Tere õhtust, kell on kuus. Eesti raadio uudistetoimetus teeb kokkuvõtte pühapäevast 20.-st maist toimetaja Meelis Kompus. Tivoli tuuri põlengu uurimisel ei ole seni avastatud midagi, mis viitaks süütamisele. Uurijate teatel on kaalumisel mitmeid eri versioone. Eestis on teada ligi 6000 HI-viiruse kandjat, kuid tegelik arv võib olla poole suurem. Spetsialistide sõnul levib viirus üha rohkem kaitsmata seksuaalvahekorra kaudu. Ka sotsiaalminister Maret Maripuu tuletas tänasele AIDSi ohvrite mälestus päeval meelde, et probleem on juba ammu väljunud riskirühmade seest. Peipsi järve uusim navigatsioonikaart on üle 20 aasta vana. Täna vette lastud uus laev peab hakkama tekkinud lünka täitma ja järve kaardistama. Palmses alanud põhjale põlisrahvaste kultuurifestivalil saab näha, kuidas eri kultuurid omavahel põimuvad. Huvilistele on avatud ka töötoad välismaalt. Liibanon. Meie võitluses mässulistega on hukkunud üle 20 inimese. Türgis avaldati taas massimeeleavaldusel toetust riigi ilmaliku orientatsiooni jätkumisele. Bulgaariasse valitakse saadikuid Euroopa parlamenti. Ilm püsib Eestis soe, öösel on sooja viis kuni 11, homme päeval 19 kuni 24 kraadi, rannikul on veidi jahedam. Rakveres Tivoli tuuril reede hilisõhtul puhkenud tulekahju uurimiseks alustatud kriminaalmenetluse käigus on tehtud esmased uurimistoimingud ja alustatud rida ekspertiise. Süütamisele viitavaid tõendeid ei ole esialgu leitud. Ringkonnaprokuröri Marge voogma sõnul kontrollitakse põlengu põhjuste eri versioone. Rändlõbustuspargis puhkes tulekahju reedel veidi pärast kella ühtteist õhtul, kui süttis üks karussell. Põlengus sai kannatada 41 inimest, kellest kuus on endiselt Põhja-Eesti anaal haiglas. Politsei palub ühtlasi põlengus kannatanute võtta ühendust uurijatega, et aidata tulekahju põhjuste selgitamisele kaasa. Tivoli tuurikorraldaja Lauri Viikna sõnul karmistatakse lõbustuspargis turvameetmeid, samuti lastakse üle kontrollida kõik atraktsioonid. Liikme teatel pole kindlustuse seisukohast vahet, karussell süüdati või karussell süttis. Enne rahast rääkimist tuleb väga selgeks teha kannatanute arv ja vigastuste ulatus. Kahjunõuetega ei ole kannatanud tuuri korraldajate poole veel pöördunud, teatas Viikna. Sotsiaalminister Maret Mari kutsus inimesi tänasele AIDSi ohvrite mälestuspäeval mõistma, et HI-viirus ei ole Eestis ainult riskirühmade probleem, vaid see puudutab saab kõiki teisi inimesi. Ka maripuu märkis oma pöördumises, et kuigi aids nõuab maailmas igal aastal ja igas riigis palju ohvreid, mõeldakse sellele haigusele sageli kui arengumaade probleemile. Enam kui poolel Eesti kuuest 1000-st HIV-positiivsest inimesest on maripuu sõnul elukaaslane paljudel ka lapsed, kes vajavad mõistmist, sest seni on neil tulnud puutuda kokku tõrjuva suhtumisega, märkis minister. Tervise arengu instituut, HIV-positiivsete võrgustik korraldasite ja Tallinnas Tammsaare pargis ka aidsipäevale pühendatud vabaõhu ürituse. Siit jätkab Reena lihas. Igal aastal sureb maailmas aidsi üle kolme miljoni inimese. Tänasel ülemaailmsel AIDSi ohvrite mälestuspäeval suvivad korraldajad inimestele eelkõige meelde tuletada, et tegemist ei ole juba ammu, vaid väikeste riskirühmade probleemiga. Aids puudutab meid kõiki. Eestis on praegu ligi 6000 HIV-positiivsed, aidsi on surnud 50 inimest. Tervis. Mängu Instituudi projektijuhi Ann Virkuse sõnul praegu Eestist hullemas seisus vaid Aafrika manner. Euroopa liidus on Eesti konkurentsitult edetabeli esikohtadel elanikkonna HIV-nakatunute suhtes. Arvu poolest. Veel kümmekond aastat tagasi kartsid Eestis vaid vähesed AIDS-i epideemia puhkemist. Kui algselt levis viirus enamasti vaid süstivate narkomaanide seas, põhjuseks paljuski ebapiisavad või puuduvad süstlavahetusprogrammid, siis tänaseks on pilt muutunud, räägib Ann Virkus. Viirus levib järjest enam seksuaalsel teel, paljud inimesed leiavad, et kuna nemad ennast ei süsti, siis neitsitõbi järelikult ei ähvarda. Reaalsus on muidugi see, et HIV levib ka väga hästi kaitsmata seksuaalsel teel. Täna me oleme Eestis nüüd seisus, kus vähemalt pooled uutest nakatunutest on saanud selle seksuaalselt, mitte süstides. Meil on sellistele inimestele väga lihtne sõnum, kasutage kondoomi. Uuringud näitavad, et näiteks Eestis inimesed, kes on seksuaalselt kõige aktiivsemas eas 19 kuni 29, kui tegemist on või kui ütleme Läheb nüüd juhuslikuks seksuaalvahekorrad, siis kondoomi kasutab natuke rohkem kui kolmandik. Ann Virkus toob ühe teravama probleemina välja selle, et HI-viirusesse nakatunud Eestis on üha nooremad. Valdav enamus neist kipuvad ikkagi olema seal kuni 25 aastased, teisest küljest nakatunute keskmine vanus järjest tõuseb, mis näitab ka seda, et nakkus levib pigem seksuaalsel teel. Kolmas asi on see, et kui me nüüd teame, et puhtstatistiliselt meil on täna peaaegu 6000 HIV-positiivsed need on siis need, kes on testide kaudu kindlalt diagnoositud siis tegelikult kõik uuringud ja ka kõik eksperthinnangud ütlevad, et neid nakatunuid on umbes kaks korda rohkem. See tähendab seda, et meie hulgas on veel 6000 inimest, kes ei tea, et nad on viirusekandjad. Riik tagab kõigele HIV-nakatunute ravi, mis läheb maksma keskmiselt umbes 60000 krooni inimese kohta aastas. Nakatunud ja aidsihaiged ise tunnevad aga jätkuvalt puudust ka mõistvast suhtumisest. Ennekõike on tegemist negatiivsete eelarvamustega ning teadmatusest tingitud hirmudega. Suhtumine HIV-positiivsetesse inimestesse on Eestis paraku kohati vägagi diskrimineeriv, väga palju on siiamaani tavaelanikkonna hulgas kõikvõimalikke eelarvamusi, alates sellest, et ma ei taha, et HIV-positiivne inimene töötaks minuga koosnevas kollektiivis, kuigi nakatumine sellisel viisil on absoluutselt võimatu või et ma ei taha mitte mingil juhul skeiks ühes rühmas HIV-positiivse lapsega. Neid juhtumeid on küll ja veel, et ka igasugused uuringud näitavad, et kuigi inimesed kinnitavad, et neil ei ole midagi selliste inimeste vastu, siis nii pea kui küsimused lähevadki pisut isikliku maksta, siis tegelikult enamus kipub ütlema, et eieiei Edasi välismaalt liibanoni armee ja Al-Qaeda võitlejatega. Al-Qaedaga seotud võitlejate vahel puhkes Liibanoni põhjaosas Palestiinlaste põgenikelaagris võitlus, milles on hukkunud ligi 40 inimest. Kokkupõrked Tripoli lähedases laagris, kus elab ligi 40000 Palestiina põgenikku algasid pärast seda, kui sõjad vaatluspostlaagri äärealadel liikumises Ta Al islamivõitlejate tule alla. Viimane teatas, et võitlus algatas Liibanoni sõdurite rünnak. Rühmitus hoiatas ka, et kui sõjavägi jätkab provokatsioone, siis intensiivistavad nad võitlust armee ning kogu Liibanoni vastu. Iisraeli peaminister Ehud Olmert tugevama sõjalise vastutegevusega Gaza sektoris, kui Hamas ei suuda peatada raketirünnakud Iisraeli lõunaosale. Olmert kinnitas seda valitsuse ees tehtud pöördumises. Peaminister rõhutas, et kui senised poliitilised ja sõjalised meetmed osutuvad kasutuks, ollakse sunnitud reageerima jõulisemalt. Türgist sanktsiooni linnas avaldasid kümned tuhanded inimesed meelt valitsuse vastu, mis nende meelest püüab õõnestada türgi senist ilmalikku orientatsiooni. Meeleavaldajad lehvitasid Türgi lippe ning skandeerisid. Tei. Sariaadile ja Türgi on ilmalik, jääb ilmalikuks. Meeleavaldusel osales ka mitme opositsioonierakonna liidreid. Selliseid meeleavaldusi on toimunud ka teistes Türgi linnades. Parlamendivalimised on Türgis 22. juulil. Ning Bulgaarias valitakse täna esmakordselt oma esindajaid Euroopa parlamenti. Valimisvõidu korral võib sotsialistlikud parteile 100 osaks seitse kohta jaotamisel olevast 18-st Europarlamendi saadikukohast. Valimiskampaania keskendus eelkõige korruptsioonivastasele võitlusele, mis oli keskne teemaga Bulgaaria liitumisläbirääkimistel. Valimistulemusi lubatakse kolmapäevaks. Tagasi Eestisse Mustvees lasti Peipsi järvele uus laev Eeva, mis hakkab tegelema hüdrograafiliste uuringutega. Jaan Lukas küsis lähemalt Veeteede Ameti Tartu navigatsioonimärgistuse talituse juhatajalt Eino Martichynilt. Uus laeva meil universaalne laev hakkab tegelema hüdrograafiliste mõõdistustöödega ja hoidelaadurite paigaldamisega, kui vajalikud on need mõõdistustööd ja mida me tänu nendele teada saame, mida need annavad. Mõõdistustööd on väga olulised laeva sõitjatele, sest viimane navigatsioonikaart on meil Nõukogude hüdrograafide poolt koostatud 85. aasta mõõdistamist põhja all ja see on ainult üks 100-le 1000-le praegu meie hüdrograafid mõõdistavad ja kartograafid väljastavad kaardilt mõõtkavas üks 50-le 1000-le nii paberkandjal kui digitaalsel kujul ja see oluliselt. Laev võeti, majasin muste sadamas. Kui suur on tema tööpiirkond. Tööpiirkond saab olema, kui võtad lask Narvast, värskani ja Tartust kuni kontrolljooneni Peipsil, kõbeljal üldse niukse käe Peipsil vööndi ainulaadne, see on ainulaadne laev, aga töölaev on meil kokku viis ja kõik nad on löövad. Need algab siis Eeva 300-ga ja lõpetab selle vea. Ewa kolm. Kaks, viis. Palmses algas aga terve nädala kestev põhjala põlisrahvaste kultuurifestival põhjataeva peegeldused. Teine toimuva kohta uuris lähemalt Reene Leas. Teist korda toimuv festival ja põhieesmärgiks põhjala põlisrahvaste kultuuri ja kunsti propageerimisel. Samuti loob festival hea võimaluse Põhjala rahvastele ühisosa leidmiseks. Eelmisel aastal keskenduti skultuurile, graafikale ja keraamikale tänavustest teemadest, räägib mittetulundusühingu Fenno-Ugria asutus projektijuht Kersti Sepper. Et sel aastal tekstiil ei ole lihtsalt mingi tekstiil, sellel aastal on hästi unikaalne soome kunstnik, kes Soomes tegeleb turba viltimisega, seda Eestis isegi ei tunta. Meie sellel aastal turba viltimisega ei tegele, aga, aga küll on ta nõus näitama tama ja tal on mõned oma tööde näidised kaasa. Tekstiilikunstnikud peaksid selle peale väga särama, et selline võimalusena. Tulevadki siis sinna kokku sellised tõsised kunstnikud või on seal ka tavalisele käsitööhuvilisele midagi vaadata-kuulata. Kuna need on hommikul, hakkavad need workshopis tööle siis need kõik, kes on huvilised, need saavad kõik tulla jälgima, kuidas üks või teine protsess käib, selles mõttes ei, ongi need nii-öelda avatud ja vastupidi. Kes vähegi huvi tunneb, siis nii sepise kui tekstiil juures mõlema ootavad väga, just et noh, kuidas inimene ikka käib, sinna pannakse taimi ja seda protsessi just jälgida ja teine asi on see, et igal õhtul kell seitse on erinev loeng kaks korda Palmsest, siis tuleb Rakverest, siis tuleb Käsmus ja siis on jälle Palmsest transpordi korraldab meil looduse omnibuss, nii et keegi nagu transpordi pärast tulemata ei peaks küll Tallinnast jääma. Hoolimata sellest, et Põhjala põlisrahvastel kokkupuutepunktid tihti kas puudusid või olid väga napid, võib leida nende kultuuridest ühiseid jooni. Väga palju on ühiseid sümboleid, mis on olnud siis nii-öelda kaitsva või noh, mingid märgid, mis tähistas mingis Vihma, mis tuult, kõik rahvariidetikandid, eks ole, isegi noh, meie mõistes tulbiõis tegelikult lootus, öised, et tegelikult need sümbolid on samamoodi katus seal nurka ja geomeetrilised kujundid täpselt sama moodi, et hästi palju samu tõlgendusi. No kõik me teame seda muhu mändi nii-öelda seda geomeetrilist kujundit, indiaanlastele on see täpselt samamoodi Põhja-Ameerikas ja ta on šamaanitrummi peal noh, tulid ise järeldused teha. Tekstiilialas Töötuba kureerib tekstiilikunstnik Kadri Viires ning sepise Töötuba veab Palmse sepp Kaupo Kangur. Festivali raames valmivate töödest pannakse kokku näitus, mida kõigil huvilistel on võimalik sügiseni näha Palmse mõisas ja Lahemaa rahvuspargi infokeskuses. Edasi lähipäevade ilmast sünoptik Sirje Vilms teatas, et ilm peaks jääma suviseks. Samuti on sademeteta, tuul on nõrk ning sooja on öösel kuus kuni 12. Ja homme päeval ulatub õhutemperatuur 13-st kraadist tuulepealsel rannikul kuni 21 kraadini mandril ning pärastlõunal võib Lõuna-Eestis tõustaga juba kuni 24 kraadini. Väga soe võiks tulla ka teisipäev, seda võib-olla siis eeskätt just Ida-Eestis. Temperatuur võib seal mõnel pool tõusta 24 26 seitsme kraadini aga lääne poole jõuab juba jahedam õhumass koos hoovihma ja äikesega, nii et saju võimalus on väga suur, eeskätt siis teisipäeval kolma päeva öösel peaks juba paljudes kohtades vihma ja äikest tulema ning ilm läheb veidi eredamaks. Kolmapäeva päeval tuleb veel siin-seal hoovihma ning sooja on 15 kuni 21 kraadi. Neljapäev on ka, ütleme suhteliselt jahe Ta on, õhutemperatuur tõuseb vaid paiguti 21 22 kraadini, aga nädalalõpp läheb jälle soojemaks ja praegu on lõuna poolt tõusmas väga soe õhumass, suisa troopiline. Nii et õhutemperatuur võib tõusta siin 27 28 üheksa kraadini. Aga vihma väikese võimalust läheb ka küllaltki suureks. Aitäh Sirje Vilms, selline saigi tänane Päevakaja toimetaja Meelis Kompus taas kuulmiseni.