Mul on suur au kutsuda teid tagasi tulevikku. Aastal 2031. Tõesti on juba aastal 2031, nii tuleb nüüd välja ise selle taaga võtnud, ise oleme selle aastanumbri ette kirjutanud, kallis kuulaja aasta võib-olla praegu täiesti vabalt tegelikult 2011 ja võib-olla 2031 ja samas võiks olla midagi vahepealset, sest et kõik ju, mis toodetakse aastal 2011 meediaorganisatsioonide poolt, jääb kuhugile üles rippuma kuhugi pilve sisse aastal 2011 nimetatakse seda kohta pilveks ja me kunagi ei tea, kas keegi seda sealt leiab. Kas seda sealt kuulatakse või mitte ja sellepärast olemegi püüdnud teha, nüüd siis saate, mida teatud kindlal hetkel kindlalt kuulataks ja aastal 2031 see saade tõepoolest on mõeldud kuulamiseks tulevikus aastal 2031, see on täpselt 20 aasta pärast. Sest et noh, 20 aastat tundus meile sümboolne võtta just nimelt põhjusel, et aastal 91, mis on siis omakorda 20 aastat tagasi sai Eesti vabariik taasiseseisvaks ja hakkas pihta meie oma olelusvõitlus, meie, meie oma väikese riigi ehitamine ja samas kui ka maailmas toimusid väga suured piirangud ning aastast 91 aastasse 2011 oleme me hüpanud. Ma ei tea, milliste penikoorma sammudega või on isegi penist suuremgi hobukoormas mudega või on need olnud siis isegi elevandikoorma sammud või midagi sellist. Ja me nüüd meie püüame nüüd aru saada, mismoodi, mil viisil ja kuidas kavatseb hüpata Ta edasi aastasse 2031, nagu oleme korduvalt juba rõhutanud ja me väga loodame, et see saade tagasi tulevikku leiab ka sooja vastuvõtu, siis aastal 2031 on 20 aastat hiljem, kui see on eetrisse läinud esmakordselt ja huvitav oleks üldse mõelda ka seda, et kuskohast see eetrisse läheb, kas üldse on olemas eeter, kus eetrisse minna omasaadete jooksul, mis me selle aasta lõpuni teeme ja siis leida ka vastuse küsimusele, kus hakkavad olema tulevased raadiolained kus hakkavad olema raadiosaated ja kes ja kuidas ja mismoodi ja mis vahendiga hakkab neid kuulama. Ehk siis me räägime täna aastal 2011 elust aastal 2031, et vastata nii inimlikule ja põhimõttelisele küsimusele, issand, mis must saab või mis meist kõigist saab, kuhu see kõik läheb. Ja eetris oleme me siis igal reedel nüüd kuni aasta lõpuni välja ja kordades laupäeviti täpselt samal kella. Ehk kui ta reedel mingil põhjusel töö tõttu ilmsesti saate maha magate, ei ole hullu midagi, saate kuulata meid laupäeval samuti kella ühest kolmeni saates tekib podcast, see on 2011. aastal üks selline taskuhäälingu moodus. See on siis selline fail tekib aastal 2011 sellest saatest, mille saab tõmmata alla, seda peabki tegema täiesti pool füüsilise reaalselt sa pead ikka tõmbama nägema ja see ei tule ise sulle, kui sa just ei ole kuidagi tellinud ja sul on kogu aeg ühendatud telefon mingi pilvega, kust kohast siis alla tuleb, aga põhimõtteliselt, ühesõnaga mees läheb postkasti ja seda saab kuulata raadio kahe koduleheküljelt niisama järele. Ja 2011. aastal käib see siis niimoodi, et sa pead minema aadressile VVV punkt R2 punkt e kasutamiseks brauserid eesti keeles on vist kas on nendegi lehitseja või sirvi hirvi sirvi, sirbi, veebi sirvi ja selleks on erinevad programmid, on kõige levinumad, on internet Explorer aastal 2011 ja Mozilla Fairfax ja progressiivsemad meist kasutavad ikka firefoxi ja regressiivsem nendel intervjuud ja ma kardan, progressiivsemad juba kasutavad ka nüüd uut röögatus, mis Google, Chrome ja kroom ja see on ka need raadio kahest siin olemas. Ma vaatan nii, et võib ka Google kroomi kasutada ja siis tuleb minna R2 punkt ee aadressile ja see seda faili siis kas sealt endale sikutada või kuulata seda saadet järele terve nädala ulatuses ja me saadan jagatud tinglikult kaheks kuni kaks tundi siis esimene tund. Me üritame ennast sellega nädala selle saate teemasse ise sisse sulatada ja seda me teeme koos sinu abiga, hea kuulaja. Meil on avatud telefoniliin kuus, kolm, üks, kaks, null null null kuus, kolmeks kaks, null null null. Vot aastal 2011 olid sellised seitsmekohalised numbrid Tallinnas, mis algasid kuuega. Ja ainult kuuega, et vaatame, mis tulevik toob, võib-olla siis ma juba seitse näiteks kasutusele võtta Tallinnas. Kuigi seitse on Tartu number, eks ole, ma kardan, et siin lähebki kemplus, ma arvan, et ei leitagi Tallinnale preid paneksite telefoni üldse kinni. Jah, sest see kuus 32 null null null, onju see telefon, mis levib on see noh, see tavatelefon nii-öelda, mida ilmselt 2011 aastal enam ei olegi olemas. Et see on konkreetselt asi, mis jääb mis jääb täielikult ajalukku ja siis teises saatetunnis. Me oleme kutsumas alati külalisi, enda saatesse oleme kutsumus, on ka huvitav selline ajamääratlus, aga kuna me räägime tagasi tulevikku saates, siis teate Meil on lihtsalt laseme loomingul voolata, aga ajamääratluste osas jah, ja kes kuulavad meid aastal 2011, siis ei maksa pahaks panna, sest et see võib olla tuleviku eesti keel, kui me teeme vääratusi ja võib-olla tulevikus niimodi räägitaksegi eesti keelt ja me oleme lihtsalt ajast ees ja tänases saates on meil külas kaks tõelist visanud määrige saabuvad siia siis peale kella kahte peale kella kahesajaid, rahvusringhäälingu uudiseid, nendeks on Linnar Viik ja Hardo Aasmäe ning me räägime Eestist aastal 1031 niimoodi, nagu nemad seda tajuvad, teatavate ilmselt ei saa rääkida kogu Eesti spektris, sest Eesti on ka üsna lai mõiste, pisike riik, aga lai mõiste siiski valimi sealt välja mõned nüansid, millele me peatume ja loomulikult me neid nüansse hakkame nüüd sinu abiga hea kuulaja kohe timmima. Nii et ole, aga valmis meie saates osaleb. See siin on tagasi tulevikku ja kuulame 2011. aasta ühte kõige kihvtima eesti artisti ja ühte kõige kihvtima laulu, mis sel aastal üldse on Eestis loodud. Ewert and the Two Dragons ja nende pala indi end. Aga kas seda laulu aastal 2031 veel mäletatakse, kas lugu läheb nii ajalukku, et veel 20 aastat hiljem pärast selle loomist on seal lugu inimestel keelel meelel Ewert Sundja bänd, vanade paksude meestena pooled neist täiesti kiilad, pooled tohutu õllekõhuga esinevad laulupeol. Laulupeol. Suvi ei ole veel päris kindel, et laulupidu üldse alles on. See on asi, mille me peame oma saate jooksul lahendama prognoosi ära ka seda laulu lauldakse või laulda. Ma arvan, et seda lauldakse muide kuulajale ka aastast 2031 infoks, et nii imelik kui see ka pole, siis Eesti plaadimüügi edetabelis on on pool aastat juba domineerinud seesama plaat, kust see lugu pärit on? Jah, näitab Eesti rahva tohutult head maitset aastal 2011, nii et kallis tulevikku kuulaja tee järele parandama. Ja Ewerti lisaks, Ewert Sundja, lisaks siis ansamblis Erki Pärnoja. Ei tea, mis on temast saanud, no ilmselt maailmakuulus kitarrist Kristjan Kallas, ilmselt maailmakuulus trummar ja Ivo Etti, ilmselt maailmakuulus bassimees ja maailmakuulus vend ja maailmakuulsa lauljatar Inese vend ja niisiis oli Ewert and teeneka lauljatari. Geneka käib, esineb veel niimoodi, teeb Kambektuure ja muid selliseid asju üle maailma. Ja siis on saanud ka palju ordeneid, kindlasti Eesti vabariigilt kindlasti valge täht ja kui on mingit Eesti vabariiki, muidugi teisest küljest seda kõike me veel ei tea seda. Me hakkamegi saates tagasi tulevikku arutama spetsialistide ja kas Eesti üldse on alles, kas eesti keel on alles, näete, Evert laulis ka juba inglise keeles, mis ongi tegelikult, et ju praegu suur maailmakeel aastal 2011. Huvitav, kas 2031 on selleks näiteks mandariini keel või, või, või, või hoopis midagi muud, või teeb portugali keel võimsa tagasituleku sajandite tagant? Jah. Seda küll, jah, aga selleks, et näha tulevikku. Me tundma mineviku peale Moskva vähemalt näha minevikku ja see 20 aastat, mis me oleme võtnud siin saates sihiks, et kui vaadata 20 aastat tagasi aastasse 91991. Eerik, mis on esimene asi, mis pähe tuleb. Mul tuleb esimene asi ei olegi kuidagi selline konkreetne, aga no mul tulevad meelde see, kuidas kuidas ma käisin teiste inimeste aiamaadel, käisime öösiti maasika kirsiraksus mis on täiesti normaalne. Ma arvan, et seda peaks tegema jah, mulle see esimene asi, mis pähe tuleb, esimene asi tuleb pähe miskipärast ikka see, et me käisime õues jalkat mängimas, poiss, normaalsete, midagi pole muutunud, midagi ei ole muutunud käibega praegu raksus ja jalkat mängimas moodi käibega tulevikus, aga siiski kümnestena siiski üks asi, kui näiteks, mis mul tuli meelde just, mis võis reaalsestki toimus ilmselt aastal 2991 õis toimuda oli, oli siis see, kuidas suvel olin maal oma vanavanemate juures vanavanematel muidugi oli ka lehma ja, ja mõni mullikas ja midagi, mida seal peeti, keda ma isegi pidin karjatama, kujutad sa ette, ehk siis õhtul olid nad ära tooma jalutama nendega lauta. Aga näiteks niisugune huvitav asi, tuli mul meelde üks päev, kui ma ise oma autoga sõitsin või seda natuke puhastasin seest. Mul tuli meelde, kuidas minu vanaisa tihtilugu ikkagi umbes üle nädala või iga kahe nädala tagant läks autol karburaator umbe. Sellepärast bensiin oli niivõrd kohutavalt halva kvaliteediga karburaatorit omamoodi kohutavalt halva kvaliteediga slängis lisaksin juurde on tegu karbuss karbussiga kar puies esis karbuss läks tal ikka jälle umbe ja see tähendab seda, et ta läks oma oma Moskvitši juurde võttis sellel Pealtmootori pealt karbussi maha veel mingeid muid asju, ta pidi seal maha võtma õhufiltreid ja muid siukseid asju, võttis teisele karbussi tuppa laua peale, võttis selle täiesti algosadeks, nii et kogu söögilaud oli täis lihtsalt mingeid mingeid punnjunn söögi, söögilaudist autopumbaga, mis oli selline vana mustjalg, jalgpump, torumaast üles tulev toru, mida pumbati, mida pidi ta voting määrima regulaarselt siis sellega ta puhus, kõik need karbussi läbi ja see toimus tõesti, ma ütlen iga kahe nädala tagant, kuna niivõrd halb oli see bensiin, mida müüdi Narva saada, sellepärast hoidis ta puu metsa all 200 liitrites tünnides seda bensiini kuuse all sealse rohketes veel rohkem ja ohtlik koht ka üks neid tegevusi siis, mida aastaks 2011 enam järele jäänud ei ole. Inimesed ei tegelema karbussi läbipuhumisel ise üldjuhul ja loodame, et ei tule tagasi 2031. See aeg, kui bensiini ei ole, inimesed puhuvad karbussi läbi, kuigi seal lõbus ja näete, on võimalik sedasi aastal 2051 meenutada võib-olla siiski ja järjepidevuse huvides oma lastelaste jaoks ma natuke teen seda, et puhun, peaksin kuskilt leidma mõne. Aga siis ma võtsin ette veel sellise raamatu nagu 20 sajandi kroonika Sist oma mälu ei ole peale selle jalkamängu üritasin palliga nii kõvasti vastu pead, et ei mäleta eriti aastast 91 midagi. Siis ma viskan sulle lihtsalt õhku paar nii suurt, nii suurt jurakat Eesti ajaloost, et sul jääb üle ainult õhku ahmida ja meie ühisest kultuuriloost. Esiteks armastus kolme apelsini vastu. O nüüd me räägime ilmselt Eesti läbi aegade kõige naljakam teatrietendus ja naljakusi seisnenud siis ainult kuidas öelda siis lihtsalt huumorist huumori pärast vaid ta oli ka ikkagi teravalt teravalt, aga ta oli meeldivalt ühiskonnale siis ühiskonnale loodud sellel ajahetkel, et ta kommenteeris ühiskonnas toimuvat. Ja, ja ta oli ka ühtlasi suures osas improvisatsiooniline, siis enne seda oli olnud mõeldamatu. Jah, ja kõik, kõik, mis laval toimus, oli ikkagi kirjutatud ammu surnud kuulsa kirjaniku poolt ja see oli siis lavakunstikateedri 13. lennulavastus, mis põhines Carlokotsi muinasjutul siiski armastus kolme apelsini vastu, minister, edukrad, ooper, ooper tuli ju Estonia teatris lavale, kas need 2010 või 2011, aga see oli hoopis teistsugune ooper kui see Ugala teatri Viljandi teatrilavastusi. Sa ise elasid Ugala Ugala lähedal ilmselt kohe ja olen niisugune tubli, 400 meetri tugalast ja, ja tean inimesi minust natuke vanemaid, kes käisid seda etendust vaatamas kümneid kordi nende väikeste nüansside pärast, mis seal erinesid etendusest, tähendab armastus kolme apelsini vastu on selline vahva etendus, mis levis heligassettidel noorte seas, siis salvestati maha Eesti televisioonist. Helikasseti peale. Seletan lahti, mis on 47 tüütuks, ühesõnaga vaadake järgi, kuskilt guugeldage või otsige tulevikus, mis asi on helikassett, nende peal ta siis levis halva kvaliteediga kõikidele oli väga lõbus seda asja kuulata. Ja siis oli Elmo Nüganeni lavastatud ning seal lõid kaasa Elmo Nüganen ise, Allan Noormets, Andres Noormets, Piret Kalda neli näitlejat, Vaides tohutult naljakas ettevõtmine. Ma loodan, et tal on 2031 ka veel rahvusringhäälingu arhiivis olemas, nii et saatke jäigi kiri, planeerimine et ERR või midagi sellist ja laskes uuesti eetrisse panna, siis veel üks nüanss sulle, Eerik suurele kultuuri ja spordisõbrale, Tallinna kalale Oliver tuli Nõukogude Liidu meistriks aastal 1991. Ja see on ka ühtlasi olnud vist Eesti ütleme siis võistkonna mängude kõige võimsamaid tulemusi üldse, sest me oleme ju rahvaarvult nõnda väike, rohkem selliseid idi, individuaalse sporditegijad. Aga kui me ikkagi võidame suure-suure-suure riigi nagu Nõukogude Liidu meistrivõistlused korvpallis, siis see on küll midagi täiesti enneolematut ja peab ütlema, pärast seda meil seda enam korrata õnnestunud ei ole, selliseid nõukogude läks laiali selleks aga samal ajal jah, ja siis loomulikult, kui meenutada 90 esimest aastat veel, siis tekkisid esimesed mobiiltelefonid. Need töötasid siis isegi veel mitte GSM süsteemis, mis on 2011 aastal Eestis olnud nüüd juba pikalt pikalt käibel ja mille kõne kvaliteeti peetakse heaks, kuigi seda ta ei ole siis 2000 1991. Ja siis tuli meil selline võrk Eestisse nagu NMT ja täpsemalt NMT 450. Ja aasta lõpuks 90 esimeste lõpuks oli EMT klientideks 155 inimest. Võimas, 155 inimest rääkisid mobiiltelefoniga 20 aastat tagasi. Ja siis muidugi kasvas kogu inimeste arv seal mobiiltelefonivõrgus, sest see oli nii kallis, aga läks järjest soodsamaks ja kasvas ka erinevate mobiiltelefonide firmade hulk ning lõpuks siis jah, see eesti mobiiltelefon loobus sellest NMT ning läks GSM-i peale üle. Sina, Mart soetasid endale esimese mobiiltelefoni selle ülikooli, seal see sai, tuli selline firma nagu Q GSM Eesti turule, mis pakkus sooduspakette siis tudengid haarasid neid meeleldi, sest et oli, olid odavad telefonid, mul oli see Motorola telefon, millel sai antenni niimoodi elegantselt välja tõmmata on, oli päris nagu antenniga telefon transistorraadio ja, ja, ja see oli aastal 90, ma arvan, et umbes seitse olid olid õige kiire reageerija, sest mina arvan, et mina oma kindlasti esimese mobiiltelefoni sain võib-olla aastal 1999, heal juhul, aga pigem võis seal esinenud 2000 siis mis on 11 aastat tagasi. Kuidas on aeg edasi läinud? Rääkige seda meile, helistage meile, kirjutage sellest meile, meie telefon kuus kolmeks, kaks null null null. Milline oli eluaastal 1991 ja milliseks on see muutunud tänaseks, andke teada, saadan tagasi tulevikku. See siin on raadio kaks saade on tagasi tulevikku ja meile esines Mark Ronson, tuntud briti produtsent ja ta laulis laulu Record, Collection, mis on väga tuntud mõiste kõikidele melomaan manidele veel aastal 2011, aga ma ei ole kindel, et 2031. aasta melomaanidel on selline asi nagu Record, Collection, pigem on neil mingisugune fail, kolleksin ilmselt ka enam mitte. Failid ka kaovad, ma ei tea, kas see on siis mingi? No vot ei tea, niisugune cloud connection, connection, mitte Collection, esiteks cloud connection. No ilmselt on, meil lihtsalt peab olema neilt eas tohutu hunnik artiste, keda nad siis oma mõtetega endale esile manavad ja need hakkavad kuskil mängima. See ei ole üldse välistatud. Jah, aga ma siiski, et teada, mis toob tulevik, peame meenutama minevikku, ehk siis vaatame nüüd 20 aasta kah 20 aastat tagasi, mitte 20 aastat edasi ja meile on helistanud sisse tervist. Tere markidele EELK pere, kes sealpool mina olen Kristen. Väga tore, Kristel aasta oli siis 91 ja milline on sinu mälupilt 91.-st aastast? Praegu teie juttu kuuldes tuli mul meelde üks seos, mis puudutab taevakanaleid. Mina elasin tol ajal Pärnus, ma ei mäleta, mis oli tollest hetkest minu lemmiklugu, aga ma mäletan sellist asja, et meie oleksime olnud nagu mingisugune morfoloogiakeskuse pealinn, sellepärast et Pärnu inimesed teatavasti Soomet ei näinud. Aga meie tahtsime näha ka vaba maailma ja ma mäletan, kuidas paljud autod sõitsid ringi ja nende katustel või järelkärus olid satelliidipannid, taldrikud ja, ja tollest hetkest meelde, meie saime ka oma maja katusele taldrikud ja olime väga selle proo seitsme ja Ertelli lainel. Oli saksa kanalid näidati palju miskipärast ja vaadati palju. Ja Pärnu oli minu arvates selles osas täiesti eesrinnas, sest et meil kerkis neid taldrikuid nagu seeni vihma käes. Aga. Mul oli veel üks tore tore näide sellesama intervintsi internetikaabeltelevisiooniga. Et kõige esimene kaabel veeti siis ka meie majja ilmselt kusagil 90 alguses, ma eeldan. Ja, ja see oli siis niimoodi, et me nägime täpselt ühte kanalit. Me nägime seda, mida vaadati seal kodus, kust see kaabel meile veetud. Täpselt nii oli, aga meil oli omane. Meil oli oma taldrik ja see tundus mulle täiesti müstiline, et kuskil on olemas mingi 180 kanalit ja et see tõepoolest tuleb meie telekasse sisse ja ma näen seda kõike, see käis mulle ausalt öeldes üle ajude. Ma ei uskunud, et selline asi on võimalik. No näed, aga mõtle, kui näiteks oleks teinud niimoodi sinuga pannude plakti sind külmkambrisse ära külmutanud korralikult aastal 91, siis oleksid praegu aastal 2011 ellu ärganud. No ma ei kujuta ette Selles mõttes, kui sa imestad 180 kanali üle, mis praegu on nipsu kaugusel, siis ilmselt kõik see, mis praegu toimub ümberringi oleks täiesti käsitlemata ja ma, ma, ma ei taha veel teada, Kristel, kui sa oleksid ärganud 2031. Tead põhiliselt mina olen selline tundeinimene, et ma eriti selle tehnoloogia kõigega ei ei tegele ja Facebooki ma ei jõua ja nii edasi, aga no minul oleks olnud ilmselt veel rohkem müstiline kui paljudele teistele. Ja aga sa tahtsid jagada ilmselt mingit muud kogemust. Me lihtsalt tekitasime tehnoloogia teemaga ära. Ma lihtsalt tahtsin seda mõtet jagada, mul ei olnud see satelliiditaldrikute asi meeles, aga, aga see tuli mul kohe silme ette, kui ma kuulsin teie muusika kommentaare. Lauludest midagi ei mäleta, sest kõigil orgel vabaduseiha ja see 91 on meie jaoks kõigi jaoks eriline aasta, aga, aga mina olin siis noor ema, kes oli lõpetanud äsja Tallinna Pedagoogilise Instituudi näitejuhtimise erialal ja mul olid kaks asja eriti südamelähedased. Need olid teater ja minu poeg. Mis puudutab teatrit, siis tegelikult teater oli kadunud. Ma just mõtlesin, et sel hetkel teatrit ei olnud, vähemalt Pärnus oli ta nagu varjusurmas ja sa tegid vägeva õnne. Me just rääkisime armastus kolme apelsini vastu oli aastal 91. Seda küll, aga ta kahjuks oli Ugalas, mitte Pärnus. Ja ma mäletan, kuidas Pärnu teater oli sellest umbes, aga, aga tol hetkel nagu kodulinnas teatrit ei olnud, seda ma mäletan, tähendab, teater oli olemas, aga kuskile kadunud nagu. Ja, ja teine asi oli muidugi see, et ma püüdsin olla selline lahe ema ja ma mäletan, et et ma kandsin oma poega igal pool kaasas ja kui ta oli selline pisike ja siis tuli Eestisse ka selline mood, et sa said oma tippe kõhukotis kanda. Ja vot siis mina käisin ringi nagu känguru, ema oma pojaga igal pool jopehõlmad lahti ja Toriselt näha ja siis tuli mul jope sees ja vot siis ma sain vanaprouad ehk riielda, et kuidas võib oma last niimoodi solgutada, riputada, käsutada ja igal pool kaasas kanda, et ma sain kohe mitu korda noomida. Ükskord ma olin turul tipiskis põuest pyha välje vabatsed tädi jätab mulle kasvõi kartuli müümata, ta oli nii pahane mu peale. Ja see oli nagu Tootsil oli ju kaasas kutsikas oli, pistis pea välja ja sa ikka pahade matus, ajad on muutunud, et kõigepealt saab selle pärast pahandada ja siis juba lapse pärast ma ei tea, mis 20 aasta pärast on see, mille pärast pahanda. Kusjuures 91 oli mulle ka selline vabanemise aastaid, ma sain esimest korda välismaale ja mõistagi ma läksin sinna oma pojaga ja mudeli passis mingisugune viga, me sõitsime Rootsi kahekesi ja mul oli passis mingisugune viga ja oli naispiirivalvur ja ta oli nii tige mu peale, ta tahtis mu laeva pealt maha saata. Ja Ta ei suhtunud ka sellesse lapsesse kuidagi lapsega reisimiseks kuidagi nagu positiivselt. Lõpuks meid ikka lubati sinna laeva jääda ja öelda, et sõitke sinna Rootsi, aga me pole kindlad, lihtsalt maa peal lastakse. Ja see oli nii müstiline, kuidas Rootsi riigipiirivalvureid meid vastu võtsid, me olime nagu kõige oodatumaid külalised, kuidas lapsega käituti. Vot see oli see aeg, kus Eestis veel ei olnud sellist teenindust, suuri ja sellist sooja suhtumist. Et oli küll tulnud, vabadus aga, aga, aga ei olnud seda soojust nagu, nagu seda. Sinu jutust võiks järeldada seda, Kristel, et 20 aasta pärast on Eestis soojust veel rohkem. Arvad ja sest soojushulk kasvab, et ja ma saan aru, et seal on ikkagi selge trend. No see, see on hea, peaasi, et liiga kuumaks ei lähe. Selge, no ma ei tea midagi, kyll kliima soojenemine kindlasti ka saate tagasi tuleviku teema, aitäh Kristjan, selle pika jutu eest. Suur-suur, aitäh, et võtsid vaevaks meile helistada või telefon on kuus kolmeks kaks null neli null, kui teil on veel kommentaarid, tere. Tere. Kellega räägime. No ükskõik ja nüüd läheb ajalukku, mees nimega ükskõik ja ükskõik, ütleb, mida. Seda, et ma olen ka Pärnu kandist, ütleme nii, et ma ei tea, Pärnu ruulib praegu pihtimist. Pärnu ruulib Big taim aastal 2011 tähendab et Pärnu on SA. Nii, aga on seal mingi meenutus aastast 91. Okei, no see on sihuke sürr värk. Et ma olin Pärnu KEKis autojuht Kalle peal silla peal. Ja, ja see oli siuke töövaene aeg ja siis oli õudselt lõbus, oli niiviisi magad. Töödejuhataja toob koju, davai mees. Lähme KEKi, võtame Vilsiini. Kolm neljandikku temale, üks kolmandik mulle või üks miljardit mulle ja päev kirjaski läksid koju tagasi magama. See oligi tööpäev, siis tavaline tööpäev. Aga kui selle efektiivsusest me ei räägi, kui me räägime aastal 91 töö tegemisest. Kas sa tahaksid ka tänasele kuulajale, noorele põlvkonnale, kes praegu kuulab selgitada, et miks ta pidi sinu juurde koju sulle järele tulema? Aga miks ta ei näiteks ei helistanud või nii nagu tänapäeval käiks, ei saatnud meediat, hüppa läbi. No vot, ma ei tea, ta tuli ilusti koju süles väike kohvi ja võtame autoga veel sinisõidame olevama maha ja oligi kõik. Suur aitäh sulle ükskõik, on mida meenutada aasta oli siis 91 selleks teada tulevikku, peame me kiikama minevikku, praegu teeme aga õige pea õige pea avanevad juba tulevikutšakrad ja me hakkamegi rääkima aastast 2031 niimoodi nagu me lubanud oleme ja mida nendest kahest teadmisest võiks siis edasi edasi nüüd viia, esiteks nagu Me Kristjaniga summeerisime, soojuse hulk Eestis tõuseb, inimesed muutuvad järjest sõbralikumaks, vähemalt seni on muutunud siis inimesed järjest rohkem tööd, sest ilmselgelt selliste edutamist, nagu härra ükskõik ütles, ei ole. Ei ole võimalik endale lubada raske ette kujutada, kui aastal 2011 ja siin inimesed pigem töötavad ennast surnuks, mitte ei puhka ennast surnuks niimoodi, nagu jäi, jäi mulje härra ükskõik jutust ja ootame isi, Christian esimene punkt oli veel see satelliiditaldrikud, 180 kanalit. Taevakanalid ja kõik muud sellised, mis tulid ja mis olid nii nii ootamatult värsked, see on juba korrutatud meil, ma ei tea, 100 või 1000-ga see nende taeva ja erinevate kanalite arv, mis inimene mida, mida inimene võib tarbida, iseasi, kas ta lihtsalt jaksab või mitte. Tere, kellega räägime. Luu ja tere, kes sealpool. Tervist. Väga meeldiv, Janek, et mis on sinul meeles aastast 91. Möödunud ööl vastu siin ootusi killuga oma elu torkima ja astusin ülikooli, täpsemalt põllumajandusülikooli, nii algas tore tudengielu tudeng Tois tippi. Ma mäletan, et need summad olid tuhandete, et igatahes stipendium ei olnud mitte 3000 rubla või 5000 lubaksid oli veel rubla. Ja meile jagati tšekiraamatuid, millega mitte midagi teha ei olnud, isegi poes ei olnud võimalik kohtult laiadele laiali olnud poeta. Ja siis on meeles, see sai vaatamas käidud. Saadeti tollel hetkel, oli nii-öelda tööpraktika, saadeti aastaks Olustverre praktikale nii-öelda esimese kursuse ajal teha kest tõlget, põllumees tegelikult mitte. Ja seal sai käidud pastaka tihedalt teatris, ma arvan, et ma nägin kolmel aastal ära kogu Viljandi teatri repertuaaris. Ta sai käidud mitte kinode korra nädalas teatris, vaid sai käidud teatrist neli korda järjest. Nii et esmaspäeval või teisipäeval. Kuna rahaga nagu suurt midagi pihta hakata ei olnud, siis sai tellitud Viljandis takso. Takso tuli meile Olustverre Olustveret, võtsime paaslannat. Kapsa sõitsid Viljandis teatri ette, jäi neid sinna ootama ja tikume teatrist tagasi tulime, siis oli see taksoseadme, sõitsime taksoga koju tagasi. Vahepeal sai käidud. See see kõlab nagu tegu oleks absurdiajaga. Ei, ta oli ka suur aed, kusjuures üks asi, mis mulle veel näinud, pole staatorid, valuutapoed. Ja kuna ma olin üks niisugune õnnelik noormees, kellel oli võimalus teha nii-öelda töö ja juhuslikult tellida natukene tema valuutasid, mis oli 10 Soome margast, olid niisugune, kuid nii et vähe ei olnud. Tuleb ka tuttav ette, et kui oli kasvõi mingeid münte, siis minusugune käbi sai vähemalt osta valuutapoest Donaldi nätsu. Seal oi selle valuuta 10 margast sai minuga ja banaanijäätis ühesõnaga lisa tohutuid jaburusi. Muidugi oli jube röök tüdrukutest. No ära mitte räägi. Kuule suur-suur, aitäh sulle meenutamast aastast 91 ja loodame, et jääd kuuldele seest, et kohe-kohe-kohe hakkame rääkima aastast 2031 ja halloo, kellega nüüd räägime? Oi kui meeldiv, Alice, tere ja mis sulle meenub 20 aasta tagusest ajast, milline oli Eesti ja milline oli maailm siis? No minu jaoks väga meeldiv, ma olin umbes 15 aastane. Et mis mul meelde tuli, sellega oli, et mu isa üks eelnev kõneleja rääkis ka, kuidas ta käis Rootsis ja siis mul tuli meelde, et et mu isa sugulaste juures Rootsis 91. ja ta tõi mulle sealt ühed püksid, mis olid sellised läikivad ja natuke venivad. Aga ma ei saanud aru, mõtlesin, et, et ikka lollakad, sugulased saadavad mulle väiksed püksid, ise teavad, et ma olen nagu 13 14 15 on ju, et et no täiesti nagu lastepüksid on ja, ja panin ja see on ikka aeg-ajalt mõtlesin, et püksid nad mulle saatsid, ikka täiesti juhmid on ja ja siis paar aastat hiljem, kui ma need püksid juhuslikult leidsin, siis ma olin täiesti vaimustuses, sest tuli välja, et need on retuusid. Selline kaval tehnoloogiline leiutis, nagu retuusid oli välja mõtlemata, sinu jaoks sinu teadvusesse polnud jõudnud. No täpselt ma mõtlen, millised lained, ma oleks võinud lüüa nägu sest sellel ajal nende pükstega Ja sa vaata, vaata kuidas teadmatus, teadmatus, sind rõhus toona ja siis ka, kui vaadata nüüd aastasse 2011, noh, oleme ausad, retuusid on tagasi moes. Ja neidsamu pükse võid uuesti panna jalgadel. No täpselt, kui need oleks ainult alles oma patsiga täiti kantsiniga rebadele, niiet rihmide Rebalvi ribadeks. Ja see näitab, ühesõnaga moe muutumist ajas ja mis huvitav, mis riided kannavad, inimesi huvitab aastal 2031 minule endale ei, tundub isiklikult, et need 2000.-te alguses alguses praegu on selles mõttes selline stiilitu aeg olnud, et üheski valdkonnas või veel natuke nüüd muidugi liiga muusikas kindlasti mingi stiili veel leiab ja küllap leiab ka moes ja kuskilt stiile, aga mulle tundub, et käib siin erinevate ajastute stiilide miksimine Kaaemmuusikas ka riietuses, et igal pool ehk siis retro on palju ja retro all mõistetakse kas 60 seitsmekümnendaid, 80., mis on väga moes ja üheksakümnendad, mis veel ei ole moodi tagasi tulnud, nii et ma ei välista, et siin lähiaja jooksul tulevad üheksakümnendad. Kuule üheksakümnendad on, praegu hakkavad kohe tulema ja ausalt öeldes päris päris hirmutav see oli ka ütleme, see oli ka hirmus üheksakümnendatel minu arust. Ja kas see on väga huvitav, et te ütlete, kohe hakkab tulema üheksakümnendad, kas sa näed kuidagi ta elakski kõrgel korrusel, sa näed 90.-te tule vaat tagasi. Ma näen minu arust kõige hirmutava hirmud, hirmutavamad on need juukse, ma ei tea, kas te teate siukseid krunnid, mida ise testi õmmeldi mingitest no mingi siuksest koledast riidest tavaliselt ja panid sinna sellise valge kummi õmblesid sisse sihukseid hästi Bufis siukseid, kummid. Ei mäleta sellepärast, et meil on selektiivne mälu ja sellist õudust ei mäleta. Vot, ma olen näinud neid, et need hakkavad müügile tulema, oli selle esimene märk, ma ütlen teile Alice Alice, seal on väga terane silm, kas sa näed ka midagi juba ette aastast 2031, et mis, mis tulemas? No ütleme nii, et kui ma olin niisugune, ma arvan, üks kümneaastane, siis ma olin täiesti kindel, et kui ma suureks kasvanud, siis on lendavad ringi autod ja et mul on endal sihuke lahe auto, millega ma istun autosse ja siis lendan sellega. Et no ma ei usu, et need 20 aasta jooksul seda juhtub. Ma hästi ei tahaks uskuda, aga samas kui ma mõtlen, et ma, onu no 60 aastate küka elan veel, on ju, et olegi aastal 2000, no mis siis on, kas aastal 2070 äkki siis? Aga miks mitte, äkki nad ikkagi lendavad. Aga paneme mängima ühe laulu, mille sa kindlasti ära tunned. Seal üheksakümnendad ja muide see lugu täpselt 20 aastat vana just ilmus ju nirvaana Never Maindi 20. juubeliväljalase ja see on Nirvana kõige suurem Hits meelaslaktsiin spirit ja ma ei välista, et see ühtlasi võib tähendada seda, et grunge muusikastiil on nüüd tagasi tulemas. Et kallid tuleviku inimesed, selline oli muusikaaastal 91 ja selliseks võib muutuda muusika pärast aastat 2011 aitäh sulle, Alice. Üks asi jäi mooto, sellise muusika järgi hüppamise stiil ei muutu. See on ikka nii, et sa hüppad lihtsalt nii, kuidas tuleb ja me oleme siin eerikaga hüpanud naha märjaks. Tegin praegu elurekordi õhukitarrist. Nirvana veel Ljektiiv spirit aasta 91, aga nüüd kallid sõbrad, liigume sinna, aga kuhu me teel oleme aastal 2031. Mõtleme suurelt, mõtleme tulevikust. Meie telefon on kuus kolmeks. Kaks null null kuus, kolmeks kaks, null null null. Milline on elu Eestis ja maailmas aastal 2031, kas teil tuleb pähe midagi suurt, mida te tahate meiega jagada või tuleb teil pähe midagi mikrotasandilt, midagi enda valdkonda ennast või mõni väikene nüanss, mõni tehniline uuendus äkki kõik on väga teretulnud, kõik mõtted on teretulnud. Seal on kuus kolmeks, kaks null null null ja tegelikult saab oma mõtteid postitada ka meie foorumisse R2 ee kaldkriips tagasi tulevikku ja saate meile saata ka e-posti ja te saate sinna panna e-posti aadressid, len tagasi tulevikku ät r c tagasi tulevikku TRUE nivoolumisse. Kui postkasti saate te siis panna ka selliseid küsimusi, asju, mis teid tuleviku puhul kõige rohkem huvitab? Täpselt tegelikult tahaksimegi seda saadet üles ehitada kuni jõuludeni äärmiselt interaktiivselt, nii et teie visake muudkui mõtteid ja mõtteid ja siis me püüame neid ellu viia ja neid mõtteid nii suureks puhuda kui võimalik, nii et tahaksime olla sinu hea kuulaja, sinu hääletoru ja halloo, kes on meile helistanud alu kogu hallo hallo, hallo, hallo, tehakse veel selliseid nalja kahe tuhandendatel hallo hallo, Helgi Sallo, kanali halo kogu, ja kellega räägime nüüd kuuleme? Mina olen olnud väga meeldiv. Andres, Andrese, kas telefoniliinide aastal 2031 on oluliselt paremas seisukorras, kui nad on praegu? No võiksid olla küll, mina kuulsin, aga teie siin mitte, kui ma karjusin halladele jääme lootma sellele või siis, või siis samal päeval, kui asi muutub liiga perfektselt, siis inimestel ei ole mõtet ju vahetada võrku, aga teine on see, kes võib-olla teadlikult hoitakse natuke madalamat kvaliteet, et inimestel säiliks nagu soov valida ja noh, jääb selline absurdne aru saanud. Mul on nagu võimalik valida kvaliteetsemate Kas sellised inimesed ise valivad halvema kvaliteedi või on siis mingi vandenõuteooriad, mingisugused mustad jõud kuskil tuleviku TeliaSonera teevad neid valikuid. No ma arvan, et need TeliaSonera tumedad jõudki, nad püüavad selle meie sära Aga kui sa kuulsid sellist numbrit nagu 2031, mis sul kangastub silme ette? No mul tekivad mingid küsimused, küll silm, et noh, võib-olla mõned suured küsimused siinkohal väga pikalt hakkaks arutama huvitamisismiga kapitalismi endiselt võiduta, pea midagi uut välja mõelda. Et kas juba asju saab, prantslane nagu staatoreckis, tehke seda, et lihtsalt enda töötajad, teisalt aga hoopis olulisemad teemad mulle nagu pangaski silmi mehed, et huvitav, mis on saanud meie toredat elu digitaliseeruv, sest et praegu juba inimesed istuvad, enamus on päevast internetis ja isegi mu surnud vanavanaisa genisse sattunud ja toimetavad seal ringi ja inimesed käivad väljas istumas kohvikutes selleks, et minna Facebooki ja siis seal laikida. Ja kogu see, ütleme, nii-öelda soojuse neljast fikseerisime, rääkis see Te pakkusite välja, et trendina kasvab, aga mina näen jällegi, et siin tekib väike konvertimise võimalused, konverteerumalkimistaks lihtsalt, et selline inimlik soojus taandub siis internetti, sellise kiire vajutusega. Soojuskäib mööda sinus hoidi nagu ütleks, näiteks matemaatikahuviline või nagu, nagu Andres ütles, et soojusconverditakse ümber biitidekse baitideks. Just et ta kandub nagu sinna, siis inimene saab nautida ennast, peesitada nii-öelda laikide valgusel oma koduekraani ees või siis või siis kohvikutes, vaid ekraane, et huvitav, et kui kaugele on nagu selline nagu elust kaugenemine toim või siis või siis toimub mingisugune ühendumina, et siis virtuaalne reaalne maailm saavad hoopis teistmoodi kompotina kokku. Nii et sina näed, ühesõnaga kaht 1000 2000. 30 esimest aastat sellisena, kus ikka ütleme väga suurel määral toimetame võrgus. Ma kardan küll, et kui me sinna oleme näinud, et on see, nagu sa ütlesid suuri pilve, mis või mis iganes pill on meil kõik asjad on seal olemas ja tõenäoliselt noh, vot mingi naljareklaam on praegu see, et mees räägib Bluetooth seadmega või mingisugune selline asi, et naine ja lapsed ei saa aru, et kas sa räägid temaga või räägid telefoniga ees, on piinlik olukord, et ma arvan, et tulevikus, kui me hakkaksime 20 aastat hilisemasse aega me ei saaks mitte mitte midagi aru, millega need inimesed räägivad sellest, et ilmselt neil oleks käes mitte midagi ega kõrvalisi paistaksid, paganad lobisevad ja on ekstaasis, kui nad seal võib-olla natuke hullud Ja selge on suur aitäh sulle, Andres, meile helistamast ja ilusat päeva. Jätkutelefon on kuus kolmeks. Kaks null null nulli halo, kellega räägime. Kogu see on tõesti mingisugused need, millal need telefoniliin huvitav siia raadiomajja tood saabusid ja ma arvan, et eks nagu kõik teisedki siis 90.-te alguses või 80.-te lõpus oli raadio kaks tulevane raadio pikalt telefonijärjekorras ja mitu kuud Ootlased tullakse, pannakse siis ilmselt pandise loo, kellega räägime teadervest, Riho. Riho nii, milline on aasta 2031? Ja on tõsi, mis mõttes? Ma arvan, et nii suur räige tarbimine käib kogu aeg ja ja lihtsalt maakerale jätku. Aga Riho, me elame praegu aastal 2011 ja me näeme, et tegelikult tarbimine on viinud majanduse täieliku kriisis, arvad, et, et see tarbimine sellisel kujul tuleb nüüd uue pauguga nagu tagasi ja tekib sihuke meeletu tarbimise laine või? Ei, vastupidi, pigem pigem läheb kuidagi juurte juurde tagasi. Et sõltume vähem tehnoloogiast ja maa läheb ausisse. Oma kartul oma kapsas. Ja midagi sellist. Et ühesõnaga väga-väga huvitav, Riho, nii et sinu postulaat on, et nagu väga moodne on 2011. aastal kasutada keelt, mida sa eriti ei oska, Back to Basics. Ehk siis tagasi selle juurde, kust me justkui tuleme, aitäh sulle, kena päeva jätkuloo, kellega räägime. Toomas, 2031, milliseid kellasid helistab su peas? No ma olen mõelnud selle peale nüüd selle saate ajal päris palju ja ma olen mõelnud, et üks selline populaarne riietuses audiid näiteks Mis asi siis? Seda siidiusside oska, osutatakse nagu pannud nagu tehnoloogiat, et need hästi kiiresti ja hästipanu toodad, tsitiivia inimesed kannaksid seda nagu ja teine asi muidugi selline geenitehnoloogia abil lambale palju villale. Mitu lõikust lamba seljast sa kavatsed aastal 2031 teha? Pill on lihtsalt nii pikk ja kasvab nii kiiresti ühest lõikusest piisab, et saada näiteks neli korda rohkem kui enne. Ja küsimus nüüd mitmemeetrise läbimõõduga karvapall üks lammas on enne, kui sa lähed kääridega kallale. No vot seda ma ei tea, ma ise ei ole nagu maainimene laseb, mulle väga meeldivad ja ütleme, ma arvan, meeldivate paljudele teistele inimestele, järelikult teadus peab ju ometi minema sinnapoole, et inimesed saavad seda, mida nad tahavad. Suur aitäh sulle arvamusavalduse eest selliseid mõtteid. Me ootamegi teilt, head kuulajad, nüüd kuni aasta lõpuni välja. Internetikeskkonnas R2 ee kaldkriips tagasi tulevikku. Meie meiliaadress on samuti tagasi tulevikku, et RÜE meie telefon kuus kolmeks kaks null null null praegu küll kune uudisteni sulgeme selle telefoni, kuulame ansamblit Beirut, muideks, Beirutan alles muide, nii bänd kui ka see linn ilmselt on aastal 2031 ja siis juba pärast uudiseid on meil külas võrratud eksperdid Linnar Viik ja Hardo Aasmäe, kellega räägime aastast 2031? Mul on suur au kutsuda teid tagasi tulevikku. 2003. Tere tulemas Kiievisse. Kuidas meie saate pead, ehk siis tunnus kõlli, tundub, et tulevik lärmakas olema. See siin aastal 2031 hakati andma, vaheten, lendan, lendan, et ei tea jah, milline see 2031 olema saab, igatahes meil on nüüd väga hea meel öelda tere Hardo Aasmäe ja Linnar viigile, tere. Tere. Tere. Tere. Ja Linnar on siis ettevõtja ja on õppejõud ning. Ta on majandusgeograaf ja Eesti Rooma Klubi asepresident ja küsime teie käest kohe üldiselt, kuna me hakkame täna keskenduma Eesti teemale teiega siis, et kas aastal 2031 Eesti sellisena, nagu me praegu teame olles Linnar. Jah, loomulikult on alles maismaapiir on olles inimesed elavad seal peal, hommikul ärkavad nad üles, puud lähevad õide ja Eesti selliseid ühendusele, nagu ta meie jaoks praegu hetkel on olemas. Loomulikult eksisteerib ka siis see, et kas selle ümber on mingisugused pisikesed asjad, mis on muutunud, et kas meil on füüsiline piir või mingisugused riigi tähised või tunnused mingisugusteks teistsuguseks muutunud. See on selles kontekstis praegu hetkel küll ebaoluline, aga riik on olemas, inimesed on olemas, maa on olemas, keel on olemas, Ardo vaidlen vastu. Ja kõik see on olemas, sellepärast et 20 aastat on ju tegelikult nii lühike aeg, et mis siin siis ikka nii väga muutuda saab. Kas keel, see, mida me räägime, mille üle rahvusringhääling on ka väga uhke, et me oleme ikkagi see kants, kust, kust me üritame eesti keelt hoida vahepeal küll, ütleme, Back to Basics vahele või midagi, okei, tšau, pagaa, aga üldiselt räägime eesti keelt. Kas keerame alles? No keelega on ju niisugune lugu, et keel ju areneb noh, meil on nagu kuidagi noh, igas ühiskonnas oma nuttu ja hala partei ja meil kui alapartei üks loosung on see, et eesti keelt tuleb kaitsta tegelikult eesti keelt tuleb arendada, aga ta areneb kaitsjate kiuste. Nii et paratamatult on kogu küsimus lihtsalt selles, et et, et noh, meil on, meil on sedavõrd arenenud keel, milles võib kõnelda ja mõelda kõikidest maailma asjadest. On see siis universumi sügavikud või, või on või elementaarosakeste tasandi noh, nii et noh, selles mõttes ma ei näe nagu siin küsimust, küsimus on rohkem selles, et noh, millised, millised sõnandan, muganud sõnad ja kui palju tuleb uudissõnu, mis sobivad eesti keelde ja. Mitmest protsendist umbes 2031. aastal räägitavast tavajutust me meie oma tänaste teadmiste juures kulates lihtsalt aru ei saaks. Linnar, mis sa arvad? Kõigest saame aru, loomulikult me saame aru, et me taaskord keel ise ja sõnad oma tähenduses ei no nii palju kui ülejäänud sinu nii-öelda selle keelega ümber olev konstruktsioon kindlasti seal võib olla mingisuguseid tähiseid mingisuguste konkreetsete seadmete või nähtuste või mingisugust noh, selliste elu oluliste ja pisi asjalist kohta, mida me praegusel hetkel ka viis aastat tagasi ei olnud veel Osamas kasutada mingi nutitelefon või tahvelarvuti. Aga me suudame isegi sellise vaimse konstruktsioonina välja tulla, sellega eesti keel jääb kindlasti alles ja tavaks ja öelda, et niikaua kuni on alles Tartu ja sealt kostev nutt ja hala, siis nii kaua jääb alles ka meie hea ja kaunis emakeel. Kui öelda aastal 2031, mida ma praegu ütlen teile kuulajad 2031. Aastal, et tuul on pöördunud, siis te saate aru, et seal Marten Kuninga laul Juut lõikatu. Nuuse sõrm. Kus? Hästi. Siin. Kui ma ometi Mess minuga toim. Ära. Omab? Laulab. Hästi hariaator. Siin haigutu, kui ma ometi. Mees meenuga toim. Niimoodi laulab Marten kuningas aastal 2011 ja Linnar Viik, kes rääkis, et ta käis raadiomaja all olevas plaadipoes, muide, ma ei tea, kas plaadipoed alles aastal 2031 lappas vanu vinüüle, David Bowie omas ja selliseid ja oleme ausad, tõesti, Marten Kuninga muusika kõlab ka aastal 2001 teistel retroana, ehk siis et 2031 ilmselt kõlab ta siis või mis seal siis on? Ning eriti värskena värskena, uue leiuna leiule. Aga kas Arvilaadi poed alles, kui see küsimus praegu täiesti lambist korraks? Loomulikult on antikvariaatides näol ja tegelikult ta on, mitte küll äritegemise eesmärgil juba praegusel hetkel plaat ei tooda, vaid vaid selle sisu tootmise juures ja selle jaotuskanalite juures on hoopis muud mudelid olulisemad kui mingisuguse materiaalse kandja peale selle panemine ja seda enam tulevikus. Aga kõik see kiftid plaadi välimuses, nõela krapsatus seal peal või isegi nagu CD avanemine, sisemine kinni minemine, Need on nii naljakad ja nii edasi, need on sellised kultuslikku toimingut, see on nagu jaapani teetseremoonia on tulevikus CD plaadi asetamine sellesse mängijasse, siis juhtub ka midagi. Karm, aga see on niisugune nostalgia line, niisugune meelelahutussõbrad, sõbrad tulevad kokku ja siis pannakse CD plaadimängija pannakse lauale ja ei soovita maha müüa mul neid plaate, mis mul on, kindlasti mitte, ja ma arvan, et isegi need inimesed, kes praegusel hetkel on VHS-idest loobulisse analoogvideokassetid, ilmselt see, see saab olema nagu niuke, nagu gümnaasiumi lõpu selline super pidu saab olema see, kui hakatakse vaatama vanu peale loetud. Nojaa, aga, aga te mõtlete sellele, et ilmselt üks niisugune valdkond, kus on tikutulega otsitavad meistrimehed, need, kes ei tee digifotoaparaadiga pilti, aga kes teevad iga korraliku laifilmi peale ja noh, vot vot see on nagu see päris noh, seal on ilmutamine ja, ja seal on noh, ühesõnaga õieti timmitud kinni. Diana aastal 2011, nüüd veel Eestis on kaks tükki. Selliseid mehi seal vahel. Seal võib-olla see kultuur kaob ära, aga see siis taastatakse, taastatakse pärimuse järgi ja siis arhiividokumentide järgi nii nagu nii nagu või ütleme praegu põllumajandusmuuseum ju on ju püüdnud taastada kunagisi agrotehnilisi võtteid noh, ütleme kuidas kasutada põllutööriistu, kuidas kvartali kooti, kuidas reht peksta ja noh, ja nii edasi. Me saime nüüd siin vahepeal natuke hinge tõmmata rahulikult ja õhata rõõmust, et eesti keel ja Eesti riik, Eestimaa ja kõik need asjad on alles. Aga aastal 2031, aga öelge siis. Mis on põhiasjad, millest siin Eestimaa peal inimesed elavad? No kõigepealt, mida aeg edasi, ma veel kord ütlen, et 20 aastat hirmus lühike aeg, aga mis selle maailma tuleviku jaoks on muidugi hirmus tähtis on ikkagi taastuvate ressursside kasutamine, kellel on seda ikka rohkem kasutada, neid ikka elavad paremini ja ja ega meil on seda magedat vett, mida me siin kolinal praegu merre laseme. Ilmselt 20 aasta pärast ka. Seda maailmas jääb ikka üha vähemaks. Sest maailma rahvastik selles selle sellel ajal on ikka noh, rohkem näljase, Jaanus kui praegu praegu ütleme, nälgib umbes miljard inimest. Noh, tollel ajal ütleme neid, neid nälgib rohkem, praegu sureb kuskil ütleme, 100000 päevas sureb ära, eks ole, noh, tollal ilmselt rohkem ma räägin näljast, eks ole, noh, ja vett ei ole ja ei ole süüa. Aga taastuvate ressursside puhul kõige tähtsam on muidugi see, mis on kahe kõrva vahel. Ja niikaua, kuni hoitakse korralikku, kõrget kaasaegset tehnoloogilist taset, seda rohkem see eesti rahvas ja 20 aasta pärast tõenäolist eesti rahvas elab rohkem rahvuspargis kui praegu, sest meil on niisugune 45000 ruutkilorahvuspark. Metsasus on kasvanud siin eelmise 70 aastaseks, kaks pool korda, majandus, nüüd teist riiki, Niukest pole. Sale mets, istume, vus, astume, eks ole, nüüd nüüd küll, võtame põllumaid natukene tagasi, sest toiduhinnad kasvavad maailmas ja, ja noh, meil on ikkagi see valida, et kas me oleme, ütleme, indiaanlased, pargivahid siin näitame ülejäänud ilmale, öeldakse seda metsateeninud metsa näitamisest rohkem metsa lõikamise eest, aga teiselt poolt jälle kaasaegne linna elu. Sest noh, meil ju lubatakse siin loode rahvuspargi loodeosas ja kirdeosas lubatakse ka linnu ajada ja, ja meil on muide üks linn on ka Emajõe ülem- ja alamjooksu koolmekohal. See on sajatuhandene, linn on seal, seal on isegi mõned ülikoolid. Ka see on 20 aasta pärast olemas kõik. Ma arvan ka, et maailmas on kindlasti olulised ja Eestis on olemas nii-öelda hädavajalikud ressursid, mis on hea, kui seal on kohapeal olemas needsamad taastuvad ressursid ja eluks oluline on looduskeskkond selle juures sama mageda vee olemasolu. Aga see ei ole see, millest inimesed elatuvad, see on nii-öelda hädavajalik selleks, et oleks mingisugunegi elukvaliteet tagatud. Hing oleks sees. Jah, aga see, millest inimesed elatuvad ja mida, et enda eluks teevad, loomulikult ongi see, mis on maailma kõige kvaliteetsem taastuv ressurss, inimeste teadmised, oskused kahe kõrva vahel. Seda, ma arvan, ei saa öelda, et 20 aasta pärast inimesed valdavalt teevad mingisugust sorti kindlat tööd, et noh, et nad, enamus ajakirjanikud või kõik, enamuses on arstid Praegu tundub, et kõik enamuses on IT-mehed. Sekka see tähendus hakkab kindlasti üha rohkem ja rohkem muutuma, ehk sul on infotehnoloogia on kõigis valdkondades sees, ta on kõigis valdkondades väga oluline ja, ja samamoodi nagu mõningad keeled mõnedes valdkondades on kindlasti kõigis valdkondades oluline see, et sa oskad infotehnoloogiat kasutada omas valdkonnas, millest sa seda siis kõige paremini soovid kasutada, kas heliloojana või siis või siis mingisuguse kunstnikuna või siis on sul tõesti mingisugune väga kitsas eriala, aga, aga ma arvan, et, et töid on väga palju ja erinevaid, mida, mida rohkem me läheme muu maailmaga seotud, seda, seda lihtsam on inimesele ühes kitsas valdkonnas kasvõi sedasama kellassepana või kasvõi sellesama nõustajana, kes nõustab seda, kuidas, kuidas õunasiidrit teha või kuidas, kuidas väga hästi lambaid kasvatada, selliseid nõu hau, selliseid teadmistepõhiseid, töökohti, mis tunduvad esimesel hetkel, et no mis teadmised pole teadlane ega midagi, aga omandatud teadmised, nende teadmist omakorda levitamine mingisuguses areaalis, mingisugust turu piirkonnas saab olema oluline elatusvahend ja eluviis inimeste jaoks. No ilmselt on 20 aasta pärast ka eriti tikutulega võimalik otsida neid inimesi, kes õpetavad inimesi, kuidas hästi tervislike eluviiside juures ellu jääda. Noh, et see on niisugune valdkond, sest noh, selge on see, et vahepeal pingutatakse sellega üle, aga, aga 20 aasta pärast, kui me räägime sellest IT-stis ITN pigem näide ja põnev oleks mõelda pigem selle üle, millised elukutsed klassikast mõttes ära kaovad. Sest meie silmad on näinud seda, kuidas on kadunud ära peaaegu selline amet nagu autojuht Tuleb meil näiteks ongi foorumisse Juhan kirjutanud, et huvitav, millised töökohad on alles aastal 2031, et töökohti optimeeritakse, kõik muutub efektiivsemaks. Me oleme liikunud põllumajandusest. Teeninduskultuuriteenindus on liikunud internetitootmine, masinakeskne analüüsiga, tegelevad arvutid ja nii edasi. Jaa, täpselt täpselt nii ongi, sest kui kunagi ei ole noh, auto õhtul eraldi elukutse, siis praegune ilma autojuht autojuhilubadeta nagu ühtegi elukutset pidada ei saa või siis võisid, masinakirjutaja oli ju helge aeg, kus masinakirjutajale igas kontoris kõige tähtsam inimene, noh, ja siis teatud järjekorras võttis neid töid sisse, aga samal ajal ei tohtinud lehe peal ühtegi viga teha, sest ta pidi olema ajamasina kirjutamise veel eriti andekas. Praegu andekust ei nõuta, sest sa võid teha vigu palju tahes, seda nii lihtne. Ottografeerimisega täpselt samamoodi, tänapäeval on ju kõik inimesed, fotograafid. Nii, ja nüüd, nüüd tõenäoliselt kui siin linna räägib sellest IT-s, siis on siis paratamatult teatud Iidee paberid, noh tinglikult öeldes peab iga elukutse juures olema, mitte see, et on kusagil üks ITmees, noh, ja ja see on siis tohutu nõutud ja see siis iga asja parandab ja kõbib ikkagi elementaarsed asjad peavad suutma ise ära teha ja teine asi tõenäoliselt terve hulka asju, kus on tõesti asjatundjat vaja, see tehakse ikka kaugtööna. Mingit meest kohale ei tule, ta ikka ütleb, nõuab sult mingit aadressi, ju ta hakkab seal sorima ja ja tehakse need asjad ära, nii nagu nii nagu praegu, ütleme elektripinget ja voolutugevust reguleeritakse hoopis kuskilt mujalt. Majas, mis ametisse ära kaovad? No tõenäoliselt üks valdkond, mis, mis võtab ilmselt kõhedaks inimesi. Aga hakkab ära kaduma on noh ütleme näiteks trammijuht. Eks ole, kui praegu metroorongid ju sageli paljudes maailma linnades hoitakse seda rongijuhti ainult sellepärast, et ahustas reisijaid, mitte mingit vajadust, mitte midagi. Kusjuures see on tõsijutt, mina olen sõitnud Londonis, ilmselt teie olete sõitnud erinevais linnades rongiga, millel ei ole rongijuht ja see on tõesti kõheda. Kõhedaks. Tegelikult terve hulk niukseid elukutseid on pigem ja tegevusi nagu traditsioon. Sest, sest mõtleme näiteks odavlennufirmadele. Kogu aeg oli ju see, et lennulennundus oli noh, ütleme, kättesaadav ainult jõukatel inimestel kolmekümnendatel aastal. Tallinnast Varssavi sõit kuus tundi loomulikult väljas reklaam, all on pilt ja võite lõunat süüa nagu restoranis, noh tõesti läheb kõht tühjaks ja väga jõukad inimesed harjunud restoranist sööma. Ja nüüd kui tulid reaktiivlennukid, aga keegi ei pannud tähele ikka seda sinist Aerofloti kana või, või, või mingi mingid kakukesed topiti, äkki kellelgi tuli pähe Heureka, kes tahab, ütleme, Berliin ei lendaks poolteist tundi, eks ole, ja kaks pool tundi bussiga Tartusse natuke rappudes kestnud pussi lõpetame selle asja ära ja tõenäoliselt on, oleks huvitav mõelda sedaviisi, et et millised elukutsed on sellised, mille puhul keegi ütleb, aga Heureka, aga seda ei ole ju tarvis. Seda ei ole tarvis ja, ja ma mannist, trammi, trammi ja bussijuhtidele räägi asjata sellepärast et, et tõenäoliselt ikkagi see isegi IT tehnoloogia areneb ikka niivõrd kiiresti, et ei ole välistatud linnaliikluses see arvutist nii-öelda trollijuht reageerib kiiremini ohuolukorrale tulevikus, kui inimene väsinud, ütleme seitsmendat tundi, eks ole, keerad seal linnaliikluses seda trollirooli, eks ole, võib täiesti olla. Seda me oleme näinud jah, et arvutid vähem eksivad. Aga see on, see on üldine, sest käsitöönduslikult kõik tooted on noh, ütleme masinasse tootmise vaatepunktist, vigased, kõik veidi erinevad. Kui sa tahad täpselt mõnda asja teha annase masina kätte, reguleeri masin korralikult ära. Marsin, teeb seda täpsem kui inimene. Linnar mina ei tea, mis küll ära, aga mul on, mul on vahel natukene hirm olnud, sellepärast mida loodetakse, et ära kaovad ja loodetakse inimestel nagu selline komme just vaadata selle suhet uue tehnoloogia, nende lühiajaline entusiasm ja ootustehnoloogiale on alati hästi kõrged ja samas nende pikaajaline pikaajaline arusaam sellest, kuidas tehnoloogia tegelikult elu ja ühiskonna käitumist mõjutab, on tavaliselt selline. Sellele pöörati liiga palju tähelepanu, lühiajaliselt ülehindame tehnoloogia võimalusi ja pikaajaliselt me alahindame tehnoloogia mõju. Üks lühiajalise nagu tehnoloogia ootust, näiteid oli minu jaoks. Ootus selle kohta, et õpetajad peaksid ära kaduma ehk et, et sul ei ole vaja nii-öelda spetsialiseeruvad õpetajat, vaid on vaja sellist nii-öelda Kogi kognitiivsed, sotsiaalpsühholoogi, kes teatud hulka teatud vanuses noori inimesi suudab koos hallata ja suunata neid mingisugust elektroonilist teabekanalite juurde. Ja, ja õpetaja nagu roll, nagu mingisuguse valdkonna asjatundjana kaotab üldse tähenduse ja alles jääb ainult sellise nii-öelda sotsiaaltöötaja ja sotsialiseeruma. Noh, nii-öelda inimestevaheliste suhete ülesehitajale ja see teeb küll natukene kõhedaks, kui, kui täitsa rahvusvaheliselt ja mitmetel maailmafoorumitel inimesed arutavadki selle üle, et et cool, kui tõsiselt ebaefektiivne ja, ja ebatõhus asi ja tema ainukene roll praegu hetkel on see, et need puberteedi eas või, või lapsed, sel ajal, kui vanemad oleks tööl, oled kuskil koos ja hoitud ja mingit jama ei korraldaks, et see ongi ainukene kooli roll on aidata, sotsialiseeruvad teadmised omandavad nii, et nad niikuinii kuskilt mujalt paneb mõtlema ja teeb natukene kõhedaks. Et ma siin vahepeal mõtlesin, et ühte, ühte elukutset jääb ilmselt vähemaks. Vaat kui kunagi hakkas see protsess, et müüjad hakkasid ära kaduma siis nendest said kassapidajad, aga praegu me ju tegelikult käime mingi osa päevast vabatahtlikul tööl hulgiladudes, mida nimetatakse supermarketit, eks ja kui me sealt ladudest väljuma, siis keegi kontrollib, et meie, meie kaasavõetud kraam oleks ka makstud. Noh, tõenäoliselt varsti on ikkagi niimoodi, et sa pistad oma selle kaardi sinna masinasse kuhugi ja, ja maksad ise ja oled laotööline ja siis valib kaupa ja pakid endale ja ja noh, ütleme niisugune laotöö nagu edeneb. Nüüd, mis puudutab aga kooli, siis tõenäoliselt selle kooli olukord on küll selline, et siin väga palju ei muutu. Sellepärast et oma olemuselt kool, sõjavägi, sest Eesti põhiseaduse järgi, Meil on ju ainult kolm kohustust, täna ma ei tea, mis on 20 aasta pärast kolm kohustust, meestel on kohustus käia sõjaväes, siis on, lastel on koolikohustus põhikooli ulatuses ja, ja siis on kohustus hoolitseda oma lähedaste eest ja mis on tegelikult see noh, ütleme see põhikool, see on laste üldmobilisatsioon kuuendal eluaastal osaline üldmobilisatsioon kus nad ühe osa päevast on jupijumala seersant õpetaja juhtimisel õpivad noh, mitte küll püssivõtteid ja, ja kaeviku kaevamise, vaid kindlaid asju, mida nad peavad omandama, mis seal elus tarvis, kus ei küsita, kas sa tahad seda õppida või taha korrus Taavil veel peas, sest muidu sa saad turul petta ja politseiga on liiga palju õiendamist, ühiskond peab kokku hoida ja nüüd on siis niimoodi, et 50 minutit või 45 minutit on õppus viis minutit, vahe 45 minutit, õppus 15 minutit, vaheaeg ja selles mõttes ka õpetaja ju kuhugi. Seal seal teisiti üldse teisiti ei ole võimalik, seda, see on ühiskonna organiseerimise vorm või ütleme, kasvava põlvkonna organiseerimise vorm, kus vanemad ei tööta kodus. Ja nii lihtne see nagu ongi nüüd küsimus on see, et kuidas jupp jupijumal käitub, kas seal on, nagu öeldakse, vanemad nooremad vanemaid või, või, või, või õpilased kiusavad õpetajaid või kuidas see välja nägema hakkab, see on juba sõjaväesisekorra küsimus. Oh kuule, aga millal te viimati pangas käisite nagu lihtsalt nagu pangas nagu ülekannet tegema. Oh, jumal, ma käisin, üks aasta käisid ükskord? Ei no siiski, ma olin sunnitud käima möödunud nädalal, et tuua ära uus pangakaart. Vot ja aastal 2031 ma arvan, et see võib olla küll täitsa võimalik, et sellist ametit nagu pangaametnik ja pangatöötaja meil siin Eestis eriti see kaart, see kaardi asi tuleb sulle ID-kaardile ju elektrooniliselt selleks ja enamus pangateenuseid nii personaliseeritud, kui nad praegusel hetkel on, seda on võimalik veel enam automatiseerida, tehnoloogia kaudu pakkuda ja, ja. Ma arvan, et et seda, seda ütleme kümmekonda tuhandet inimest, kes finantsvahenduse pangandussektoris töötab, seda tabab ilmselt. No selline oluline vähenemine, tuhatkond inimest võib-olla Eesti-taolises riigis on need, kes siis nagu tähtsad on ja kes mingeid otsuseid teevad ja siis nagu arutavad asju ja nõupeod, aga, aga valdav enamus rutiinseid tegevusi sellises kohas nagu pank. Isegi kui ta kaubamärgina brändinana alles ja inimesed saavad aru, et on noh, niisugune sõna olemas nagu pank siis siis tema tähendus kindlasti teistsugune, aga missa raha lugemise automaatne, ma loodan aastal 2031 Eestis on küll Eesti Panga muuseumis olemas, sularaha ei ole enam 20 aasta pärast, ma arvan, et sularaha on kaotanud täielikult oma tähenduse igapäevakaubanduses ja igapäevakäibes. Aga mina mõtlesin praegu seda, millised elukutsed, tuled tagasi. Ja, ja üks mõte, mis mul pähe lõi, on see, et äkki meil tuleb tagasi niisugune elukutse nagu rätsep. Mäda Me käime kõik praegu väga viletsalt riides, viimased 100 aastat. Kui 20 Nad ei algul keegi käis vabriku riides, vabriku ülikonnas strilt ikka vaene mees olema. Noh, tõesti-tõesti, et sa ostad siukse kannad sihukest saabast või kinga, mis pole sinu oma liistu järgi tehtud, sest igal igal korralikul inimesel on rätsepa juures kingsepa juures jurist ja kõik tehakse sinu jala järgi. Et 20 aasta pärast tegelikult tänasel päeval juba see tehnoloogia põhimõtteliselt on olemas, et, et sa lähed nagu ütleme tomograafi juurde. Noh, see ei peagi olema, modelleeritakse sind ära, Sa võtad riidest lahti nagu arsti juures, modelleeritakse ära ja kusagil mina ei tea, kus serveris Pariisis või Londonis. Siis võid valida endale välja selle mudeli ja kui on riie, on kuskil riiulis siis nurgas olev mitte rätsep, kiir, aga nurgas olev masin, robot hakkabki sulle õhtu teatriõhtuks, ülikonda õmblema, ta õmbleb sul täpselt sellise, et ta sul just nimelt tänase päeva kõhukuse või kõhnuse juures läheb selga. Aga aastal 2011, kus me oleme, me oleme hädas sellega, et odav hiinlane on odavam kui, kui, kui selline kasulik masin. Ja nüüd küsimus on selles, et kas vahepeal on toimunud üks niisugune õnn maailmast, et hiinlastega minnakse nii tülli, et see rämpskaubandus tõkendatakse, mis tekitab siseturul kunstliku defitsiidi ja see tuleb asendada masinaga. Sest praegu on hiinlane odavangu masin. Aga see võib ka ju lihtsalt minna, nii et äkki ühel hetkel linn ei ole odavam kui masinast hiinlane on läinud järjest kallimaks. Nojah, 20 aasta jooksul ei ole, seal on ju miljard hiinlast, kes elab veel täna siukses õdusas kommunismi ja ja, ja, ja noh, ütleme niisugune nälja piiril toimetuleku piirile, häda vaevult seal seda ressurssi jätkub odavama hiinlase jaoks veel küll peaks olema ikka mingisugune kaubandussõda või sõda või mingi finantssüsteemi kokkukukkumine. See võiks mõjuda just väga hästi ja mina tahaks oma elu hämarikul käia või näha seda, et inimesed on jälle korralikult riides ja ei pea omal saapaid ja ja, ja kingi ja sussi sisse kandma. Mis Linnar, kes tagasi tuleb, mis, mis ametimees? Et ei ole ma selline, ma, ma usun seda küll, sellised personaalsed isiklikud asjatundmissfäärid kasvavad inimestel ja tegelikult üks huvitav asi, mis võib-olla hakkab silma, on see, et et, et inimeste oskused ei ole seotud mitte ainult ühe töö tegemise või ühe valdkonnaga, sa võid olla nii-öelda meister mitme töö peale, sa võid olla asjatundja mitmes vallas, sa võid samaaegselt pidada talu väikest talu elamist samaaegselt olla ka turismiäris samaaegselt olla ka pedagoog, samaaegselt võid olla ka nõustaja ja samaaegselt vaid olles aga vabariigi parem numismaatikud öelda online ärikorraldaja ja veel kaasa lüüa erinevates muudes tegevustes. Ja ja ma arvan, et, et see on nagu eraldi teema võiks olla huvitav. Te olete ikka, ööpäev on 24 tundi ka aastal 2031, aga inimeste personaalses eluruumis, mida ma teen selle 24 tunni jooksul mingi ajama, puhkan ja magan ja mingi ajama, vaid on söömisega mingi aeg. Võib-olla liigutatakse mu keha ühest punktist teise, vabadus kasvab kindlalt, vaat ja see ongi huvitav küsimus, et kas ma alles jäänud ajast teen rohkem tööd ja näen vaeva ja ei ole pigem rahul sellega, mida ma teen oma tööks või kas ma rohkem naudin, olen rahul ja rohkem jääb mul aega nii-öelda vaba aega. Ja kuidas ma edasi sisustan, kuidas küsi küsimusi esitada oskavad lõike ja ei, mul mul on ka äkki keegi sealt nagu kes saadet kuulavad, oskavad omalt poolt arvata ja vastata, kirjutada foorumisse, et kas aastal 2031 on inimestel kumulatiivselt meil Eestis vaba aega rohkem või on seda vaba aega vähem, kas me oleme orjad või mis asi üldse on vaba aeg? Tõenäoliselt töö ja vaba aja. The piir kah hämmustub just nüüd aga et kas see ööpäeva jooksul on mul sellist nagu nagu naudinguid rohkem või on mul seda vaeva ja viletsust? Tihtilugu öeldakse niinimetatud töölt tagasi on väsinud, ta pidi tegema mingeid asju, aga kui ta tööle üldse ei lähegi seal, kus ta on, seal ta teebki tööd. Juba mina tänasel päeval ju töötan üsna palju kodus ja kui on ikkagi tunne, siis teen lõunauinaku, mis väsinud pärast seda olen. Aga, aga kui ma sind praegu kuulan, siis ma vaatan kaugusesse ja mõtlen, et mismoodi võiks välja näha selline või, või töö iseloom meie Toompea 101 mäetöölise tööpäev või kuidas see nagu välja näeks, kas ta, kas nad üldse peavad seal kohal käima, võib-olla peavad oma talu, teevad? Ma ei pea käima juba täna, ei oot-oot. Tähendab, nad peavad kohal käima seda don ajaga kinni, see on nagu ühe lehmapidamine, et seda piima suurt pole, aga, aga sa oled kogu aeg kinni, sest sa pead kas lüpsma või toitma, et võib-olla tulevikus näiteks parlamentlus või noh, ütleme see esindusorgan, on ta siis seal Toompea 101 vaprat mäetöölist või, või on seal linna või valla volikogudes, et kus nad, kus nad ollakse, et tegelikult võib-olla tulevikus eelistatakse just nimelt seda, et need inimesed, kes on sinna valitud, on, on tuntud ja tugevad oma erialatööl ja muuhulgas otsustavad ka riigiasju nii nagu ütleme keskaegses Tallinnas, kus sa pidid ikka olema oma igapäevases majandustegevuses olid sa siis kaupmees või käsitööline, sa pead olema tugev, mõtlesin traadiltzee valitudki niuksed, kes oma asjadega muidu hakkama ei saanud, aga mis mõtet on sinna valida teiste teiste saatust otsustama? Väga hea, kuulame muusikat aastast 2011 ja siis räägime edasi aastast 2031. Eesti ansambel nimega autlaud ja lugu Horrars raadio kahes saates tagasi tulevikku ja stuudios on Linnar Viik, Hardo Aasmäe. Räägime aastast 2031 ja, ja tuleme natukene tagasi sinna, et rääkisime sularahas sellest, et Linnari arvates on kaduv nähtus. Aga on veel see küsimus aastal 2011 paljudel meist, et rahakott on läinud jõhkralt paksuks, seal vahel on tohutu hulk plastikkaarte ID-kaart, mis on kõige tähtsam kaart nendest ja siis ports igasuguseid kliendikaarte ja juba praegu, eks ole, veeretatakse mõtet, et kas on võimalik, äkki kõik need kliendikaardid lükata sinna ühe ID-kaardi peale, nii et sul siis lõpuks näiteks aastal 2031 on ainult üks kaart seal peal on kõik, mis seal on sul vaja või hoopis miks üldse kaart, miks ei või olles juba mingi kiip, sõrmejälg või midagi veel ulmelise nina paneme mingisugusesse svammiga auku? Kui silma silma võrkkest, eks ole, mida erana kõik inimesed juba praegu Kell kõnnivad ringi ühe seadmega, mis kõike seda võimaldab, selleks on mobiiltelefon, see on asi, mis on inimestega niikuinii kaasas, kogu aeg mobiiltelefoniga oleks võimalik meil ennast identifitseerida, selle peale erinevaid pakkumisi saada reaalajas, mitte just nii, et ma nüüd lähen sellesse kohta ostlema, mille sooduskaart mul on olemas, vaid ma tahan just seda konkreetset kaupa ja erinevad kaupmehed oskavad mulle reaalajas just praegu pakkuda seda konkreetset kaupa, olgu see teksapüksid, veol, kus üks väga hea tops värsket kohvi Nemad oskavad mulle pakkuda siis kui mina tahan mingis kohas seda ja, ja ma arvan, et kui me räägime sellest, et mis siin, mis siin nagu inimesed nagu 20 aasta pärast endaga kaasas kannavad pidevalt. Et praegu võtad nagu, noh, kujutad ette, et kui politsei võtab su kinnisütleb, tehke taskud tühjaks, võtmeid, münte ja rahakoti ja mobiiltelefon ja kellel veel mingisugust pahna välja tuleb, võib-olla sigaretid tulevad välja. Et 20 aasta pärast ma arvan, et sellist asja nagu rahakotti ei tulegi seal taskust välja. Pealegi ei olegi olemas, küll aga on olemas selline personaalne kommunikatsiooni seade, tõenäoliselt praeguse hetke enda mobiiltelefoni mõõtu seade millega mul on võimalik ennast valdavas enamuses elusituatsioonides kogu riigi territooriumil identifitseerida, selle abil makseid sooritada ja, ja sellega ka nii-öelda oma baassuhtlusvajadused ringi liikudes ära rahuldada. Kõlab loogiliselt, see asendab ka siis näiteks koduvõtmeid ja automaatika. So avaneb kõige lihtsamalt selle ka juba praegusel hetkel on valdavat enamust aastal 2011 toodetavaid autosid võimalik avada mobiiltelefoni abil või väga väikese raha eest paigaldada autodele seade, mis auto uksed avab mobiiltelefoniga. See, kuidas siis nagu pärast seda auto käivitub seal sees, kuidas starteri nupp noh nagunii kentsakas kontsept, et sul on vaja mingit võtit, mida keerata. Tänapäeva auto. See on ka nagu väga imelik asi, et seal on vaja keerata mingi kotid päripäeva. Ja siis auto läheb käima selle peale sellel aktil sellel päripäeva võtme keeramise aktil ei ole auto käivitamise protsessiga mitte mingit seost. See lihtsalt oleks relikt, mis on veel alles jäänud, selle asemel võib-olla start-nupp, nagu paljudel autodel on stopp nupp, nagu paljudel autodel on. Ja see on, see on lihtsalt tehnoloogiline harjumus. Paraku. Aga räägime edasi nüüd sellest kui taskust tuleb meil tulevikus välja siis üks seadeldis, mis ongi meie pikendus tehnoloogilises maailmas ja millega me saame ära ajada kõik need asjad, mida just nimetati ja mis kõlab täiesti loogiliselt, et 2031 niimoodi on siis kas see, mis on praegu aknast, kui me vaatame välja? Me näeme Tallinnat, me oleme 10. korrusel raadiomajas Gonsiori tänaval ja kas see siluett, kas see, kas see linn sellisena On, vastab see, vastab see veel sellele, mis me praegu näeme või erinev näiteks konkreetsete metallin. Kui me tänavatel kõnnime parkides kõnnime autoteed ületama ja eks ta on veel äratuntav või läheb ta juba väga ulmeliseks. No ütleme nii, et 20 aasta jooksul ei saa midagi eriti juhtuda. Sest kui Tallinna vanalinnas kinnistute piirid pandi paika kusagil 13. sajandil ei, peaaegu muutunud ei ole, siis noh, siin siin midagi teha ei anna. Võib-olla noh, ainult tuumasõda, noh, mis teeb kõik lagedaks, eks ole, aga mida ei tule, aga ometigi viimase 20 aastaga on muutunud linna siluett täielikult. Jah, aga samal ajal jällegi tänavate struktuur mitte eriti nii, nagu ta eelsaareni Suur-Tallinna projektis 20 sajandi algul paika pandi, nii ta nii ta enam-vähem ka läheb. Küll aga on siluetis muutusi mitte niivõrd struktuuris, kuivõrd siluetis muutusi. Ja 20 120 aasta jooksul vast see maja, kus me siin praegu oleme ja vaatame 10.-lt korruselt, vast see on ikka maani maha võetud. Ma loodan ja siia krundile ehitatud korralik rahvusringhäälingu hoone. Kuid ilmselt hoopis teistsugune. Tõenäoliselt 20 aasta pärast, kui hakatakse uut hoonet ehitama, ei kuhjata kõike siia kokku, vaid vaid vaid selle, kuidas seda nüüd öelda, ehitatakse nagu pihus hoone on minu kujutelm, et ka Tartus on oma ja Pärnu kesklinnas on oma hoone, kus siis ütleme, see rahvusringhäälingu hajub üle riigi laiali ja, ja pigem pigem pudeneb seda seadmetena väga paljude reporterite kodudesse või, või saate koostajate kodudesse ja mehed ja täna te peate siin kõik istuma, aga võib-olla 20 aasta pärast olete kõik kodus just lõunauinaku lõpetanud ja ja Meetken linnariga kuidagi jalule aetud ja me kusagilt kõneleme teiega. Võib-olla on see niimoodi lahendatud, suurt mahe pole vaja üldse. Mina loodan, et 20 aasta pärast on tekkinud selline huvitav asi, et kui kesklinnas või kuskil meie praegu hetkel nagu tiheasustuspiirkonnas võetakse vastu otsus, mingisugune hoone, kasvõi seesama asi on praegu hetkel maha võtta, maani maha võtta, siis selle asemel mitte ehitada uut suuremat ägedamat ja läikivamaks, vaid selle asemel saab bar. Et seda rohelist ruumi tekib juurde ja see funktsioon, mis praegu hetkel no sellel konkreetsel raadiomaja hoonel siin Gonsiori tänaval on see tõepoolest kandub kuhugile, kus tal oleks hea olla. Olgu, see siis seal tondi kandis, olgu see kuskil või pääsküla kivimäe kandis, olgu see ükstaspuha, kus kohas muidu toredas kohas, kus nendele inimestele, kes seda loomingulist tööd teevad, nad ei peaks kuskile karjakaupa kesklinna kokku koonduma. Siis olla loomingulised, olgu siis seal loomingulised, kus oli hea loominguline keskkond Aga tuleme veel selle Tallinna ilm juurde äkki tagasi ja laseme eetris arhitektuurikeskuse juhataja Ülar Mark, kellelt me võtsime samuti kommentaari selle kohta, et mille poolest siis erineb Tallinn tema arvates 20 aasta pärast sellest Tallinnast, mis on meil siin praegu. Ma arvan, et siin on mitu aspekti, mis seda muudavad, ja üks selline aspekt kindlasti on see info ja kommunikatsioonitehnoloogia, mis on ka linna jõudnud. Kui ta siiani on ainult arvutitest, siis siis jõuab ta ilmselt linna kuidagi läbi läbi selle, et reklaame on tohutult palju ja ja kaameraid on turvakaalutlustel palju ja, ja ilmselt ka mingid mobiililaadsed, telefonid tegelevad nende interaktiivsete seinte Sisvee, reklaamide muutmisega ise oledki oma mobiiltelefoni positsioneerimine, on selline linnamuutev rakenduste võimalused, näiteks sul ei ole tõkkepuudega muud vaja, kui lihtsalt, kui sa sisened linna autoga, siis sul lihtsalt positsioneerib automaatselt seal raha maha, mis tähendab, et et võib-olla tõkkeid ja asju jääb vähemaks, siis kindlasti on muidugi jalgrattaid linnapildis tunduvalt rohkem ja autod on tunduvalt väiksemad energiasõbralikumad. Ja ma eeldan, et ka ühiskondlik transport on 20 aastaga teinud suure hüppe edasi. Võib-olla üldse on see küsimus, et kui nüüd julgeolekust ka rääkida, siis ilmselt tekib suhteliselt palju juurde sellist tarastatud piirkondi kahjuks et ühest küljest nagu justkui peaks toimuma selline vabanemine, aga pigem on tendents näha, et selliseid Ameerika saatkonna suuruseid või piiratud aiaga piirkondi tekib pigem ikkagi juurde. Aga nii, kokkuvõtteks usun ma, et arhitektuur on jälle tõusuteel seetõttu, et inimesed oma tehnoloogilistes muredes on hakanud jälle nii-öelda keskkonnale rõhku panema. Keskkond on see, millega saab inimeste elujärge parandada. Nii kõneles siis Ülar Mark, kes on arhitekt ja arhitektuurikeskuse juhataja aastal 2011 nõustuda või mitte nõustuda heidel miskit kõrva, millega ta ei nõustuks, küsiks niimoodi, pigem. No üks asi on mingi paratamatus, noh mis on selle nõustumise või mittenõustumise vahel, et kui me praegusel ajal vaatame tahame vanalinnaosa, mis ehitati siis 60.-te aastate algul keskele, esialgu tema iga määratud 25 aastat siis paberi peal pikendada seda 40-le, et meil saab kohe 50 aastat täis. Tõenäoliselt see linnaosa, niisugune betoonehituste rajoon piirkond on ilmselt asendatud, millega asendatud, see on juba teine lugu. Aga paratamatus see on, sest seda 20. sajandi keskpaigani sihukeste prügiehitust on linnas üsna palju. Ja see ei too kaasa otseselt tänavate struktuuri muutus nagu, nagu vana vanas Tallinnaski. Krundid jäävad samaks, maju ehitatakse, ümber, täiendatakse kaasajastatakse ja tõenäoliselt mingi mingi mingi sedalaadi asi on, on paratamatus. Mingit mingit muud varianti nagu või. See, et inimene mööda linna ringi liigub ja selle ringiliikumise käigus temast jääb jälg maha ja seda tema nii-öelda ringiliikumise plaani, see, et ma tahan nüüd sinna kohta välja jõuda ja kui ma seda ette teatan ja väga paljud inimesed seda ette teatada, et ma nüüd tahan tööle minna siis selle juures nii-öelda logistika planeerimine kindlasti linnas on võimalik, aga seal ulmeline ainuüksi sellepärast, et nii-öelda avalikul sektoril maksumaksjal ei kumuleer kokku niivõrd palju vahendeid, et seda seda lihtsalt ellu viia. Tehniliselt on see võimalik, see on isegi hästi tore oleks mõelda selle peale, et et kõik need inimesed, kes hommikul üles ärkavad ja tahavad jõuda kella üheksaks kuskile kohale, et nad teataksid või täpsemalt, et meil on arvutisüsteem, mis teab, et see inimene, kellega koos on kaasas, selline mobiilne seade peab jõudma tõenäoliselt 95 või 98 protsendise tõenäosusega kella üheksaks sinna kohale ja sellele vastavalt. Me püüame planeerida oma ühiskondliku transpordiga või hoida lahti kuskil liiklusteid. See on, see on väga ilus mõelda ja seal arvutitele, kellele meeldib väga arvutada, oleks superrõõm, oleks nende jaoks, nad saaksid ööd ja päevad läbi arvutada ja oleksid hästi õnnelikud seejuures aga aga päriselus seda kaunist unistust ellu viidud. No see ei tasu lihtsalt ära, sellepärast et inimesed teavad ise, kuidas tööle jõuda, see on odavam ja lihtsam, et mitte seda asja nii keeruliseks ajada, lõppude lõpuks kõik maksab, eks ole, noh, hea küll, avalik sektor ei maksa kinnishakkad ise maksma selle eest, et keegi ütleb sulle, kus tööle minna, lõppude lõpuks ikkagi teinekord on jala lihtsam minna ja pole siin üldse mingit nihukest keerukust. Aga aga, et jalgrattaid on rohkem Ei usu mina väga seda jalgrataste juttu pärast just nimelt kliima pärast, asi on selles, et me ikka oleme siukse koha peal, et et kui sa ikkagi tahad korraliku liigesepõletiku ja radiku liit, eks ole, siis ikka ole vapper jalgratta varases nooruses ja püüa kuni lume tulekuni ikka jalgrattaga ringi sõita. Nii et noh, tähendab, see jalgrataste jutt on natukene ütleme ei ole kliimapärane küll, aga mis võib-olla suundumus 20 aasta jooksul. Et see linnade valgumine otseses mõttes vast ehk pidurdub või peatub seoses energia kallidusega meie elulaadi juures, noh, ilmselt see, et on kaks kodu, on mingi maa ja linnakodu või noh, nagu vanarahvas ütles veel paarkümmend aastat tagasi, et Mul on mul on see vanemate kodumaale, aga linnas on korter. Et, et noh, see sihuke niuke mõisamehe elu, noh selles mõttes, et mõisameestel oli ka ju linnas vanalinnas olid nendel siis võõrus majad, kus nad siis sind talvitusid, oma intriige sepitsesid ja suvel olid nad siis oma oma härberites, eks ole, kus viin aeti. Noh, see oli niisugune 100 aastat tagasi mõisameeste niisugune komme ja eks, eks see on meile nagu eestlastele üle tulnud, nii et tõenäolise kesklinna olulisus kus noh, piltlikult öeldes nagu 2001. aastal soovitatakse, et et astu päevas 10000 sammu, eks ole, et see oleks täis, siis käiakse tööl ja kodus ja puhkehetkel käiakse lihtsalt jala ära ja pole siin mingit jumalat juhtima. Arhiskuusele. Aga see on tarastatud piirkondi, rohkem ütles ta, et inimesed inimestele meeldib ennast müüridega ümbritseda. Vaat kõhklen mina selle koha peal, ma nagu ma nagu kõhklen selle koha peal. Minu tähelepanek näiteks on selline, et näiteks siinsamas Tallinnas Kristiine linnaosas käisin paar aastat tagasi korterit otsimas erinevates piirkondades ja seal ma tõesti sattusin lihtsalt kogu aeg ummikut, sest see jälle oli mul aed ees, jälle oli aed ees, ka suurte majade hoovid olid kõik niimoodi kinni müüritud. Jäi mulje, et inimesed elavadki nagu vangis, ma väga vabandan nende inimeste ees, kes seal elavad ja mistõttu ma tõesti loobusin mõttest minna Kristiines elamast, ma ei tahtnud minna kuhugi nagu sellisesse nagu piiratud ala sisse elama ja hoida. Kas selline Kristiine lik mõtlemine? Ei, aga see on veel kord kristiine inimeste ees levimas, seal seal ei ole. Midagi, see on 19. 20. sajand, kus, kus oli ju linnakortermajad, olid ju hoovisüsteemis, oli meie hoovi poisid ja naaberhoovi poisid, see pole nagu mitte midagi uut vahepeal see niisugune vaba planeerimine muutis kõik, kui kõik, ütleme, majade hoovid nagu läbisõiduhoovides ja inimestele see ei meeldi, lihtsalt küsimus on selles, et et kui sedalaadi Tarastane läheb nagu omasoodu, et siis ta muutub kõigile ebamugavaks ja on vastuolus avalike huvidega, et sa, sa ei pääse läbi, see on korralikult läbiplaneerimata, kuidas inimesed pääsevad jalagudes jalgratast autodega. Kuidas kiirabiautod, kas tuletõrje kohale pääseb iga mees omavoliliselt siin Tarastab, noh siis on muidugi probleem, aga aga iseenesest see sinu koduukselävi, kus on ka kortermaja, ei ole igaühe jaoks läbisõiduhoov, eks selles mingisugune hubasuse hubasuse mõte ju tegelikult on. Kui tulla tagasi selle ühistranspordi juurde, siis millised võivad need seadmed olla, mis, millega inimesi näiteks Eesti linnades liigutatakse ühest kohast teise. Millisest seadmest täna puudust tunnete ja arvata, et 2031 võiks olla olemas, et te ise ka rohkem kasutaks? No mina arvan, et juba praegu ju 65 protsenti tänavatranspordikuludest on ju avaliku sektori kulu ehk maksumaksjad, maksame kõik, eks. Eks ta tõenäoliselt selleks ajaks oleks mõistlik, et oleks üks üks avaliku kasutusega tänavaosa ja tasuta, et oleks autoga vaja vähem sõita ja ja see oleks vast Ühesõnaga, et ühistranspordi pileti ei maksaks midagi No ja muidugi sellepärast praegu kulutame piletisüsteemi ülalpidamisele, seal turvamärgid trükitakse, kusagil müüakse, keegi arvestab käibemaksu ja peame seda munitsipaalpolitseid üleval, kes siis jäneseid püüab ja ja samal ajal Leidsime veel ühe ameti, mis võib-olla ära kaob. Noh jah, eks ta siis võib-olla tegeleb selline poliitiline nali aastast 2011 ei tea midagi. Ja sellepärast, et ta võib olla tegeleb koera, koera kaktustega, eks ole, noh ja kodanikega, kes need sinna oma hoolealuste puhul maha jätavad, aga tõenäoliselt üks suurem reform oleks küll see tänavatransport oleks pigem pigem tasuta, see tooks üldist kokkuhoidu. Linner? Jah, ühiskondliku transpordiruum on, on minu jaoks küll mõistetav, tema, tema atraktiivsus kindlasti kasvaks sellega, kui mul oleks. Kui mul oleks Tallinna elanikuna selline, ütleme 50 eurot aastas täiendavat, sellist ühiskondliku transpordi maksu ja selle ka ma saan teda nii palju, kui mul parajasti vaja on teda ükstaspuha, kuidas ja mis viisil kasutada ja ta oleks kõigele siis ta rohkem avatud, rohkem kasutatav ja, ja, ja mind see, see ei häiri, et see ei ole minu privaatruum, kus kohas ma saan ringi liigelda suures ummikus nagu raadiot võib igaüks kuulata, siis, siis täna, mis on avalikus kasutuses, tema üks osa on ka seal liikuv ühistransporti ega siis aastal 2011 pole ju teab mis leiutise. Sõitke täna Gibraltari Gibraltaril kogu tänavatransport tasuta, väga hästi toimib ja põhiliselt võitlus, see on võitluseks autode noh, ütleme autoliikluse vastu, kuna seal tõesti tänavad on kitsad ja, ja, ja see kõik on võimalik, see pole ju mingi mingi mingi, aga millega nad sõidavad, ma arvan, et see vahepealne hüppe selliste nii-öelda hübriidajamite poole või see, et sul on kombineeritud sisepõlemismootorit mingi elektriga, see väga võimalik, et on üks nendest noh, nii-öelda 20 aasta pärast veel eksisteerivatest, aga kindlasti suund on selle poole, et meil on. Meil on võimalikult palju kasutusel elektri jõul ühest punktist teise liikuvaid seadmeid. Vähemalt nendel seadmetel, millel on teada, et ta punktist A punkti B sõidab iga päev regulaarselt näiteks seda siis kasvõi ühiskondlik transport. Äkki saadaksegi vesinik, mootor valmis töökõlblikuks? 20 aastaga. Vot ei julge veel uskuda, aga, aga see, ma olen väga kõhklev sinna teha, lihtsalt mõtlen, et noh, et kuhugi võiks minna. Aga küsime nüüd ära saate viimased küsimused, mis saavad traditsiooniks tagasi tulevikku saate juures ja kiired vastased, palun, milline raha on Eestis käibel 2031, esimene jaanuar. Linnar. Sama mis Soomes ja Saksamaal. Hardo. See raha, mis on käibel Venemaa ääre peal. Kui palju elab Eestis inimesi? 2031, esimene jaanuar? Umbes sama palju kui praegu. Ma ütleks, et 10 protsenti vähem kui praegu. Kas kamašokolaad ametliku nimega kamatahvel on veel poelettidel? Eks ta ikka on harjumuse jõud on nii suur. Jah, jaa, teema valmistamist tantsitud välja kümnetele kümnetele erinevatele väikekaupmeestele ja toodetakse Keenias ilmse odavuselt. Milline on 100 meetri maailmarekord 31. aasta alguses? Eks ta umbes sama olemis praegu ma arvan, et üheksa, seitse, viis. Ahaa, element läheb. Praegu on juba üheksa, 58, ei ole, oleks vist. Või nõi ole, äi ole aeglen käia ei läinud. Meil on Usain Bolt olemas. Nii et lihtsalt, mis, mis siis jääb kas jäätest Usain Bolti üheksa, 78 ei, ma arvan, et sealt on võimalik maha lõigata, aga midagi lõigatakse ikka jah, aga see mahalõikamine tuleb. Rajult öeldes tuleks. Kümnendik on väga rajult maha lõigatud. Väga pessimistlik, vaadates, mis viimasel ajal toimunud on, aga väga huvitav, siis viimane küsimus, mis te arvate, kas maaväliste tsivilisatsioonidega on saavutatud teaduslikult tõestatud kontakt? Ei? Jaa ei seal ei juhtu sellega midagi. Suur aitäh, Linnar Viik ja Hardo Aasmäe. Loodame teid kunagi selles formaadis taas kohata ja oli väga huvitav ja viljastav, see vestlus siin ja meie foorum aadressil R2 ee kaldkriips tagasi tulevikku on avatud 24 seitse samamoodi meie meilikaste aadressil tagasi tulevikku, et ERKE ning me oleme siis eetris tagasi järgmisel reedel otsesaatena kella ühest kolmeni ja korduses igal laupäeval ühest kolmeni ja no loomulikult te võite meid kuulata ka aastal 2031 uuesti. Seniks kõike head teile. Saadet juhtis Erik Moora ja Mart Normet. Head päeva jätku.