Tere õhtust, kell sai kaheksa, Eesti raadio uudistega on stuudios Kai Vare. Venima sulges Narva silla veoautodele. Eesti välisministeerium kutsus välja Venemaa suursaadiku Eestis tuletas talle meelde, et sild on Narva linna omanduses. Et Venemaa peab täitma kahe riigi kokkuleppeid. Teadusliku koostöö ja arengu organisatsiooni OECD pidasi esitas Eestile liitumiskutse. See näitab, et Eestit takse arenenud majandusega demokraatlikuks riigiks. Tallinnas avati uus ja kõigile nõuetele vastav juulis, nagu sellest kujuneb tõeline juudi elu keskus, ütles juudiusu koguduse juht Boris Oks. Seni oli Tallinna ainuke pealinn Euroopa Liidus, kus sünagoog puudus. Pärnus anti üle Jannseni preemia. Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy rõhutas ametivannet andes, et tegutseb prantsuse rahva huvides. Välispoliitiliselt oodatakse Prantsusmaa ja Suurbritannia suhete olulisust vananemist. Ilm on öösel ja homme sademeteta, õhutemperatuur on nullist pluss kuue kraadini, maapinnal võib olla kuni kaks kraadi. Külmapäevaks lubatakse sooja 10 kuni 17 kraadi. Venemaa on sulgenud Narva silla veokitele ja Eesti välisministeerium kutsus välja Vene suur saar kui Eestis Nikolai Uspenski. Suursaadiku tähelepanu juhiti sellele, et Vene pool peab järgima kahe riigi kokkulepet, mis sätestab, et kui remondi tõttu on läbilaskepunktis liiklust piirata või peatada, tuleb sellest teisele riigile teatada vähemalt 90 päeva ette. Välisminister Urmas Paeti sõnul on sild Narva linna omanduses ning lähiajaks ei ole sillal mingit liiklust. Takistavaid töid planeeritud. Venemaa peab kinni pidama kahepoolsetest, riikidevahelistest lepetest ning üldtunnustatud käitumisnormidest, toonitas Paet. Tema ei ole Eestile seni ametlikult mitte mingitest piirangutest teatanud. Suursaadik Uspenski kinnitas. Ta ei valda endiselt mitte mingit ametlikku informatsiooni Narvas piiri ületusel kehtestatud piirangute kohta. Majandusliku koostöö ja arengu organisatsiooni OECD esitas Eestile liitumiskutse. Küsisin välisminister Urmas Paetilt, mida see Eestile annab? Tegemist on organisatsiooniga, kuhu kuuluvad need riigid, kelle ühiskonnad on hästi arenenud. Kelle majanduskeskkond on, on väga hea, ehk siis need on ka riigid, kus üldjuhul maailmas elatustase on kõige parem, nii et ka Eesti kutsumist sellesse organisatsiooni võib selgelt lugeda positiivseks hinnanguks meie majandusarengule meie ühiskonnale tervikuna ja meie majanduskeskkonnale ja, ja siis ka plaanidele ja lootustele tuleviku suhtes. Nii et kindlasti OECD liikmelisus on selge kvaliteedimärk sellele riigile, sellele ühiskonnale, kes selles organisatsioonis on. Mida Eesti selles organisatsioonis tegema hakkab? No ühelt poolt meie huvi kindlasti on siis koordineerida ja näiteks neid samu majanduspoliitilisi samme teiste hästi arenenud majanduste ka teiste riikidega. OECD majandusanalüüsid soovitused majanduspoliitilisteks otsusteks on väga kõrgekvaliteedilised ja väga hästi tuntud, et ka see kindlasti on ka meie majanduskeskkonna edasisel kujundamisel abiks. Ja teisalt OECD huvi, mida väljendati, kui ma veebruaris kohtusin OECD juhtidega Pariisis on siis see, et kasutada ka meie haldusreformikogemusi meie edukaid kogemusi näiteks nende riikide toetamisel, kes on olnud ka meie arengukoostööpartnerid, need uued demokraatiad näiteks Gruusia, Ukraina, Moldova, Lääne-Balkani riigid, et siis sellist majanduslikku heaolu aidata juba tehtud kogemuse kasutamise kaudu ka levitada, nii et see liiklus selles mõttes on kahesuunaline, et meil on, mida pakkuda teistele OECD liikmesmaadele ja ja loomulikult saada ka ise osa siis erinevatest majandusanalüüsidest erinevate praktikate rakendamisest, selleks et meie majanduskeskkond areneks võimalikult väheste vigadega, mis Eestile maksma läheb. Praegu algavad siis liitumiskõnelused pärast selle kutse esitamist majandus- ja arengu organisatsiooni OECD-ga. Me prognoosime, et need kõnelused ei ole väga keerulised, kuna Eesti seadusandlus ja, ja meie majanduskeskkond täna paljuski vastab sellele, millised on ka OECD enda nõudmised. Nii et me eeldame, et me saame liikmeks 2009.-st aastast ja liikmemaksu suurus on hinnanguliselt umbes 50 miljonit krooni aastas. Prantsusmaal toimus president Nicolas Sarkozy ametisse vannutamise tseremoonia, Katrin väga vahendab muljeid. Sarkozy kõne oli väga emotsionaalne, oma kõnes ütles ta, et kui kõigil teistel prantslastel seal on veel valida, kui palju nad oma riigile annavad, siis temal pole valikut, et on selle valiku juba teinud, kasutas sõna Prantsusmaa, nii rääkis Prantsusmaast nii, nagu ta oleks rääkinud naisterahvast, keda ta väga austab ja armastab, kõne ei olnud väga pragmaatiline, oligi selline emotsioonist kantud särav esinemine ja muidugi Sarkozy puhul võis juba täna näha, kui jälgida prantsuse telekanalite vahendusel seda tseremooniat, et et tema hoiak ja, ja selline kehakeel on hoopis midagi muud, kui oli presidendikampaania ajal, et, et tal on tõesti presidendi, hoiaks selline uhke ja võimukas. Kui jälgida seda rahvusvahelist pressi, siis tegelikult pigem antakse mõista, et tema presidendina on olnud tuppa ja tõenäoliselt ka maailma jaoks parem valik. Ja, ja kindlasti on ta välispoliitiliselt palju kompetentsem, kui tema rivaal Seegolen ojal sarkasmist rääkides võrreldakse nüüd, kui ma väga pikka aega on võimul olnud kahe suure Euroopa riigijuhid, nii saksa rock kui ka Tony Blair ja nende asemele tulevad nüüd just nimelt selle aastanumbri sees hoopis teised isiksused, et siis on palju räägitud sellest, mis ühendab Sarkozy'd ja, ja Gordon Browni šotlased, kes siis peaks verine asemel võtma riigi juhtimise üle 27. juunil ja rahvusvaheline press leiab, et tegelikult mõlemas mehes on päris palju sarnast, nii et oodatakse Prantsusmaa ja Suurbritannia suhete paranemist. Sarkozy puhul räägitakse sellisest angloameerika suunatusest. Aga Sarkozy esimeste plaanideni on siin prantsuse press juba rääkinud sellest, et hakkab väga jõuliselt reformima Prantsusmaa riigiaparaati. Ja üks asi, mis on võib-olla Meie jaoks huvitav on see, et, et ta praeguse finantsministeeriumi lohutab kaheks osaks majandus- ja rahandusministeeriumiks, mis on teatavasti selline süsteem, mis on nii Eestis, Lätis, Leedus, Kaksama, Austrias veel mõnedes riikides. Nii et, et see peaks olema päris oluline muutus ja tõenäoliselt väheneb Singa ametnike arv, pole teada, kui radikaalseid samme ta selleks ette võtab. Aga kui Prantsusmaast räägitakse, räägitakse sellest, et et Prantsusmaa on selline ametnike maa ja siin on tohutult kopsakad sotsiaaltoetused ja, ja see on natukene, ütleme, viinud riigi tasakaalust välja. Iisraeli asepeaminister Shimon peres ütles Eestis visiidil käis, et pronkssõduri teisaldamine oli Eesti siseasi. Meie arvates tegutses teie valitsus väga ettevaatlikult ja tegi ära suure, töötles ajakirjanikele vers, võrdles Eestit Iisraeli, märkides, et mõlemad riigid on väikesed, kuid saavutustelt suured. President Toomas Hendrik Ilves kinnitas kohtumisel Iisraeli asepeaministriga, et Eesti peab vajalikuks saatkonna avamist Iisraelis tähendab selle ülesandega peagi oma diplomaadi. Tel Avivi. Ilvese sõnul on Iisraeli riik Eestile strateegiline partner Lähis-Ida piirkonnas. Rahvastel on vastastikune huvi teineteise kultuuri vastu küll võiksid olla, aga tihedamad meie majandussuhted, ütles president ja tõi positiivsena esile tänavu septembrisse kavandatud Iisraeli esindusliku äridelegatsiooni visiidi ja kohtumised Eesti ettevõtjatega. Shimon peres osales ka juudi sünagoogi avamisel Tallinnas Karu tänaval. Riina Eentalu käis avamisel. Juudid on Eestis elanud üle 200 aasta, nende sünagoog hävis 1944. aasta märtsipommitamise ajal. Ja tänaseni oli Tallinn viimane Euroopa Liidu pealinn, kus polnud õiget sünagoogi hoonet. Täna oli näha, kui suur pidu see juutide jaoks on. Nii suhtles Eesti pearabi small-kats selle hoovi täie rahvaga, kes täna kirikusse ei mahtunud. Enne kui lint läbi lõigati, kanti läbi rahvahulga kirikusse toora pühakiri. See oli ikka tõeline rõõmutants, mida rahvas lõi. Igaüks tahtis seda oma käega katsuda. Juudi sünagoog on Tallinna üks ebatavalisemaid sakraalehitisi, mille on projekteerinud arhitektuuribüroo kõresaar ja kaotab. Sellest saab tõeline juudi elu keskus, kinnitas Eesti juudiusu koguduse juht Boriss oks. See praegu, kus me olime siiamaani kohandatud sünagooge Tauli suure rikkumistega, sellepärast et. Et on see jäme viga on kõrvaldatud ja on see ei ole ainult sinnagooksjon juudikeskus, kus on võimalik ja mis siiamaani Eestis ei olnud, see on see micro asjandituaal, masi Heinaste jaoks on toitude valmistamine, see on eesti juutide muuseum, ajalugu ja nii edasi, see on, see on tõeline kultuurisündmus ja ma räägin sellepärast seda, et ma näen, kes andsid need annetused ja ma ei valeta, kui ma ütlen neile 30 protsenti, see on Eesti organisatsioonid ja eestlased. Eesti pearabi moel khati õnn säraste näolt kaugele vastu. Selle eesti juutide jaoks väga tähtsal päeval soovib pearabi kõigile Eesti inimestele õnne, rahu ja õnnistust. Jõks, kes tervitasid riiuli Turetski Kaur Venemaalt. Täna on Johann Voldemar Jannseni sünniaastapäev ja Pärnus anti üle Janseni preemiad. Esmakordselt oli preemiaid kaks, üks neist paraku postuumselt. Toomas šalda annab teada. Pärnus oli täna tõeline preemiate kätteandmise päev. Kõigepealt anti linnakodaniku majas esmakordselt üle linna 2006. aasta restaureerimispreemiad. Peaauhinnad tänukirja ja 25000 preemia krooni pälvisid rüütlid üks Olev Siinmaa projekteeritud elamu restaureerimise eest Toomast Roovert. On see nii 37 ehk Koidula majamuuseumi fassaadi ja katuse ennistamise eest Pärnu muuseum. Kokku oli restaureerimispreemia saajaid 16. Kaks tundi hiljem algas Koidula majamuuseumis Johann Voldemar Jannseni nimelise auhinna üleandmise tseremoonia. Korras anti välja kaks preemiat ja rahalist auhinda, mille suuruseks 30000 krooni. Üht preemiatest paraku laureaadile endale kätte anda enam pole võimalik. Pärnu abilinnapea Jane Mets. Kui rääkida meie hulgast lahkunud Lembit Pole vist siis tema on kauaaegne Koidula muuseumi direktriss, kes on ka tulnud välja üldse selle preemia asutamise ideega ja arendanud nii Koidula muuseumit kui ka Koidula mälestust Pärnus kogu oma seal töötamise aja jooksul. Samaväärse preemia sai pikaajalise Pärnu kultuurielu edendamise eest Pärnus 1960.-te algusest linna kultuuritöös juhtivatel kohtadel ametis olnud praegune kodanikumaja perenaine, hilja Treuberg. Tema leiab, et Pärnu kultuurielus on praegugi head ajad. Kõik ajaga on head ajad kultuuri teha ja kui tänasel Janseni sünnipäeval Jansenica meelde tuletada, siis kuigi me niimoodi ei kirjuta, tänab päeval enam ei tee neid asju, mis siis tehti siis omas ajas, oli ju näiteks Jansen tõesti tippajakirjanik, mida üha enam kui tema katsuda neid kirjutisi sellesse veega asetada ja olustikust saad aru, et kui geniaalne inimene see oli, nii on kultuuritegemisega igas ajas on oma kultuurinähtused, mis on siis tarvilikud, mis arenevad, missis välja surevad, need ei ole tarvis, et ma ütlen, ka tänane Pärnu kultuurielu on väga rikas, väga mitmekülgne ja just tänasesse päeva sobib. Enne hilja Treubergija Lembi Taevion Jannseni preemia pälvinud sellised tuntud kultuuriinimesed nagu Juhan peegel, Jaak Rähesoo, Linda ja Vello Rummo ning mitmed teised Pärnu Postimehe 5000 krooni suuruse preemia sai lehe pikaaegne kujundaja Andres Adamson Eesti Raadio uudistele Pärnust Toomas šalda. Ja nüüd veel ilmast, öösel lubatakse sademeteta ilm, õhutemperatuur on nullist pluss kuue kraadini, maapinnal on kohati kuni kaks kraadi külma. Hommegi lubatakse olulise sajuta ilma, sooja tuleb 10 kuni 17 kraadi. Need olid Eesti raadio uudised.