Tänases saates raha ja vara räägime tollimaksu ehk muudetud nimetusega tollitariifiseaduseelnõust, mis on nii parlamendis kui avalikkuses palju kirgi üles kütnud. Tollitariifiseaduseelnõu on väitlustes seotud kaitsetollidega vajalikkuse diskussiooniga sest teatavasti ei saa mingeid sisseveo tolle rakendada enne, kui parlament pole vastu võtnud tollimaksuseadust. Vastav eelnõu on riigikogu rahanduskomisjoni menetluses olnud juba 15.-st jaanuarist. Peale Te kuulete selles saates kahte intervjuud, mis käsitlevad kergija väitlusi ja võitlusi selle eelnõu üle ja ümber veel enne, kui eelnõu tekst jõudis parlamendiliikmete laudadele riigikogu täis saalis. Saate paneb kokku Kaja Kärner. Tollimaks kui iga riigi maksusüsteemi lahutamatu osa on Eestis siiamaani seadusena kehtestamata. Eestis kehtib küll 1993. aasta novembrist peale tolliseadus ja 1996. aasta jaanuarist tolliväärtuse määramise seadus kuid tollimaksuga maksustamise kord on kehtestatud üksnes 1992. aastal rakendatud valitsuse määrusega. Tollimaksuraamseadust ootavad meilt nii maailma kaubandusorganisatsioon, WTO, mille liikmeks saamiseks Eestis intensiivseid ettevalmistusi tehakse. Kui ka kõik Eesti väliskaubanduspartnerid, et oleks selge, milliste reeglite järgi Eesti lähiaastatel kaupa tordid ja mida Eesti endast kaubanduspartnerina üldse kujutab. Alates 15.-st jaanuarist parlamendi majanduskomisjoni menetluses olnud tollimaksuseaduse eelnõust on neli kuud kestnud pingelise töö tulemusena saanud tollitariifiseaduse eelnõu. Milliseid vastasseise on see eelnõu põhjustanud nii valitsevas koalitsioonis kui valitsuses endas ja parlamendis, selgitab riigikogu majanduskomisjoni esimees Tiit Made. Intervjuu on lindistatud enne seaduseelnõu esimest lugemist. Neli valitsuskoalitsiooni fraktsiooni esitasid menetlusse tollimaksuseaduse. See tekitas teatud hämmingut, see tekitas hõõrumisi valitsuse sees erinevate ministeeriumite vahel. Rahandusministril see oli nagu nõus ja välisministeerium oli nagu vasta. Nüüd toimus valitsuses kerge nihkumine, mida ka võib ministrite vahetuseks nimetada. Ja siis tuli veel uus element mängu põllumajandusministeeriumi härra Variku näol. Ja nüüd on siis nad seal töötanud usinasti ja on isegi kuulanud ära valitsusepoolse esindaja majanduskomisjonis ja see on rahandusminister, härra Opmann. Alguses oli meil üles rivistatud sinna kolm erineva ministeeriumi esindajad kolme erineva arvamusega ja meil oli kaunis põnev, et mitte öelda lõbus. Nüüd on valitsuses härra Siimanni raudses arvates ja tõesti suur tänu talle selle eest, et ta selle asja suhtes ära korraldada. Kaunis ruttu on nüüd ühtne seisukoht olemas, mis läheb kahjuks lahku Riigikogus aega veetvad saadikute seisukohast ja nüüd oli siis majanduskomisjonis meil arutlusel siis tollitariifiseadus, mis kandis kuupäeva, teine mai oli valitsuse poolt tehtud ja sinna juurde esitatud saadikute oma nägemuse redaktsioon kuupäevaga viies mai. Ja puudus veel seisukoht, ühtne seisukoht valitsuskoalitsioonifraktsioonide ja valitsuse vahel, miski lahvatas esile majanduskomisjoni istungil. Seetõttu majanduskomisjon leidis et on tark toetada valitsust ja mitte lasta pinget suurde saali ja anda võimalus veel siiski nende kahel valitsevale jõul omavahel kokkuleppele jõuda. Nendes redaktsioonilistes küsimustes ja me lükkasime esimese lugemise nädala võrra edasi. Tõsi, valitsus on esitanud meile juba Tabeli tollitariifide kohta. Mis siis võidakse kehtestada tulevikus mingil x ajal, mis meil ei ole teada, millal see on. Teine asi on see, et nende tariifide kehtestamine valitsuse arvates peaks olema valitsuse kompetentsis, riigikogu arvates igasugune maksude kehtestamine, riigikogu kompetents, see küsimus on vaja meil veel läbi arutada vastust praegu ühtset manda ei saa, kuidas või mis pidi ta jääb. Ma ennustan, et sellest tuleb üks huvitav meelierutav ja kõditav diskussioon riigikogus sellepärast et ega majanduskomisjonis jagunevad hääled peaaegu pooleks. Ühelt poolt ja teised vastu on kahetsusväärne seejuures, et need inimesed, kes selle seaduseelnõu on teinud nende fraktsioonide poolt või nende esindaja ei suuda majanduskomisjoni liikmete küsimustele vastata, sest tõsi on ka see, et majanduskomisjoni liikmeskond samas on väga palju inimesi, kes on Eesti majanduse juhtimisega nii või teisiti otseselt otseselt või kaudselt kokku puutunud ja nad oskavad, esitate küllaltki arukaid küsimusi. Ja siis, kui ei vastata nendele küsimustele, siis panevad majanduskomisjoni liikmed seda pahaks. Ja kui nad arvavad, et seaduseelnõu on toores, siis nad haavad seda marineerida külmutada või tahavad sellel üldse menetlusest välja arvata, aga see ei ole ilus. Seaduseelnõusid tuleb menetleda ja tuleb anda kõikidele riigikogu liikmetele võimalus oma arvamust avaldada. Ma arvan, et seda seaduseelnõu ei saa menetlusest välja arvata juba sellepärast, et selle taga, nii nagu ma olen aru saanud, siiski on kinni see importsealihale katseliselt kaitsetollide rakendamine, kas on nii? Mitte ainult importsealihal, seal on päris pikk nimekiri, millele võidakse rakendada, kaitsjad olid, võidakse ma kordan veel. Aga kahetsusväärne on selle asja juures siis nüüd ikkagi see, et on majanduskomisjonis hääli ja soovijaid, kes selle arvaksid menetlusest välja, on neid, kes soovivad, et seda esimest lugemist ei lõpetataks, mis tähendab seda, et ta läheb ka menetlusest välja. Aga täiesti üheselt on selge, et meil on siiski mingisugust raamseadust selleks otstarbeks vajaks, kuna see on kõikides riikides, sealhulgas ka Euroopa Liidu riikides ja ilma selleta ei kujuta meie rahvusvahelised partnerid ette, mida me endast kujutame sellel lihtsal põhjusel, et nad ei tea, sest meil toimub pidev improviseerimine, ei saa ju olla piiri peal noh, niisugust improviseerida keerimiste teadmatust, et kas nad teevad nii või teevad teisiti või tee midagi? Tähendab, see asi peab nüüd küll olema, aga tahaks, et see oleks kõikide rahvusvaheliste kaubandusreeglite järgi, nii nagu on arutatud seda rahvusvahelistel kaubanduskonverentsidel rahvusvahelise kaubandusorganisatsiooni egiidi all. Aga seal raske ja pikaajaline tee. Olla nii, et parlamendiliikmete suutmatuse tollitariifide seaduseelnõus kokku leppida paneb pahasti kahtluse alla Mart Siimanni ja majandusminister Jaak Leimann lubaduse kehtestada esimesest juulist katseliselt kaitsetollid. Kogu selles ürituses oma võlu. Siin on see võlu, et siin tuleb kokku leppida, siin tuleb leida kompromiss ja meie suutlikkus selles just nimelt ongi, kui me selle kompromissi leiame. Kõige lihtsam on võtta raginal vastu ja veel lihtsam on arvata raginal menetlusest välja. Kumbagi juhul ei rahulda see mitte kedagi. Ja nüüd mõtlesime seda kompromissi, nii nagu see on väga paljude seaduseelnõudega, mis nii kahju, kui seda on öelda, tuleb valitsuses sageli meile siia äärmiselt toores seaduseelnõu ja seda hakatakse siis komisjonides tegema. Ja nii on ka selle tollitariifi seadusega seal äärmisel toore seaduse eelnõuna tulnud meile siia menetlusse. Ja me oleme suhteliselt heatahtlikud olnud esitajate suhtes, sellepärast et me oleme võtnud selle vastu ja hakanud seda menetlema. Mis puutub nüüd Mart Siimanni problemaatikast, siis kahtlemata tal selles suhtes probleemid on. Kuna see on maasaadikute nii-öelda püha lehm. Et see peab olema, neil ei ole üleüldse tähtis, mismoodi see on, vaid, mis ta sisuliselt on, aga tähtis on, et nad saavad raporteerida ilusasti seistes rivis. Me oleme olnud läbi tollimaksu- või tollitariifiseaduse ja siis on nad head inimesed. Ja mardil saab olema tõesti raskusi selles osas, et kui ta tahab nüüd head ja korralikku ja vajalikku ja tööle hakkavad seadust siis ta ei saavuta aluseks seda seaduseelnõud, mida maasaadikud on esitanud. Niisiis on algsest tollimaksuseaduseelnõust saanud parlamendi majanduskomisjonis tollitariifiseaduseelnõu, mis peab vastama nii Euroopa Liidu kui maailma kaubandusorganisatsiooni nõudmistele. Et seaduseelnõu vajab nimemuudatusega võrreldes hoopis sisulisemat ümberkirjutamist. Sellest räägib välismajanduse ja väliskaubanduse strateegiat ja kogemust kahtlemata kõige paremini valdava institutsiooni. Eesti vabariigi välisministeeriumi välis majanduspoliitika osakonna praegune peadirektor Alar Streimann. Niisiis pole tegu ainult seaduseelnõu nimevahetusega. See on erinevus nii terminoloogiliselt kui ka sisuliselt tegelikult selles mõttes, et esialgne tollimaksuseaduseelnõu variant, mis esitati saadikualgatuse korras, Oliver kitsapinnaline ja sisuliselt sätestas ainult ühte asja, et valitsusel oleks õigus kehtestada tollimakse mis tingimustel, kuidas sisuliselt seal reguleeritud ei olnud, tariifi seadus põhimõtteliselt sätestaks ühe osana siis tõepoolest võimaluse kehtestada tollimaksud sissemaksuna. Samas sätestaks tagarea muid rahvusvaheliselt omandus õiguse seisukohalt vajalikke tingimusi, näiteks erinevate riikide kategooriad, kelle suhtes me rakendaks soodusmäära niinimetatud enamsoodustatud riigi käsitlust. Või siis ka ÜRO poolt kehtestatud maailmas vähim arenenud riikide nimekiri, mille tootada enamasti kõik riigid lubavad sisse tuua siis ilma tollimaksuta. Jano Ridarida tehnilisi tingimusi, mille tõttu osutus vajalikuks seadus ümber töödelda nimetatud ümber tollitariifi seaduseks, nii nagu seda enamus maailma riike teeb. Mina oma praktikas ei mäletagi, et oleks kohanud nüüd otseselt tollimaksuseadust sellise nimetusega riikide kaubandusõiguses. Enamasti on need tollitariifiseaduse ja, ja siin võib-olla tuleks ära õiendada ka üks selline arusaamatus eesti keeles tariifi teadupärast mõistetakse tõepoolest mingit maksumäära aga rahvusvahelises kaubanduses õigust tollitariif on süsteem, mille üks osa on siis tollimaks. Nii et meil on vaja ikkagi luua terve süsteem. Meil ei ole praegu üldse mingit alust tollimaksude kehtestamiseks, aga see on palju laiem süsteem, vaid maksu kehtestamine. Avalikkusele on ajakirjanduse põhjal jäänud see mulje, et seda seadust on kiiresti vaja menetleda ja see seadus on vaja vastu võtta puhtalt sellepärast, et saaks täidetud. Et peaminister Mart Siimanni ja majandusminister Jaak Leimann poolt Eesti maarahva kongressil märtsi lõpus antud lubadused alates esimesest juulist kehtestatakse importsealihale katseliselt 30 kuni 35 protsendi ulatuses tollid. Kas teie seisukoht on nüüd siiski see, et seaduseelnõu tuleks põhjalikult ette võtta, selle väljatöötamiseks oleks vaja kaasata terve hulk eksperte ja seda ei tohiks riigikogus menetleda ja jõuga läbi suruda. Kiiresti ja ülepeakaela. No meie seisukoht on see, et korralikult toimuval riigil on, on sellist reguleerivat seadusandlikku akti kindlasti vaja. Ja teine oluline nüanss on, et Eesti liitumisel maailma kaubandusorganisatsiooniga on, oleks hea, kui me suudame näidata, et me sellist seadust ette valmistama ja kas ta nüüd päris valmis saab, selleks ajaks seda ma ei oska öelda, aga, aga igal juhul on tervitatav, et see töö on väga intensiivselt käivitunud. Ja, ja ma ütleks, et praegu sellega ikkagi rida eksperte väga põhjalikult töötab, on, on küllalt hea koostöö ka riigikoguga kellega toimuvad pidevalt nõupidamised ja ma usun, et lõpptulemusena valmib tõesti hea seadus. Teatud aja see muidugi võtab, ma ei oska öelda nüüd midagi esimese juuli kohta, ma ei ole sellistest lubadustest kuulnud. Ma usun, et seaduse tekst valmib sellistest lubadustest sõltumatult nii või teisiti. Ja, ja palju muidugi oleneb siis ka, mismoodi jätkuvad seadus, arutelud juba Riigikogus. Nüüd, mis puudutab tollimaksude katselist kehtestamist või võimalikku kehtestamist, siis ma siin märgiksin ära, et ekspertkomisjon, kes sellise soovituse andis, märkis seal ka ära, et neid maksusid ei tohiks kehtestada enne, kui Eesti on ühinenud maailma kaubandusorganisatsiooniga. Kuna see võib peatada rääkimiste käigu või muuta oluliselt nende nende ajalisi, mis tähendaks seda, et Eesti liitumine lükkuks oluliselt edasi. Nii et veel tingimusi igal juhul katselisele kehtestamisele oleks, et Eesti on juba liitunud maailma kaubandusorganisatsiooniga milleks praegu käivad väga intensiivsed läbirääkimised, eriti just mai ja juunikuus toimub palju otsustavaid läbirääkimiste voorusid. Ja teine eeltingimus oleks siis, et tollitariifiseadus on vastu võetud. Väidetavalt käib tollitariifiseaduseelnõuga kaasas ka niisugune tariifide tabel, mis ei hõlma mitte ainult importsealiha ja toiduaineid. Kommenteerige palun niisuguse rahvusvahelise praktika seisukohalt. Kas Eestil on niisugust tervet hulka tariife, mida väidetavalt võib kehtestada, kas on tarvis? Töövariandina on tõepoolest üks selline tabel praegu arutlusel olnud. Tulenevalt õiguslikust hinnangust, kus on öeldud, et selliste tariifide fikseerimist ei saa delegeerida valitsusele, vaid need tuleb siis parlamendis seaduse lisana kehtestada. Nüüd tegemist on teoreetiliste tariifilagedega ja see ei tähenda, et tegelikkuses need määrad või siis nendest ka väiksemad määrad oleksid kehtestatud, see õigus, ma loodan ikkagi jääb siis juba mingisugusele analüüsigrupi soovituse põhjal tehtud valitsuse otsusele. Aga see kõik on alles töö, töö variant, ma ei oska öelda, missugune saab olema see lõpptulemus. Mida ütleb rahvusvaheline praktika, kas niisuguse tariifid kehtestab tavaliselt valitsus või, või kehtestab need parlament? On väga erinevaid lähenemisi sellele küsimusele väga paljudes riikides on tariifide kehtestamise norm ja õigus ja sellega seonduvalt siis ka rahvusvaheliste läbirääkimiste käigus nende muutmine, teatud soodustuste tegemine mõnedele riikidele seadusandja kätes, kuid tulenevalt sellest, et läbirääkimisi on väga palju, riikide suhted on väga tihedad mitmetasandilised on minu praktikas, kui ma nüüd püüan võrrelda enamus riike, näiteks sealhulgas ka Ameerika Ühendriigid Telegeerinud sellised õigused seadusandja poolt, kas siis presidendile, näiteks Ameerikas ja president on edasitelegeerinud sellise õigusnormi kas siis oma kaubandusesindajale, kes peab läbirääkimisi või siis mõnele valitsusasutusele. Nüüd veel noh, niisugune mängureeglite küsimus veel, et tollid teatavasti kuuluvat meil ilmselt valitsuse seaduse järgi rahandusministeeriumi haldusalasse. Tollitariifid on kogu majandusruumi hõlmav ja puudutav asi. Need valitsuse seaduseelnõu tollitariifiseaduseelnõu kaitseb, selgitab majanduskomisjonis riigikogus valdavalt rahandusministeerium. Praegu vist rahandusministri isikus, et kas seaduseelnõu tegijad siiski võtavad ka välisministeeriumi välismajanduspoliitika osakonna ekspertarvamusi hinnang, kuid nõuandeid, ettepanekuid kuulda? Ja vägagi ma ütleks, et see koostöö on viimasel ajal väga hea olnud, sellepärast et noh, kust mujalt see ekspertiis peaks ikka tulema, sellepärast rahvusvahelise kaubandus suhtlemise alane alane kogemus Eestis on ikkagi peamiselt koondunud välisministeeriumisse. Nii et me oleme püüdnud oma kogemusi jagada ja, ja neid nõuandeid siis edastada ja neid on, on väga niimoodi hästi ära kuulatud ja, ja koostöö on olnud päris efektiivne. Kaitsetollide kohta on avaldatud arvamust, et need on parlamendis maasaadikute nagu india püha lehm, et nad võitlevad kaitsetollide saavutamise ja kehtestamise saavutamise eest viimse veretilgani. Et kas see seadus nüüd täiesti erapooletult ei anna mingit hinnangut see seaduseelnõu sellele, et kas Eesti peaks kehtestama kaitsjad olid või mitte, tähendab see seal need reguleeriv seadus, eks ole, see hinnangut ei anna. No nagu öeldud, seadus ei ole lõplikult valmis ja milline ta lõpuks saab olema, seda otsustab ikkagi riigikogu, seda on väga raske kommenteerida, aga ma arvan, et saab olema täiesti selles mõttes neutraalne ja loomulikult mistahes tariifid või tollid, ükskõik kuidas me nimetame, peaks olema kehtestatud ja rakendatud väga põhjaliku majandusanalüüsi tulemusel. Nagu riigikogu majanduskomisjoni esimees Tiit Made ennustes on eelnõu pakkunud parlamendi liikmed telepalju põnevust ja osa erakondi. Konkreetsemalt Reformierakond ongi üritanud seaduseelnõu esimest lugemist mitte lõpetada ja see menetlusest välja arvata. Esmakordselt oli see ettepanek tehtud neljapäeval, 15. mail seaduseelnõu esimesel lugemisel. Tookord jäi seaduseelnõu menetlusse. Välismajandusministeeriumi välismajanduspoliitika osakonna peadirektor Alar Streimann ütles. Ei otsusta tollitariifiseadus, kas Eestis läheb ilmtingimata sisseveotollid kehtestada või ei tule, mistõttu see ei ole poliitiline seadus. Poliitilise väitluse tõi endaga kaasa tollitariifide tabel, mis lubab kehtestada tollid kohvile, kettidele, pinaletsinkile, banaanidele, lapsevankreid, telejapesule, mistõttu Isamaaliidu liider Toivo Jürgenson on seda tabelit nimetanud anekdootide kogumikuks. Ja arutelu tollitariifiseaduseelnõu enda tekstilt on siirdunud paraku tankide ja klaasikildude kaitsetollide kehtestamise rikkuse arutelule, mis on muidugi kahetsusväärne. Esmaspäeval, 19. mail, kui riigikogu jätkas tollitariifiseaduseelnõu esimest lugemist, tegi Reformierakond teist korda ettepaneku seaduseelnõu esimene lugemine katkestada. Õieti seda mitte lõpetada. Ja riigikogu enamus Reformierakonna ettepanekut ei toetanud. Samas tegi Reformierakond uue taotluse, nimelt kehtestada kõigile tollitariifitabelis loetletud kaupadele nullprotsendiline tollitariif. Ja see ettepanek esitati siis parandusettepanekuna juba eile, siis 22. mail. Neid ja teisi eelnõu parandusettepanekuid hakkab riigikogu majanduskomisjon arutama üheksandal juunil ja on loota, et tollitariifide seaduse eelnõu tuleb parlamendis teisele lugemisele veel enne suvepuhkuse algust. Miks selle seadusega siiski nii kiire on? See on asjaolu, et tollilagede määratlemine on üks eeltingimus Eesti liitumisel maailma kaubandusorganisatsiooni WTO-ga. Praegu on selge, et kaitsetollid mis tahes kaupadele Eestis ei hakka kehtima enne uut aastat.