Tere õhtust, kell sai kuus. Päevakaja teeb kokkuvõtte pühapäevast, 16.-st oktoobrist. Mina olen toimetaja Tõnu Karjatse. Pühakodade programmi ei saa enam taastada sedaviisi nägu, see oli plaanis 2003. aasta koalitsioonileppes. Üle tuleb vaadata ka muinsuskaitsealaste objektide nimekiri, ütles kultuuriminister Rein Lang nelijärvel toimunud Eesti Evangeelse Luteri kiriku koguduste konverentsil. Ettevõtja Rein Kilk soovib tuuga kruiisilaevad Pärnusse. Selleks on vaja süvendada sadamat, mida Kilk võimatuks ei pea. Eestis elab peaaegu 29000 ukrainlast, diategutseb kümmekond mina kultuuri, pühapäevakooli tänavat, Ukraina pühapäevakool ka tapal. Euroopa keskpanga president Jean-Claude Trichet ütles, et Euroopa Liidu aluslepet tuleks muuta, et üks liikmesriik tahaks teisi destabiliseerida. Ühtlasi manitses Trišee eurotsooni rangemale valitsemisele. Läänemerel kaks aastat tagasi kaaperdatud Venemaa kaubalaeva Arctic XII võis vedada Venemaalt varastatud toorainet, mida saab kasutada ka keemiarelva loomiseks. See selgub Soome julgeoleku ekspertide uuringust. Viljandis pärimusmuusika aidas vaadati Eesti etnomuusika auhindu, pooled neist läksid ansamblile Zetod ja Inglismaal. Seal fordis toimub täna Euroopa Ring ühingute liidu EBU koorivõistlus leta Piipolsing. Võistluse lõppvoorust võtab osa ka Tallinna muusikakeskkooli noortekoor dirigent Ingrid kõrvitsa juhtimisel. Kontserdist teeb otseülekande ka klassikaraadio. Ilm on pilves selgimistega ja sajuta sooja öösel neli kuni üheksa, homme päeval kaheksa kuni 11 kraadi. Nelijärvel lõpes luteri kiriku koguduste konverents, kus peateemana käsitleti ühtekuuluvustunde suurendamist koguduste vahel ja kirik institutsioonide sees. Koguduste juhtide ees esinenud kultuuriminister Rein Lang ütles, et valitsus plaanib pühakodade programmi rahastada ka tulevikus kuid kindlasti mitte sellises mahus, nagu seda aastal 2003 kavandati. Oled kingi kaastöö. Siis hinnati kogu selle projekti kogumaksumuseks kuskil pool miljardit krooni ja ma julgen küll öelda, et arvestades kõiki hinnatõuse ja üldist elukalliduse kasvu, on see summa oluliselt suurem, mis see kõik maksma läheb kunagi tulevikus järgmisel aastal, 2012. aastal, loodetavasti see programm läheb uuesti käima, masu lõi muidugi selle programmi jalust, see oli esimene asi, kus kultuuriministeerium siis kokku hoidis nüüd samas tempos, nagu oli kunagi omal ajal planeeritud. Tõepoolest me ei pea mõistlikuks seda kohe hakata ellu viima, sest neil lihtsalt ei ole nii palju sellist projekteerimise ja ehitamise oskust. Et need tehtud tööd ka siis säiliksid. See protsess täna käib, Zimme, edendame siukest ulatuslikumad, koostöö õppeasutustega ka, et oleks meil rohkem kvalifitseeritud patareid ja kogu see protsess oleks mõistuspärase. Ütlesite ka, et muinsuskaitsealuseid objekte, kaasa arvatud sakraalehitisi, on lihtsalt meil liiga palju arvel. Sakraalehitis on liiga palju, see on nagu eraldi otsustamise kohta poolest muinsuskaitseobjekte on meil tohutu hulk, sest eile ma sõitsin mööda näiteks Pakri poolsaarel Madisel asuvast, teise aastatuhande asulakohast, mis on arheoloogiamälestisena kaitse alla, kus on ainult üks roostes silt, mis on lääba vajunud, et noh, niimoodi ei kaitsta kultuuriväärtusi, et me peame need olemasolevad ressursid, mis meil kaitseks on ja need kaitsealuste objektide nimekirja viima vastavusse ega lihtsalt kaitse alla võtmine ei tähenda veel seda, et need objektid säiliksid, see diskrediteerib nii muinsuskaitset kui kogu riiki. Ehk siis mingi osa praegu muinsuskaitsealuseid objekte tulevikus lihtsalt paratamatult rahuneb. Ja tegelikult peaksime ikkagi suutma ka muinsuskaitse all olevaid objekte kuidagi kategoriseerida. Et mis on ikkagi hädavajadus kohe ära näiteks säilimine tagada ja ka riigi muinsuskaitsekiirabi rakendada. On asju, mis jõuavad ka oodata, aga meil on kõik ühes ajas ja siis tulemuseks on see, et nagu ei midagi millegagi. Ettevõtja Rein Kilk soovib tuua kruiisilaevad ka Pärnusse. Ester Vilgats. Pärnu sadama omanik Rein Kilk on juba aastaid mõlgutanud mõtteid suvepealinna kruiisilaevu tuua. Rein Kilk. Me oleme asja uurinud, selgub, et meie akvatooriumi sügavus on küll piisav kaubalaevade ja see on siis uus uus pool meetrit, aga kruiisilaevad tahaksid umbes meetri jagu enamat. Teine asi muidugi rahalisest leiduva, teatavasti kruiisilaevadel inimestel on laeva toitlustamine hinna sees ja Nad tulevad täis kõhuga maa laeva peal. Aga ma olen lugenud, et kusagil jäetakse 30 40 eurot siiski selle päeva jooksul erinevate pisiostude ja kohvi joomist ja, ja suveniiride ja mingite teenuste tarbimise näol sadamasse siiski maha, nii et see oleks ka Pärnus rahaliselt põnev projekt. Süvendamine ei ole väga kallis, arvestades seda, et meil kaubalaevade jaoks on see kanal juba olemas heased kruiisilaeva kõikjal Euroopa Liidu rahadega ja me oleksime valmis panema omafinantseeringu sellesse projekti, et me peame kirjutama ilmselt valmis siis sellise eurokõlbuliku projekti. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis pannud värsket ideed keegi veel valmis kommenteerima. Küll aga saatis nõunik Rasmus Ruuda ministeeriumi seisukoha. Ruuda kirjutab, et Pärnu sadama plaan hakata tulevikus vastu võtma kruiisilaevu on igati tervitatav. Iga lisanduv tööriist riigile ja Pärnu on vajalik. Pigem on küsimus selles, kas nad suudavad kruiisilaevu berna meelitada. Tallinna sadam üritab siiani Saaremaa sadamat käima saada ja ka kruiisilaevade Tallina meelitamiseks tehti aastaid. Nüüd selleks aga muidugi ettevõttele palju jõudu. Euroopa liidu poolse rahastuse osas on praegu veel raske midagi kommenteerida, kirjutab Ruuda. Kuna Pärnu sadama kruiisiprojekt on üsna algstaadiumis. Ester Vilgats Pärnu stuudio. Euroopa keskpanga president Jean-Claude Trichet ütles, et Euroopa Liidu aluslepet tuleks muuta, et üks liikmesriik ei saaks ülejäänud plokkidest stabiliseerida. Ühtlasi manitses Trisse Intervjuus prantsuse raadiojaamale Europe püks eurotsooni rangemale valitsemisele. Trišee ütles, et isegi kui lepet ei muudeta, olemasolevaid eeskirju tulevikus palju rangemalt rakendada. Kreeka peaminister Georgias Papandreou kutsus täna nädalalehes Prota teema ilmunud usutluses OPA liitu kollektiivselt ja otsustavalt Kreekat eurotsooni vaevavad võlakriisi lahendama. Ta lubas, et Kreeka täidab kõik oma kohustused, kuid lisas, et ei suuda lahendada kõiki Euroopa probleeme. Eeloleval neljapäeval hääletab Kreeka valitsus uute kärbet, et üle, mida nõuavad võlausaldajad. Euroliit ja rahvusvaheline valuutafond. Saksamaamaksuinspektorid leidsid Jukose eksjuhi Mihhail Hodorkovski ja tema pereliikmete pangaarvetelt 15 miljonit eurot, teatab Süddeutsche Zeitung. Salaarve tuli välja siis, kui maksuametnikud töötasid Šveitsi pankadest. Saadud infot alustati ka kriminaalmenetlust rahapesu kahtluses. Veel pole teada, kas menetlust jätkatakse. Hodorkovski raha asus Šveitsi panga harukontoris Kirde-Saksamaal Münsterist. Läänemerel kaks aastat tagasi ohverdatud Venemaa kaubalaeva Arctic XII võis vedada Venemaalt varastatud toorainet, mida saab kasutada keemiarelva loomiseks. Nii vahendab Helsingin Sanomat Soome julgeoleku ekspertide uuringut. Laeva võimalikuks sihtkohaks võis olla ka Lähis-Ida. Julgeoleku. Ekspertide hinnangul ei soovinud Venemaa teave sealse julgeolekukontrolli nõrkusest, mis lubas varastada kõrge turvalisusriskiga materjali lekiks avalikusse. Sellepärast ei reageerinud ka NATO ega Euroopa Liit laevakaaterdamisele. Eestis elab peaaegu 29000 ukrainlast ja siin tegutseb kümmekond ukraina kultuuri pühapäevakooli tänavate, üks neist ka tapal, aga Kaškovi kaastöö. Nii laulis Tapa Vene gümnaasiumis täna Ukrainas segakoor selles koolis kõlastana üldse väga palju ukraina keelt, kuna avati Ukraina pühapäevakool. Selle sündmuse taga on mittetulundusühingu Koit juhatuse esimees Vladislav režnitšenko. Küsisin tema käest, kui oluline on, et Eestis oleksid Ukraina pühapäevakoolid. Pühapäevakoolis õpib praegu 18 õpilast ja nad käivad koos kogu Lääne-Virumaalt ja neile õpetatakse ukraina keelt, ukraina kultuurilugu ja Ukraina muusikat. Muusikat ei ole Ukraina kultuuri, ütle selles nitšenko. Euroopa parlamendi liige Kristiina Ojuland. Mis te arvate, kas Eestis on piisav huvi ja piisav soov toetada Ukraina kultuuri kindlasti rahvuskultuuriseltsid, kes meil siin Eestis on registreeritud ja kes töötavad, nad on ju kõik saanud toetusi läbi erinevate riigistruktuuride erinevate fondide ja ma arvan, et praegune olukord Ukrainas ütleme selle õigusemõistmise läbipaistvuse ja õigluse poole pealt ei tohiks küll mõjutada mitte kuidagi Ukraina elanikkonna tegemisi, kultuurilisi tegemisi siin Eestis ja vastupidi, niisuguste pühapäevakoolide avamine, nagu me siin täna ka tapal näeme, on igati toetamist, Mart ja, ja ma arvan, et kindlasti Eesti valitsus jätkab ka edaspidi Ukraina organisatsioonide toetamist Eestis. Kooli avamisel oli ka Ukraina suursaadik Eestis Victor krõsanywski äppidenjani kultuur ja need ukrainlased, kes tunnevad siin Eestis huvi oma kultuuri vastu, on Ukraina patrioodid ja ühtaegu ka Eesti patrioodid, ütles suursaadik Victorclasanjovski. Riik toetab samuti ukraina kultuuri säilitamist siinsete ukrainlaste seas varustades pühapäevakoole, õpikutega ja arvutitega, lisas suursaadik. Viljandis pärimusmuusika aidas jagati eile hilisõhtul Eesti etnomuusika auhindu. Piretaiv rist, vahendab. Raadio kahe eri etnokulp on etnomuusikutele, keda on kõige enam mängitud raadioeetris ja selleks on loomulikult mari põginen, mari põginen tunnistati parimaks ka Hola laulikuna. Oma kiire edu kohta rääkis ta nõnda. Ma elan lihtsalt oma elu ja teen otsuseid ja nende seas on ka minu otsus teha muusikat vist ma olen teinud midagi õigesti iseenda jaoks eelkõige ja siis tänu sellele ka teiste jaoks, et ma olen saanud tunnustatud, et see kõik on olnud väga suur üllatus, minul endale ka, sest et ma ei tea täna, mis tuleb edasi, et, et see on kõik lihtsalt minu elu olnud parim instrumentalist Sandra sillamaa, kes tuli etnomuusika auhinda vastu võtma otse Rootsist, sest ta õpib seal praegu. Tavaliselt meil siin kõik muusikud hindavad nii kõrgelt Rootsi pärimusmuusika, too seal on nii lahe ja kui sa korraks spetsialist näed, et kui rikas ja võimas on tegelikult meie kultuur, kleider seda nüansse, mis Eesti pärimusmuusikast just see väike detail, mida me tahame esitada ja edasi anda inimestena mida teie jaoks tähendab, et nagu. Ta on väga hea meel, et pärimusmuusika tunnustatakse üldiselt ansambel vägilased pälvisid pärimusmuusika keskuse eriauhinna panuse eest Eesti pärimusmuusikasse. Nemad said pärjatud veel teisegi etnokulbiga. Nende lugu, kes aias tunnistati parimaks looks ja siis tuli ansambel Zetod, nende etnomuusika auhinnad sellel aastal on parim album. Lähed siis, anna setod on ka parim ansambel ja parim laulja, on nende solist Jalmar Vabarna. Meil on kõige rohkem esinemisi võrreldes teiste artistidega ja meil on lai publik. Meil ei ole väga, väga kitsas, aga ainult folgi kui kõik, et oleme popmuusikasse kasu olnud. Sellepärast. Muusikaprodutsenti ja festivali Viru folkkorraldaja Peep Veedla ütleb, et setude edu on heas hetke tabamusest. See on hetkeseis Eesti folkmuusika. Setod on leidnud selle muusikastiili juures selliseid šnitti, mis läheb peale mitte ainult pärimusmuusikahuvilistele, mitte ainult folgihuvilistele, vaid see mahub ka popmuusikahuviliste kuulatava muusika hulka ja teistele seda ei ole paratamatu, ta saavutab edu. Nad ei ole läinud üle piiri, nad on täiesti piiri vihises. Nii suudavad teha muusikat, mis läheb korda paljudele, just suures osas tänu Zetodele. Tänu Jalmarile on Praegult juba mõnda aega. Folk on pop, saab nii-öelda. Inglismaal seal fordis toimub Euroopa Ringhäälingute Liidu EBU koorivõistlus, millest võtavad osa ka eestlased. Võistluse lõppvoorus teeb õhtul ülekande. Klassikaraadio. Karin kopra räägib lähemalt. Täna õhtul toimub Manchesteri lähedal Salfooris euroraadio koorikonkursi Let Piiplast Swing. Finaalkonkursil osaleb Tallinna muusikakeskkooli noortekoor Ingrid Kõrvitsa juhatusel. Koos Eesti kooriga on võistlustules Rootsi, USA, Bulgaaria, Taani, Soome, Saksamaa, Norra ja Sloveenia koorid. Konkursil, ütleb piibel. Siin algatas 1961. aastal BBC eesmärgiga propageerida koorimuusikat raadioeetri vahendusel. Koorid lähetab konkursile rahvusraadio. Esimeses voorus kuulatakse koore helilinkidelt. Finaal toimub avaliku kontserdiga, mille vahendavad EPO-sse kuuluvad raadiojaamad ning seda kuulab rohkem kui miljon raadiokuulajad. Tänavu võisteldakse kolmes kategoorias laste ja noortekoorid, täiskasvanute koorid ning avatud kategooria, kus võivad üles astuda eri repertuaariga rahvamuusika gospel jazzkoorid. Välja selgitatakse iga kategooria parim ning üldvõitja. Rahvusvaheline žürii hindab koore raadiokuulaja seisukohalt kuulates võistlejaid mitte kontserdisaalis, vaid raadio stuudios. Tallinna muusikakeskkoolinoortekoori koosseisus laulab 40 neidu vanuses 13 kuni 19. Konkursil kõlavad nende esituses Cyrillus Kreegi silisega Sirbikesed ning kahe soome helilooja Jaakko mändu Järvi ja Anna Mari käher teosed. Dirigent Ingrid Kõrvits kommenteerib kava valikut. No sellele konkursi on eriti raske valida, kuna ajalimiit on ainult 10 minutit, mida on väga vähe, et selle ajaga ära näidata, siis koori kõige paremast küljest. Antud juhul püüdsime valida sellised lood, mis kõneleksid publikuga, nii et nad ei oleks igavad ja et nad oleksid ka erinevad. Ma usun, et see kava on päris hea. 2005. aastal pälvis Tallinna muusikakeskkooli lastekoor Ingrid Kõrvitsa juhatusel lektrepressing konkursi Grand Prix. Kuidas läheb noortekooril, täna selgub hilisõhtul. Klassikaraadios algab ülekanne Salfoodist kell pool üheksa. Ja ilmast, ka ilm jääb pilves selgimistega ning olulise sajuta, seda nii ööseks kui kaome päevaks. Puhub edelatuul viis kuni 10, rannikul puhanguti 14 meetrit sekundis. Sooja on öösel neli kuni üheksa, homme päeval kaheksa kuni 11 kraadi. Kuulsite Päevakaja, head õhtut ja jälle kuulmiseni.