See on mahukas köide. Valgete kaantega. Peal nimi, mis on eestlastele hästi tuntud Paul Keres malekell ja algav malepartii Sellesse raamatusse on koondatud meie malesuuruse kõik partiid. Ja kui me siin lehti pöörame siis me näeme, et on Paul Kerese foto tema abiga kaasa Maria Kerese saatesõnad. Ja sellel leheküljel, kus on siis tavaliselt tegijad või tegija, loeme koostaja Hendrik Olde. Kes on raamatu ostnud ja maleeluga kursis, teab, kes on Hendrik Olde. Aga kes on raamatut alles sirvinud ja kavatseb osta, võib-olla on ka küsinud enda käest, kes koosta, Jon, pealegi on tema nimi väga väikeste tähtedega tagasihoidlikult selles raamatus. Kas mitte omaaegne Eesti koolinoorte malemeister esikoha jagaja oli teie peres malehuvi juba enne teid olemas? Ei olnud isegi natukene üllatav, sest olen, olen Kilingi-Nõmme poiss. Ja seal on alates ütleme, 50.-te aastate algusest malet tehtud järjepidevalt ja ja sattusin ka ise täiesti juhuslikult suguvõsast sinna maleringi ja nii ma olen male juurde jäänud, siia vendi, õdesid teil on ju üksjagu, meil on palju lapsi peres kuus last. Tuli, tuli treener, sellest oli jäänud selline aeg soiku, kus ma olin parajasti niiviisi, üks treener oli läinud ja kedagi ei olnud, siis tuli nagu sõjaväest uus treener teada ja, ja kutsus siis poisid kokku ja vanemad, kes seal olid olnud ja ja siis ma esimene päev sinna läksin ja nii ma sinna jäin kohase. Niiviisi selgelt meeles, et see oli, see oli kord, kus noh, täiesti kindel, et ma nüüd julmalt. Ja ometi ei jäänute Kilingi nõmmelasel üks lõpuni ei jäänud sealt. Läksin läksin 83. aastal àra paidesse sügisel sest meil oli Kilingi-Nõmmes selline. Kokku saada selline võistkond kus 83. aastal tundus, nagu, nagu hiilgeaasta olevat, kus me saime tüdrukute Champenaadilt Eestis medali, siis poistelt sümptonaadilt, mina siis õigi, Kilingi-Nõmme võitis ka koolinoorte võistkondlikud võistlused ära. Aga, ja selle aasta sügisel nagu läks kogu võistkond laiali, ka treener kolis ära paidesse. Kotka on tema nimi ja siis ta tegi mulle ettepaneku kaasa tulla paidesse. Ja nii ma läksingi. Täiesti uus linn, ma ma poisile 2000 elanikku sealt ära minna, suurde linna sõitnud nagu pea ees vette hüppamine, et ei tea, mis seal ees. Kuidas siis uue pesa tegid? Elasin ühiselamus, kolis elamus internaadis ja nädalalõppudel käisin koju ja muidugi kodus vanemad olid alguses sellel vastaga pärast nad letis ütleme sihuke põikpäine. Ja millal teist endast sai juba treener? Lõpetasin paides keskkooli 85, siis tuli minna relvajõududesse, tulin tagasi, relvajõudusid selleks ajaks oli just just minu treener paides nagu treeneri töö lõpetanud. Ja siis tema asemel hakkasin siis 88. aasta algusest kohe treenerina tööle seal. Ja juhtus nii, et kui treener ei saanud ainuisikulist Eesti meistritiitlit oma õpilasest läks jagamisele, siis teil õnnestus see tempera teha? Jah, võiks siis öelda, et ma olen oma tööd paremini teinud kui treener, aga võib-olla olin mina halvem õpilane lihtsalt ühel hetkel, sest 95. aastal tuli siis Tarmo Pip, tuli Eesti noortemeistriks lõpuks üldse on, et olen ta niiviisi, võtsin tema neljandast klassist ja kasvatasin siis lõpuni nii nagu nii nagu vodka tegi minuga. Kas malemängijad, poisid tulevad, Eesti meistrid on niisugused? Juba kummargil laua kohal, esimestes klassides peale ja ei näe muud midagi, vaid ainult seda malet ja võib-olla isegi teiste õppedistsipliini tega pahuksis ja õpetajad varastavad, et maleta pea lõikab, aga minu tunnistan vait. Või ei ole seni? Ma arvan, et rõhuv enamus, ta ei ole niiviisi, et, et kõik, kõik, kes on andekad, on mitmele alale niiviisi ära jagatud ja nad teevad paljusid asju nii niga. Piip teeb nii jalgpalli kui kergejõustikud. Kui ka malet on, on kõikidel nendel aladel siis Eestis oma omavanuste päris tippu jõudnud. Aga male tal on nagu kõige kõige südamelähedane siiani olnud, praegu ta tegeleb muidugi õppimisega. Sel ajal hakkas kõlama paide malelinnana ja Paide maleklubi hakkas tasapisi nagu Eestis võimu võtma. Kas selles olete teiega süüdi? Jakkuma paides peale peale seda treeneritööd hakkasime tegema kolmanda kooli direktori talvistega sest kolmas kuul paides oli ka selline eesti kool, kus anti maletunde siiamaani antakse maletunde niiviisi jooksnud. Et siis hakkasime organiseerima Eestis klubide malet, mis, mis nagu puudus ja esimene aasta ja teine aasta niiviisi sisse sai süsteem käima ja ja nüüd me siis oleme viimased neli aastat ära võitnud klubide karikad sellise saanud väga hea ja eestlase võistkonna kokku. Ja üks andekas õpilane õpetajal ütleme, et see on loodus, et see laps oli lihtsalt lahtise peaga, võib nii öelda, aga siduda nüüd võistkond kokku, teha sellega ilma järjepanu, tähendab siin peab keegi olema, kes oskab või kes tahab või kes on jonnakas või ei jäta järele. No vahel loeme lehest, et meie mängijad on välismaa klubides esindavad neid klubisid, siis tuled vahepeal koju, mängivad meie turniiridel, võtame seda kuidagi nii turumajanduse seisukohalt mõistvana aga päeval jälle, et nüüd näiteks Jaan Ehlvest võistleb Paide klubi, et seal nagu võõrasse ta pole ju Paide mees. Aga klubide spordis ongi vist nagu see struktuur ja mõte pisut teine. Ja ei ole ju võimalik. Üks Paide või mingi maakond saaks näiteks Tallinnale vastu, sest ka Eestis viiakse eraldi läbi maakondade meistrivõistlusi, kui siis mängivad kõik oma maakondades linnade eest ja siis on klubide meistrivõistlused, kuhu siis saab seal igal pool tunnustatud Stembus, saab, vaadatakse, kui palju tohib seal olla välismaalasi, mitte mitte oma sportlasi seal võistkonnas, teisest linnast mängijad, meie puhul siis. Ja, ja siin Tallinna võimalused ja valik on ju hoopis midagi muud, kui teil õnnestus seal klubis inimesi liita, aga ometi ometi. Enamasti on need klubid, kes nüüd on niiviisi sõelale jäänud, nad koosnevad ka paljuski Tallinna mäletajatest. Muidugi, me oleme Paide klubisse korjanud ka üle Eesti, just nimelt üksikud sellised kokku nagu külaotsa Pärnust ja lauk Võrust ja Seeman Vändrast ja me oleme püüdnud kõik, kõik need üksikud ära korjata endale kokku, kes on ka sellised hea võistkonna tunne. Aga mis on see magnet, millega te neid tõmbate hoiate, sest vaevalt et Paide vallimägi on see, mille pärast nad sinna tulevad. Ma ei olegi seda niiviisi nii analüüsinud, järelikult meeldib selles võistkonnas tööd teha, võistkonnaga mängida, võistkonna sisemine kliima on hea, kas tahetakse võistkonnas, aga siin on vist ei osa ikkagi olemas, et see kliima oleks just see, mida tarvis. Natukene taandusest. Olen kogu aeg sellises väikses kohas kinni nõvast pärit, mänginud võistkonna eest juba valges vankris, tookord oli pioneeride võistlusest käisime 79 Üleliidulise võist, siis ma olin juba juba noh, koolipoisina võistkonna kapten ja seal ta saadik siis kuni tänapäevani oleme sisuliselt nagu püüdnud võistkonda ühte seada ja, ja tegeleda nende kõigiga ja võistlema, hingeks olla Endast nii palju annate ja kuidagi oskataja erimeeled ja eri temperamendid, aga see annab ka minule neljaks võistkonnaks teha. Kui nüüd minna paidest ja Eestist välja, siis 94. aastal maleolümpial noh, see on ülemaailmne võistlus. Seal te olite juba Eesti naiskonna treener. Ja kui nüüd vaadata annaalidest järele, siis sega noova Fomina pärnpuu, laesson, täiesti erinevad natuurid. Ja nii noor inimene, pealegi veel kuskilt Kilingi-Nõmmel paides tulnud ja treener kuidas üldse võimalikuks sai? Naised tegid minule pakkumise tulla treeneriks, niiviisi tagamaadest ma olen kuulnud et nad ikka oli tükk tegemist enne, kui nad enne, kui nad endale treeneri leidsid, see oli pikk nimekiri, kus nad vaatasid siis järele, kes võiks sobida ja ja ma olin vist üks väheseid, kellel, kelle vastu ei olnud konkreetselt kellelegi midagi. See oli nagu tegelen nende asjadega ja ju siis mõned teised teised kuulsamad olid kuskil võib-olla üle mänginud või omavahelises asjaajamises vahel võib-olla pillikeele katki mänginud, ma ei tea muidugi, ja see polegi meie keskustelus kõige tähtsam. Aga üllatus-üllatus, oli ikkagi see naiskonna koht. Kui palju on ju maailmas malemaid ja, ja, ja tuntud kuulsaid maletajad ja ja nii-öelda siis teie võistkond tuli kuuendaks ja kas ta nii väga suur üllatus ongi, sest eelmisel olümpial oldi üheteistkümnendad. Ja siis siis muidugi nii suurt võistkonna kliimata ei olnud, sest, sest Moskvas meil õnnestus siiski ka tõesti kõik neli erineva iseloomuga inimest maletajad, kes on omaette ju konkurendid, kas või varsti algaval Eesti tšempioni konkurent suuta. Tuleb, tuleb viia ühte võistkonda. Et nad mängivad ühe eesmärgi nimel. Mina ei ole nii suur maleasjatundja, et ma võiksin peast öelda jooksvaid reitinguid, kuidas siis mängija hetkel punkte omab, aga, aga mulle ikkagi tundub, et kui meie naiste need punktid kokku liita, siis oleks maailmast saanud küll rohkem kui 16 kollektiivi, kellel oleks punktisumma suurem olla, aga ometi ja väiksest Eestist väiksema summaga olid ikkagi kuuendad. Kuidas te ise seda seletada enne olümpiat oligi? Naiskonna paigutus oli 19-st koefitsientide järgi aga see on tuntud tõdetega, mängib mängijate individuaalne tugevusele võistkonnas välja. Sest kasvõi sealsamas Moskva olümpial. Venemaa esimene võistkond, kus olid absoluutsed tipud, ka nemad tulid esimeseks alles kahe viimase vooruga, sinnamaani nad ei saanud saanud, käib nad oleks pidanud kõikidest ikkagi peajagu üle olema. Aga võistkonnad, kus sisemine kliima, need, see on hoopis midagi muud. Ometi ma sellest päris aru ei saa, sellepärast et kui võrkpallis näiteks on hea kaitsemängija ja ründaja, sidemängija ja veel mitmed-mitmed, asjaolud langevad kokku, siis võivad tõesti eraldi võtta, kes mitte väga andekad või võimsad mängijad moodustada kollektiivi, kes tunnetavad, näevad selja taha ja näevad platsi ja, ja saavad aru, et kas ta jaksab suruda või jaksa, annan teisele võistlejale Palli tõste. Siin ma saan aru, kuidas võistkond ennast mobiliseerib ja ületab võib-olla neid ässasid, kellel ei ole koostööd, aga males ollaksegi erilaudade taga. Partii ajal ollakse eri ladunud, aga kuid, kuid siiski sisemiselt äratuntav, kui, kui, kui sinu kõrvallaud tunneb sulle kaasa, muretseb sinu pärast ja ei ole päris niiviisi, et igaüks mängib enda võistkonna mängudega midagi muud. Ei tohi vist üks ennast tähtsana tunda, seda kindlasti staar staariks võistkonnas. Ja kui on katkestus seisud, siis mitu pead on mitu, pead neid, neid analüüsitakse kindlasti koos, muidugi, viimasel ajal on mindud ka lühemale kontrollida. Ei tehtav. Mis aga siis saab, kui ajuhallid rakud on nii väsinud ja ja homme turniir jätkub. Kus siis maletaja selle lisalaengu võtab? Eriti veel, kui võistkonnaga on tegemist ja naised vaatavad otsa ja juba natukene on aku tühi. Siin on nüüd võistkond võistkonna sisemise kliima kohta selline asi Moskva olümpia enne viimast vooru enne viimast vooru, nii nagu alati läksime võistkonnaga koos voorule, läksime naistega koos liftiga alla, niiviisi tulevad siis elasime kõrvuti, naised tulevad siis minu toast läbi, hakkame alla minema. Sturridge ütleb, et täis Henrik selle selle ruudulise pintsaku, sa võtad seljast ära selle pintsakuga selle pintsakuga ühtegi matši võitnud ei olnudki midagi muud, tuli teine pintsak selga panna. Et nii palju siis võistkonna võistkonna tundes, kuidas, kuidas noh, mõjub järelikult ülejäänutele temale sisemiselt mõju. Ja võistkonna meistri riietega on käinud tema, paned selliseid asjad ära, mina ei leidnud sellist tähele. Ja kõrgrõhkkonnas pisiasjad võivad häirida ja need tuleb kõrvaldada ja kõik sellised asjad. Kuulge, ma hakkan nüüd ka Bobifissarid rohkem mõistma, kui talle mõni asi mänguruumis ei meeldinud, see teda lihtsalt häirisid ja see paljud asjad häirivad. Ja, ja peale olümpiat oligi niiviisi, et täiesti tühi. Mingit energiat ei olnud, aga siis kodus niiviisi vaikset taastud jälle ülesse ja siis siis oli kinnised, malestradi. Ei tahtnud. Läks mööda natukene aega. Mõned mõned nädalad niiviisi energia taastub, siis tunned, et ei saa ilma malet olla, peaks mängima. Kas muusikaga vahel aitab ja? Muusika aitab? Ja kuulan just sellist rahulikku klassikat omaette, neid väga palju ja muidugi looduses olemine on lemmikheliloojaga olemas. Loost ta on selline hästi. Rahulik, just. Ja nüüd ka sellest kuue vahetamisest oli kasu ka. Oli küll jah, sest võitsime patsi kaksiks. Võitsime matsi kaksiks. Oleksime kaotanud selle, mõtlesin sellise tulemusega. Seitsmeteistkümnendat. Võitsin. Kuuendad ja võitsime Aserbaidžaani selle matsiga, kes on, ma olen väga kõva. Ei ole pisiasju, ei. Nii raamat vaatab meile endiselt vastu. Paul Kerese elutöö, kõik partiid. Teie abiga ma tean, et 75. aastal vist isegi valitsus otsustas välja anda Paul Kerese Madelise pärandi koos kommentaaridega, moodustati meeskond ja eestvedajad ja ja pidi mitu raamatut tulema. Siis kui seda otsustati. Minu arvutuste kohaselt olite teie alles kaheksaaastane? Ongi jah. Ja siis teie võtsite üksi selle asjaajamise enda kätte. Ju soov oli. Ja vajadus oli nagu nüüd öeldakse, mis oli olemas. Aga ega vis rada ilma konarustata ka ei olnud, kui te hakkasite esimesi samme selles suunas tegema. Ega ta lihtne ei olnud, ühtegi asja ei ole ju lihtne teha, peale seda, kui on vahepeal 20 aastat mööda läinud hakkasid tegema, siis 90 93 idee oli varem juba 90 89. Aga, aga kui on 20 aastat mööda läinud, siis paratamatult on paljud asjad ära kadunud ja, ja materjalide kättesaamine ja fotode kättesaamine või selle raamatu jaoks on oluliselt raskem kui, kui kohe 75., siis siis siis antinat, fotod ja, ja partiid ka inimestele kätte ja paraku tagasi nad ei jõudnud. Sajaprotsendilised otsimine, kas see on õige, Maria Keres vaatastel esimesel kohtamisel, Katsad, kes nüüd veel tuli? On küll jah, aga seda, seda ei saa temale pahaks panna, sest tõesti, kes tuleb, astub keegi uksest sisse, ütleme, et ma nüüd hakkan seda raamatut tegema. Noh, inimene peab võtma sellise umbusuga. Palju autoriteetsemaid inimesed on, on ka püüdnud seda teha ja, ja midagi ei leidnud, nii et. Ja teisel katsel te saite siis teada asi moodi, mida pidi minna, et jõuda nende kokku kogutud partiideni. Ja lõpuks te saite selle kasti kätte, lõpuks ma sain selle kastiselt kätte, kus olid kõik partiid sees ja mitte kõik nii palju, kui seal oli mina minu ettekujutus oli niiviisi, et partiid on kõik olemas, lähen toon ära. Sorteerin ära, panen arvuti seal raamatu poole aastaga välja, see ei ole probleem. Ja siis Sai toodud partiid ära läbi vaadatud, siis selgub, et et üks neljandik on puudu julgelt. Originaalid on nagu kadunud. Tuli hakata tegema, nende otsid. Ega teie Paul kerest vist ei kahtlusta, sest tema oli niivõrd korrektne ja täpne mees, et temal arvatavasti olid need partiid siiski olemas? Jah, tema tema korrektsuse juures olid nad kindlasti olemas, aga aga ei saa, ei saa konkreetselt kedagi süüdistada, kuid siiski tookord hakati seda teetegi Ivo Nei eestvedamisel niimoodi. Ja ma leian, et vähemalt moraalne vastutus on tema selle ees, et Kerese loomingust läks 25 protsenti originaale kaduma. Tänase päevani. Kuidas teie neid musti auke püüdsite siis valgendada või, või, või, või leida, mis leida annab, veel? Pidite jõu kuidagi rabelema hakkama? Sellepärast et ei saanud leppida, et üks neljandik on puud, kõik raamatud, kogud on Eestis läbi töötatud ja mitte ainult Eestis. Mitte ainult Eestis, vaid näiteks mõned sellised juhused. Ühe partii saime, ei olnud Eestis üheski ajakirjas, mitte kuskil. Helistasime Soome ojanenile, kellega Keres mängis omal ajal. Ja, ja seal ka nendel maletatel on omal arhiivid olemas, tema jaoks ei olnud mingisugune probleem, ta ütles ja mul on see partii olemas. Panin ta järgmisel päeval kohe mulle posti. Ja nii mõnegi partii me saime niiviisi kätte, et helistasime ta vastasele hellitasime vastasele ja ta saatis niiviisi need üksikud partiid. Kõik vastased ei elanud ja kõik vastased ei ela ja, ja sellepärast ongi sealt mõned, mõned üksikud partiid on kahjuks puudu, mida peale raamatut olen ka paar partiid juba kätte saanud, mida ma ei lootnud, aga, aga seoses sellena raamat raamatu abiga, et on igale poole laiali läinud, siis selliseid fanaatikuid on ka olnud, kes on Euroopas kokku kogunud, materjale siiski esineda. Kui kodus oli asjaajamine kohati okslik, siis teiste inimeste puhul, kelle poole te pöördusite nagu ma aru saan, oli vastutulek 100 protsendile ja nii ta ongi, et et väljaspool Eestit ei, ei ole nagu siiani noh, selle raamatu tegemise juures suuri tõrkeid olnud, kõik on suure austusega taga, aga Eesti ühiskonnas on paraku niiviisi. Et kui mina ei tee, siis, siis takistan ka teisel tegelikult selline kaasaaitamis, nagu küll ei ole konkurendid eelkohtumise ajal te ütlesite jutu sees, aga siiski küllalt rõhutatult, et inimesed on liiga kurjad. Siis me pärinud lähemalt mille põhjal teine niisugune mulje on jäänud. Vaevalt sega, ühekordne pulss on, et selle põhjal teha üldistust. Te olete noor inimene, lahke näoga, ei oleks justkui põhjust teie peale kuri olla. Jällegi peale, aga ma mõtlen, see on vist Eesti ühiskonna ja, ja paljuski maletajatele omane. Ta on ikkagi niiviisi, et kui, kui keegi midagi teeb kuskil siis ei ole eesmärk, mida temast paremini teha, et takistada tema tegemisi niiviisi. Ja muidugi nagu seoses seoses keresega on veel selline lugu, et kuidas, kuidas laste Aix Olde keresele juurdasid kellest on enda monopoliks nii mõnigi pidanud et hästi hästi mahu. Mis teil aga ikka see mootor oli siis, mis kogu aeg nagu pöörles ja sundis ette, et hakkan tegema ja kui hakkasid, et ei jäta järele ja otsin ja otsin ja ja lähen lõpuni, töö oli tegemata ja ma olin prouale lubada saanud, et ma teen selle raamatu vahel esimesena ja kuna mul oli lubadus antud ja, ja noh, see materjal ei ole, no see ei ole vabandus, siis tuleb nad leida. Sest ei mulle tundub siiski, kui kui mina väikse meeskonnaga, kellega me nägime, ei oleks juba praegu valmis teinud siis tema tegemine läheb iga aastaga järjest raskemaks. Ja mida aasta edasi, seda vähem tõenäolisemalt. Ja võib-olla ka minu, minu noorus noorus läheb mööda ja siis sellise hulljulgusega ei hakka asjale peale, mõtled juba niiviisi, kalkuleerib reaalselt, et teid on palju materjal. Kuidas kas elu ja olud pole olnud viimasel Eesti maleföderatsiooni valimiskoosolekul valiti teid kindlalt maleföderatsiooni asepresidendiks. Nii et mis on ikka tehtud, see on nähtav ja kuigi ta ei ole veel kolmekümnene mees. Ma ütleksin, et oma ringkondades kokkuvõttes on tunnustus olemas. Seda kindlasti, sest me oleme Lembit Vahesaarega kaks asepresidenti, tema on 60, mina alla 30 eks me siis tasakaalustame, püüame testi malet edasi. Viies president on Ülo Pärnits, tema selja taga niiviisi maalist. Ja me võitsime jutu nüüd teie teie õpilase ja selle raamatu sünnipeal. Aga kui nüüd Malele vaadata laiemalt, eks males on ju neid aspekte palju, et oleks järelkasvu ja ja oleks juba algusest peale seda jäädvustamist, mitte et üks mees peab kunagi hiljem sündima ja siis tagasihaardega tegema teiste tegemata jäetud ära. Mis mõtted teil eesti male peale või suunas või edendamiseks? Kui, kui niiviisi võtta, siis male on siiski Eestis praegusel hetkel üks. Miks tugevamaid alasid? Meil on kaks meesmaletajad, maailma tipus on naiskonda, olümpial kuut. Aga meil on, meil on, siiski ei ole korralikku süsteemi kogu selle malearendamiseks praegu püüame panna panna süsteemi käima. Et hakkaks ka juba noorest east hakaga hakkaks, tuleb mõõta, et mitte enne pühendunum ühele kahele Maltale, sest meil on Pole kaarti niiviisi, et oli keres, oli tükk tühja maad, tuli helves, tuleb tükk tühja maad, mingi järjepidevus tuleb nüüd välja. Tööstuspotentsiaali on. Kui vaadata ajalugu, siis kerest tuli ju Pärnu kaudu. No paneme nüüd siia kõrvale hetkeks teid, teie tulite Kilingi-Nõmme ja Paide kaudu, nüüd oletegi Tallinna mees, praegu olen Tallinna mees ja ja kusjuures eelvest on ka paidest siiski paides siiski olnud. Lasteaias käinud. Vanemad olid järjepidevuse olemas. Maleföderatsiooni koosolekuvaheajal kuulsin lihtsalt juhuslikult, kui härra Pärnits küsis helveste käest, et kas sul valitsuse stipendium on olemas. Ja minu arust eel vist vastas, et ei ole, aga seda asja aetakse. Ma ei tea üksikasju, aga kõrval olles oli kuidagi nagu kurb ja küll Ilvest on võitnud, turniire on häid kohti saavutanud, on honorari saanud, aga aga kui me ikkagi sääraste Eestit esindavate ja hästi esindavate tippmeeste puhul nagu unustame koduse toetus ära, siis ma arvan, et ka sellel kuulsusel. Võib-olla, kui ta tipus on, siis ta nagu ei muretse, aga bla hiljem mingi okas jääb ta südamesse ja ju see sealt paistab või kostab ka välja ja me võime nii tahtmatult teha Malering kondade ja noorte jaoks või noorte suunas, kuigi me seda ei taha karuteene. Kui mei ei tunnusta. Me ei väärtusta me hinda, sest Inglismaa male just nii tõususki ette pandi, riigisse süsteem maha ja Noortele omad võimalused, kes võidab, saab stipendiumi peale, kes läheb rahvusluse klassi, saab niisuguse toetuse, ta võib ainult malest elada. Ja inglaste laine ju tuli, omal ajal käis ju Paul Keres seal uus aasta turniiril, tegi mis tahtis nende inglastega. Jah, aga nüüd on ju mitmed inglased, kes on risti jalus teistel kavadel maletajatel, eks, eks ta siin on ka praegu muidugi Eesti just Eesti Eesti male enda selline organiseerimise viga, et me, et me ei suuda ei suuda sellist ühtset meeskonda, et toetada on tõesti, on isegi isegi ranniku sai nüüd 55 on olnud absoluutses tipus. Et ka selliste malevate toetamine peaks peaks olema võimalik või siis proua proua keresele praegu isegi ots leidmise stipendiumid ja sellised asjad. Aga sellega ei tegeleta tegeleda ja, ja ka minu eesmärk üks kui ma üldse kandideerisin asepresidendiks, oli ka see, et püüda need lüngad püüda aidata need lüngad kuidagi ära täita, et me saame, kui male saab väärtustatud Eestis, sest mõeldakse, et noh, ma olen odav spordiala, et noh ei ole vaja, nupud, laud ja muud muud ei olegi mõtet. Ise teenitud. Muidugi meil mehi vala ala ettevalmistuseks ei lähe nii palju summasid kui siin olümpiakandidaadina. Seal lähevad ikka päris päris suured. Et aga siiski vaja selleks, et Elvistil sõita, on talle vaja lennukipileteid elamised, siiani maksab ta endale, nad kõik ise maksab, endal nad ise esid, elab kuskil honorar rahanduses, ta teeb selle tagasi, aga kas ta ikka peab kõike seda ka ei tahaks kõrvutada neid erinevaid spordialasid ja öelda, et vaat, sinna ei ole raha vaja ja sinna rohkem vaja, aga tuleb ikkagi vahel ka kainelt vaadata. Kas see võistkond maailma mastaabis on esimese 10 hulgas, kas ta on 100 hulgas. Ja kui palju tema peale siiski eraldatakse vahendeid. Ja sealsamas kõrval üks mees üks treener ja veel keegi, kes tal kõrval oleks, juba võiks maailmas liikuda. Seal kuuleme siis, et justkui ära unustatud kõik teame-tunneme võib-olla isegi pahandame Vat möödunud aastal ei läinud nii hästi kui paar aastat tagasi. Aga milles on asi? Et kõik hea maksab ja mäkke ronimine on eriti kallis ja ohtlik ja põnev just seal tipu poole jalamil võib siblida. Seal võib tõesti siblid oma vahenditega, aga kõrgemale minnes on ja toetust vaja. Nii et olete võtnud siis endale seal male Föderatsioonis küllalt suure ülesande. Et leida toetajaid, neid, kes mitte ainult moraalselt, vaid ka teisiti aitaksid. Natukene õnnetu oli, seda kõrvalt vaadates mõtlesin siis, et äkki äkki saab kuidagi midagi teha ühiskondlikus korras male, male maleorganiseerimine, püüame teha neid asju, jah, olen. Olen nagu sattunud malesse, siis mäng ise. Ja, ja kui veel kord vaadata raamatud, siis ega siin nagu ilukirjandust ei ole. Siin on partiid partiide järel. Ja tähistused on ju täpselt niisugused, et ükskõik, mis riigi inimene sa oled, oled sa siis koolipoiss või eakas inimene. Sa oskad välja lugeda mängijate nimed. Ja nii-öelda need nupud on lausa välja joonistatud millisega käik tehakse nii, et see on ilmselt teadlik tähistus. Raamatul pandud ja tekstiline osa on siis neljas keeles. Nii palju kui tekstidele insemalt saatesõnad on eesti, inglise, hispaania ja saksa keeles. Äri on äri, aga kas tohib natuke huvi tunda, kas väljaspool Eestit on ka raamatut tellitud või, või polegi veel pakkunud? Ja tellid tellitakse ja päris aktiivselt päris aktiivselt tellitakse joogi kõiki riikides lugeda, kuhu ta on jõudnud. Aga ka Uus-Meremaa ja Austraalia ja kõik nad on niiviisi veadlikut. Ühtedega vahetevahel üks mees, tema looming. Sest kui ma nüüd valmis tegin, siis üks minu hea sõber küsis minu meelest. Saime kokku ka inimene, kes aitas teda teha ja siis, et kas ma nüüd olen oma koha elus leidnud tolma rahunenud. Siis ma mõtlesin, enne ei olnudki, see loom on, siis ma mõtlesin. Et ma ikka ei tea, mida ma tahan. Ikka ei ole rahul. Ja ta on, on siis üks kontingent inimesi, kes kes jäävadki otsima oma kohta. Et mida teha.