Peale suvist ülikiiret aktsiahindade tõusu Tallinna Väärtpaberibörsil on sügis olnud investoritele märksa nukram aeg. Kui septembris langesid aktsiahinnad keskmiselt 10 protsenti, siis oktoobris kukkus keskmist hindade muutust kajastav indeks talse juba 20 protsenti. Oktoobri kolm esimest nädalat möödusid börsil suhteliselt rahulikus tempos, kusjuures aktsiahindade liikumises valitses kergelt langev trend. Vähese aktiivsuse ja languse üheks ja ilmselt olulisemaks põhjuseks oli olukord Eesti rahaturul. Lühidalt öeldes oli rahaturul lihtsalt otsa saanud. Langev trend börsil kulmineerus 23. oktoobril, mil toimus Tallinna börsi ajaloos suurim päevane aktsiahindade langus. Börsiindeks talse kukkus päevaga 15,3 protsenti. Siingi on langusele näha üsna otseselt. Põhjused. Eesti kodus on kogu käesoleva aasta nõelud kiiremini kui kunagi varem. Selline areng on teinud välisvaatlejad aga ettevaatlikuks. Oktoobri neljandal nädalal ilmusid paaris välismaises mainekas ajakirjandusväljaandes Eestimaal majanduse suhtes kahtlustav iseloomuga artiklid. Räägiti ülekuumenemisest Eesti majanduses jooksva konto liialt suurest puudujäägist ja krooni võimalikust devalveerumisest. Mõistete selgituseks ütleks, et jooksva konto defitsiit tähendab, et riik impordib rohkem kui ekspordib. Krooni devalveerimine tähendab aga seda, et meie raha muutuks välisvaluuta suhtes odavamaks. Nimetatud artiklid tekitasid investoritel ilmselt tugeva devalveerimisootuse. Välismaalased müüsid oma aktsiad maha ja võtsid Eesti pankadest kõrge intressiga eesti krooni laene. Loodeti, et toimub krooni devalveerimine, mille tulemusel muutub laenu tagasimaksmine oluliselt laevamaks. Pangad omakorda olid aga likviidsuskriisi tõttu sunnitud raha börsilt võtma ja müüsid oma aktsiaportfelle vähemaks. Selline välismaalaste ja pankade käitumine lõi mõningase müügipaanikaga Eesti väikeinvestorite seas. Olukorda korralikult analüüsimata kardeti tõepoolest Eesti majanduse niinimetatud kokkukukkumist ja paljuräägitud börsikrahhi tööks saamist. Suuresti just tänu kõikidele nimetatud ootustele ja kartustele. Selline suur langus börsil toimuski. Olukorda võimendas kokkulangemine teiste maailma börside kukkumisega. Pärast niinimetatud musta nelja päeva olukord Eesti börsil veidi paranes. Toimus mõningane aktsiahindade tõus. Uus krahh ei lasknud ennast kaua oodata. Juba teisipäeval, 28. oktoobril toimus järgmine suur langus börsil. Hinnad langesid keskmiselt 12,5 protsenti. Languse põhjus oli juba päris ilmselt emotsionaalne. Tallinna börsi avamisele eelnenud õhtul ja ööl toimus üldine kukkumine Ameerika ja Aasia börsidel. Kuuldes hommikusi uudiseid ülemaailmsetest börsikrahh idest, tormasid väikeinvestorid paaniliselt oma aktsiaportfelle realiseerima. Hinnad langesid kohutava kiirusega, kusjuures börsi käive oli suhteliselt madal. Kokkuvõttes langesid paljude aktsiate hinnad nädalaga tasemele, millelt nad olid juuli keskel suve supertõusu alustanud. Nii nagu oli suvised suurimad tõused Eesti pankade aktsiad, nii said nad seekord ka suurima languse osaliseks. Võiks öelda, et nüüdseks on siis toimunud ka Eesti esimene börsikrahh. Kuna langus börsil oli suuresti siiski emotsionaalne, võiks lähikuudel loota suhteliselt tugevale aktsiahindade taastumisele. Kuidas on hetkel oma arengu tipus? Valitsus ja Eesti pank on võtnud kasutusele meetmeid majanduse ülekuumenemise takistamiseks ning viimase kahe kuu uudised Eesti juhtivate ettevõtete kohta on küll väikeste eranditega olnud ainult positiivsed. Kõik see annab lootust olukorra paranemisele Tallinna Väärtpaberibörsil. Lõpetuseks tooks ära ka hindade muutused aktsiate kauperaldi. Hansapanga aktsia hind langes 15,93 protsenti. Forekspanga aktsia langes 27,5 protsenti, Hoiupanga aktsia 24,2 protsenti. Eesti Ühispanga aktsia hind langes 25,6 protsenti. Tallinna Panga aktsia langes 28,6 protsenti. Tallinna farmaatsiatehase aktsia hind langes oktoobris 35,7 protsenti, Benno aktsia 6,8 protsenti. EVEA Panga aktsia tõusis 5,4 protsenti. Klementi aktsia hind langes 17,7 protsenti. Tallinna Kaubamaja aktsia hind langes 3,9 protsenti. Saku Õlletehase aktsia hind tõusis 7,1 protsenti. Estiko aktsia langes 9,6 protsenti, Eesti näituste aktsia langes 14 protsenti. Norma aktsia hind langes 17,2 protsenti, EMT aktsia 5,5 protsenti. Kalevi aktsia langes 5,3 protsenti, Rakvere lihakombinaadi aktsia 12,5 protsenti. Aktsiaselts Fakto aktsia langes 16,2 protsenti, leks kindlustusaktsia viis protsenti. Viisnurga aktsia langes 4,6 protsenti. Merko Ehituse aktsia hind langes 9,2 protsenti. Aktsiaselts Baltika aktsia hind langes 13 protsenti, Tallinna külmhoone aktsia 15,5 protsenti aktsia hind langes 19,8 protsenti, turvafirma ESS aktsia hind 10,7 protsenti ja Harju elektri aktsia hind langes 14,1 protsenti. Rääkis väärtpaberianalüütik Mairi Siil. Oktoobrikuus on tõepoolest aset leida täiesti vastakaid sündmusi ja on langetatud ambivalents seid otsuseid ja seisukohti. Ühest küljest on Eesti konjunktuuriinstituudi oktoobris lõpetatud uuringud andnud meie majandusministrile Jaak Leimanile alust öelda, et majandus on praegu taasiseseisvuse perioodi parimas seisus ja et eesti perede rahaline seis on varasemaga võrreldes paranenud. Lisaks sellele näitavad kolme balti riigi statistikaameti arvutused, et Eesti majandusareng on Baltimaade kõige kiirem ning Euroopa rekonstruktsiooni- ja arengupank. EBRD ennustab Eestile tänavuseks koguni Ida-Euroopas Paia SRÜ regiooni majanduskasvukiiruselt teist kohta pingerea tipus. Sellist majanduskasvu nagu tänavu on Eesti tegelikult kaua oodanud. Ometi on nii valitsus kui keskpank asunud vaevalt saavutatud majanduskasvu piirama ja pärssima. Need kaks ilmingut on oktoobris kulgenud ajaliselt nii lähestikku reaalajas peaaegu paralleelselt. Et küsisin kommentaari reformierakondlastelt Andres Lipstoki, kes on erinevates valitsuskoalitsioonides pidanud nii rahandus- kui majandusministriametit. Niisiis, kuidas selgitada kauaoodatud majanduskasvu muundumist majanduse ülekuumenemise ilminguks, mis on toonud kaasa kiire vajaduse majandusele arenguks möödapääsmatu teguri, pangalaenude teatavale piiramisele? Ja teil on õigus tõesti, selline vastuolu, nagu viimase kuu aja jooksul pressis ilmunud kirjutiste väljaütlemiste ja ka pildi kaudu on Eesti inimestele nagu käidud. Kuidas seda seletada on, ühelt poolt järjest majanduskasv nendes protsentides, mida, mida meile täna öeldakse, on ju hea näitaja. Me kõik koosse sellist kasvu ammuilma oodanud ja kui aasta tagasi räägiti majanduskasvust, siis tihti öelda seda, et kui Eesti majandus kasvaks seitse kuni 10 protsenti, siis oleks meie mured nagu murtud kõik endast vähekenegi lugu pidavad analüütikud, poliitikud rääkisid sellest seitsmest kuni 10-st ja nii edasi ja nii edasi. Nüüd on ta käes ja see, et ta kätte tuleb, seda prognoosisid aegseid tegijad tolleaegsete numbrite alusel ja, ja kui keegi viitsib välja võtta eelmise aasta samaaegselt kirjutasid või veel natuke varemat kirjutas, et siis sai öeldud niimoodi, et see tuleb, eks noh, majandus on sellisel teel majandus pöördumatult august läbi. Nii et see on üsna objektiivne kritsee. Et teiselt poolt arvestan, kiputakse nagu otsima ülekuumenemise jahutamiseks kõikvõimalikke teid ja ka neid nagu ületähtsustama, siis see on teatud mõttes loomulik, aga teatud mõttes üle üledramatiseeritud. Loomulik on see, et iga valitsus peab ju tegelema dünaamilise arenguga. Arengu selles valdkonnas on dünaamiline areng loomulikult mitte hüppeline, vaid vaid astmeline järk-järgult ja, ja loomulikult on majandusteoorias ja teiste riikide majanduspraktikas olemas palju meetmed, kuidas riik üritab selliseid järske hüppeid vältida selleks, et asi oleks pikaldane, pikaajaline areng ja oleks just astmeline minek ja ma arvan, et Eesti riigi sammud, mis on orienteeritud sellele, et riigieelarves tekitada nagu ülejäägiga eelarve et varasemate aastate eelarve jääk broneerida ühele erikontole ja see siis kuhugi nagu reserviks ära panna. Täiesti loomulikult makromajanduslikud sammud, mida üks riik selles staadiumis peabki tegema. Ainuke asi, et meie ütleme pressi kaudu, teadvustatakse neid kui mingi väga ülekuumenenud tulekahju kustutamisel. Ei, see ei ole kaugeltki nii, see on täiesti loomulik riigi ministrite valitsuse majandustegevust, selleks et hoida majandus normaalsele arengule. Ja selle ülekuumenemise kan üldse värk niimoodi, et. Loomulikult tarbimisbuum, loomulikult on riiki tulnud hulganisti hulganisti odavat raha, noh, läbi meie väga hästi Aranud kommertspangasüsteemi. Loomulikult on selle kommertspangasüsteemi kaudu ütleme siis riskid ka pankadel. Kui nad laenasid raha välja näiteks auto liisimiseks perekonnale, kelle kuusissetulek on perekonna peale tervikuna 6000 krooni, siis ma ütlen, et risk on suur. Aga riski kannab kommertspank. Nii et seetõttu seetõttu jälle teha Teamis suurt skandaali riigiga, oi kui koha pealt vast ei ole mõtet. Kommertspankade risk, analüütikud, krediidiosakonnad, need inimesed, kes seal töötavad, on tänaseks juba väga hea ettevalmistusega. Ja ma julgen päris kindlasti öelda, et Eesti suuremate pankade juures siiski tehakse see eeltööd väga pikalt ja põhjalikult ja ja mina küll ei näe, selline selline ütleme ilma tulekahjut, tuletõrjemängimine, tuletõrje, jatta, mängimine meile väga kasuks tuleks. Kui te nüüd selle kommertspanganduse teema üles võtsite, siis juhul, kui meie pangad on nõus keskpangana ja selle trendiga, et tarbimist tuleb vähendada, säästmist tuleb suurendada siis miks pangad ise oma hoiuse protsendi laenuprotsendiga ei manipuleeri, nii et see paneks inimesed säästma? Noh vaadake, pank on eelkõige äri, äristruktuuri, äriettevõtte, tema tegeleb sellega, mis on temale kasu. Loomulikult temale on kõige kasulikum see, et ta eksisteerib, et ta kokku ei kuku. Tema oma riske juhib ja see riskijuhtimise jutt läheb nüüd natuke tagasi minu eelmisele vastusele. Aga see, et inimeste ei suunata säästma, ei ole mitte panga tegemata jätmine. Me ei ole üldse mitte pankade tegematajätmine, vaid riigi tegematajätmine. Vaadake, kui kaua me oleme rääkinud pensioniseadusest nendest kolmest sambast, seda on vaja kibekiiresti kibekiiresti inimesele teada anda, kui ma panen oma sissetulekust mingi osa oma vanaduspäevadeks. Et siis, kui riik muud ei suuda tagada, vähemalt seda maksta selle pealt kadunud protsent. Üks kaks on see, et kui ma täna paneksin oma raha, mis mul nagu jääks, nagu siis üle mingisuguse deposiidi peale, annan riigi kätte, piltlikult öeldes ükskõik olgu ta võlakirju ei panga Teppasid. Et kas siis see oleks väiksema maksuga nagu, ütleme soodustatud, vot see on tegemata. Ja see, sellega hakkan tegelema nii valitsus kui ka sama riigikogus sind ära võtta. Te võtsite oma esimeses vastuses kõne alla ka selle majanduse stabiliseerimise fondi, mida rahandusministeerium on nüüd rakendanud, viies riigikassa raha üsna suures ulatuses Eesti riigist välja. Öelge Andres Lipstoki, miks mis tahes välisriigi võlakirjad või Eesti raha, mis tahes välisriigis hoidmine, turvalisem kui seda raha hoidmine Eesti riigis. Kõigepealt Ma natukene täpsustan teie küsimust just viis minutit tagasi vestlesin rahandusministeeriumi kantsleriga. Täna ei ole veel ühtegi senti Eesti riigi raha välja viidudega ühtegi ühtegi välisriigivõlakirja selle reservi katteks ostetud. Ja mul oli täpselt sama küsimus rahandusministeeriumi tänastele tegijatele, julgesin ka öelda seda, et. Summa summarum, see vist ei teeni eesmärke, kuivõrd see kokku korjata, kuus 700 miljonit ei ole pankade jaoks ületamatu raha, pangad laenavad selle õige kiiresti sisse ja tulemus on see, et vast Ast ütleme Eesti enda ettevõtja jaoks kasvab ainult laenuraha hind ehk protsent. Ja vaevalt majanduse tervikuna majanduse terviku arengus arengule kallim. Kasuks tuleb. Seetõttu ma ei ole seda meelt, et me peaksime selle räägi, mis aastate jooksul tekkinud, on igal juhul mõne välisriigi võlakirjadesse võlakirjade alla vanema või teisisõnu Eestist välja viima. Ma olen nõus sellega, et Eestis puudub täna rida neid instrumente, millega mujal maailmas reguleeritakse raha pakkumist, no näiteks nagu keskpanga poolt rahaminegi protsendid ja nii edasi. Aga ma arvan, et raha äravõtmine jäägi, mitte mitte ringlusesse panemine, mitte tarbimisse lükkamine on õige tegu, aga raha väljaviimine Eesti riigist ei oleks heegeldada. Läheksime veel nende finantssüsteemi kindlustamise meetodite juurde, mida nüüd valitsus on rakendanud, kuidas nad mõjutavad majanduse, üldseisu ja, ja iga pere eelarvet ja rahakoti. No selge on see, et kui, kui kõik need sammud, mida nüüd Eesti pank on täna ette võtnud, ütleme krediidituru turule täiendavate normatiivide paneku kaudu. Need loomulikult muudavad laenuressurssi kallimaks selga, et siis, kui see laenaja on eraisik, selleks et et osta autot, saab oluliselt raha rohkemat autot osta või kui, siis tema finantsseis on selline pank enam tema tagatisi nagu ei võta arvesse, siis järelikult on need uute autode astmele lihtsalt väheneb. Ja siin tarbimise buumi summutamiseks võiks neid meetodeid muidugi nagu heaks kiita. Teiselt poolt Saareste ei ole paraku Eesti pankade raha laenamisel mitte ainult autode ostmiseks või millekski muuks analoogseks pika tarbeeseme soetamiseks vaid on ka puhtalt Eesti ettevõtja tseerimiseks, et me suudaksime rohkem, et aga ekspordikaupu toota, mis on meie maksebilanss tervikuna, tasakaalustab selle tarvis raha kallinemine, igal juhul mõjub negatiivselt. Nii et igal asjal on mitu otsa. Ma arvan, et kuskilt maalt on aeg natukene natukene möödas selliste väga karmide meetmete rakendamiseks, nagu Eesti pank siin plaanib või vähemalt näid, tuleks rakendada tasakaalus, et mõlemalt poolt vajadusel tuleks optimaalset kaetud, siis ma ütlen veelkord, vaevalt see meid eriti aitab, kui, kui uusi autosid vähem, vurab vähem Eestimaa teedel. Aga samas Eesti ettevõtja, kes ettevõtja, kes tahab, kes tahab? Ütleme investeerida oma tootmisse Londonisse saaks selle investeeringu tarvis raha kallimalt kätte. Intervjuu lõpuks palusin Andres Lipstoki kommentaari peaministri majandusnõunik Ardo Hanssoni vastusele Soome majandusajalehele palehti, kus majandusnõunik ütleb. Eesti majandus on skisofreeniline seisus. Meil on Baltimaade suurim majanduskasv, Baltimaade suurim inflatsioon ja suurim maksebilansi jooksevkonto defitsiit. Juhul kui Soome ajaleht on meie peaministri majandusnõuniku sõnad õigesti edasi andnud, siis kas niisugune hinnang iseloomustabki Eesti majanduse praegust seisu? Andres Lipstok. Ja kõik need kolm näitajat, et meil on suurim majanduskasv, suurim defitsiit ja kõrgem inflatsioon, onn omavahel seotud. Kui nüüd majanduse ABC teooriat uurida, siis täpselt nii peabki situatsioon olema, kui üks nendest on kõrgil, eriti majanduskasv tavaliselt toobki kaasa kaasa sellises noores arenevas riigis, väliskaubanduse defitsiidi Jaaga inflatsioonis on omavahel seotud ja uuest riigi ülesanne ongi seda kolmikut nagu siis juhtida ja, ja läbi tema käes olevate meetmete üritada kõiki neid, neid erinevaid protsente nagu riigile soodsas suunas arendada. Kas ta nüüd skisofreeniline seis siin ma jääksin selgelt arvamusele? Selliseid epiteete ei kasutaks sesse epiteete võib kontekstist välja pettuna minna minna ka maailma ja seal takk TTV teenib juba hoopis valet eesmärki. Eriti kui selle epiteedid välja visanud mõni kõrge riigiametnik või peaministri majandusnõunik. Kõige lõpuks tõi Andres Lipstoki näit. Oletagem, et ma olen välisriigi kodanike mitmekordne miljonär. Minu nõunikud on teinud mulle ettepaneku, et võiksin paarikümne või 100 miljoni väärtuses osta Tallinna börsil aktsiaid või investeerida Eesti majandusse, sest kasumiprognoos on hea. Kui ma nüüd loen lehest pealkirja või kuulen uudistest lauset Eesti majandus üle kuumenenud või eesti rahvuslikku valuutat ähvardab devalveerimine, siis uudisesse süvend minemata või tausta uurimata annab selline miljonär korralduse oma miljoneid Eestist ära tõmmata ja kuhugi stabiilsematesse regiooni paigutada. See on põhjus, ütles Andres Lipstok, miks niisuguste avaldustega, kus sisalduvad sõnad skisofreeniline seisund tuleb olla eriti ettevaatlik ja eriti siis, kui selliseid avaldusi teeb peaminister või tema majandusnõunik. Niisugune jutuajamine oli siis eile Andres Lipstoki k.