Tere õhtust, Eesti raadiouudiste toimetus võtab päeva kokku, stuudios on toimetaja Riina Eentalu. Eesti ja Venemaa teevad rabasilla seisukorra hindamiseks kiiresti ühise ekspertuuringu, nii lepiti kokku kahe riigi delegatsioonide kohtumisel. Eesti ei nõustunud Venemaa ettepanekuga kehtestada sillal 13 tonni piirang. Lätti kehtestas tugevdatud piirikontrolli, mis kestab 26. maini. Põhjus on Läti tolliameti uurimisosakonna juhile tehtud atentaat, milles ta raskesti vigastada sai. Kadriorus presidendi residentsis avati president Lennart Meri portree, mille autor on Jüri Arrak. Eesti vabaõhumuuseum tähistab oma viiekümnendat aastapäeva. Täna avati uustalu, mis esindab Eesti külaelu 1900 kolmekümnendatel aastatel. Kristjan Raua nimelise kunsti aastapreemia said Jüri Oja, ver Tiina Sarapu, Marika Valk ja Mark Soosaar. Välismaalt Suurbritannia prokuratuur esitas Vene kodanikul Andrei Lugavaile süüdistuse endise KGB agendi Aleksandr Litvinenko tapmises. Venemaaluga vaid välja anda ei kavatse, küll peab võimalikuks tema kohtu alla andmist Venemaalt. Liibanonis Tripoli lähedal asuvas Palestiinlaste põgenikelaagris jätkab Armeenia islamistlik võitlejate tulevahetus. Kokku lepitud relvarahu ei kestnud ja rünnaku alla sattusid roobi Conway ja ilmast. Ma olen Eestis kuiv ilm, puhub läänekaare tuul. Sooja on 15 kuni 21, tuulele avatud rannikul 10 kuni 13 kraadi. Täna kohtusid jaanilinnas või Ivangorodi Eesti ja Venemaa delegatsioonid, et arutada Narva silla küsimust. Täpsemalt räägib Jüri Nikolajev. Täna jaanilinnas kohtunud Eesti ja Venemaa silla spetsialistid Narva silla olukorra suhtes ühisele seisukohale ei jõudnud. Vene transpordiministeeriumi aseministri Jevgeni Moskvitšovi juhitud delegatsioon jäi arvamusele, et Narva maanteesilla tehniline seisukord on kehv ja et ohutut liiklust saab tagada vaid piiratusele silla liiklevate veokite kaalu kuni 13 tonnini. Vene pool toetab oma arvamuses silla visuaalsele vaatlusele. Eesti seisukoht põhineb aga Leedus spetsialistide uuringutele ja on Narva silla suhtes hulga leebem, jätkab majanduse ja kommunikatsiooniministeeriumi abiminister Siim Kiisler. Meie arvutused on tehtud Leedu teedeinstituudi poolt vastavad igati eurostandarditele ja see 41 tonni on juba varuga meie poolt võetud, seda ta kannatab meie ekspertide hinnangul. Venelased viitasid ka tõesti, seal on praegu asfaldi sees lihtsalt kate, sees on mõned teeaugud, aga see ei ole kindlasti. Et selline sisuline probleem, et sisuline hinnang on meil ikkagi ekspertiis, arvamused on olemas, katsed on tehtud ja mis kinnitavad, et veoautod võivad rahulikult üle sõita. Milles pooled aga kokku leppisid, oli see, et lähipäevil alustab tööd riikidevaheline ekspertgrupp, mis peaks kahe kuni kolme kuuga välja selgitama piirisilla tegeliku olukorra. Anti selge õnnistus ka vene poole pealt reaalse ekspertide tööle, sest nagu teame ka seni ei ole ekspertide vahel sellist reaalset tulemuste vahetamist ega analüüsi olnud. Nad peaksid meie ette tulema ühise seisukohaga tõesti, et nii Vene pool kui Eesti tõesti leiavad ühiselt, et mis on see üks ohutu koormamine sellel sillal. Samas nagu kinnitas abiminister Siim Kiisler, ei ole Eestil täit selgust, kas Venemaa taastab nädal aega tagasi kehtinud piirangu või mitte. Siis suunati kõik Venemaalt Eestisse saabuvad ja 13-st tonnist raskemad veokid läbi Pihkva luhamaa piiripunkti. Hiljem keelt küll peatati. Abiminister loodab, et sellist piirangut enam ei tule. Meie poolt epic samaviisi ja ma, ma loodan väga, et ka Vene poolt sama viise, aga ma ei saa muidugi selles kindel olla, mida Vene pool teeb, aga loodame kõige paremat. Täna keskpäeval seisis pronkssõduri endisel kohal kremlimeelse noorteorganisatsiooni Naši liikumise komissar Andrei kaloogin kaloginsai seista umbes pool tundi, siis võttis politsei ta asjaolude selgitamiseks kinni. Naši koduleheküljel on kirjas lähtudes valve oli plaanitud 26.-ks aprilliks, aga kuna Eesti kehtestas Vene kodanikele piirangud, siis ei pääsenud kaloogin tookord Eestisse. Kaitsepolitsei komissar Irina Mikson ütles Päevaleht Online'ile, et Naši aktivisti seisak oli lavastatud ning samal ajal filmis teda Vene telekanal RTR. Andrei kaloogin saadetakse tagasi Venemaale. Kodakondsus- ja migratsiooniameti pressiesindaja sõnul on kalogini turismiviisa politseiga taotlusel tühistatud ning sundtäitmise protokolli on asutud ellu viima. Jätkame sõnumitega välismaalt, neist ülevaate Reene Leas. Vene kodanikule Andrei LUGU voila esitatakse süüdistus endise spiooni Aleksandr Litvinenko tapmises, teatas prokuratuur. Krooni prokuratuuri juhi Ken McDonaldi sõnul jõudis ta järeldusele, et politsei tõendusmaterjalist piisab Lugovoile tahtlikkus mürgitamise süüdistuse esitamiseks. Endine KGB agent Litvinenko suri eelmise aasta novembris Londonis polooniumi mürgitusse. Litvinenko mõrv on pingestunud suhteid Londoni ja Moskva vahel ning tänane teade võib läbisaamist veelgi halvendada. Briti välisminister Margaret Beckett ütles, et Suurbritannia ootab Venemaalt täit koostööd. Venemaa peaprokuratuuri allika kinnitusel ei kavatse aga Venemaal Lugovoit Suurbritanniale välja anda. Vene peaprokuratuur peab võimalikuks Lugovoi kohtu alla andmist Venemaale. Selleks on aga vaja, et vene seadusandlus näeks ette vastutuse analoogse kuriteo eest. Afganistani president Hamid Karzai kutsus täna välisriike üles jätkuvalt osalema Afganistani ülesehituses ning sõjalises toetuses seni, kuni riik suudab ise seista. Vastasel korral võivad terroristid taas rünnata, teatas Karzai. Taliban ning rühmituse liitlased on viimase 18 kuu jooksul oma rünnakuid intensiivistunud. Seda vaatamata ligi 50000 välisriigi sõduri kohalolekule, keda toetavad ka afganistani relvajõud. 18 kuu jooksul on Afganistanis hukkunud tuhandeid, sealhulgas 200 rahutagamisjõudude sõdurit. Liibanoni armee hoiab juba kolmandat päeva järjest mürsutule all palestiinlaste põgenikelaagrite Tripoli lähedal. Põgenikelaagris varjavad end terrorirühmituse al-Qaedaga seotud võitlejad. Humanitaartöötajad kutsusid üles tulevahetust lõpetama, et laagrist saaks välja viia vigastatud ning laager saaks täiendada toidu ja ravimivarusid. Vaatamata islamistide poolt välja kuulutatud relvarahule ründasid võitlejad taas ÜRO abikonvoid. Põgenikelaagris on lõksus enam kui 31000 tsiviilisikut, kelle tingimused järjest halvenevad. Itaalia lennujuhtide ja lennusaatjate streik on mõju avaldanud tuhandetele Euroopa lennureisijatele. Mitmed lennufirmad on ära jätnud kümneid lennureise. Streigivad ka Itaalia rahvusliku lennufirma all itaalia lennusaatjad, kes nõuavad puhketunde ning meeskonnaliikmete arvu reguleerivate seaduste täpset täitmist. Täna jäeti seal Itaalia ära ligi 400 lendu. Piirivalve teatas, et tugevdas kontrolli riigipiiril ja see kestab 26. maini. Seoses sellega võib piiriületus tavapärasest kauem aega, et meie Läti korrespondendi Veiko Spolitis sõnul vastab tõele, et Läti kehtestas tugevdatud piirikontrolli seoses Läti tolliameti uurimisteenistuse juhile Vladimir faškeevitšile tehtud atentaadi. Ka askeevid sai raskesti vigastada, kui tema autosse pandud pomm plahvatas. Värske hüvitise seisund on stabiilne, see on see nimetus, mida on siis ka tervishoiuminister öelnud, nimelt pomm oli pandud tema subaru pakiruumi ja avades pakiruumi tema jalatseid vägagi vigastada. Ja siin puhul kindlasti peab nentima ka seda, et puhta sisepoliitiliselt Vladimir Slaske veits on juba peaaegu aasta aega olnud meedia tähelepanu keskmes tänu oma tehingutele ja siis eeldatavalt lobeerimist tehingutel ka Läti tuntud linnulihafirma Baltic Hovoga. Ja siin puhul kindlasti tuleb mainida ka seda, et tema endine naine proua külgaste, kellega ta eeldavat veel siiamaani elab koos just hiljuti müüs ka maa tühkirja keskel peaaegu 600 miljoni Eesti krooni eest, nii et ise Vladimir laskurit. See on siiamaani ka Läti meedia tähelepanu keskmes ja arvatakse, et ka tema ametniku ajalugu ei ole täiesti puhas. Kas uurimisorganitel on ka mingeid vihjeid, et mis võiks olla nende meelest põhjus rünnakuks? Kui eile politsei poolt ta ainukene sessioon oli see, et see on kindlasti kuritegelik maailm, kes on siis tolliameti kriminaaluurimise osakonna juhataja vastu nalja käinutest? Viimase kuu jooksul Lätis on ilmseks tulnud kriminaalasjad, kus on leitud vagunit sedaviisi kütust, mida eksporditi Kasahstanist läbi Läti edasi Euroopa liitu ja mis ilma makse maksmata oli sattunud Riia sadamasse. Kuid täna politseil juba nendib, et võimalik, et selliseks versiooniks peetakse ka Vladimir svaske võitlused, tehingud koos oma äripartneritega linnufirma Balticuga seoses ja samuti ka seoses tema endise naise proua vilkastega. Need kedagi veel kinni võetud ei ole. Ja uuesti Eestist õiguskantsler Allar Jõks Lätis rahandus- ja majandusministrile märgukirja, kus juhtis taastama tähelepanu, et riigikogu liikmete kuulumine riigi äriühingute nõukogudesse on põhiseaduse vastane. Jõks märkis rahandusminister Ivari Padarile ja majandusminister Juhan Partsile saadet kirjas, et kui ajakirjanduse andmetel kaaluvad nad riigikogu liikmete nimetamist riigi või riigi osalusega äriühingu nõukogu liikmeks, siis tema on jätkuvalt seisukohal, et riigikogulaste kuulumine nendesse nõukogudesse on põhiseadusevastane. Õiguskantsler selgitas, et kuna riigikogu liikmed saavad nõukogudes volitused täidesaatvat võimult ning teostavad ministri kontrolli all riigi majanduspoliitikat täites täidesaatva võimu ülesandeid, kandes vastutust ministri saades ministri poolt määratud tasu siis vastab nende kuulumine nõukogu kui muus riigiametis olemise tunnustele. Õiguskantsleri hinnangul ei ole sellises olukorras tagatud põhiseaduslik võimude lahusus ja tasakaalustatus ning huvide konflikti vältimine. Vabariigi presidendi kantseleis avati täna president Lennart Meri portree, mille autor on perekond Meri soovile. Jüri Arrak Kadriorus käis Hanno Tomberg. President Toomas Hendrik Ilves ütles Maali avades, et arrak on portree väga hästi tabanud. President Meri riigimehelikku olemust. Kunstnik Jüri Arrak sai tellimuse president Meri leselt Hellemerilt ja tunnistas, et kartis alguses seda tööd ette võtta. See oli mitu kuud tagasi saime kokku presidendiga. Ja, ja siis ma ütlesin, et hea küll, et ma alustan, aga teeme nii, et, et meid ei lepingut ja juhul kui see portree osutub noh, et ei meeldi. Siis ma jätan selle endale. Ja siis me lahkume sõpradena. Arraku portree, pidulikus rõivas, presidendi taustaks trepiastmeid sinine taevas, samuti maastik punaste ristidega, et tuletada meelde meie kurba ajalugu. Presidendi poega Mart Merit hämmastas aga isa pilt. Ma ei tea, kui paljud teist on kogenud just nimelt seda pilkumissi pildis palju seal minu arust just nimelt selle maja pilk, see on juulilepete pilk seal olla lindiskandaali pilk, see võib-olla oleks võinud olla ka pronksiööde pilk, ehk isegi õnnestub pilt, seda ei oska öelda. Aga see pilk kuulub just nimelt siia majja. Kodus oli pilte teha nii et aitäh, Jüri täitsa sele pelgu siia seina peale oskasite. Presidendi nõudliku pilku tõi esile ka proua Helle Meri. Minu meelest ei lähe väga õnnestunud just see, mida ma hinge tiheldasinu ja sellepärast ma Reieri arengut palusingi seda tööd teostama. Mõnede ta valminuna läinud maale kaks korda. Ja see pilk, mis mulle esimesena kohe mõtleksin, ehmatus. Aga siis silmapilgu jooksul saime arusaad, öeldakse, et see on see hoiatus, nõudlikkus, rangus, mida ta oleks meile jätnud. Helle Meri loodab, et presidendi portreed presidendilossi esimese korruse koridoris pääseb vaatama ka laiem avalikkus. Tallinna raekojas anti kätte Kristjan Raua nimelised kunsti aastapreemiad, vahendab Vallo kelmsaar. Kunstnike Liidu ja Tallinna linnavalitsuse poolt välja antav Kristjan Raua preemia on vanim ja auväärseim kunstipreemia Eestis. Selle teadmise kordamine on muutunud juba peaaegu mantraks. Oleks hea, kui lisanduks ka kate rahalise kompensatsiooni näol, ütles kunstnike liidu juht Jaan Elken preemiaid üle andes. Tänavu pälvisid preemia klaasikunstnik Tiina Sarapu isiknäituse eest Q galeriis ning novaatorliku ja isikupärase klaasikunsti eest ja skulptor ojavere aja ja päevakohase sotsiaalse kunsti eest, milles teravust ja kunstilist mõjuvust. Eesti kunstimuuseumi juhile Marika valgule tõi preemia kumu kunstimuuseumi hoone rajamise tee võidukas läbimine KUMU valmimisega on alanud uus ajastu, leiab kunstiteadlane heie Treier. Me praegu võib-olla ei hoomagi seda, mida muudab reaalsuses meie kõikidel kunstielu tasanditel ja mulle tundus, et üheksakümnendatel oli selline illusioon, iga uus põlvkond kunstnikke, kes peale tuli kujutlus, et nad on esimesed, kuna noh, lihtsalt ei ole noh, reaalselt on ainult mingid paar raamatu reprot ja kogu lugu, aga nüüd on terve maja tall reaalset kunsti ja kogu see kunstiajalugu omandab palju niaalsema tähendused ja ta muudab suhtumine oli väljaspool erialaringkondades ja kõik on saanud teoks tänu maja valmimise, mis on siis Marika valgu elutöö ja selle üle on tõesti väga surra. Marika Valk ise meenutas, et ehitada kunstile vääriline maja oli ka Kristjan Raua suur unistus. Maja rajajaks võib lugeda tänast neljandatki laureaati Mark Soosaart, kes on asutanud Pärnu uue kunsti muuseumi ja vedanud selle tegevust 15 aastat. Võib-olla polegi tähtis, teeme vaid, tähtis on see, et me Eestis jõuaks ühel päeval nii kaugele, et igas maakonnakeskuses oleks oma kunstimuuseum. Kumu on väga hea asi, aga lisaks ka mul on veel vaja väiksemaid muuseume ja võib-olla mingit muuseumi ringi, et oleks võimalik näitusi liigutada. Kas Mark Soosaar on plaanis septotenud? Me peame kõigepealt mõtlema selle peale, kuidas Pärnu uue kunsti muuseum ellu jääks. Preemia Kristjan Raua preemiat Eesti vanim ja auväärseim, nagu siin täna korduvalt rõhutati, võiks ju olla ka üks mõjur, eks arvan küll, jah, et juba see, et linnavalitsus Tallinnas toetas kunstipreemiat tunnustas Pärnu kunstimuuseumi saamist. See on niuke väike lootuskiir ka siin selles võimu ja vaimuhämaruse riigis, aga ka Tallinn näitab, et võim ja vaim saavad koos eksisteerida ja sellest on kasu nii võimule kui vaimule. Kui rahvale. Väike kuradike lipsas loose sisse. Kristjan Raua nimelise kunsti aastapreemia sai siiski skulptor Jüri Oja värt. Täna tähistab Eesti vabaõhumuuseum oma viiekümnendat sünnipäeva. Täna avati ka uustalu kutsari härjapea talu, mis on näide Eesti elulaadist. 1900 kolmekümnendatel aastatel jätkab Hanno Tomberg. Vabaõhumuuseumis kutsari härjapea talu kohale sattudes on tunne, et oled astunud oma vanaisakoduõuele, kus on tuttav voodrilauaga kaetud pruunikaskollane elumaja koos 1900 kolmekümnendatel aastatel eesti talumajades laialt levinud klaasist põrandaga. Vabaõhumuuseumi teadur Hanno Talving. Ja tõepoolest, et seni meil on puudunud suures osas ekspositsioon, mis on pärit 20. sajandi algusest ja sõjaeelse Eesti vabariigi aeg on meil suureti kajastamata, ainult pritsikuur on sellest ajast, et inimesed ja külastajad ei mõtleks, et eestlased on elanud läbi aegade ainult nendes hämarates rehama sõnades, vaid ka nemad nagu püüdlesid parema elu ja puhtama ja ilusama tuleviku poole, nii et see on üks selline näide. Siin. Hoone toodeti 2003. aastal ära jõhvi kihelkonnast ja ehitati üles vabaõhumuuseumi territooriumil säilinud originaalsed kahhelahjud. Ka tapeet seintel imiteerib eelmise sajandi alguse Eesti vabariigi aastail. See on pärit Virumaalt, Jõhvi kihelkonnast, Mäetaguse vallast, võide külast. Siin on nüüd nagu peatatud mingi ajahetk, ütleme kuskil aastast 1009 38 39, et see on suurepärane võimalus taas kohtuda selle ajaga, mida mäletatakse oma siis vanem, vanemate või vanavanemate juttudest. Vabaõhumuuseumi teadussekretäri Marek Tammjärve sõnul on muuseumi eesmärk teadvustada oma külastajatele vanade talumajade säilitamise vajadust. Selliseid vanu talumaju on kindlasti veel üle Eesti, kes tahaks võib-olla seda ka muuseumile üle anda. Kas muuseum? Selliseid maju võtab veel vastu kaheks, muuseumil ei ole võimalik ja ei ole ka eesmärk siia koguda kokku mingit hoonete kollektsiooni, aga kindlasti kui inimesed tulevad seda vaatama võib-olla, kellel endal on kuskil selline talumaja olemas, võib-olla nad hakkavad võib-olla rohkem mõtlema selle peale, milline väärtus see on tegelikult, et kuidas seda oma koha peal rohkem hoida, et pigem võib-olla see on see eesmärk, juhtida tähelepanu sellistele asjadele. Härjapea talu on valmis külastajaid vastu võtma juba sellest nädalavahetusest. Täna sellises köögis pann ja köögis talitas talu perenaine hiljem väravas. Ja ilmateade. Eeloleval ööl on Eestis pilves selgimistega ilm, kohati sajab vihma, võib olla äikest. Puhub läänekaare tuul öö hakul Kirde-Eestis idakaare tuul kaks kuni üheksa meetrit sekundis ja sooja on öösel üheksa kuni 15 kraadi. Homme päeval on vähese pilvisusega peamiselt sademeteta ilm, puhub läänekaare tuul neli kuni 10, põhjarannikul puhanguti kuni 12 meetrit sekundis. Sooja on homme 15 kuni 21, tuulele avatud rannikul 10 kuni 13 kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.