Kell sai kaheksa Eesti raadiouudiste toimetus võtab päeva olulisemad sündmused veel kord kokku stuudios toimetaja Mall Mälberg tivoli karusselli don teel Sillamäe poole, aga enne seda, kui lõbustuspark seal avatakse, kontrollitakse seadmeid põhjalikult. Erinevalt kraanadest ja teistes tööstuslikes seadmetes ei pea lõbustuspargiseadmeid Eestis tehnilised kontrollima. Euroopa Liidu majandusministrite konkurentsivõime nõukogu soovib piirata pankade õigust küsida laenuvõtjalt intresse kogu laenuperioodi, kui tarbimislaen on varem tagasi makstud. Eestit esindab Brüsselis majandusminister Juhan Parts. Teatri- ja muusikamuuseumis esitleti maestro Roman Toi mälestusteraamatut. Kaunimad laulud pühendan sull. Juunikuus saab koorijuht, helilooja, organist ja muusikapedagoog Roman Toi üheksakümneaastaseks. Tartu Ülikooli raamatukogu muutub tänasest kaheks nädalaks ööraamatukoguks ja ilma eest, homme läheb ilm pilve, hakkab äikesevihma sadama. Sooja tuleb 20 kuni 25, Kagu-Eestis kuni 28 kraadi, rannikul on jahedam. Tivoli karusselli pärast reedest. Tulekahju Rakverest eel Sillamäe poole, aga enne seda, kui lõbustuspark seal avatakse, kontrollitakse seadmeid põhjalikult. Erinevalt kraanatest ja teistes tööstuslikes seadmetes ei pea lõbustuspargiseadmeid Eestis tehniliselt kontrollimas. Ago Gaškov arendab teemat. Tehnilise järelevalve inspektsiooni peadirektor Urmas Leitmaa põhilised järeldused võib teha täna kaks päeva pärast õnnetu sellest põlengust. Kastivali võib jätkata. Juhtum muidugi kahetsusväärne ja kõigepealt peab ütlema, seda oli, saab jätkata pärast seda, kui on tehtud täiendav tehniline kontroll endale seadmetele nii elektriohutuse osas kui ka masina otsas. Osa teolist tuli mulle tee peal vastu, sõitis Sillamäe poole, tähendab, kas kontroll tehakse siis Sillamäelt, neid seadmeid hakatakse üles panema ja ja tegelikult ehkki seda teha siis, kui seadmed on üles pandud praegu ei saa üldiselt vist veel põhjuste kohta midagi öelda, aga jutul küll olnud juba sellest, et süütamist ei peeta tõenäoliseks. Lõplikke põhjusi ei saa tõepoolest praegu veel välja tuua, aga küllalt tõenäoliselt on tegemist nii tehniliste kui ka teatud korralduslike probleemidega. Praegu on seadus küll selline, et selliste seadmetega puhul tuleb ainult võtta avaliku ürituse korraldamise luba ja seda tavaliselt omavalitsused annavad sellest keelduda. Võrdlemisi raske, aga mis on sellel karussellil, kraana lohet? Mõlemas on tegemist tõstemehhanismidega mehaaniliste seadmete hüdraulikaseadmetega elektriseadmetega, miks neid ei pea kontrollima? Tõepoolest, kui me räägime siin nendest lõbustusparkide seadmetest, siis need registreerimisele ei kuulu, aga samas loomulikult nende omanik peab tehnilist seisukorda jälgima ja kuna need kuuluvad selle kasutaja Ta andmetel Rootsi vastavale firmale, siis nemad on ka tellinud selle tehnilise kontrolli ja seda teostanud väljaspool Eestit. Olete ikka kindel, et rootslased kontrollinud me praegu kontrollimegi kogu seda poolt, et kas need teostatud kontrollide on täiesti asjakohased ja millal need täpselt olid tehtud? Tivoli tuurikorraldaja Lauri Viikna, kas Sillamäel on rakendatud oluliselt tõhusamaid turvameetmeid? Loomulikult peale sellist õnnetust tuleb kõiki asju kahe kolme. Kaardistada, kas teie lubatud tehnoülevaatust tehakse loomulikult. Meil on antud juba luba Sillamäel tegutsemiseks ja meil on veel kaks täiendavat tingimust juurde seatud, ehk siis kooskõlastamine kohaliku tuletõrje päästeametiga ja kooskõlastamine veel politseiga, ühesõnaga me teeme endast kõik, et kõik need vajaline minevat instantsid võivad tulla seda asja kontrollimas, on meie kõigi huvides. Euroopa Liidu majandusministrid arutavad täna Brüsselis ettevõtlustugesid suurtööstusele ja soovivad leppida kokku tarbimislaenude direktiivis. See piiraks pankade võimalust küsida intresse, kui laen on varem tagasi makstud. Hanno Tomberg küsitles majandusminister Juhan Partsi. Mil määral on vaja reguleerida neid laene, mida inimesed võtavad erinevatel tarbimiseesmärkidel, olgu siis SMS-laenudest, aga ka suuremate laenudeni välja, vaidlus käib selle üle, et kuhu tõmmata see piirjoon juhul kui laenuvõtja ehk siis tarbija maksab selle krediidi vahem tagasi, et kui palju ta peaks siis maksma nii-öelda laenuandjal saamata jäänud krediit. Kuhu kalduvad ministrid kas pigem tarbijat kaitsma või ikkagi pankadele ette nähtud tulusust lubama? Noh, pigem sinna esimese poole peale, et ikkagi tarbija, kui ta saab laenu varem tagasi maksta, et siis ta ei peaks maksma tohutuid tulevikuperioodi eest intresse. No Eesti seisukoht on varem olnud see, et hüvitise nõue on õigustatud ainult fikseeritud intressiga laenude korral, kas meie jääme selle nõude juurde, me oleme nõus seda muutma. Praegu oleme selle nõude juures ja vaatame, kuhu see arutelu läheb, et kas tekib mingisuguseid muid kompromissi kohti, nii et praegu hetkel ei ole meil mõtet kuidagi sellest loobuda. Mida täna veel konkurentsivõime nõukogus? Põhiteema, mis on täna olnud, on ikkagi Euroopa tööstuspoliitika vahearuanne, mis, mida siis komisjon esitas, vaidlusküsimus on, et kas ikkagi võimalikud rahalised toetused ja see puudutab ka Eestit peaks olema suunatud konkreetsetele sektoritele ja sektorite all mõeldakse autotööstus, laevandus, info-kommunikatsioonitehnoloogia või kui nii-öelda maksumaksja toetab ettevõtlust, siis peaks olema see nii-öelda laial skaalal ettevõtluse toetamine. Kuna me iialgi ei suuda ühelegi oma tööstussektorile sellist toetust pakkuda nagu Euroopa rikkad riigid siis konkurentsi tõstmiseks ja meie ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks oleks tark, kui selliseid suuri toetusi oleks. Tartu Ülikooli raamatukogu pakub tänasest taaseksamiteks valmistuvatele tudengitele võimalust pikemalt õppida. Kaks nädalat tegutseb ööraamatukogu Toomas Kelt, kes asja uurimas. Raamatukogu töötab kaks nädalat, esmaspäevast neljapäevani südaööni avatud raamatukogu pakub õppuritele juba harjunud võimalusi, rääkis raamatukogu turundusjuht Ilona smuskina. See aasta praegu paistate, kes suveks on väga pingeline, et anname neil võimalus töötada iga päev, siis kella 12-ni. Kuidas need varasemad aastad on näidanud, on neid, kes kella 12-ni siin raamatukogus laudade raamatute taga istuvad piisavalt. Päris palju on neid umbes 200 300 inimest, ikka istuvad siin õhtul. Ööraamatukogu ajaloo on avatud ka lastetuba ehk tudengi emade raamatukogu. Asutuse direktori Martin Halliku sõnul oli vajalik. Pluss selle järele suur, meil on olemas suur hulk tudengeid noori emasid-isasid, kes soovivad teha õppetööd, kuid pärast last aedade sulgemist võib neil olla probleeme, kuhu panna oma väikesed lapsed. Selleks ajaks, kui nad soovivad raamatukogus õppetööd teha ja sellest siis ka see idee avada. Lastetuba, imik, nuumik, mis siis on meil avatud ööraamatukoguga samadel päevadel kella viiest kella kaheksani õhtul. Tartu ülikooli raamatukogu ja lastetuba on tunnustatud ka rahvusvaheliselt. Rekt võitis maailma kõige suurima raamatukogusid ühendava föderatsiooni Nonii ihla 2007. aasta turundusteo esimese auhinna. On väga suur tunnustus, minu teada suurim ja tähtsaim rahvusvaheline tunnustus, mis üldse ühele Eesti raamatuosaks on langenud. Martin Hallik lubas, et kui läbi saab raamatukogu renoveerimine, vaadatakse raamatukogu tööajad. Raske öelda, mis kellast, mis kellani me siis lahti hakkame olema, aga kindlasti pikemalt kui praegu. Võimalik, et see ööraamatukogu, mis on siis praegu kella 12-ni öösel võib muutuda tulevikus ka alaliseks. Kuni selle ajani jätkatakse ööraamatukoguga sessi aegadel. Toomas Kelt Eesti Raadio, Tartu stuudio. 18. juunil on koorijuhi helilooja organisti ja muusikapedagoogi maestro Roman Toi 91. sünnipäev. Temale pühendatud tänane õhtu teatri- ja muusikamuuseumis. Seal esitleb Roman Toi ka oma mälestusteraamatut. Kaunimad laulud pühendan sull. Maestro rääkis raamatust Riina Eentalu-le. Väga raske ülesanne kirjutada iseend. Su enda elu on just nagu. Kinos nina vastu lina, nii pöördub Roman Toi lugeja poole raamatu sissejuhatuses. Peamiselt on raamat sellest, kuidas Eesti koorilaul okupatsiooniaastatel maailmas tõestas, et niisugune riik, keel ja kultuur on olemas. Seda tegi Roman Toi jõudumööda ka oma kooridega. Kuradi hea meel on, kui ma tohiksin, püha, tahad meelde tuletada, kuidas purjetasime Jordani jões algusest otse Kapernauma välja ja tõmbasime Eesti lipulaevale mastik Havel? See on see, millest me räägime sellest. Kõikidele, kes meid kuulevad, meelde tuletada, koorilauluna oli Eestimaal võimalik oma nördimust väga ilusasti välja ütelda ja sellel pinnal kujundasin mina oma koorisid kontsertide kabuga väga ilusast. See on küll muusikalugu, kuid ikkagi Roman Toi lugu lapsepõlvest peale tema suguvõsa lugu ja Eesti lugu nii kuidas romandaid puudutas? Ma ei kirjuta kronoloogiat, ütleb Roman Toi, vaid vaatlen asju nii, nagu olud nad mulle ette mängisid. Ma olen viimased 30 aastat kirjutanud muusikateoreetilisi raamatuid ja teoreetilise raamatu kirjutamise stiil on täiesti kardinaalselt erinev sellest, mida see ma lootsin. See raamat ilmestab ühte inimest tema tundemaailma kaudu ennast muusika kaudu, väljendades. Need, kes raamatu käsikirja lugenud, kiidavad Roman Toi mahlakat stiili ja vaimukat väljendust. Isegi väljas välismaa kui selline ei ole mulgivana mulgi vaimu minu arust mitte valla küpsetanud või, või sulata tanud see neiu, siin on väga nimekas Lydia Vohu. Estonia teatrit draamast. Töötasime koos mõningaid asju. Selle väikse asja pärast saame palju pahandada sest see oli kõrveri tehtud ja kõrver elas Eestimaal. Ja püha taevas. Näitab Roman Toi aeg-ajalt mõnda pilti raamatust ja pilte on raamatus palju ja raamat isemahukas. Kui ma mõne inimese varvastest oma isamaa entusiasmiga võib-olla liiga valusalt üle üle sõitsin, et nende esmavabandan Petluse juures, nii ma mõtlesin ja nii mu ära teinud. Ja teisiti ma ei saa. Rahvusringhäälingu tegevjuhi kohale, see on tähtajaks avalduse esitanud kolm inimest. Ringhäälingu nõukogu hakkab kandidaate vaagima homme. Need kolm on Eesti Raadio praegune juht Margus Allikmaa, ringhäälingu nõukogu eelmine esimees Andres Jõesaar ja Eesti Raadio juhatuse liige Sulev Valner. Ilmateade eeloleval Meil on meil vähese ja vahelduva pilvisusega sademeteta ilm. Puhub lõuna ja kagutuul kolm kuni kaheksa, rannikul puhanguti 12 meetrit sekundis ja sooja on öösel kaheksa kuni 13 kraadi. Hommikust. Alates Loode-Eestis pilvisus tiheneb mõne pihaga päikese vihma sadama. Tuul pöördub järk-järgult edelasse ja läände ja puhub neli kuni üheksa meetrit sekundis. Äikesega rajal on tugevamaid tuuleiile. Sooja on 20 kuni 25, Kagu-Eestis kuni 28 kraadi, rannikul on sooja 15 kuni 18 kraadi. Te kuulsite kella kaheksast Päevakaja stuudios oli toimetaja Mall Mälberg. Kena õhtu jätku.