagu midagi midagi liigutada, onju ka nagu lapsest peale see, see omadus antud, et ja elupäev on mul niisugune tunne olnud või tahtmine, et mis ma teen, seda ma teen hästi. Ja kui ma seda hästi teha ei saa, siis ma teda ideedimalases, teisalt teadena. Ja need on minu kogu aeg, riigi huvid ja töökoha huvid on mul esmajärjekorras olnud. Siis kui ma pensionile ja kinno, siis hakkasin maalsus oma elu elama. Mina mõtlen nii, kaua on inimesel veel elumõtte ja iluväärtus elurõõm, kui ta veel jõuab tööd teha. Ja kui kord tuleb päev, kus sa enam ei saa teha, siis mina mõtlen, see on vist mu elus kõige raskem, et ma ei saa enam teha. Ma tahan ja ma enam ei saa. Aga praegu tahad ja saad, miks mitte teha? Jutuhoos oli perealbumil kätest põlvedele vajunud silma ja Endel ei vajanud piltidelt tuge. Kõik on meeles, kõik on paika pandud. Pikk elu on tõekspidamisi mitut moodi kontrollinud, mõndagi muutnud ja mõndagi sundinud tegema, mis omasoo pole olnud. Kuid alati on inimeseks jäädud. Hambaid pole kellelegi näidatud, ka siis mitte, kui ümbrus haiget tegi. Sellest on isegi kasu olnud. See on sugupuu veelgi tugevamaks muutnud. Mis on kahele elupäevinäinud? Ladvale on kasvanud kuus haru. Neile omakorda kasvamas 15 noort oksa. Edasiseks on albumisse ruumi jäetud. Selleks korraks sai keskustelu nurmede peres otsa. Külas käis Toivo Makk, muusika, sinna juurde valis Kersti Inno. Ja saate mängis kokku Maimu Liitoja.