Tervist asel sügisel aasta mäe traditsiooni, kus korra kuus, räägime vikerraadio stuudios peaministriga. Tere tulemast peaminister Andrus Ansip. Tere päevast. Saadet teevad täna Lauri Hussar ning Arp Müller ja teemadest. Keskendume Euroopas, majandusele, euroliidu tulevikule laiemalt ja samuti Eesti riigieelarvele. Ja kui saate lõpus aega jääb, siis puudutame võib-olla teisi teemasid ka, nagu näiteks elektrihinna tõus või meie muuseumides toimub. Aga alustame. Põleta omast, milleks on eurotsooni tulevik ja liitumine Euroopa finantsstabiilsuse fondiga. Alles eile arutas riigikogu rahanduskomisjon esimest korda sisuliselt seda teemat siis liitumist Euroopa finantsstabiilsusfondiga. Kriis euroalas eskaleerub kohutava kiirusega. Täna oleme tunnistajateks uudistele, et Kreekas algab üldstreik. Meeleavaldustel süüdistatakse Euroopat kõikides nende hädades. Härra peaminister, miks me peaks sellises olukorras kreeklasi aitama? Kui me räägime EFSF-ist või räägime tulevikus ka ESM-ist, ehk me räägime siis Euroopa liidule oma rahvusvahelise valuutafondi loomisest, siis me ei räägi ju mitte ainult Kreekast ja, ja isegi mitte peamiselt Kreekast. Kunagi sõda polnud veel lõppenud. Sõdivate riikide finantsjuhid kogunesid Ameerika Ühendriikides Bretton Woodsi, see leppisid kokku selles, missugune mõlema sõjajärgse maailma finantsraamistik ja selle pettum. Woodsi süsteemi järgi asutati ka siis rahvusvaheline valuutafond ja kui Eesti võttis kasutusele Eesti krooni 92. aastal, siis ta kohe otsustas liituda rahvusvahelise valuutafondiga. Meil ei olnud mitte mingit diskussiooni selle üle, et kas mõistlik otse loomulikult see oli väga mõistlik, see oli väga vajalik, sest kõik saavad aru, et ilma tavalise vastastikuse abistamise kassata oleks ikkagi väga riskantne oma valuutat pidada. Ja praeguseks meie osalus rahvusvahelises valuutafondis on suurusjärgus 150 miljonit eurot. Ma ei tea, miks ei võetud nõuks siis kohe, kui euro kasutusele võeti, Euroopa liidus luua ka eurotsoonisisene vastastikuse abistamise kassa, aga igatahes praegune ülemaailmne finantskriis on teinud selle kõigile täiesti selgeks, et eurotsoon ilma taoliselt. Ta omab valuuta fondita edasi eksisteerida, noh hästi ei saa. Ja kui me selle äratundmiseni enam ei jõudnud, et meil sellist fondi läheb, no siis teeme selle fondi ära. Aga praegu meie, see siseriiklik debatt ja isegi mitte ainult siseriiklik võt teistes Euroopa Liidu liikmesriikidest, täpselt samamoodi on keskendunud eelkõige Kreekale. Kui me räägime Oma väikese IMF-i tegemisest rahvusvahelise valuutafondi tegemist Euroopa liidu jaoks siis me tegelikult mõtleme kogu aeg Kreekale ja loomulikult meile tundub, et ega need kreeklased õieti midagi teinud ei ole. Tõtt-öelda kreeklased on praegu üksjagu palju kärpinud juba. Aga nad ei ole kärpinud nii palju, kui nad on pidanud kärpima. Nad ei ole muutnud maksusüsteemi nii efektiivseks, kui nad oleksid pidanud muutma, et nad ei ole erastanud nii palju ettevõtteid, nagu nad oleksid pidanud tegema ja ehkki nad on teinud vähem, ma mõtlen, Kreeka valitsus on teinud vähem, kui nad oleksid pidanud tegema. Rahvas on endiselt rahulolematu. Teame, et Kreekas on praegu aktuaalne riigitöötajate palgakärbe, umbes 30 kahjumlikku riigifirmad tuleb sulgeda, tervishoiukulutusi tuleb kärpida. Pensionitele seatakse limiit 20000, riigitöötajat koondatakse. 150000. Riigitöötajat suunatakse tööreservi tähendab sisuliselt ikkagi mõneks ajaks madalama palga peale suunamist, et seejärel nad koondada. Ja on täiesti loomulik, et inimesed õnnelikult Kreekas küll ei saa olla, aga nii rahvusvaheline valuutafond kui ka Euroopa liidu poolt loodud või loodav EFSF EFSF tegelikult on loodud juba, aga, aga tema laenu andmise tingimusi muudetakse kui ka loodav ESM annavad hädas olevatele riikidele laenu abi ainult rangelt tingimuste täitmisel. Kui hädas olev riik, kes tahab laenu saada täidab teatud tingimused. See tähendab, et kärbib kulutusi, viib läbi struktuurseid reforme suurendab maksu kogumise efektiivsust, kui tingimused täidetakse, järjekordne laenumaksja, saadakse, kui ei täideta, laenumaksed ei tule. Ja nii on rahvusvaheline valuutafond juba kogu selle teise maailmasõjajärgse perioodi hädas olevaid riike abistanud ja me ei ole ju märganud seda, et, et rahvusvaheline valuutafond oleks pankrotistunud. Vaat vastupidi, ta on aina tugevamaks muutunud. Ta on ainumõjuvõimsamaks muutunud. Miks me peaksime arvama, et kui me loome stabiilsusmehhanismi Euroopa liidu jaoks, siis meie oleme kuidagi kehvemad selles asjaajamises, kui meie oleme rahvusvahelise valuutafondi asjaajamises, sest rahvusvaheline valuutafond on ka Eesti fond. Meie raha on seal. Kas on ikka õige, võrreldav rahvusvahelist valuutafondi EFSF-i Rahvusvahelisele Valuutafondile ei ole eesti riik andnud mingisuguseid garantiisid, nagu näiteks nüüd EFSF-ile, mis on ligi kolmandik. Ta tõele, kui ma ütlesin, et meie osalus on umbes 150 miljonit eurot siis ma ei pidanud silmas seda, et me oleksime kogu selle raha ära maksnud, muist sellest on, on praegu veel meie maksekohustus ja, ja lehtedes on ka kirjas olnud see, et, et me ei ole veel isegi Eesti sees täpselt otsustanud, kes maksma peab, kas vabariigi valitsus või Eesti pank. Aga jah, me oleme maksnud raha Rahvusvahelisele Valuutafondile seal meie maksumaksja raha ja täpselt samamoodi meie paneme vastastikuse abistamise kassasse raha ka siis, kui, kui jutt on eurotsoonisisese vastastikuse abistamise kassa loomisega, garantiide suurus ei ole ikkagi võrreldav. Nojah, garantiide suurus ei olekski võrreldav, aga, aga sularaha sissemaksed on täiesti võrreldavad. Kui me loome ESM-i ehk siis alaline Euroopa stabiilsusmehhanism, mis tuleb pärast seda, kui see ajutine kiireloomuline EFSF oma tegevuse lõpetab aastal 2013, esimesest juulist hakkab juba uus mehhanism tegutsema ja see ajutine, millega liitumine praegu aktuaalne anud lõpetab oma tegevuse, siis sinna tuleb sisse maksta 148,8 miljonit eurot. Ja garantiide maht kokku on 1,1 miljardit 150 miljonit eurot. Öelge härra peaminister, miks see EFSF-iga liitumise otsuse eelnõu on tehtud kiirustades ja ülejala. Tartu Ülikooli riigiõiguse professor Ülle madise ütles eile siinsamas stuudios et riigieelarve baasseadus vajab selle otsuse eelnõu heakskiitmisel kohest täiendamist. Põhjendan ka nimelt eelnõu seletuskiri näeb ette, et juhul kui Kreeka ei maksa tuleb meil paari päeva jooksul EFSF-i poolt nõutud rahasumma välja anda ja see mehhanism peab olema riigieelarves kirjas, sellepärast et seda raha on vaja sellisel hetkel kohe. Jah, see on nüüd küll juristide vaielda, et kas selleks, et autoriteet ornaga teised autoriteedid, kes ütlevad, et kõik rahalisi kohustusi ei pea ja ei saagi üks riik võtta eelarve baasseaduse alusel. Meie põhiseaduses on olemas paragrahv, mis näeb ette riigile rahaliste kohustuste võtmist ja see paragrahvi eelda sugugi ainult riigieelarve baasseadust, see kasutamist. Ma ei tahaks nüüd osalusega EFSF-is või tulevikus ESM-is võrrelda kuidagi võimalikku sõda või muud taolist ekstreemset situatsiooni, aga keegi ei kujuta ette, et sõjaolukorras hakatakse siis Riigikogus korraldama pikkade ajavahedega kolm lugemist, selleks et hakata siis riigieelarve seadust muutma. Et teatud erilistes olukordades põhiseadus annab õigusega kasutada teisi finantseerimise võimalusi. Eelarve baasseadus pole mitte ainult ainus seaduslik alus selleks, et riigile rahalisi kohustusi võtta. Aga samuti Saksamaa konstitutsioonikohus on teinud väga põhjapaneva otsuse, kus ta on öelnud, et parlamendil on väga tähtis roll kogu selle kogu selle protseduuri juures, eriti selliste garantiide ja suuremahuliste garantiide juures. No vot, see on loomulikult, et sellisel juhul me ei saa ikkagi parlamendi otsusest üle ega ümber, järelikult riigieelarve baasseadus on ta Ei ole teil õigust, te räägite parlamendist, siis võrdub kitsendate parlamendi tegevusvabadust ainult riigieelarve baasseadusega. Parlament meil tegutseb ka põhiseaduse alusel ja keegi ei kavatsegi parlamendist mööda minna. Parlament võtab aluseks Eesti põhiseaduse ja selle alusel langetab oma otsused. See on väga lihtsustatud ja kitsendav lähenemine, kui, kui arvatakse, et, et ainus kohustuste võtmise viis riigile on läbi riigieelarve baasseaduse. Kujutagem ette olukorda, et maja põleb. Aga me räägime, kahe, ei lähe. Oma eelarvet muutma läbi kolme lugemise, selleks et hankida ämber ja, ja hakata tavanii, et loomulikult jah. Ma arvan. Meie põhiseadus on, ongi see, et läbi otsuse eelnõu ja kiire menetlus ongi võimalik kõike teha, et, et ei, meil ei pea olema kolmemenetlust mingisugust, väga selgelt paas seadustega midagi, et on võimalik palju piire. Sest seda konkreetset eelnõuga riigikogu kodukorra järgi ei olegi võimalik kolmel lugemisel menetleda. Ei no see on otsuse eelnõuks ja aga, aga ikkagi, et kui me, kui meil tekib kohustus, siis meilt nõutakse raha välja kiiresti. Kas sellisel juhul ei peaks olema ka mingi mingisugune mehhanism, mis arvestab seda, et on olemas ka mingisugune seaduslik alus selle tegemiseks? Jah, te nüüd lähete päris hüpoteetiliseks kätte ära tehtud, kõigepealt ei ole üldse kreeka, veel järjekorras keedeedee EFSF-ist raha saada teie juba Motata selle raha, mida siis EFSF kunagi võib-olla Kreekale laenab nende garantiide alusel, mis liikmesriigid on EFSF-ile andnud juba täiesti maha ja hakata siis sissenõuded riikidele tegema iga asi omal ajal ma tooksin veel kord rahvusvahelise valuutafondi näite. Rahvusvaheline valuutafond on andnud väga vaestele riikidele hädas olevatele riikidele laenu ainult tingimuslikult. Rahvusvaheline valuutafond ei ole ära kaotanud seda raha, mida ta hädasolijatele laenanud on. Vastupidi, ta on läinud aina tugevamaks. Miks me eeldame, et Euroopa liidus on tegemist häda pätakatega, kes oskavad ainult raha musta auku matta? Me näeme kas või Läti näitel seda, kuivõrd vajalik on, annad ühe riigi jaoks õigeaegne finantsabi. Ja Me teame seda, et kaks aastat tagasi Läti oli ja maailma kõige sügavamas kriisis defitsiit oli ligi 20 protsenti ja nad said rahvusvaheliselt valuutafondilt, see tähendab meilt ja Euroopa Liidult, see tähendab meilt abi ja nad tegutsesid väga efektiivselt valitsuses ja nende defitsiit sel aastal on 3,8 protsenti, järgmisel aastal 2,5 protsenti. Ja sellega nad on Euroopa. Hiljem raha, mis Lätti puudutab, ma olen teiega nõus, aga, aga Kreeka on ühe kord ühe korra juba Euroopa Liidu usaldust kuritarvitanud. Ma ei arva, et see oleks ainult üks kord olnud ja ma arvan, et, Ja seekord sain oma teistmoodi. Neid riike, kes on usaldust kuritarvitanud, on rohkem kui kreeka õigupoolest neid riike, kes kõige olulisemast ei usalda, kuritarvitanud neid, on tühine vähemus Euroopa liidus, ehk siis neid riike, kelle suhtes pole algatatud ülemäärase defitsiidi menetlust läbi terve kriisi on andnud ainult kolm. Need riigid on Eesti-Rootsi ja Luksemburg. Nüüd on neile lisandunud neljandana soome, kelle defitsiit on jälle väiksem kui stabiilsuskasvupaktiga lubatud ehk siis alla kolme protsendi. Nii et meil on neli riiki, kes pole usaldust kuritarvitavad. Kreeka majandus on väike, aga samal ajal me näeme, kuidas Itaalia olukord halveneb järjest ja spetsialistid on öelnud, et praeguseks välja töötatud skeemid ei aita, kui hätta satub Itaalia. Milline on teie prognoos, mis saab siis, kui kätte satub Itaalia? Mina näen Itaalia majandust väga konkurentsivõimelise majandusena, jah, investoreid ei näe. Ma ei ole sellega nõus, et investorid ei näe investorit. Ehk siis rahvusvaheliste finantsturgude usaldus Itaalia suhtes on kõikunud, aga mingisugust usalduse kaotuse trendi ei ole küll praegu võimalik täheldada. Itaaliaga on lugu selline, et nende valitsussektori võlakoorma koormus protsendina sisemajanduse kogutoodangust on on üksjagu suur. Ületab sadat protsenti SKT-st. Kui nüüd võrrelda maailma suuremaid majandusi, siis selgub, et valitsussektori võlakoormus Euroopa liidus on 80 protsenti sisemajanduse kogutoodangust Ameerika Ühendriikides 100 protsenti Jaapanis maailma suuruselt kolmandas majanduses pea 200 protsenti sisemajanduse kogutoodangust. Ja kogu aeg tuleb mingeid ekspertide arvamusi, kes arvavad, et Euroopa liidus on majanduse ja rahandusega kõige kehvemad kood. Ja nendes teistes riikides on lood päris hästi. Ehk siis, kui me võrdleme neid makranumbreid, siis me näeme, et päris nii see ei ole. Nüüd Itaalia kuidas finantsturud hakkasid kahtlema ja seepeale Itaalia kiirelt reageeris, koostas oma kärpeplaani. Ta usaldas finantsturgudel taastus väga kiiresti. Kuid siis, kui usaldus oli taastanud haljas otsustati või taheti otsustada, siis lõdvendada seda juba otsustatud kriisipaketi ehk siis taheti välja jätta sellest kehtist kõige rikkamatele inimestele mõeldud maksusoodustuste kaotamist ja muud taolist. Ja selle peale turud reageerisid jälle väga kiiresti. Eksis usaldus, kadus, intressimäärad tõusid. Ja Itaalia valitsuse reaktsioon oli ka väga kiire. Nad siiski otsustasid mitte leevendada seda, seda kriisimeetmete paketi ja turgude usaldus taastus. Itaalia majandus on muide väga konkurentsivõimeline majandus. Itaalia on Saksamaa järel Euroopa liidus tugevuselt teine, eksport ja Itaalia majandus on on väga heal tehnoloogilisel järjel, et Itaaliat ja Kreekat ei maksa meil küll mitte mingil juhul võrrelda. Kui Kreekas ekspordi osatähtsus sisemajanduse kogutoodangust ka võrreldes Eestiga on, on, on väga-väga pisikene siis Itaalia majandus on konkurentsivõimeline majandus ja, ja ma usun, et, et need finantseerimisprobleemid on nad suutelised lahendama. USA lahendab probleeme piltlikult öeldes mitte piltlikult konkreetselt konkreetselt raha juurde trükkides Euroopa keskpank ei ole seda teed läinud, Euroopa keskpank hoiab intressimäära madalal. Kui kaua selline praktika veel saab jätkuda? Ma ei ole nõus selle väitega, et Ameerika Ühendriigid lahendavad oma probleeme vaid raha juurde trükkides, jah, tõepoolest Euroopa keskpanga jaoks saksa majanduse jaoks kõige olulisem on hinnastabiilsuse hoidmine ja on kokku lepitud, et hinna tohiksid kasvada aastas kaks protsenti, see oleks optimaalne tulemus, nad ei tohi kasvada vähem, sest see mõjuks majandusele stagneerivalt. Aga nad ei tohi kasvada ka rohkem. Paraku praegu nad kasvavad rohkem, sest see vaesustab kõige haavatavam elanikkonna gruppi. Kuid pidagem siiski meeles, et Ameerika Ühendriikides on vastu võetud väga mahukas säästupakett ka Ameerika Ühendriikides avaliku sektori kulude kokkuhoid maksutulude suurendamine. On ülimalt aktuaalne teema ja me mäletame neid augustikuu esimeste päevade hääletamise ja Ameerika ühendriikides. Need olid ja just nimelt seotud ka kärpepakettidega, mitte ainult sellega, et otsustati siis lubada administratsioonil valitsussektori võlakoormust suurendada. Härra peaminister. Me anname välja garantii ligi kahe miljardi euro ulatuses, mis juhtub siis, kui Kreeka laenu EFSF-ile tagasi maksta? Jah, mul on kuidagi kurb, et ma räägin, et EFSF ei ole Kreeka ja, ja mitte kuidagi ei jõua see teieni. Ma loen siit otseselt eelnõu seletuskirjast, et nõue tuleb kohe garantii andja vastu ja meil tuleb koheselt hakata maksma. Teie peate loomulikult. Kas isegi mõeldavaks seda, et et kogu EFSF-i maht laenatakse välja Kreekale? Ma ei pea seda võimalikuks, aga ma pean võimalik ka mina, et mina ei tea veel tõene, meil tuleb paarkümmend või paarsada miljonit eurot välja käia, ka see on märkimisväärne summa. Nonii EFSF töötab selliselt seal ajutine meede kiireks reageerimiseks, kuna selle stabiilsusmehhanismi Euroopa stabiilsusmehhanismi loomiseks tuleb muuta aluslepingud. See tähendab märksa pikemat protseduuri kui, kui selle ajutise mehhanismi loomiseks vaja on. Et ajutine mehhanism kriisis olevate riikide abistamiseks Euroopas finantsilise stabiilsuse loomiseks on siis EFSF riigid annavad sellele eraõiguslikule. Aktsiaseltsile garantiid ja see EFSF nende garantiide alusel laenab rahaturgudelt vahendeid, mille ta omakorda siis rangelt tingimuste täitmisel laenab edasi hädas olevatele riikidele. No on ütlematagi selge, et mitte mingil juhul ei ole võimalik laenata seda kogu seda raha Kreekale. See on välistatud, see isegi mahuks sinna ära. Ja kui me räägime ikkagi tervest mõistusest lähtuvast. Pabist laenude näol, no siis me ikkagi eeldame, et, et nende laenukoormus peab pidevalt vähenema, peavad viima läbi struktuurseid reforme, mis nende finantseerimisvajadust vähendaks. Segad Kreeka puhul, kui me räägime EFSF-ist, siis me võiksime rääkida sellest, et, et sellest aktiivsest osast selles fondis see saab olema 440 miljardit kokku. No äärmisel juhul neljandik võiks minna Kreekasse. Siiani on tegelikult ka rahvusvahelise valuutafondi kogemus olnud selline, et tavaliselt, kui protsessid juba käima lähevad, siis need tervenemise protsessid, et siis nad tavaliselt toimuvad kiiremini. Aga on ka vastupidiseid näiteid. Ei ole põhjust arvata, et et see esimene kaotaja, kes oma vahenditest ilma jääb, et see võiks olla EFSF. Me ei ole näinud maailmas mitte kusagil seda, et rahvusvaheline valuutafond oleks olnud see, kes oma rahast kõigepealt ilma Kreeka puhul. Mitmed reitinguagentuurid räägivad valikulisest maksejõuetusest ehk Silectiv difootist. Mis, mida see tähendab? See tähendab sisuliselt seda, et erasektor, pangad on mõistnud, et ega nad loodetud tulu Kreekast ei teeni. Et nad ilmselt peavad restruktureerib oma laenud. Nad on nõus mitte oma investeeringut tagasi saama järgmisel aastal vaid 30 aasta pärast. Nad tegid investeeringu Kreekasse, lootes teenida 18 protsenti näiteks aastas. Aga nüüd, nagu me teame, on nad nõus ka 4,5 protsendiga aastas. Ja nii see kreeka maksekohustus hajutatakse pikemale perioodile ja see maksekohustuse pahto ka pidevalt vähendatakse. Just nimelt pangad, erasektor, need, kes Kreekale laenu andsid, need võtavad ka selles kriisis omale minu meelest kõige suurema koormusega. Majandusanalüütikud ja teie räägivad ikka täiesti erinevat keelt. Aga ei, ma ei ole jälle selle hinnanguga kindlasti kohe nõus, ma ei tea, kes on teie jaoks majandusanalüütik, aga, aga see jutt, mida mina räägin, see on majandusanalüütikute jutt ja, ja ma ei arva, et Euroopa komisjon või ülemkogu või Ecofin see on midagi väljaspool majandusanalüüsiseisvate. Ma arvan, et Euroopa keskpank ja Euroopa komisjon, Ecofin ülemkogu, need kasutavad kõige paremal tasemel majandusanalüüsi selleks, et oma otsuseid langetada. Ja täiesti vale oleks siis pidada analüütikuteks nurgataguseid, posijaid, taksojuhte, kes tihtipeale meedias suuremat kandepinda leiavad. Või kui tõelised, eks. No need kogud, mida te mainisite, on poliitilised kogud ja poliitilised otsused ei pruugi alati olla majanduslikult kõige mõistlikumad. See on poliitiline otsus, et hoida Euroopa liitu koos mõnel majandus julgem. Ikkagi väga tõsiselt vastu vaielda, sest et ma ei ole küll kohanud poliitikuid, kes sooviksid majandusele halba ega ka Eesti puhul on ja meenutagem möödunud kriisi on küllalt olnud igasuguseid tegelasi, kes, kes on õpetanud kogu aeg ja öelnud, et kõike, mida riik on teinud, on ta valesti teinud. Küll olen mina olnud roosade prillidega, tulnukas ja, ja kõike muud, aga mis on juhtunud? Me ei ole neid väga paljusid nõndanimetatud ekspertide õpetusi järginud ja Eestit on autasustatud kahe A-reitinguga. Eesti riigi rahandus on kõige paremas korras Euroopa liidus. Meie valitsussektori võlakoormus on kõige pisem Euroopa liidus 6,7 protsenti SKT-st. Meil on endiselt veel valitsussektori reservidest 12 protsenti SKT-s. Te olete väga paljud nõndanimetatud eksperdid, kes praegu häbenema seda, mida nad kunagi öelnud on ja mida siis need reitinguagentuurid ütlevad, miks nad on Eestile andnud nii kõrge reitinguga. Nad ütlevad, et eelkõige tänu taas valitsussektori rahandusele mitte ei pea nemad silmas siis seda erasektori rahandust. Ma ei taha nüüd erasektorite valitsussektorit kuidagimoodi vastandada, aga valitsussektori rahanduse korrasolek, see on eelkõige aluseks sellele, et Eesti riigireitingut tõsta. Nii et te peate ebatõenäoliseks, et vaatamata sellele, et me garantii anname, et meil tekib sellega seoses ka mingisuguseid kohustusi ja arvate, et Kreeka põhimõtteliselt Et kui me anname garantii, siis tõenäosus, et võivad tekkida mingisugused kohustused, kindlasti eksisteerib. Et seda illusiooni. Inimestel on õigus teada, mis siis juhtub, või juhul kui Kreeka ei maksa EFSF-ile tagasi. No seda ette, et kogu garantiisumma läheks kaotsi, seda ma nüüd ei julgenud küll kuidagimoodi tõenäoliseks pidada. Aga see ei ole ka võimalik, ainuüksi selle EFSF-i lepingujärgsest garantiid antakse 1,60 viiekordselt üle ehk siis nii või teisiti antakse välja vähem laenu, kui seda garantiid on, et see on täiesti arusaadav, et seda ei pea siinkohal rääkima. Aga, aga isegi kui tekib paarikümne miljoni eurone kohustus, on see ikkagi Eestile märkimisväärne kohustus. Ja kui see kohustus ikkagi jääb nii täitmata jätta, et ükskord ka restruktureerimisest mitte mingit abi ei ole, see võib, see selgus võib saabuda aastakümnete pärast. Võlausaldajad on sunnitud oma nõuetest loobuma, et nad siis jah, tuleb see kahjumisse kanda. Aga seda, et, et see juhtuks aasta-kahe pärast seda ei pea ma kindlasti tõenäoliseks, nii kiiresti need protsessid ei toimi. Aga seda maailmas on ette tulnud küll, et kreeditorid on kokku tulnud ja, ja otsustanud siis mõne laenusaaja puhul oma nõuded kustutada, sest et sealt selle laenu tagasisaamine nõude rahuldamine on olnud täiesti lootusetu. Aga ma ei taha seda juttu rääkida küll kuidagimoodi Kreeka kontekstis. Me ilmselt oleks olnud neid, kes oleks tahtnud kaks aastat tagasi rääkida täpselt samasuguseid lugusid siis Läti kontekstis üksjagu palju. Neil polnud õigus. No ma tahaks uskuda, et, et ka Kreekast rääkijatel ei ole õigus. Siiski, kui kaugele rahaliselt on Eesti nõus solidaarsusega minema. Praegu siis võetakse või antakse laenugarantiid 1,9 miljardi euro ulatuses. Ja see on umbes üks kolmandik meie riigieelarvest, milline võiks olla see maksimaalne piir? See ongi maksimaalne piir tulevikus samamoodi tulevikus ta väheneb. Tulevikus see kaks miljardit eurot väheneb, sest et EFSF on ajutine mehhanism ja EFSFi liikmesriigid ei tee sularaha sissemakseid arvestatavas ulatuses ja seetõttu tema laenu võtmise võime. Selle EFSFi laenu võtmise võime on, on suhteliselt väike, sest laenu võetakse sisuliselt nende riikidega Tiide alusel, kellel on kolveeaa reiting. Ja kui hakkab tegutsema esimesest juulist 2013. Alaline Euroopa stabiilsusmehhanism, siis Eesti garantiide maht väheneb ja see kahest miljardist saab 1,15 miljardit eurot. Tänu sellele miljard kukub ära. Tänu sellele võlakriisile on Euroopa majandus jahtumas väga suure kiirusega ja valitsus on nüüd saatnud riigikogu poole teele riigieelarveprojekti ja juba on kõlanud ka hinnanguid, et see on liigselt optimistlik ja siin ka majandusanalüütik Peeter Koppel on öelnud, et, et tõenäoliselt tema hinnangul juba järgmisel aastal saavad krokodillid taas kõvasti tööd, et kas te olete temaga nõus. Ei, ma ei oska temaga küll nõus olla, sest et meie eelarve koostamisel võtame aluseks parima ekspertiisi, mis meil kasutada on ja ma küll ei usu, et teie poolt nimetatud isikul võiks olla veel parem ekspertiis kusagilt varuks võtta, et tegemist on inimesega, kellel kindlasti. Tööandjate keskliit täpselt samamoodi on öelnud. Ma küll väga kindlalt väita, et, et nendel puudub igasugune võimekus ekspertiisiks. Et see on organisatsioon, kes saab kasutada teiste ekspertide arvamusega, et iseseisvaks ekspertiis sellel organisatsioonil puudub ja, ja me arvame, et ka meedia peaks tegema vahet Nende seisukohtadele, mis põhinevad tõepoolest majandusanalüüsi ja nende seisukohtadel, mis öeldakse välja lähtudes kõhutundest. Ja ka rääkides eelarve mahust, siis jah, ega arvamuseni mõlemalt poolt olnud Ühed ütlevad, et kolm protsenti majanduskasvu järgmiseks aastaks seda on liiga palju. Et ilmselt ikkagi majandus jahtub ja kasvu tuleb vähem ja siis tähendab see seda, et eelarvet tuleb jälle hakata kärpima. Teised jälle ütlevad, et kolm protsenti, arvestades seda, et esimeses kvartalis Eesti majandus kasvas üheksa, pool protsenti, teises kvartalis 8,4 protsenti ja kolmanda kvartali senine kulg on olnud ka väga soodus. Et kolm protsenti on ikka ülikonservatiivne. Et kui teha eelarve selle kolme protsendilise majanduskasvu alusel, siis valitsus, riigikogu eelarvega jahutab juba kasvama oma majandust liigselt maha. Näideksperte on küllalt palju, aga nimetage ja ühelt poolt on meil õpetajad, päästeametnikud, kes tahavad saada 20 protsendist palgatõusu. Just nemad on need, kes räägivad muuseas ka niiviisi, kas nende ekspertiis lähtub kõhutundest või mitte, selle jätame praegu täpsustamata. Aga, ja teiselt poolt on need, kes arvavad, et et parim riigieelarve on see, mis oleks hästi pisikene. Nullist võiks ta pisut erineda ja siis, kui ta erineb nullistajate, et siis ta võiks ka ülejäägis olla. Ma ei arva, et et riigielu riigi toimimine, see on ainult Riigieelarve tasakaalu küsimus, see on ka riigieelarve mahu küsimus kindlasti. Ja kui liigselt, eriti siis, kui, kui majandus ei ole väga selgelt veel kriisist väljunud seda majandust hakata siis reservide kogumisega kriisi ajal maha jahutama, et siis see kindlasti pole see, mida oleks mõistlik valitsus tegema. Aga kui siin juba õpetajate palkadest juttu oli, siis võiks pisut selle teema selle teemaga läbi käia, sest ajakirjanduses on sellest väga palju räägitud ja ja, ja kui siin pisut vaadata, palju on hariduskulud järgmisel aastal selle eelarve eelnõu järgi kasvamas märkimisväärne summa, ikkagi ligi 65 miljonit eurot kasvavad hariduskulud, aga, aga miks sellest siis õpetajate palkadeks midagi ei lähe? Sest see kasv tuleneb eelkõige nendest vahenditest, mille kasutamise sihtotstarve on vahendite andjate poolt ära määratud. Ehk siis põhiliselt tunnistagem, ka haridusvaldkonna kulude kasv tuleb Kyoto saasteühikute müügist laekunud vahendite investeerimisest haridusvaldkonda ja palgaraha Tyota vahenditest maksta ei ole võimalik ja kui me saame praegu rõõmustada, et meil kümned ja kümned koolimajad saavad hästi soojustatud, siis minu meelest on see hea. Me ei peaks ütlema, et, et kui me palgaks maksta seda raha ei saa, siis pole meile üldse seda raha vaja. Järgmine aasta eelarve maht kasvab oluliselt võrreldes käesoleva aastaga ja eriti kasvab investeeringute maht. Investeeringute maht kasvab koguni 28 protsenti. Ja põhiliselt need investeeringud kasvavadki Kyoto saasteühikute müügist laekuvate vahendite kasutamise arvelt ja ka Euroopa Liidu vahendite kasutamise arvelt. 28 protsenti investeeringute mahu kasvu. See on väga oluline mõjuga tööhõivele. Et kui me nimetame järgmise aasta eelarvet stabiilsuse ja tööhõive suurendamise eelarveks, siis me ei pea mitte silmas ainult seda, et otse tööturumeetmetele suunatud vahendite maht jääb samale tasemele käesoleva aastaga. Ehkki me teame, et tööpuudus on oluliselt vähenenud juba vaid see tähendab ka seda, et, et me oluliselt suurendame riigi tellimusel tehtavate tööde mahtu ja see tähendab kindlasti väga olulist mõju tööhõivele. Muuseas, kas te teate, kui palju saab nooremõpetaja palgana kätte? Jah, ma olen lugenud seda, kui palju ta saab nooremõpetajana palgana kätte 500 euroga, aga paraku ei ole meil mõtet võtta endale Kreeka teed jalge alla. Alles te rääkisite, kui halb on Kreekas ja kuidas Kreekat üldse aidata ei tohiks. Kui me läheksime seda teed, et me hakkaksime kulutama märksa rohkem, kui me teenime siis selline saatus ka meie jaoks paratamatu. Ehk siis kui meil on praegu koostatud eelarve defitsiidiga 2,1 protsenti, me kulutame rohkem, kui me saame järgmisel aastal tulusid meie eelarve eelnõu järgi. No siis me suudame selle defitsiidi ära kanta. Varem kogutud reservidega ja metareservide hulka lähevad ka needsamad Kyoto müügist laekunud vahendid. Müüsime neid ühikuid möödunud aasta sel aastal, järgmine aasta meil on, neid müüa ei saa, sest et Kyoto periood saab lihtsalt läbi aga investeeringud me teeme järgmisel aastal. Ehk siis me katame varem kogutud vahendite arvelt selle defitsiidi, mis meil järgmisel aastal on me Eestis tänu sellele, et, et meil on valitsussektori võlakoormus kõige väiksem Euroopa liidus. Me kulutame aastas laenu intresside maksmiseks 0,2 protsenti oma sisemajanduse kogutoodangust. Euroopa Liit keskmisena kulutab kolm protsenti oma sisemajanduse kogutoodangust laenude eest intresside maksmiseks aga hädas olevad riigid, need kulutavad koguni kuus protsenti oma sisemajandusest oma laenude teenindamiseks. Kuus protsenti. See on ikkagi väga-väga suur summa raha ja ma küll ei leia, et, et Eesti peaks näiteks täielikult loobuma oma oma hariduskuludest selleks, et lihtsalt laenu ära teenindada, sest teatavasti seitse protsenti sisemajanduse kogutoodangust Eesti kulutab just nimelt. Aga aga ma küsin siit pisut teistmoodi, et mis kasu meil on nendest ilusatest koolimajades, kui meil ei ole ühel hetkel sinna enam õpetajaid panna? No nii hull see siiski ei ole, et meil pole ühel päeval sinna õpetajaid panna, sest õpetaja keskmine palk ületab Eestis Eesti keskmist palka ja, ja me võime ju igas elusfääris öelda, et me tahaksime saada Soome keskmiste, aga, aga paraku ei ole see võimalik, et Soome peaminister saab kolm korda rohkem palka kui Eesti peaminister, et paraku see on reaalsus ja see on see hind, mida me maksame ikkagi selle 50 okupatsiooniaasta eest, mil meil ei olnud võimalust vabalt oma oma majandust arendada. Aga siiski, eelarve sees on võimalik summasid ümber jagada. Opositsioon on tulnud ka välja ettepanekuga, et miks on kaitsekulutused nõnda suured ja teades teie armastust statistika vastu ma vaatasin ka eurostatist kõige värskemaid numbreid Eesti kaitsekulutuste kohta, meie sisend majanduse koguproduktist ja mis ma näen, Eesti on Eurostati andmetel aastal 2009 olnud kolmandal kohal. Kreeka ärel, Kreeka 3,6, Suurbritannia 2,7, Eesti 2,2. Kuidas seletate neid numbreid ja, ja kuidas vastate? Nii meie statistika järgi ja selle järgi, mida NATO aluseks võtab ikkagi möödunud aastal kahte koma kahtlustatud protsenti saavutanud seal 1,9 protsenti, ülemöödunud aastal 2009 ja aga aga mitte 2,2 protsenti. Aga vaieldamatult Eesti Euroopa eesotsas, kui rääkida sisemajanduse koguproduktist ja, ja kaitsekulutuste osakaalust. Sellesse et kordamine on tarkuse ema, rääkisime siin sellest, kuidas Euroopa liidus ei ole kombeks täita stabiilsuskasvu pakti nõudeid, eksis neid riike, kes Euroopas kehtestatud reegleid jälgivad, järgivad, et, et neid väga palju ei ole. Et kes need riigid olid, meenutame veel kord, sest seda nad ikka hea meel meenutada. Eesti, Rootsi, Luksemburg ja nüüd ka Soome. Mis me siis nüüd ütleksime selle riigi rahanduse korrashoidmise kohta? Kas on mõistlik öelda, et aga kuna teised nagunii neid reegleid ei täida? Ärme meiega siis täidame. Aga ma küsin, mis me siis saame, palju tungib üles kutsunud ja, ja siis me saame selle, mis on Kreekas. Kas neil on hea või? Kas Kreekas on tõepoolest praegu hea või kas te arvate, et need inimesed, kes tänaval mässavad, autosid põletavad ja aknagaase lõhuvad, et nad teevad seda rõõmust või? Minu meelest on neil väga harv, kui, kui 150000 töötajat pannakse tööreservi, mis tähendab, et nende palk kärbitakse ja perspektiiv on see, et, et nad vallandatakse või koheselt lastakse 20000 töötajat lahti ja siis minu meelest võiks iga inimene mõtlema hakata, et vist ikkagi reeglid ei ole valed. Vale on see, et väga paljud ei ole reegleid täitnud ja tuleme nüüd tagasi kaitsekulutustele. Just oli opositsiooni ettepanek jah, vähendada kaitsekulutusi ja mis mõte on hoida Eesti kaitsekulutusi kõrgel, kui näiteks meie naabrid Läti, Leedu neid ei hoia samal tasemel. Nüüd ma küsiksin alla, et mis mõte on Eestis oma riigi rahandus korras hoida kui teistel valdavalt ei ole see rahandus korras. Ma arvan, et igaüks tajub seda mõtet. Kui teised praegu peavad tegema igasuguseid dramaatilisi otsuseid selleks et oma riiki kuidagimoodi käigus hoida siis Eestis riik toimib. Aga räägime kaitsekuludest, aga kui me räägime kaitsekulutustest, siis. Õnneks on NATO liikmesriikide hulgas neid, kes kokkulepitud reeglitest kinni peavad, rohkem kui Euroopa liidus on neid, kes stabiilsuskasvu pakti nõuetest kinni peavad. Ja seda kahte protsenti sisemajanduse kogutoodangust kaitsekulutusteks ei ole meil vaja investeerida pelgalt sellepärast, et me oleme kunagi lubanud. Ehkki ka see on oluline, sest ega ühel väikesel riigil väga palju rohkem oma NATO partneritele anda ei ole. Usaldusväärsus lubadustest tuleb kinni pidada, aga eelkõige läheb seda kahte protsenti meile endile vaja. Me ei saa võtta sellist hoiakut, et riigikaitse on mingisugune luksus, millega me tegeleme ainult headel aegadel, noh siis, kui meil viitsimist on ja kui rahaga üldse midagi enam teha ei ole. Riigikaitsega tuleb tegeleda iga päev headel aegadel, halbadel aegadel. Kui riigikaitset ei tugevdata iga päev, siis ühel korral avastame, et selle riigikaitsega riigiga tegelebki. Aitäh, härra peaminister, ehk oskate selgitada, miks me oleme praegu olukorras, kus meil on võimeline õhku tõusma ainult üks päästekopter, millel ei ole ka vintsi, ehk siis see tähendab seda, et õhust merepäästevõimekust meil praegu ei ole, et, et kuidas see haagib kõige selle jutuga ja pluss veel nii-öelda siseturvalisuse julgeolek ja nii edasi, et kuidas see haagib selle jutuga? Jah, ega ma ei ole võimeline seda seletama ja täiesti uskumatu lugu siis, kui meil oli üks vana vene helikopter MI kaheksa, siis ta põhiliselt lendas ja harva, kui ei lennanud ja nüüd on meil kallilt ostetud kolm uut helikoptereid ja selgub, et et mitte nii nagu nagu tavaloogika eeldaks, et nad lendavad kolm helikopterit ja siis vahepeal üks ei lenda, talle, tehakse siis hooldust ja, ja siis lendavad jälle nad sõbralt sõbralikud, kolmekesi koos ja siis tehakse järgmisele hooldust ja kaks lendavad ja, ja üks on maa peal ja siis lendavad mõnda aega nad jälle kolmekesi ja nii edasi, et see tavaloogika üldse ei tööta. Minu jaoks on täiesti vastuvõetamatu selline lähenemine, et jahtme soetasime küll muut, helikopterit, aga selleks, et mõnica õhus oleks võimeline õhku tõusma, oleks, oleks meil vaja neid kuus tükki soetada. Ma siis ütleksin, et aga võib-olla järgmine kord soetaksime sellise helikoptereid, mis kalendab, mitte mille, millele saab pidevalt ainult poolt, kes vastutab. Ma olen seda juba ka Riigikogus öelnud, et, et minu meelest on tegemist väga tõsiste juhtimisprobleemidega, kui valdkonnas soetatakse tehnikat, mida ei olda suutelised käigus hoidma. Teades, et Eestis sisejulgeolekule kulutatud vahendite osatähtsus protsendina sisemajanduse kogutoodangust on Euroopa Liidu üks kõrgemaid, meist eespool on, on vaid Bulgaaria ühendkuningriik. Ja ikkagi meil on jälle massiliselt rahulolematust, keegi pole õnnelik. Tuleb teha järeldus, et süsteem ei ole efektiivne. Ja need on tõsised juhtimisprobleemid, kui tehnikat jaksatakse soetada, aga ometi see tehnika ei tööta rahva heaks. Me lubasime saate reklaamis küsida teilt ka pensionide kohta, miks tõusevad pensionid siis praegu ajal, kui näiteks õpetajate palgad elusa Pensionid tõusevad, see tõus ei ole väga suur miljard krooni kroonides ja miljard krooni, aga, aga pensioni saajad on palju ja, ja igale konkreetsele pensionärile järgmisel aastal tuleb ainult 4,4 protsenti pensionit. Lisaks. Pensionisüsteemi stabiilsus on ühe riigi jaoks väga oluline ja ka see, et, et see süsteem toimiks vastavalt ootustele vastavalt ka pensionäride ootustele on ka pensionisüsteemi usaldusväärsuse seisukohalt ülimalt oluline. Meil on pensionid indekseeritud ja indeksid alusel. Järgmisel aastal sotsiaalmaksu laekumine paraneb. See toob kaasa ka pensionitõusu 4,4 protsenti. Et ma arvan, et me ei peaks hakkama siis nüüd praegu teisi ühiskonnas olulisi probleeme kõige haavatavam grupi pensionäride arvelt lahendama hakkama. Eestis. Me tõstsime pensione ka kriisi ajal ka jälle, viidates väga paljudele Eesti nõndanimetatud majandusekspertidele. Me tegime ju nende meelest väga suure vea. Nad arvasid, et pensionär oleks tulnud 10 protsenti kärpida isegi mõned poliitikud, isegi üks minister kirjutas suisa sellest lehes et muudmoodi Eesti sellest kriisist läbi ei saak, kui ainult pensione kärpides. Aga me otsustasime valitsuses teistmoodi, otsustasime pensione suurendada viis protsenti ja praegu leiavad ka need kõige suuremad kriitikud, kes tol ajal arvasid, et see oli väga vale samm. Et see oli ainuõige samm, sest et kui me oleksime siis läinud pensione kärpima ja siis me oleksime tekitanud ühiskonnale väga suuri probleeme, sest tol ajal 39 protsenti Eesti 65 aastastest ja vanematest inimestest elas vaesusriskis ja üksi elama noortest pensionäridest elas vaesusriskis koguni 80 protsenti. No mina küll ei kujuta ette, missugune võib selle inimese empaatiavõime olla, kes ütleb, et nendelt kellades 80 protsenti elab vaesusriskis, tuleks veel 10 protsenti sissetulekutest äratada. Meie lahendasime selle viie protsendise pensionitõusuga sotsiaalse probleemi pri osaliselt üritasime seda lahendada ja ma leian ka, et, et see pensionäride poolt oodatud ja nendega süsteemi loomisega lubatud 4,4 protsendine pensionitõus. See peab kindlasti järgmisel aastal tulema, sest vastasel korral me peaksime hakkame suurendama teisi sotsiaalhoolekandevahendeid, toimetulekutoetuse mahtusid ja, ja muud selleks, et hätta sattunud inimesi abistada. Et see on optimaalne lahendus. Härra peaminister, tõenäoliselt te mäletate paari aasta tagant väljendit vokaatse leegis. Eile tõi eilne päev tõi uudise selle kohta, et järgmisel aastal tõuseb alkoholiaktsiis viis protsenti ja see on tekitanud siin juba väga paljudes alkoholitootjatest küsimusi, et kuidas ikkagi kolmekuulise etteteatamisega maksud tõusevad ilma ilma eelneva hoiatuseta ja nii märkimisväärselt, et et kas, kas ei, võiks siinkohal riik olla ikkagi natuke vastutulelikud rääkida nendel teemadel rohkem läbi? Miks te ei teinud seda otsust juba näiteks koalitsiooniläbirääkimiste ajal, kevadel oleks olnud aega ette valmistuda. Kui oleks koalitsiooniläbirääkimiste ajal ette näinud seda, et, et majandusele jahtuma hakkab, küllap me läksime veel mõned asjad teistmoodi otsustanud, aga see uudis on meil kaunis värske et oodatud neljaprotsendise majanduskasvu asemel rahandusprognoosi ministeerium prognoosib järgmiseks aastaks vaid kolm protsenti majanduskasvu ja loomulikult ka valitsus peab olema paindlik, ta peab reageerima sellele muutusele ja halvale muutusele eelarve seisukohast. Ma arvan, et mitte üheski riigis ei suurendataktsiidi aktsiisi väiksema sammuga, kui meie seda praegu kavatseme teha. Kui vaatame põhjanaabrite juurde, siis me näeme märksa pikemate sammu ülespoole. Me teame, et Eestis on üldiselt hinnad tõusnud aga aktsiisimäär on jäänud endiseks. Minu meelest nendest halbadest valikust valikutest, mis meil teha on, on alkoholiaktsiisi tõstmine suisa hea valik. Sest et kui alkohol suhteliselt teiste kaupadega on muutunud odavamaks, siis. Ja teades, et, et ümbritsevates riikides alkoholiaktsiisimäär tõuseb, et nad siis juba lähtudes inimeste tervisest, minu meelest on kõige mõistlikum just nimelt alkoholiaktsiisi tõstmine selleks, et et ka riigieelarve tulusid suurendada. Ma arvan, et et see tõsine kaastunne Nendele, kelle viinapudel võib-olla kaks pool protsenti kallimaks läheb et see seepärast ei ole siiras. Elektri hind ähvardab ka taas tõusta Eesti energia on esitanud konkurentsiametile järjekordse hinnatõusu taotluse et teised seisukohta, milline, Eesti energia ei ole oma käitumises väga järjekindel, et kunagi mingil ajal nad ei saatnud peaministrile oma hinnatõusu taotluse, siis. Ükskord nad mulle saatsid ja sellest ei tulnud väga suurt skandaali sest kui ma olin tutvunud selle hinnatõusutaotlusega, siis ma mõistsin, et et see on põhjendatud, aga, aga lõppeks, Eestisse kooskõlastatakse hind sõltumatu konkurentsiametiga ja konkurentsiamet ei küsi ei peaministri, valitsuse ega ka riigikogu seisuga kohta, et hinnatõusu põhjendatust hindab sõltumatult konkurentsiamet. Kuid praegu ei ole mulle keegi hinnatõusu taotluse esitanud, järelikult mul ei ole võimalik ka neid kommenteerida. Randid, mis ta seal reformierakonnas toimub, et kultuuriminister lang tahab Tartu kunstimuuseumi kinni panna. Laine Randjärve kaitseb Tartu kunstimuuseumi, ütleb, et Tartu kunstimuuseum koos varadega peab Tartusse jääma ja Urmas Kruuse alguses küll tahtis renti tõsta, aga hiljem loobus sellest, et miks te ei suuda kuidagi erakonna sees selles küsimuses kokku leppida. Nojah, siis me peaksime tagatoa tama, et mõne meelest takkatuba eksisteerib kogu aeg, aga meil reformierakonnas seda tagatuba ei ole ja ma usun, et ega seda üheski erakonnas ei ole. Et kõik teie poolt nimetatud isikud need tõi, täna täidavad erinevaid ülesandeid, neil on erinevad ametid ja, ja loomulikult lähtuvalt erinevatest ametitest on neil ka erinevad huvid kaitsta. Ja selge see, et Tartu linn tahab, et, et tema renditud pind oleks hästi hooldatud ja et see summa, mida, mida rentnik maksab, see kataks ka nende tegelikult kulutatakse amortisatsiooni ja talle pole midagi ette heita. Samas kultuuriminister tahab seda pinda jälle hästi odavalt kätte saada ja talle ei ole midagi ette heita. Nüüd ma ei ole nõus mitte ka, et kultuuriminister tahab Tartus muuseumid kinni panna. Ma ei ole kunagi seda kuulnud teie käest esimest korda kuulen küll, olen ma lugenud lehest ja kuulnud ka kultuuriministri käest, et ta tahab organisatsioonilisi muudatusi teha ja liita siis. Tartu muuseumi, Eesti Kunstimuuseumiga Nojaa, aga muuseumite vahel on Kaju konkurents. Kui ollakse filiaal, siis konkurentsi ei ole. Ja võib-olla, et, et ma ei ole väga hea kunstiinimene, aga ma küll ei mõista selle Tartu ja Tallinna muuseume vahelise konkurentsi olemust, et ehk seletate mulle ja paljudele raadiokuulajatele ka, kes on mõistmatuses ja, ja ei taipa, milles see konkurents täpselt seisnevad. Ja sina selle pärast, kuidas tema neid ära. Aga milline on teie seisukohta ja toetajate, ma saan aru, kultuuriministrid. Selles küsimuses mina valitsusjuht loomulikult usaldama oma ministreid ja kui ministritel on selge seisukoht, siis selle selge seisukoht kohaga, kui on vaja ülejäänud valitsuskabineti liikmete nõusolekuta, siis tullakse valitsusse ja ka antud küsimust ei ole vabariigi valitsus arutanud, et ma ei ole isegi päris veendunud selles, et et kultuuriministril on juba väga selge tegutsemisplaan. Ta näeb probleeme ja ta näeb ka mingeid lahendusi. Kuidas sellest probleemist jagu saaks. Kas plaan on detailid neile läbimõeldud, nii hästi läbi mõeldud, et seda võid kohe rakendama hakata. Et seda tuleks teil küsida kultuuriministri käest? Aga teie enda ootused tartlasena? Mina loomulikult tahan seda, et muuseum Tartus tegutseks ja, ja ma näen praegu hoopis suuremat probleemi. Ja Tartus kunstimuuseumi, keegi ei hakka ära viia. Ta ise rendipinnad meile Jah, ma andsin sellepärast, et nende pinnad olid niivõrd kehvast kevadet ja, ja tollal kultuuriministeerium ei olnud võimeline neid paremaid pindu nendele andma, nii et see oli ainus võimalus, kuidas tartus deponeeritud kunst või kogutud kunstkäega rahvani jõuaks. Jah, Me andsime need pinnad nendele, aga Tartus kõige suurem probleem on Eesti Rahva muuseumi ehitamine ja see on see valdkond, kus, kus ma tahaksin anda oma parima, selleks, et tsehhis. Järgmise aasta riigieelarves on selle kohta juba rahaline punkt olemas, aitäh. Peaminister Andrus Ansip. Ja kohtumiseni jälle kuu aja pärast, olgu öeldud, et tänased saatejuhid olid Arp Müller ja Lauri Hussar.