Meie juurde on jõudnud külla moelooja Liisi eesmaa. Tere tere, et meil on sulle kohe öelda, et mõnedele inimestele ikka kohe hirmsasti veab nagu keegi kai, kes, kelle, kelle vanaema või vanatädi ühesõnaga nagu see lugu on ikka, et suri ära ja jättis terve kodu, siis oli tal täis mingist vintits Daffy ütleme siis kohe niimoodi noortepäraselt. Et mis asjad siin olidki, ikk, Prada kingad ja nii edasi, kas niisugune asi? Ja et mõtle need, eks ole, et kuidas, kuidas ikka nii, võib juhtuda, et see, ma tean, et elu on ebaõiglane, eks ole, aga. Aga mõnele sajab sülle tunneline vägev paradiis. Kuskohast või alustaks siis sellest, et, et mis see vendits on, et meil on siin natukene selles mõttes hädas, et me oleme püüdnud defineerida? Et oleme saanud aru, et vendid seal siis nagu vanad asjad, hästi kvaliteetsed, mingid kõvad kaubamärgid või väike sihuke disainielement peaks olema juures, eks ole. Ja, ja siis meil tekkis nagu probleem, et, et kas minu näiteks mingi 70 kaheksanda aasta Adidase kott, mis on Jugoslaavias tehtud mis on jõle heas korras, võiks ka olla vindić, noh, sest et see on tegelikult ju masstoodang, eks ole. Et, et sina tegeled ka mässatsele Vintaažiga ja vintitšiga ja et kuidas selle asjaga nüüd on, et vahel ikkagi venitatakse see mõiste kole suureks ja sisele kole kitsaks. Tegelikult ongi nii, et õige vindid. Võib-olla selline olulisem reegel on see, et on, peetakse vähemalt 30 aastat vana asjad. Et enne seda või vähem seda, et siis ta ei ole nagunii väga, ta on lihtsalt, kus oli kasutatud kraam ja ta ei ole olemas Lootust omandanud ja ta ei ole veel nii väärtuslikke. Aga, aga selles mõttes igasugused tegelikult ka tõesti seitsmekümnendatel kuulsad. Näe, 78, siis tuleb ju palju, see tuleb siis 30 aastat on ikka täis. Juba täis, seda võib tegelikult pidada küll, et see ei ole, see on ikkagi ka nagu täpselt mingite ajastute, need siis need, mis olid need tootmised nagu masstoodangut ka tegelikult võib pidada vintitšiks, et küsimärk on nüüd tegelikult ma lisaksin selle jutu ajal mõtlema, et mis saab edasi, et et kuidas, nagu haarati mangot ja mis meil siin teised kiire kiirmoebrändid on, et mis nendest nagu edasi saab, et ma ei usu tegelikult, et need 30 aastat vastupäevad. Et seal on ikka see materjal, järelikult ikkagi ei ole see, mis välja kannataks, seda nätsutamist ikkagi nende aastate jooksul. No vanasti ei tehtud ikkagi riideid nii niivõrd just sellepärast, et olla nii lahe, vaid ikkagi asi pidi kestma ja olema väga väärtuslik ja no muidugi oma ajastu mõttes väga stiilne kuulne, aga trendid ei vaheldunud nii kiiresti. Ei sul ei olnud moetööstusest sellist survet peale, et sa oled iga hooaega uue tuule suunas jooksma, et asjad olid rohkem paigas ja, ja sellepärast ongi tänapäeval palju raskem seletada, mis nüüd hetkel moes on, sellepärast et kõik vaheldub nii kiiresti, et sa ei jõua hambaid pesta, kui juba on nagu laiatamisest moest ära läinud. No kui ma siin enne üritasin enda riidekapis soradaja mõelda, mis mulle endale sellist vana on, siis ainus, mille peale ma suutsin tulla limu emale õmmeldud pulmakleite, mis on juba üle 30 aasta vana, siis seda ma siis võin ikkagi pidada, ma saan aru, selleks vindiks toodaks või, või on seal ikkagi see kaubamärk? Oluline ütleme nii, et kui on vähegi kaubamärk ja kõik see lan, Winidest kaadad ja vanad Westwoodi tooted, et see on juba väga selline kõrgehinnaline vinkids. Et see, et see bränd, vesi, nimekus veel see, et disaineri toode teeta tegelikult just nagu kalliks mindiksi vindits asjaks. Kuigi ma arvan, et seda pulmakleiti võib tõesti pidada ka tõenäoliselt, kas tal on käkikastmeid Spetsiaalselt vanud, ma arvan, et emale õmmeldud rätsepa juures õmmeldud järsku Maivi Tallinna moemaja tegi või ma ei tea, kes Tallinna moemaja selleks juba selline suur linn ei ole enam niisama. Mingid asjad on siis lihtsalt retro või noh näiteks mingid mingi nõukogude aegsed masstoodangut, mingeid vidinaid ja asju, eks ole, see on lihtsalt retro. No ta ikkagi on vintsid, siis ütleme nii, et nad on oma ajastu, sellised sümbolid ja märgid, et ta tegelikult on vindićq. Vaat niimoodi kuulsite, et siin oli, noh me olime ka küsimusi, et ilmselt sihukest kraami võib leida kodus, et sellest tasub täiesti kinni pidada, mitte alati ära visata, sest ilmselt palju on juba ära visatud, mis on visatud, on visatud. Aga miks me siis liisid, pidasime või tähendab, miks me piinasime selle vintis asjaga on ka see, et sa ise tegeled ka konkreetselt ja, ja, ja, ja üks, kas pead mingit poodi sellesarnast? Ja see on tõesti nii, mina ja siis minu hea sõbranna, Elina Pähklimägi. Hiljuti avasime salongi Müürivahe tänaval ja meil on siis meie salongi nimi on sireen, vintits, salong ja meie tegelikult oleme avatud terve päev neljapäeviti kella 12-st kaheksani või siis kokkuleppeliselt. Et ja meie oleme just keskendunud vinditse kleitidele, kus te saate need kleidid sinna. Onu, ütleme, suures osas on firmasaladus. Aga Eestist me neid eesti eesti konkudest me üldiselt neid kokku ei hangi. Et meil on siin kontaktid Ameerikas, Inglismaal ja Prantsusmaalt ja Austraaliast tulevad mitmed mitmed asjad väga põnevad ja kõik on väga valitud ükshaaval välja valitud riided, et selliste käsikotis koti ostmist, kilodega meie nagu ei tee, et see võib olla eristabki meil nagu humalast. Et see on nagu üks level nagu edasi, kõrgem lävel, et sul on kõik ekstra sorteeritud, puhastatud välja valitud ja kõik on selline väga põnev. Pree peen kraam. Et need on minu isikliku moemaitse sellisena kohustuslikult nagu läbinud sina olema hea, hea nagu heakskiidusõna juurde andnud igale esemele. Vaat seda tahtsingi Vabeliste, et mulle meelest ära ei läheks, teie ju nii kuulsat piigad seal. Liisi eesmaa erineb vahtlemegi, te võite alati ju nagu lisaväärtust juba sellega, et te olete, olete saanud kuulsused, eks ole, siin kohapeal, et te võite nagu see see lisaväärtus, mis seal koguneb umbes nii nagu Elton John, eks ole, ostab mingeid asju kokku ja pärast meie peategelased justkui Alton seal oleks mingi saapa jalgades tõmmanud, et seda ma ei teagi tegelikult, kas seda on, aga makstakse sellest kahtlemata rohkem. Ma ei tea, kuidas ma mõtlesingi kuidagi roogiti, neid asju tuleb, kas tal on midagi üle ka, jääb eksmeister ka midagi nihukest, normaalselt on lihtsalt kleite päris ei tahaks hakata küll kandma. Vanemas eas ka juba. Sellest Tutrasse olukorda natukene. Sa ei saa naerualune, ei saa olla tõsist midagi. No tegelikult on veel mõningaid meeste ülikondi ja pintsakuid. Et aga kuna ma ei ole leidnud tegelikult just nii häid meesteriiete kontakte ja hetkel, siis me just keskendume kleitide. Ja see on, see on muidugi ka väga tulenevalt sellest, et ei mina ega Elina ei ole mehed. Et paratamatult me tegelikult alustasime sellega, nii et ma hakkasin endale ise riideid kogunenud, meil on mõlemal see meeletu meeletu vinditsi, armastus olnud juba aastaid. Ma arvan, et minul, Laardest mingist 15 14 aastasest saadik No mis juhtus, mis juhtus, mis juhtus ja mis juhtus, kus see nakkus tuli, et et ja sealt muutus sõltuvuseks või, või mis asi see, et jah, et kust see alguse sai? Ja mul on tunne, et see on küll mõnes mõttes sõltuvus, võib-olla isegi võib selle kohta öelda, et see on selline õnnemäng. Sellepärast et sa ju tegelikult kunagi ei tea, mida sa leiad. Sa ei saa ette planeerida, sa ei saa tellida, palun mulle 10 roosat kleiti, sest keegi kuskil teisel pool maailma keegi paneb need kokku enda nägemise järgi ja see võib olla täiesti kohutav. Aga balti jaama, seda, et noh, et sa võid põhimõtteliselt, eks ole, leida kuskilt, sest kaltsukatest, kas te, kas te kammiti ka käisin dünaamiline blondi tuua, nagu te lendate pedagoogi balti jaama taha ja sealt kammiti järsku leiab midagi. Või on või on need ajad möödas, mõni ütleb, et vaata, vanasti veel võis leida. Ütleme nii, et mina siin aastaid tagasi tegelikult olen veel leidnud väga häid asju. Ja siis ma just otsisin pigem endale. Ma olen isegi leidnud, ükskord ma leidsin vist kahe krooniga mingite mingi vest, voodi, Vivembest, vudi pluusi, midagi sellist täpselt sellised asjad, ma arvan, mida siis tädid sellele ei osanud? Jah, just tuvastati diood idast just just just et, et et, et kuidas, kuidas see küsimus oli, see küsimus ei olnudki nagu enam kõigile, sest me teame, et järelikult tasub ikkagi veel käia mõnes kaltsukas, et järsku järsku võib näkata, aga, aga sina eelmine? Nii ma leidsin endale väga kihti jänesekasuka mis oli balti jaama turult Jänese tehtud selles mõttes, et laine kuidas ta vintis oli siis. No ta oli ikkagi ma, ma arvan, et ta oli 60.-test ütleb, et seal on väga peened tehnikat, kuidas see tegelikult tuvastada ära vinditsit ja lõikeid ja no 50.-te lõiked ja see, kuidas asju vooderdad ja on hoopis teised ja. No aga sina oma vilunud pilguga ost, oskad neid kindlasti nagu lahterdada ja ära tunda. Aga kui sa ütlesid, et sul on üle maailma igasuguseid kontakte, kus sa neid kõige mõnusamaid produkte siis kätte saada, et ja samas sa oma professionaalse hinnanguga alati vaatad nad üle, et nad korda ja nad oma hinnangu, siis kas see annab nagu õiguse küsida teil ka natukene krõbedamat hinda selle asja eest? Ei ole, see on valitud kaup ikkagi. See on valitud kaup, mida selles mõttes kahe krooni eest endale lunastada ei saa. Nojah, selles mõttes me ei suuda, võib-olla tõesti siin ei tahagi konkureerida siin rumalate ja teiste kaltsakad ja et meil on ikka hoopis teine asi. Et, et see on väga, meil on kleidid kolmekümnendates 40.-test, et see on, need on nagu väga peened asjad. No lihtsalt täitsa huvitav oleks kuulata, mis on selline, ma ei tea, keskmine hind mingisugusel eriti heal leiul ja säilinud asjal. No see täiesti sõltub muidugi sellest, mis hinnaga me ise oleme leidnud. Aga no meie hinnad algavad umbes niimoodi mingi 60-st 50-st eurost. Et ja ma arvan, et mingisuguse väga hea, ilusa uhke peokleidi võib juba saada mingi 100 euroga 150 euroga. Aga noh, eks need hinnad tõusevad, on täiesti nagu veel suurtesse kõrgustesse, et meil on siin sellised Jackie Kennedy stiilis imeilusaid siukseid nagu vints ette nimetatakse neid, et kus on nagu mantel, toorsiidist, mantel ja kleit koos nii täpselt kohutavalt ilusate nööpide kõikide lõikelõigete ja tegupoodidega. Et nende hinnad juba siis on nagu seal mitusada eurot. Muusika tuleb meil suhteliselt tasuta, mis sa oled välja valinud ka midagit, mis tuleks see vist ei ole intitš, mis seal? A Elginsaledes sa ütled selle kohta? Valinud valikuid põhjendama. Pompei see on minu hea, väga hea tuju lugu ja ütleme nii, et terve see suvi, ma olin sunnitud seda lugu just kuulama, sellepärast et mul ei olnud väga palju aega suvitada. Aga kes veel vaatab Youtube'ist selle videot, siis see on väga nagu kelmikas. Seal on paljastust ja hullusti ja kõik, et see on väga vaimukas video. Et just võib-olla see video tegi selle loo minu jaoks nii meeldejäävaks. Ja noh, ütleme, et minu selline töötamise lugu, kui ma enam ei suuda, ma enam vastu ei pea, siis ma panen selle peale kuulamisi. Räägime juttu moekunstnik Liisi eesmaaga, no Liisi, räägime natukene kaltsukatest, et Eestis on ikkagi kaltsukatel natukene selline teistmoodi maid juures, et noh, et muidugi see hakkab hakkab välja kasvama, et inimesed ei häbene seda enam ja just nimelt sealt saab teha mingisuguseid põnevaid leide. Aga noh, ikkagi ma arvan, et valdav osa rahva seas on see ikkagi kaltsuka. Lähen sinna siis, kui keegi ei näe või siis ei lähe üldse. Sisetunde küsimus vist ma arvan. No mina olen eluaeg kaltsukates käinud ja mitte nüüd selle pärast isegi, et, et nüüd kohutavalt odavalt riideid saada, vaid kuna ma olen just otsinud selliseid unikaalseid esemeid väga, pigem nagu väga vanu või väga kuule, disaine Mulle üldse tundub, et kõik disainid kuuekümnendad, seitsmekümnendad on palju, nagu alates arhitektuurist siin ka muidugi auto tarbe tarbekunst lõikan, nagu palju-palju kihvtim. Et, et see ongi see, et kuidagi tänapäev koosneb koosnevale vajastada pusle on ja ei ole, ütleme ei ole nagu sa 21. sajandi seda oma nägu niivõrd just sellises stiilis ja ja ruumis, et võib-olla me praegu ei näe, aga võib-olla ta nagu kirju vaatada koosnebki nendest vanadest piltidest või nendest pusletükkidest. Aga, aga kaltsakatega tänapäeval on nagu see, et väga hästi enam selliste väga raske on leida sellist väga kihvt ja originaalselt asju, sellepärast et suures osas on juba kogutud kaltsukates eelmise hooaja HAM-id ja Seppeledele indeksid. Et see näitabki seda, kuidas need tarbimisharjumused läbi aja on nagu muutunud hooletult oma riietusse garderoobi tegelikult tänapäeval suhtume. Et see on see kaup, mida siis ütleme, lääne mingi keskklassi inimene, kes seda või siis madalama keskklassi inimene, kes siis kannab varasele ühe oja, siis annabki ära, eksivad. Tunneb ära ja et võib-olla see pluus on ka natuke topilisena, tegelikult ei ole enam nii noh, täna enam nii hea välja, et selles mõttes võib leida, aga tõenäolisemalt leiab just sellistest väikestest kohtadest sellist huvitavat kraami. Kas sa näiteks, kui sul, kui kui me räägime kvintett, siis, et, et kas ma tea, kas vintitšev itaaž või kuidas sa ise kasutad vintis rohkematud. Et, et see vist on nagu rohkem käibel, eks ole. Jääme selle juurde, et, et kas on ka selliseid asju, näiteks. Kas sa oled saanud, et tahaks nagu ära müüa, et mingis mõttes oleks kasulik, aga tahaks ikkagi endale jätta. Käid sellega ikkagi paar korda, näitad teistele. Ja siis saab ära müüjalase seal hea, hea, hea. Tegelikult seda ma ei ole teinud ja me Elinaga mõlemad oleme selle väga teadlikult endale ka eesmärgiks seadnud, et, et me nende kleitidega ise ei käi siis kui kriitika, see on eetika küsimus ja kas tegelikult see ongi nüüd kahtepidi, et kas inimene tegelikult tahab panna seda kleit selga, kui näinud mind sellega kuskil seltskonnaüritusele hobiks, mitte? No me oleme valinud selle teisele, et me nüüd oleme küll osaliselt kasutanud fotosi juutidel neid kleite aga ise nagu nendega ei käi ja, ja see on tõesti nii, et loomulikult esimese rehaga käime meie üle näegiline ja, aga alguses meil oligi nii, et kui meil hakkasid asjad igalt poolt saabuma, ma ise neid kokku kogusime, siis tundsin. Nüüd me oleme, me oleme väga suures jamas. Et ma ei taha seda Diori kleiti ära anda, seda ma ei tahaks elusees müüa, see on täpselt minu värv, see on täpselt minu lõige. Ühesõnaga kõik on nii armas ja minul on täpselt see osa, et et see on minu jaoks selline nagu õppimise materjale, Stadi materjal. Et kuidas nagu enda isiklikult moeloomingu disainidega ja lõigetega edasi töötada. Et just, et sellist nagu vindits hõngu juurde ja vanasti, kuidas viiekümnendad, kõik varrukad olid nagu hoopis teise lõikega kui praegu. Et, et see on nii huvitav materjal. Aga jah, oleme õppinud loobuma ja see on kuidagi väga lihtne, on see praegu isegi, et väga kerge on eristada ära seda, mis täpselt istub, kui on pikkus vale, siis juba ta läheb müüki. Et nagu ma olen ka salongis märganud, igale kleidile on olemas ideaalne inimene. Et siiski ma sain aru, et seal mingeid kvantitatiivsed, näitajad, kleit on liiga pikk, et siis on lihtne loobuda või, või et vot siin nagu keegi kirjutas ka meile, eks ole, et kirdesse. Tegelikult lühemaks teha. Et kui ta on just lühike, vaata siis, noh, mina olen nagu mina, erinev, suhteliselt pikad tüdrukud, et meil on nagu tihti see probleem Aga see ärevuse ärevuse moment on teil lihtsalt siis natukene nagu maha vaibunud, et kui tulevad uued asjad, siis, kui enne oli see, et mul on kõike vaja, siis nüüd juba suudate. No ma näen seda, et kuna ma ise sellega tegelema, et siis on see paratamatus, et et need ilusad kleidid maailmast otsa ei saa Et sellist asja nagu meil siin kommentaator kirdsete, see ese hakkab sinuga kõnelema ja siis ta saab sulle sõbraks. Et kus sa, sõpra ei saa ju noh, niimoodi ära anda või, või saavad mingisuguse hea sõbra selga andes, ta räägib sinuga vahel jälle edasi. Müüd maha selle sõbra, lihtsalt lihtne. Ja see on väga selline sisetunde küsimus, et mõi peit tõesti hakkab kõnetama ja teine jälle vähem, et nagu kostüümidega on, et mõni lihtsalt on, materjal on nii mugav, et sa ei saa, sa, sa lihtsalt ei tohi seda enam ära võtta, sa tahad sellega magama minna? Et nad on täiesti nii. Seda asja kujutad ette, et näiteks nagu mõnel on, neid tahaks leida lihtsalt ühe siukse riide, millega käia kogu aeg igal pool tööl, kodus, puhkehetkel ma ei tea, noh, magada, ärgata, et, et tundub, et mõned inimesed nagu leidnud siukse asja, et, et, et see on nagu natukene noh, see, mis tavaliselt on mingist nahast ja nii edasi, aga kas see on niisugune asi üldse võimalik näiteks sinu jaoks, et niivõrd palju ägedaid asju on ju, eks seal olemas? Võimatu ilmselt. See on tõesti nii, et tegelikult ma ise eriti palju maja ongi tegelikult endale üldse riideid. Ja kui ma seda teen, sest ma tõesti hangi vinditsid. Et selles mõttes ma ei käi nagu Viru keskuses shoppamas. Kuigi mind on seal nähtud, aga see seetõttu, et ma teen kast distilistina Projekte no aga siiski ma arvan, et kui sa saad endale sellist asja siin praegu lubada, et sa ütled, et sa ei ei käi poes riideid ostma, siis see peab tähendama seda, et sul on vähemalt toatäis kappe riideid täis. Mul on väga palju riideid. Mul on väga palju. Ka vanu kollektsioone, millest ma loodan, et kunagi saab vindits. Minu tuleviku äriplaan. No neid, mis sa ise lood, eks ole, nendest me räägime ka kohe. Õige pea, aga vahepeal peaks jällegi kuuluma meeleolumuusika. Jah, sa oled valinud luuki Lavín juue, räägime natukene sellest loost. Sõnakas suhteliselt vana lugu juba kuskil 90 on, ma ei tea, 90.-te algusest või keskpaigast. Ja see on? Ma vastasin selle loo kunagi kasseti pealt, mida mu vend oli lindistanud vibratsiooni saatest sama rahul siis tegi seda saadet. Ja ma vastasin lugu ja ma lihtsalt kuulasin seda, ma olin vist üheksandas või kaheksandas klassis ja see oli täpselt minu jaoks selline nagu murdeline aeg, et võib-olla hakkasin nagu endaliku muusikat otsima ja endaliku riide endale riideid ja. Täpselt sobrasin nendes kohalikes Tartu kaltsukates. Et ja see lugu kuidagi nagu iseloomustas seda perioodi ja võtab selle hästi nostalgiline minu jaoks võtab seda kokku ja kõik nagu tollased mingid maalide kunstiprojekti ma tegin, nagu selle loo saatel. Kuulame. On suur rõõm võõrustada, Liisi Eesmaad ja Liisi need võiks natukene seda poolt ka uurima sinult seda noh võib-olla puhta loomingu ja siukse leidlikkuse teemad nagu arendama, et millega, millega sa siis palju sul läheb nagu oma niisugust argipäevast. Kui me räägime, et meil on 24 tundi, eks ole. Et siis noh, tavalisel inimesel on kaheksa tundi, magab, kaheksa tundi, vaatab televiisorit ja kaheksa tundi käib tööl. Et kuidas sul see läheb, palju siin ja palju jääb siis sellise nagu tõesti selle vägaväga niukse hõreda õhuga kuidagi siukse müstika valdkonnas tegutsemiseks, mida me nimetame loominguks kõigeks muuks selliseks. Ja seda müstikat tegelikult ma otsin üldse elus kogu aeg. Et mu ealiselt seda ei määratleks, et see on täpselt mõnikord see kõnnib tänaval ja see nagu ilmutus või see märk või see järgmine inspiratsiooniallikas tabab sind. Aga näiteks nüüd see nädal olema tegelenud väga rutiinselt nii-öelda olen inspiratsiooni lainetel ja kuidagi olen sattunud vaatama Twin Peaksi. Ehk siis ma meeletu Lynci fänn ja mul on siis käsil hetkel twin püksi, teine hooaeg ja, ja see on nagu kohustuslik, et ma vaatan umbes poolteist osa iga õhtu ära siis sellest seriaalist. Ja praegu on see, mis mul ketrab nii unenägudes kui kui ma arvan, et see mingi hetk kandub siis ka minu selle kunstniku järgmise projekti valda sisse. Et millal siis tähendab selles mõttes, et on konkreetne asi iga päev, väike annus Laura või mitte, Laurab, mis ta oli, see Laura Palmer vist kadus ära ja leiti juba tema laip seal esimeses osas. Mis esimeses? Teises osas siis hakkasid kõik need karakterid hakkasid vaikselt välja arenema, vahestn tutvustasid selle väga veidra linna linnarahvaga ja mäletan lihtsalt teise osa, teine see, sa mõtled nagu hooaega või oskusi? Teine osa, teine hooaeg ja kes seal siis ma vist ei ole näinud seda. Nüüd on nagu oleme, ajame tagasi seda Mystery männiprintsile laatial, filmis on semistrimen. Ja, ja siis on seal õnneks see kes on see põhi põhipäädes, mõrvar. Kas sellega, kuidas kandub siis nii-öelda suutegevusteks, ülejäänud olid juba tähele pannud ka, et kuidas see konkreetne filmi vaatamine siis mis, mis tagajärjed ütleme siin, noh, reaalselt sa oled juba hoomal kõndinud. No ma olen pannud tähele seda, et ma võib-olla hommikuti natukene rohkem panen ennast riidesse, väga selliseid kontrastsed väga Lindschilikult. Et just see punane värv on hetkel, teeme seda me praegu näeme ka see on praegu siin esindatud, et mult kuidagi tarretus siis tegelikult just esimese hooaja teises osas olid seen, kus siis selle detektiivi unenäost kus ta kohtus Laura Palmeri teisikuga ja siis väikese käädvusega punaste kardinatega ruumis ja siis sealt antidele järgmised juhtlan, juhtlõngad ja nagu võtmed. Et ma õudselt ootan ja põnevusega lähen öösiti magama, et kas äkki keegi tuleb ka mulle väike kääbusmees, kes mulle annab järgmise juhtnööri, et just seda peaksite oma kollektsioonis kasutama mingisuguse lause, sõna või mingi materjali või midagi sellist. Et see on väga põnev. See on põnev, aga sa ütlesid ka, et sa oled niisama, ütleme argipäeva maagika näidet oskad ka öelda, et kui mingid märk on sul olnud hiljuti konkreetselt siin, noh, lugesime just väga, päris päris päris dramaatiline juhtum oli siin Ainar Ruussaarega said pudeliga vastu pead, et mida, ilmselt see midagi sellist ei mõtle, eks ole, et, et seejärel tuleb seal mingisugune nägemus, midagi muud, mingi mingi näide, illustratsioon selle koha pealt, kuidas sul tuleb mingisugune märk, et vot see siin täna peal see nüüd midagi sellist, mis and annab mulle mingi juhtnööri. Jah, ükski märk nagunii täpselt nii konkreetselt ei tule ja et see on kuidagi noh, mul on nagu see informatsiooni tarbimise ja selle pealt, et näiteks Tallinn Fashion Weeki ajal, kui ma tegin endale kollektsiooni siis ma vaatasin hästi, palju neid BBC dokumentaale just süvavee elukatest ja süvaveekaladest maid, isegi kui nad on sülav, hüve, monstrumid, vaid, mis nende kohta öelda. Et, et kuidagi sealt mul hakkas asi ketrama edasi arenema ja siis ma hakkasin visandeid tegema ja noh, siis sa nagu formuleerub, et sa pead andma sellele asjale õhku. Et see võib-olla saad selle märgi. Nüüd lähen raadio vahest välja, näen kuskil mingisugust põnevat lahendust kellelegi veidrat kombinatsiooni riietest või värvidest materjalidest ja tegelikult pidid riided mind otseselt ei inspireerivaid mind hoopis inspireerivad just sellised nagu filmi ja mingi teatritükid ja kõik. Aga räägikski sellest nüüd mis seal viimati siis oli? Mis, mis lõige see oli, mis te, Koimla, kolm lõige, kas seal olid ka need elukad olid kuidagi. Mängus ja seal nad natukene formuleerus Diaalseliseks doosilikeks ja sellisteks ulmelisteks ookeani nagu meeski teadis olendid, eks see oli veidikene rohkem. Just rõhutas selle peale, et see on see, so siis oli, kus üheskoos nagu tiimina tehtud ja mina ja Aldo järvsoo tegime kõik kostüümid ja Tanel Veenre siis ehitas võimsad plastplastikust PVC-st vääratud peakatted juurde. Et see oligi nagu see ühine maailm, mis, mille alla siis kolm lõige koondist nagu et on nagu kolm nägemust ja üks galaktika ja me panime selle kokku. Aga mis, mis nendest nüüd nendest asjadest, mis ta ütles, meisterdasid kolmekisti, mis nendest on saanud, kus nad on praegu? Sest väga palju minu tehtud kleit See on mul salongis ja tegelikult neid on isegi võimalik ka vaadata, kui keegi huvi tunneb, et me plaanime siin natukene, pole veel paika pannud, aga plaanime rahvusvahelist näitust, show'd, et ühesõnaga tahame selles suunas nagu edasi liikuda, et viieteistmoodi väljaspool Eestit. Kui palju sa ise jälgida välismaa moeetendusi, kui sa siin enne ütlesid, et kolm lõikeste kasutasite selliseid natukene utoopilisi peakatteid siis kuidas see üldse nagu jälgid moodi, kas sa jälgidki sellise kunstniku pill pilguga jälgidki sellist utoopilisi moodi, mida tegelikult inimesed kanda ei saa? Minust saab aga ainult moelavadel need näe, näeb, või sa vaatad selliste praktiliste konkreetsed, mida inimesed saavad osta ja kanda. Oma eriala tõttu ma tegelikult olen sunnitud vaatama seda igatpidi. Et nii seda praktilist osa, kui siis ka seda ulmelist troopiliste on ju. Tegelikult ma ei ütleks, et kõik see ulmeline, see ulmelised tihtipeale tuleb sellest, kuidas see nagu kokku stiliseeritud seos, et täpselt samamoodi nagu sa võtad minuga Aldo kleidil selle peakate ära ja see on väga vabalt kantav kleit. Et see tuleb Neust, sellest statistikast. Kokkuvõttes, kui sa vaatad Alexander McQueeni moemaja riideid samamoodi, see tundub nii nagu suursugune uneline ja seal on alati oma lugudega, aga tegelikult need esemed, kui sa võtad sealt natukene nagu kraadi võõrad seda soengut meiki vähemaks, siis ta tegelikult on juba täiesti tarbitav kas siis eriliseks puhuks või siis nagu igapäevaseks, sõltuvalt siis sellest nagu konkreetsest esemest. Et on šõu jaoks kuidagi noh, kuidas öelda üle võlli, siis keelatud oleks dramaatilisem ja nii edasi, et kui rahulikult vaata, siis leiab midagi. No mina, mina olen seisukohal, et üks väga hea moeshow peab olema nagu suurepärane teatrietendus. Seda on huvitav kuulda, sest mina olen ise just alati jälginud neid, neid ulmelisemaid moeshow sid ja ma olen selles mõttes kunstikauge inimene, et ma tahaks näha midagi reaalselt, mida ma saan endale selga panna, mis annab mulle inspiratsiooni nagu reaalselt. Aga just alati jah, need ulme värk seal moelavadel. Ma ei ole sellest kunagi aru saanud, nüüd ma sain natukene rohkem. No see muidugi tegelikult ka kaks lahterdust moesetan Hodgotüüria pretaporteer, et hootkotüürsis on tegelikult see ulmeline ja eriti suurejooneline show ja siis pretaporteerun täpselt siis inimestele nagu sina maris, kes otsib midagi praktiliste lihtsate, kes tahab teada, mis seeliku pikkust kanda ja millist värvi mantlit selga panna. Järgmine eks ehk siis, ehk siis me võimegi järgmisena siis kirja panna, et, et mis, mis värvimantleid me pidime kandma? Selle nime veel ei ole jõudnud. Tüüpiline peedistamine, vanad teeme, kui meil on au võõrustada siin moeinimest, siis me üritame naguue. Eriti väike, nii. Konkreetselt kirja panna. Aga nüüd, Liisi, kuulame Vanessa päratäisi. Räägi, miks sul meeldib särgist? Mulle meeldib venesse peredes tõeline moe muusa, ma ütleks. Ma ei oska öelda temasse temast noh, seal on ta selles, sellel hooajal oli muidugi veel täielikke Lolita. Et, aga, aga tema, see on kuidagi midagi väga kirglikku naiselikkus, naiselikku ja kuidagi salapärane naine. Kuulame lugu, seletaksin. Moelooja Liisi eesmaaga jätkame veel natukene aega jutuajamist ja no nii siis oled andnud oma käe nüüd ühele projektile, kus siis sinu roll on välja valida üks kompu, mees. Mina olen tegelikult siis üks üks nendest mitmest inimest inimesest, kes sellega tegeleb. Et ja hetkel on tõesti käimas martiini kisser käesting, Talindi jaht, mis ütleme nii, et ta on juba see ametlik osa, kõik kandidaadid, see on juba suletud Facebooki talendijaht ja ealise võitlesid Eesti-poolne žürii liige ja kuhu see tegelikult, see on 16. riigis üle maailma, see kampaania käib samal ajal, aga mis eesmärgil see on need kuusis võit ja mees nagu välja jõuab või mis temast saab. Ütleme nii, et et see avab väga palju uksi ja võimalusi Ühele mehele, kes siis on järgmine martiini kampaania nägu. Sa ütlesid, et reklaamine, reklaam, reklaamine. Jah, sa ütlesid, et selle talendijaht nii palju kui ma olen jälginud neid poisse ja noormehi, kes seal võistlevad, siis ausalt öeldes ma nagu selle talendikkuse poole pealt pole nagu küll mõtlema hakanud, pigem on ikka see, et nad peavad välja nägema sellised Mis, mis seal on? Ma üldse ei ütleks, et, et kõik need mehed, kes lõpuks edasi said, Eestis sai ka mitu meest edasi, mis on väga hea tulemus. Et tegelikult oli nagu see reegel, et, et kui keegi nemad said nüüd väga hästi seda said Rahva häälde pealt edasi, arvestades seda, kui palju on Eestis võrreldes Itaaliaga inimesi. Et siis see, et eks Eestist kolm meest on nagu super täiesti. Tere tulemast, kas on see, et me oleme sihuke e rahvas ja me kasutame väga palju internetti ja itaallased ei, ei kasutajad, tänu sellele eesti mehed. Ma arvan küll jah, et meil on siin wifi, vaba wifi igal pool ja kõigil on üks või kaks läpakat kodus. Et tõenäoliselt sellesse tuleb, aga, aga see mees siis jah, on järgmine nii-öelda George luuni. Et tegelikult ei olnud asi just seal just niivõrd välimuses kui selles, et et me otsisime väga põnevad ja sisukad meest ja see klipp või see asi, mida sa üles laadida, tegelikult on ju täpselt nii lahe või, või, või piinlik või tobe, kui sa selle ise teed. Et samamoodi võiks olla seal artist ja esitada laulu selles videos või näidata mingeid muid virtuaalseid oskusi, et meil oli tegelikult ka Eestis väga põnevad tantsuklipid ja asjad, mis kõike käisid läbi. See on selles mõttes, mina mõtlesin, et seal on lihtsalt. Mina mõtlesin surundid lihtsalt ja tulevad. Ja ikkagi see, et video üles laadis. Siis on, tegemist on alkoholiga minu meelest kas ei ole, et seal lihtsalt vaat kas mees kannab või kannab. No otseselt sellist propageerimist ikkagi seal ei ole, et selle otsitud mitte kõige paremat martiinijoojad, vaid ikkagi põnevad karakterid. Ja mõnes mõttes selline huvitav välimus ja sisu koos. Et eesti mehed pääsesid edasi ja siis millalgi siis selgub see, et, et kes on siis uus Ja nad käisid, tegelikult oligi sesse Tom Olaf Urb ja siis Maarja Märtin, seal käisid eelmine nädal Milanos juba kästingule ära. Nii et ütleme nii, et see kõige põnevam osa on juba ära olnud. Et nüüd me kõik ootame tulemusi, sest et minu zürii liikmed, töö lõppes tegelikult ka selle eelvooruga ära. Et ma väga-väga-väga tahaksin teada, mis siis juhtus, sest siin oleks 30 35 kandidaati üle maailma kokku ja siis sealne režissööre ja siis martiini tiim tegelikult teeb selle lõpliku otsuse ja seal anti, seal oli oma väike tuleproov kaamera ja siis selle tiimiga väga põnev. Aga mis, millal siis selgub, seega see, ütleme eesti mees ikkagi sai või ei saanud? Lõi ka maailmas läbime, avalikustatakse see kogu see info siis nüüd järgmise nädala reedel. Nii, aga niipalju siis martiini meestest räägime siis võib-olla Eesti meestest, et noh läbi siis moekunstniku ja, ja stilisti pildi läbi, et portreteeris eesti meest, et milline ta on. Milline on Eesti mees või eesti mees, on natukene võib-olla arg ütleme nii, see ei ole mingi üllatus. Et et ma ei tea, kas see on ilmast tulenevalt või siis on nii võimukad eesti naised, et, et mehed peale võib-olla liiga konservatiivselt riietuvad ja nagu tänavapilt on, on nagu just meeste maja seisukohalt natukene igav. Et see võiks olla põnevam. No mida sa soovitaksid näiteks Tõnule, kes on kindlasti saab siin kiitusema T-särgi eest, mis on samuti punane tänav, mis hoobunga Liisil peale, et soovitanud Tõnule, kuidas ta paistaks tänaval rohkem silma. Või ei ole midagi, ära ole nii tagasi, olid täispikkuses praegu näha. Ja saajatele üldiselt väga vähe näha, et sellest ei ole küll väga palju kasu, magutakse? Ei no sellest on kasu, kui nende liisi hakkab sulle soovitama. Ta ju kirjeldab. Nii tõni või ütleme nii, et Tõnu, minu meelest alati väga moekas olnud iseteadlik, mis on just see põnev faktor mehe puhul, et kui tal on natuke ka ise teadlik nägemus sellest, mis on moekas. Sest olgem ausad, tegelikult ma arvan, et ükski naine ei tolereeri endast rohkem sätitud meest. Et see võib olla miinus ka. Aga ikkagi, arad on üldiselt mehed, et, et see on siis ikkagi pigem miinuseks, et, et võiks olla julgemad. Aga kuskohast see julgus siis nagu võtta, eks ole? Ma arvan, et see hakkab väga väikestest detailidest tõesti, et ta võib olla vürtsitatud enda garderoobi natukene vinditsi hõnguliselt kas või et miks mitte mingisugused põnevad traksid ja värvilised sokid. Et kontrastiks mulle alati mina alati soovitan just sellist humoorikat lähenemist heade pantslainidega T-särgid, nagu siin on Tõnule on ju kirjutatud. Michael Jackson Reigena koos tähendab aga, aga see just, et vaata, eesti mees, minu meelest kardab sihuke naerualune olla ja ikka kloun. Mõtlen ka, et kui sa nüüd soovitad ühele mehele, tõmba nüüd põlvikud jalga ja traksid ja siis ta läheb seltskonda ja siis ta on terve õhtu see, keda ainult vaadatakse, siis. Ei, no see on sama asi, et sa pead ikka selle nagu me rääkisime vinditsi riiete kandmisest, sa pead ikka ära tundma enda asja, aga võib-olla see, et sa vahelduseks musta pintsaku asemel otsid midagi mõnusamat, värvilist, võib-olla leiad mingisuguse, kas või ma ei tea, mingi mõnusa ruudulise b-sides ja mingi oransikates toonides miks mitte. Et seal ruudu teema, noh. Ruudu teemant rõhutas ka Aldo muide veel külastajaid. Nii ruutu kui ka kui ka ausalt öeldes seda Ja ja tähtsatele detailidele, kui sa väga oluline on tegelikult meeste riietuse puhul see, et et kui sa, kui sa otsid endale ühe ülikonna, siis see peab hästi istuma meistrit, muidu sa ei kaunista. Kas see mingi homofoobia on ka üks asi, et mehed hirmsasti kardavad mängulisust, sest nad kardavad, et, et keegi ei võta neid võib-olla piisavalt mehkina. Et, et see moment võib-olla mängib ka rolli. Ja riie ei tee meest ikkagi. Olen igal juhul, et mõni mees Saisid nende häid soovitusi, ehk siis mehed, olge julgemad ja mundri mõjutused, tahtsin öelda, ahaa, munder peaks istuma küll meie meestele. Mundrid on tegelikult küll väga selline hea teema, väga hea mundridetailid ja lakkuda kiiver pähe ja pudel lendab siis. Ja Liisi aitäh sulle. Tulemas täna ja rääkimas meile moest ja vindi asjadest. Paneme nüüd peale sinu suure lemmiku printsi looga I play for you.