Ma mäletan natuke oma esimest, esinejad peavad ise toimus veel kalameeste klubi kokkutulekul. Sellel peol ma laulsin pillipoid ja ma olin viieaastane. Laval esinedes juhtus äpardus, püksikumm läks katki ja püksid kukkusid maha. Nii on mulle räägitud, ma ise ei mäleta seda, jutustas Agnetafeltsku ühes intervjuus. Tere jälle, mina olen Mare Rebas Rootsi raadi Eesti toimetusest. Järgneva tunni jooksul räägin teile Kuulsa hamba ühest liikmest Agnetafelskugist. Kuuldud lugu kannab pealkirja korpilombolasse on jäänud 10 miili. Helilindistus on pärit 1972.-st aastast. Muusika on loonud Agneta ise ja sõnade autorid on imelt Strand ja Jan Ulveerus. Kultuuriajakirjaniku ja kirjaniku Brittaoomani erialaks on kirjutada Kuusades kultuuri isiksustest nii Rootsis kui välismaal, nagu näiteks Federico Fellini, Jean ka vään Pavarotti, Ingmar Bergman ja teised. 1996. aastal ilmus temalt raamat kuulsa popgrupi hamba ühest liikmest Agnetha Fels guugist mis kannab pealkirja Agnetafelsku somi aer selline maale Britta hoomanile jutustatud elu episoodid. Raamatu eessõnas ütleb Agnetha, et ta mõtles kaua selle üle, kui palju ta Britta hoomanile oma elust jutustab. Kuhu ta seab piirid, kui avameelne ma olen. Ma ei kavatse näiteks rääkida meestest oma elus. Ei mingeid üksikasju, miks minu suhted või abielud purunesid. Ma tean liialt hästi, et kõike minu poolt öeldut kuritarvitatakse, kirjutas Agnetha. Ajakirjanduses on kutsutud teda isegi Rootsi popmuusika Kreeta karbox, kes juba mitmeid aastaid pole ei avalikkuse ees esinenud ega andnud ühtegi intervjuud eladest tagasi tõmbunud oma suures mõisas Eckerel. Miks ta ikkagi nõustus Britoomanile oma elust rääkima? Ühelt poolt sellepärast, et mälupildid olid värsked, teiselt poolt oli ta tüdinenud sellest imagost, mis aastate jooksul oli talle külge kleebitud. Ta tahtis purustada endast püüti kui ohvrist, kes kardab ja kes on maha jäetud ning kelle silmis on pidevalt pisarad. Mind pole kunagi ükski mees maha jätnud, ütleb Agnetha. 1982. aasta hilissuvel pöörduski Agnetha Feltskub Britta omani poole, küsides nõu avaliku kirja suhtes, mille ta oli massimeediale kirjutanud. Ta tundis end taga kiusatuna ja jõuetuna pidevate valelikke kirjutiste pärast. Avalik kiri äratas suurt tähelepanu kuningakoda tennises, tarbijal pori ja paljud teised tuntud isikud osalesid kirjale järgnenud debattides. Nii Agnetha kui Brita leidsid, et raamat tuleb kirjutada. 1983. aastal, kui Agnetha tegi läbi liiklusõnnetuse teel Londonist Stockholmi ilmus taas rida skandaalseid artikleid tema kohta, mistõttu ta tõmbus endasse ja raamatu kirjutamisest ei tulnud midagi välja. Alles 1995. aastal sai see teoks. Brita Human kirjutab ühest vanast õhtust Agnetha kodus. Eckerel tütar Linda oli väljas koos oma sõpradega. Poeg Christian oli veidi haiglane ja seetõttu kodus. Veidi enne vana-aasta viimast kellalööki hakkas Agnetha palavikuliselt oma kappides otsima, kuid shampust ei leidnud. Klaasid löödi küll kokku, kuid neis oli allikavesi, mille Agnettali koju toonud, eelmisel õhtul sügavas metsas asuvast looduslikust allikast. Seda ei usuks minust keegi. Vesi vana-aasta õhtul naeris Agnetha. Brita Human kirjutab, et ta riietus on tagasihoidlik, kuid maitsekas, tihti originaalsete lõbusate detailidega. See on terav kontrast väljakutsuva le lavariietusele abajast. Ta on kergelt meigitud ja kannab alati parema käe sõrmes kitsast kuldsõrmust, mis oli tema ema leeri sõrmus. Aga need ta seltskond teeb pikki jalutuskäike sageli üksinda. Ta naudib looduse ilu ja surnuaia lähedust. See täidab teda imelise rahuga. Ta vajab üksindust pärast isa ja ema liialt varajast surma. Isa suri 1996. aastal ja ema aasta varem. Kuid ta võib ka vihastuda ja siis saavad temas sinised silmatume Dawayundi. Seda teavad kõik, kel on Agnetaga olnud kokkupuuteid. Blondi pehme väliskesta taga on peidus tiiger, kes võib kõvasti kriimustada. Suureks rõõmuallikaks on talle lapsed. Lindale meeldib ratsutada ja ta on valinud näitleja elukutse. Kristjan on andekas mitmel alal. Nagu Linda, nii on ka Christian pärinud oma musikaalsuse emalt ja isa Björn Ulve jõuselt. Keegi ei imestaks, kui ta tulevikus valib muusika, kuid Christian valis hoopis tehnilise eriala. Agnetha seltskond rangelt hoidnud kinni printsiibist lapsi mitte ära hellitada, kuigi rahaliselt pole see mingi probleem. Aga ta kirjutab. Ma kasutan raha eelkõige selleks, et nad saaksid elada kalliskuid loomulikus tervislikus keskkonnas. Bassein, hobused, oma maneež, oma paadisild ja oma metsarajad jalutamiseks ja loomulikult hea haridus, ei mingeid liialdusi. Lapsed on õppinud kokkuhoidlikud olema. Selline pilt avaneb meile popstaarist ja miljonärist Agnetha Fensgoogistama raamatu esimestelt lehekülgedelt. Muusika on olnud agleta selts koogil veres juba varajasest noorusest saadik. Viie aastaselt istus ta klaveri taga ja komponeeris oma laulukesi. Tänaseni on tal meeles päris esimene lauluke kaks väikest rolli. Foos Mothol. Tal on meeles oivaline tunne, kui ta avastas, et on võimeline looma muusikat oma sõnadele. Ja nii see jätkus. Agneta uus efeltskooge sündis viiendal aprillil 1950 Jepingis smulandi maakonnas. Jepikond väike ja idülliline, kuid samaaegselt elujõuline linn, mis asub Peterni järve lõunarannikul vesteri Atlandi maakonnas. Linnas asuvad ta õuekohus, mitmed tähtsad tööstusettevõtted. Selles linnas kasvaski Acteta üles lihtsas, kuid soojusküllases kodus kuni 18 aastaseks saamiseni. Käis koolis, laulis kirikus, mängis ja tegi vaikseid Vente oma mängukaaslastega. Jepingis algas ka tema lauljakarjäär. Üleskasvamise ajal kirjutas ta palju laule, mis kõik on alles ja mida ta hoiab oma kodus keldris. Seitsmeaastaselt said oma isikliku klaveri ja algasid tõsised klaveritunnid. Neljateistkümnenda aastaselt oli ta omandanud klaverimängukunstis kõik, mida tema klaveriõpetaja oli suuteline talle õpetama. Kuidas talle meeldis igasugune muusika, klassikaline džäss, pop- ja ka rahvamuusika. Kodus ümbritses teda muusika. Emal oli ilus lauluhääl ja isa Ingvar oli eriti musikaalne. Ta oli kohalikele vöö kuningas, kes panid üle balletitrupi ja mängis amatöörteatrit. Jõuludeks tavatses ta lavastada jõulunäidendeid, ta mängis kitarri ja laulis erinevatel üritustel. Agneta oli sageli isaga kaasas, kuulas ja õppis. Vanemad toetasid Agnetha muusikahuvi, tema lapsepõlv koos noorema õemoonaga õnnelik, turvaline ja lihtne. Koolis olid tema tugevaks küljeks muusika ja keeled. Kui ta põhikooli lõpetas, olid tal viied muusika rootsi ja inglise ja saksa keel. Seevastu matemaatika, keemia ja füüsikaga olid lood kehvemad. Gümnaasiumisse edasi minna ta ei tahtnud, ta tahtis olla natuke aega vaba ja tööle hakata. 15 aastaselt sai ta töötelefonistina ühes autofirmas. Tal oli ükskõik, mis tööd ta tegi, peaasi, et ta sai raha teenida, et muusikaga edasi tegeleda. Koos kahe sõbrannaga moodustasid Natrioon nimega kämbes, kes esines uus aasta rebides ja mõnikord ka pidudel. Agnetha kirjutas laulud ja nad saatsid lindiga Rootsi raadiosse, kuid sealt tuli kiiresti eitav vastus. Ärge meile helistage, meie helistame teile. Khani Francis oli Agnetha suur iidol, keda ta imiteeris peegli ees. Ta kuulis, et bänd Enchardi tantsuorkester füüsk varnas otsis solisti. Pärn oli välja kuulutanud uue Agnetha nimelise laulja kuid ta jäi haigeks ja nii avanes Agnetafeltskoogile võimalus proovi laulmiseks. Valik langes lõpuks Acteta kasuks. Kiiresti asendati afessidel esimese Agnetha fotot teise Agneta fotodega ja Agnetha Feltskugi lauljakarjäär võis alata. Tantsuorkestrile meeldisid Kaagneta kirjutatud lood, mida orkester võttis oma repertuaari. Agnetha meenutab. Ma kirjutasin kõige rohkem, kui ma olin õnnetu, kuna olin mingi poisiga lõpu teinud, siis sündisidki lood nagu näiteks ja Vaarsosher, ma olin nii armunud, mis on tuttav ka Eesti kuulajaile horoskoobiaegadest. Muusika oli Agnetha jaoks kõik kõige tähtsam oli talle laval esinemine ja oma hääle kasutamine. Õnneks ei püüdnud ei ema ega isa teda takistada, kuigi nad oleksid seda võinud teha, sest Agneta ei olnud veel täisealine. Unistuseks oli loomulikult päris oma plaadi tegemine ja võib-olla jõuda ka kunagi Rootsi popmuusika edetabeli. Svenska Topentipu laulude kirjutamine jätkus. Püütandei ilma sinuta laulis Agneda sõnad ja muusika loomulikult temalt endalt. 1900 viiekümnendatel aastatel oli lühikest aega rootsi muusikatäheks rokilaulja litu kärhard, kelle kodanikunimi oli tegelikult karger Hartlundkist. Little Gerhard töötas plaadifirmas kupol ja ta jahtis pidevalt uusi talente. Enchardoli jutustanud litel kärhardile, et tema tantsuorkestri solistiks on noor ja tubli laulja ja et ta võib saata talle lindi Agnetha lauludega. Ühel päeval heliseski Agnetha kodus telefon. Helistaja oli Gerhard. Ma ei uskunud, et see oli tema. See oli minu jaoks õnne tipp, et Letu Gerhard helistab minusugusele seitsmeteistkümneaastasele. Ma arvasin, et keegi teeb nalja. Ma ei uskunud, et see oli tõsi. Siis ütles ta, mina helistaksin temale. Kui helistaja väitis, et ta on huvitatud ainult Agnedast ja mitte tantsuorkestrist, siis tugevnesid tema kahtlused veelgi. Netu käär harda andis oma telefoninumbri ja palus tagasi helistada, mida Agnetha pärast pikka järelemõtlemist kadegi Ledu Gerhardt kutsus tema Stockholmis stuudiosse, et sisse mängida kaks singelplaati. Loomulikult ei lasknud Agnetas seda endale kaks korda öelda. Koos isaga sõideti Stockholmi. Oli tavaline hall oktoobripäev, kuidagi ei unusta seda kunagi juba trepil stuudiosse oli kuulda, kuidas kuulus Sven-Olof Waldorfi orkester. Heli liidistas tema laule. See on üks minu paremaid. Mälestusi kui mina ja isa tulime Philipsi majja, on kuulda, kuidas orkester mängib minu lugu. See oli kõige toredam muusikaline elamus. Kui nad kuulsid, et Agnetha võib oma häälele lisada veel teise häälepartii, olid kõik vaimustuses. Ja ühel hommikul kostuski raadiost Agneta hääl. Kaks singelplaati. Ma olin nii armunud ja ilma sinuta olid tema esimesed hitid, millele järgnes varsti ka esimene l b omaloodud lugudega. Ta ei tõusnud mitte ainult popmuusika edetabeli etteotsa, vaid edestas ka kuulsaid biitleid. Kui talle tehti ettepanek, oli ta hoopiski Stockholmi, siis andis ta kiiresti nõusoleku. Agnetha seltskond oli ainult 18 aastane. Ja nüüd järgnes üks edu teisele. Peagi leidis plaadifirma, et on saabunud aeg tutvustada teda ka väljaspool Rootsit Saksamaal hansa Shalplateni nimelises plaadifirmas. Kuna tema saksa keel oli väga hea, siis ei tekitanud keel mingeid raskusi. Faige leiad Zimmermanni Sonny-boy On helilindistatud 1968. aastal kui Agnetha oli ainult 18 aastane. Saksamaal oli produtsendiks noormees, oma loodud lauludega oli olnud teatud edu. Ta võttis Agneto oma hoole alla ja nüüd toimus kõik justkui filmis. Blond armsa olemisega 19 aastane laulutäht oma kodumaal sõidab esimest korda elus välismaale, kus ta kohtub produtsendiga, kes aitab teda uue karjääri poole. Järgnes kihlumine. Magneeto tegi Saksamaal kaheksa singelplaati, kuid ta ei löönud seal kunagi läbi. Pealegi ei oldud huvitatud Acteta lauludest, mis loomulikult valmistas talle suure pettumuse. Aga need ta enda sõnul oleks Ethan vei ilma sinuta olnud igati sobiv lugu saksa publikule. Seega ei saa mingist edust Saksamaal rääkida. Ka kihlus katkes aasta pärast, kui Agneto tuli Rootsi tagasi, tehti talle ettepanek esineda televisioonis. Esinejate hulgas oli mitmeid tuttavaid nimesid, nagu näiteks Ulveus, keda ta oli varem kohanud rahvaparkides esinedes. 1969. aasta maikuus lõi armastus lõkkele ühe helisalvestuse ajal televisioonis. Agreta kirjutab Björn, oli südamlik. Ma imetlesin teda. Ta oli palju lugenud ja intelligentne, oli peaaegu kõigega kursis, kuid mitte mina. Ma ei läinud ju kunagi edasi õppima pärast üheksanda klassi lõpetamist. Mõnikord leian, et see on suureks miinuseks. Ja neil oli ka meeldiv hääl, tal oli nagu minagi artist ja ma tundsin, et me sobiksime abielupaarina. Seda võib muide märgata ka paljudelt piltidelt, mis sel ajal tehtud 1969. aasta sügisel Agnetha ja Björn kihlusid, nii algab armastus. Sohernberyasharlik laulavad teile nüüd Agnetha ja Björn. Sammast Timmaaeszteedan sooviste ja inseenest. Viige keemias viibu. Jaoska joopa omloogia, vimma OD jälysna, seda. Kuuldud laulu autor on Peeter imest rand. Lugu on agleta kolmandalt albumilt. Üldse oli Agnetha jõudnud välja anda neli albumit. Tulevase avaliikmetel oli Igalühel oma karjäär. Kuid Björn ja Benny Andersson toetasid igati Agnetha diaFriidad nende karjääris. Agnetha seisis sooloartistina oma karjääri tipul. Ta sai ka esimese osa teatris Maria-Magdaleena Chim Rissi, Andrew Lloyd Weberi rokiooperis, sises Grayst superstaar. Kuuendal juulil 1971. aastal abiellusid Agnetha ja Björn. Aga need on juba mitu aastat olnud üks populaarsemaid artiste nagu Björn Ki oma bändiga kuutenani siin käes. Seetõttu tunglesid fännid kiriku ees, et oma iidoleid kasvõi korrakski silmast silma näha. Pressifotograafid kaklesid paremate kohtade pärast, kui Björn ja Agnetha, kelle pruutkleit Ta oli valge unistus. Kirikusse sammusid mängis Benny Andersson nendelt soni pulmamarssi, millele järgnes peni enda loodud kompositsioon Uueding. Noorpaari õnnetaevas polnud ühtegi musta pilve. 23. veebruaril 1973 sündis tütar Linda. Naabruses elasid Frida ja Benny, kellega suheldi intensiivselt. Benny ja Björn kirjutasid muusikat ning vaheldumisi lauldi üksteise juures. Seega võib öelda, et ava tekkis nii-öelda loomulikul teel. Oma raamatus selline ma olen, libiseb Agneta abaajast üle. Kõik jutud sellest ajast, et Frida ja Agnetha vihkasid teineteist, ei pea paika. Abakarjääri ajal toetasid nad laval teineteist, kui üks ei olnud vormis, siis teine võttis üle. Seevastu kogesin, et meil mõlemal olid tugevad konkurentsi tunded. Seetõttu oli laulmise ajal alati tunda pinget ja energiat. Meie võistlesime publiku poolehoiu pärast ja see oli nagu ekstra süstiks kontsertidel kirjutabagneda ja jätkab, et niinimetatud hamba soundi saladus peitus rida ja tema erinevuses. Me kasutasime seda ära nii palju kui võimalik, mis puhtus meie häälte erinevasse kõlasse. Asjatundjad leidsid, et Frida ja Agnetha hääled olid kõige tähtsamaks koostisosaks kogu Abasoundi struktuuris. Kui nende asemel oleksid olnud teised naised, oleks kadunud ka aba saund. Abaperiood kestis 10 pingelist aastat, mille jooksul nad sõitsid tapvast tempos risti-rästi läbi kontinentide ja erinevate ajatsoonide. Samal ajal jõudis Agnetha välja antava rootsikeelse albumi Elvakvinnurjethüüs 11 naist ühes majas. Muusika kirjutas ta ise taliga produtsent kuid sõnad laskis kirjutada hambusse kaal grenil. Taks under pardoog tänu oivalise päeva eest, mis püsis 1976. aastal Rootsi popmuusika edetabelis. Svensk Topen esikohal. Tervelt 10 nädalat. Sel aastal oli edetabelis 18 lauljat. Nagu teada, võitis aba 1974. aastal Raikanis Eurovisiooni lauluvõistluse. Arvati, et abatäht kustub nagu paljud teised tähed poplaulu taevas, kuid siis tulid Björn, Benny ja produtsent Stig Andersson Kuulsa Esso essil. Rootsikeelne versioon kõlab nii. Vabahüsteeria, mis kestis 10 aastat, oli alanud. Kus iganes nad ka ei esinenud, oli nende edu kindel. Blondi Agnetad austati nagu põhjamaajumalannat ja Austraalias, kuulutas üks ajakirjanik Agnetha tagumiku kõige seksikamaks muusikamaailmas. Massimeedia haaras sellest õhinal kinni ja sellest ajast alates tsiteeriti seda igal võimalikul ja võimatul juhul. Avaperioodi võib iseloomustada sõnadega palavik, hüsteeria, ovatsioonid, konid, higised ja hullunud inimmassid. Abaaastatest on huvitav märkida fakti, et 1978. aasta sügisel abiellusid Frida ja Benny. Sama aasta jõuluajal teatasid aga Agnetha ja Björn oma lahutusest. Agnetha kirjutab, et Björn ja mina ei suutnud oma peret koos hoida, on alati tundunud ebaõnnestumisena. Seda ei saa kunagi tagasi, kuid ma ei kahetse tänaseni, et me lahku läksime. Miks me abielu purunes, on asi, millest ma absoluutselt ei taha lähemalt rääkida. Sa oled nagu kaheks kistud, üks pool januneb edu ja karjääri järele. Teine Wool tahab olla kodus laste juures ja nende eest hoolitseda. Agnetha kritiseeriti palju sellepärast, et ta nõudis piiri tõmbamist karjääri ja ema rolli vahele. Teda süüdistati selles, et ta tahtis takistada abakarjääri ja ta tahtis olla rohkem kodus. Aga nüüd ta tunnistab, et tõepoolest ta nõudis, et turneed ei kestaks kauem kui kaks nädalat korraga ja ta tegi kõik selleks, et ta nõudmine läbi läks. Kuid seda ei juhtunud mitte alati. Stressi suurendas veel kartus lendamise ees, mistõttu oli üha raskem kontsertreisidele sõita. Pealegi tundis ta alati hirmu laval esinemise ees. Stuudios polnud sellest hirmust jälgegi, kuid kui abalindistus toimus nii-öelda live, siis oli ta sunnitud jooma klaas shampust enne lavale minekut. Nüüd mitmeid aastaid hiljem kahetseb ta, et ei teadnud siis midagi joogaharjutustest. Siis poleks ta shampust joonud. Kuid sellegipärast ei saa rääkida alkoholi kuritarvitamisest. Aga need, tal on alati olnud tervislikud eluviisid. Loomulikult pidutsetiga abaaastal, kuid Agnetha tarvitas alkoholi mõõdukalt ja täna ei jooda peaaegu üldse mitte. 23. jaanuaril 1983 tabas muusikamaailma pomminad teade, et aba lakkab eksisteerimast. Vaid kolm päeva varem oli Agnetha alustanud oma esimese soolo L b sissemängimist inglise keeles. Poolar stuudios Stockholmis. Austraallasest Mike Chapman oli produtsenti ja koos olin AIDSiga, olid nad kirjutanud L bee tiitello. Räpior Aaws raundmi põimi oma käed minu ümber esikülje esimeseks looks oli väsinud, siis on, mida Agnetha ise peab selle MB parimaks looks. Kuulane koost. Tema teine inglisekeelne sooloalbum I Wuhan tuli välja 1985. aastal. Kolmas I, Stand lõun kaks aastat hiljem. Viimane tõusis popmuusika edetabelis esikohale. Esimese sooloalbumi tutvustamiseks tegi ta kolm menukat reisi USAsse, Pariisi, Milanosse ja Londonisse. Turnee lõpus tundis ta sisemist väsimust. Tema kutseline lauljakarjäär härra oli alanud 15 aastaselt ja nüüd hakkas ta tõsiselt juurdlema selle üle, mis mõtet on kogu sellel asjal. Ta leidis, et tegelik elu oli kodus pere keskel mõnede väheste, kuid ustavate sõprade seltsis. 1980. aastal tegi Agneta koos tütre Lindaga jõuluplaadi millelt kuuleme nüüd järgmist lugu. Fosmo röödallüüvur, kaks väikest punast mütsi. Ühel hommikul avastas ta ühest nädala ajakirjas artikli oma eraelu kohta, mille detaile teadsid vaid mõned üksikud tema lähiringkonnast. Nähtavasti oli keegi need detailid välja lobisenud, aga need arvas, et kui ta rambivalgusest kaob, siis kaovad ka sellised artiklid. Pärast kolmandat sooloalbumit tõmbus avalikkusest tagasi ja pühendus ainult perekonnale. Rootsis on vähe neid avaliku elu tegelasi, kes on pidevalt klatšiajakirjandusorbiidis, kuid üks neist Anagneda tema kohta on ilmunud hämmastavaid lugusid, mis pole aastatega kadunud. Aeg-ajalt ilmub üht-teist nii, näiteks kirjutas ajaleht Expressen ühestagnet austajast kelleks on hollandlane Kärt vandern. Graaf. Aastal 2000 saadeti mees Rootsist välja Agnet ahistamise pärast kuid 2002. aasta oktoobris oli tal jälle võimalik sõita Rootsi, mistõttu Agneta mõis on politsei järelevalve all. Mees on olnud Agnetast võlutud 1974.-st aastast saadik, kui aba võitis Eurovisiooni kuulsaks lauldud otseluuga. Kärt vandergraaf tegi umbes 30 reisi Rootsi, et saada kontakti oma iidoli. Ka 1997. aastal ostis ta maja Agneda mõisa lähedusse. Ta oli nii intensiivne ja järjekindel oma austusavaldustega, et lõpuks ei suutnud Agnetha vastu panna. Ma tahtsin teda tundma õppida. Me astusime armuvahekorda, kuigi ma sain aru, et ta on kummaline. Anagneta jutustanud vahekord kestis kaks aastat, kuid 1999. aastal katkestas Agnetha suhte. Ja siis algas nii-öelda armastus. Terror selle kohta on ajalehe sõnul Agnetha jutustanud, et ta elas nagu vangis. Ta valvas ping kõikjal seisis ja ootas maja ees tuhnis minu kirjakastis. Ta jätkab kirjade saatmist, kuigi temale mõistetud külastuskeelu järgi ei tohi. Ta võtab need aga kontakti ka mitte kirja teel. Kõik kirjad, mis temalt tulevad, saadetakse otse edasi. Politseile võiks veel nimetada seda, et 1000 üheksasaja-kahesaja kolmandal aastal oli ta kihlatud politseinik tuur pean Randeriga. 1990. aastal abiellus ta peaarst Thomas Shannen Feldiga kuid lahutas kolm aastat hiljem. 1009 kuuendal aastal laskis Agnetha välja albumi lav Mailayst, kuhu ta oli valinud laule oma loomingu paremikust. Viimastel aastatel on ta mõelnud teha kambaki, kuid pole veel otsusele jõudnud. Oma raamatu lõpp peatükis ütleb ta oma tuleviku kohta. Inimesed on arvamusel, et ma olen sulenud kõik uksed ja ei ole millestki huvitatud, kuid ma pole ühtegi ust sulgenud. Mis puutub isiklikult minusse ideedesse või filmirolli või minu oma laulmisse. Oli aeg, kui muusika vaikis minu sisemuses kui minu ümber 10 aasta jooksul ma ei mänginud, laulnud ega kuulanud muusikat. Ma olin tüdinenud muusika loomisest tüdinenud laulmisest. Tundus, et mul oli kõigest villand. Täna aga tunnen, et ma võin jälle nautida nii ABBA muusikat kui ka osa sellest, mida ma ise ja teised on loonud. Mul on jälle tahtmine muusikat kuulata. Head kuulajad. Tänase saate lõpulooks valisin ma possenda pühapäeval, mille Agnetha esitab koos oma poja Kristjaniga. Helilindistus on tehtud 1987. aastal jälle kuulmiseni.