Rahvusringhäälingu uudised Kell sai kolm, stuudios on toimetaja Riina Eentalu. Haridus ja teadusminister Jaak Aaviksoo ütles riigikogu infotunnis, et kui lähtuda ainult arvutustest ja gümnaasiumi ideaalmudelist, jääks koolivõrgu reformi järel Eestisse 54 gümnaasiumi kuid ilmselt peab see arv olema suurem. Moldova eesmärk on head suhted Rumeeniaga ja pääs Euroopa liitu, samuti suurem kaubavahetus euroliidu riikidega, ütles täna Eestis visiidil viibiv peaminister Vladimir filaat. Eesti ettevõtluse väljakutse on loomemajanduses levinud mudelite ülevõtmine, see tähendab ka muutusi ettevõtete juhtimises, leiab Eesti tuleviku-uuringute Instituudi direktor Erik Terk. Ettevõtluse arendamise sihtasutuse kinnitusel on Eestis palju majanduse ettevõtteid, mis on suutelised läbi lööma ka väljaspool. Türgi. Sõjalennukid pommitasid Iraagi põhjaosas kurdi võitlejatele laagreid. Rünnak oli vastus 26 Türgi sõduri tapmisele. Rootsi peaminister Frederik Rainfelt kinnitas, et Rootsi ei kavatse Kreekale kahepoolselt no anda. Rootsi on aga varem abistanud Lätit, Islandit ja Iirimaad ja ilmast. Homme sajab Eestis paljudes kohtades vihma. Puhub edela ja läänetuul ja sooja on seitse kuni 11 kraadi. Kommenteeri Saadet foorumis R2 poee kommenteeri soodet foorumis R2. Raadio kaks. Kell on kolm läbi viis minutit ja Liisi eesmaa läks nüüd ära siit stuudiost ja peab ütlema, et mina sain igal juhul moe alal küll täna natukene targemaks, kes ei saanud kuulata ja keda huvitab, põnev jutt ja vindid asjade jutt, siis kuulake intervjuud uuesti meie kodulehel, R2. Ja kindlasti leiab see teinud vihjeid ka selle koha pealt, et kui olete või vähemalt tahate saada loominguliseks leidlikuks inimeseks, et kuskohast ammutada inspiratsiooni selle koha pealt oli ka Liisil nii-öelda puht oma kogemusliku sisse teda ja kindlasti inspiratsiooni võib ka sealt. Ja siit vindits jutu juurest hüppan mina nüüd korraks Dostojevski ja ja Rainer Sarneti juurde, kelle üsna üsna selle filmi piletiloos meil siis terve selle nädala jooksul käibe. Kes soovib minna kinno oma sõbraga vaatama idiooti, saatke meile sõnum lühinumbrile üks, viis üks kaks lisagi juurde film pange juurde oma nimi ja kaks inimest võivad minna juba kas või selle saata. Lõpuste kinno Sõprus. Ja see on just nii, et, et see on film, mida tasub nii nagu heal vintitšilgi küllap kasutada korduvalt. Et see on ka filmida, mida ilmselt kui paar-kolm korda järjest ära vaatab. Ei ei sugugi paha. Absoluutselt kuulame nüüd natukene eesti muusikat, siit tuleb Aides ja Ann Liivia. Trizon Mariisiksti. Jaa, Kathryn Edwards oli siis selle tütarlapse nimi, kes laulis meile sellest, et tuleb vahetada linu. Linu tuleb vahetada kui, kui nad just windeidž linad ei ole, need peavad kindlasti kauem vastu. Jah, aga Aadlasele linade vahetamisega on alati üks tegu mu meelest see on selline ettevõtmine. Olen ise selle tekikoti sees ja koos nende tekkidega ja siis ma kohe mõtlen pool päeva kohe teen, kohe teen. Tekikott, vot see on tõesti säänsentriki tekikott, see on täielik trikki teema, sest et ta on, vaata, see kott on veel, mis ta on, aga see teke kuidagi nagu punnib vastu ei taha sinna kotti minna, tihti. Siis mul väsivad alati käelihased ära, kui ma lähen, maadelnud seal tükk aega ja siis aga no lõpuks tehtud. Seal on, seal on, seda tuleb teha ühelt poolt tuleb teha mitmekesi, eks ole. No vähemalt kahekesi teed siis siis minu meelest on, on, on veel suurem. Ei, ta võib tulla, aga noh, tekib juba harjumus, et noh, selles mõttes on hea, kui saad nagu abielus juba pikka aega näiteks või elad kokku kellegi pika siis teate juba nagu üksteise või teineteise siukseid, nagu selliseid harjumusi kommunikatsioon õnnestub. Seal on nii, et, et sa tead, mida üks tahab mida, mida teine tahab, eks ole, ja siis saate selles küsimuses nagu endisel vastu tulla. Siis õnnestub mina märganud, et õnnestub nagu see tekikoti tekile ümber rajamaniga paremini, muidu muidu ta, tal on ikka jõuline vastupanu liikumine sellel sellel tekil tavaliselt isegi kui ta on vindits või ütleme, väga-väga võimsa kaubamärgi, ütleme mingi aastakümnete tagune vägev töö ja heast materjalist ikka ikka kipub see, see tekk kuidagi õige libe olevat. Aia, seda siis sinna koti sisse, aga tõesti asjadest rääkisime esimesel tunnil ja asjadest rääkisime natukene teisel tunni, Liisi eesmaaga ja ma lihtsalt nendele asjahuvilistele, kes, kes meie kuulajate seas võib-olla mõni on mina näiteks olema. Ma ise küll räägin rohkem, aga kuulan ka, püüan kuulata natuke kellelegi seda, mis ma räägin. Et oleksite selguste sidusust, et mis kipub vahel ära minema, need, kes tahavad asjadest teada siukses teaduslikus mõttes, et Tartu ülikool minugi siin alma mater, Olded finksin kaudse ja Kaldsen things siis ok, 20.-st kuni 22. oktoobrini, ehk siis juba homme läheb siis selliseks kõvaks andmiseks arutavad siis teaduse inimesed ka neid asju ja räägivad asjadest, kultuuris ja kultuurist asjades, et vaene peame asju väga tühistaks, aga, aga tegelikult asjadel on väga palju öelda meie enda kohta. Asju, mida me eelistame, kõnelevad meie kohta midagi ja me ise kõnelema ka nende kohta igast asju mitte ainult ei pane nimesid, anname mingeid sümboolseid tähendusi ja, ja tihti on asjad koguni meie, ütleme, minapildis või identiteedis väga sellised nurgakivi lausa positsioonis, et sellistest huvitavatest asjadest räägitakse siis Ülikoolis juba homsest alates, et hästi põnev, aga samal ajal me Marisega oleme. Peame siin silma peal hoidma, jälle, mängib Kaia Kanepi jälga, mängib. Jälle ta mängib jälle ta väga edukalt mängib siis Moskvas, kus ta esimese seti on võidukalt ykstundega. Tasakaal ja me oleme siin rahvusringhäälingus ja meil on kõik ka tasakaalus, et kahjuks või õnneks siis tasakaal võitis, et Kaia Kanepi teise seti kaotas, et asi on tasakaalus täiesti. Ja nüüd on siis kolmas, otsastase sett ja, ja vaatame, kuidas läheb, et hoiame pöialt ja ikkagi loodame, et Kaia selle ära võtab, kuigi see itaalia tüdruk on ka kõvast puust, ega ta niisama niisama, eks ole, ikkagi alla ei anna. Ega ta lihtne ei ole, aga, aga eesti tüdruk Kaia Kanepi ei ole ka mingi lihtne tüdruk, nii et loodame ikka. Aga kuulame muusikat, laulab Florence, endamessiine Shegi out. Sellise Florence vähendame siin ja kell on saanud siin stuudios kui ka igal pool mujal Eestimaale 15 23. Jah, ja siin Moskvasse jällegi pilgud on pööratud Kaia Kanepi peab siis kolmandas setis küllalt tasavägist matši itaallanna Skija voonega. Paraku vahepeal nagu läks asi natukene käest ära laiali ja, ja ütleme niimoodi, et Itaalonal õnnestus kanepi serv siin vahepeal murda. Praegu on veel kaks, üks, aga siis mul praegu nagu läinud pilt ära, et ma ei tea, mis, mis edasi saab, aga küllaltki tasavägine on. Loodame, et Kaial jätkub seda sitkust ja jonni. Jah, loodame ja meie tuletame meelde veel piletimängu, mis toimub muide, ka homme loosime siis välja idioodi pileteid, nii et kõigil huvilistel kõrvadki saatke lühisõnum numbrile üks, viis üks kaks pange juurde märksõna film, lisage nimi ja juba mõnekümne minuti pärast loosime välja ühe inimese, kes saab minna oma sõbraga siis sõpruse kinno, idiooti vaatama. Jah, ja nüüd paneme varsti ei muusikapala mängima, mis kõneleb moest, mis on tänases siis paari tunni jooksul olnud ka meil üks oluline teema et peale seda siis kuulame kultuuriuudiseid ja räägib meile. Ka Kristjan Port, räägime infotehnoloogilisi uudiseid, tehnoloogiauudiseid täna tuleb teemaks siseSteve Jobs ja see, kuidas Mcsiiski veel maailma ei valluta ja PC elu siis lõpu on liiga ekslik oodata. Venemaa tippsaksofon insti poeedi ja helilooja Aleksei Kruglovi mingi meie kitarri kuulu Jaak Sooääretrio kontrastide tulevärk kõlavat sähere saada olgu jääv meile päike ja muudki tuttavad viisid kontsert 19. oktoobril Von Krahlis ja 20.. Oktoobril Genialistide klubis Tere, mina olen ana tooli ta pidi ja ma soovin teile pole küll vene keel. Ja see pole veel kõik. Loo 67 appide Tulmuga esietendus 26. oktoobril ainult 10 korda teatris NO99. Täna õhtul häbematu komöödia Norra lumiste küngaste vahelt haiglaselt õnnelik. Viimane tango lauldakse ja mängitakse Tartus Ateena keskuses alates 29.-st oktoobrist, Indrek Hirvelabadega saksaaegsete tangudega kaunimate aastate vennaskonna ja paljude teiste esituses Emajõe suveteater esitleb Pallase 1944 kuuel õhtul. Suveteater, punkt. Tantsumaja Viljandi pärimusmuusika aidas õpituba tantsija jäme, kõik ühes õhtus. 21. oktoobri tantsumajas sätivad seto tantse Õie, Maarja ja Jaan Sarv. Vaata pold kee ja ole kohal kell 19, null null. Kinodes Sõprus, Coca-Cola Plaza ja Solaris kino alates 21.-st oktoobrist. Miks pirn põleb, miks info liigub, miks maavärisemise piiritus lärmiks paistab, miks on harv negatiivne, miks lennuk lendab, miks geen on pärilik, miks välku lööb, miks taim kasvab, miks piimhappe, miks merel on võõrmiks? Miks avasta teadusaasta avastab vastused, miks korraldab Euroopa sotsiaalfondi? Tere eetris on portaal tehnolooga kommentaari esitab Kristjan Port. Kadunud Steve Jobs pani lauale nutitelefoni kõrvale tahvelarvuti ja kuulutas PC arvutiajastu lõppemist. Hiljuti rõõmustamiseks IBM-i juhte oma arvutite valmistamise, divisjonist loobumise ja selle hiinlastele müümise üle. Mehe nimi on Mark tiin, kes tähistas augustis PC ajastujooks märgilist hetke, kui täitus 30 aastat tingimusi esimeseks PC-tüüpi arvutiks nimetatud. IBM 51 50 sünnist. Mark teen, oli üks tosinast ülipopulaarse PC loonud inseneridest. Üllatavalt kuulutas Kado Insionärpis ajastu lõppu, tunnistades, et tal pole sellega mingeid probleeme, kuna kasutab ise juba ammu. Tahvelarvutit ühest küljest tundub nende kahe mehe ette kulutus loogilisena eriti keset tahvelarvutite üha sagedasemat kohtamist. Samas aga tundub PC ajastu lõpukuulutus häirivalt lihtsa koolis noh umbes nagu kotiriie kirjus, kangapoes pissi arvuti on põimunud nii paljude tegevuste ja vajadustega, mida ei tohiks ju nii lihtsalt trotsida. Kuid see tee oleks keerulisem viis argumenteerimaks piis Järvudite küsimist. Lihtsama ja omapäraselt kaitsekõnematerjali seemne. Leiab USA-s töötava India taustaga elektroonikainseneri viina iguuri blogist milles ta räägib tootjate ja tarbijate paradoksist. Nagu ilmselt paljud on märganud, toodetakse viimasel ajal teatud tüüpi infode. Bioloogiaseadmeid olgu need siis nutitelefonid või erinevates formaatides, tahvelarvutid on nende ühiseks osaks tarbimisele kallutatus. See aga tähendab, et nende seadmetega on lihtsam tarbida kui sisu luua. Vahest õnnestub nende abil komponeerida mõned e-kirjad, aga sisukama teksti loomiseks võib büroos töötamiseks, need seadmed ei sobi. Küll aga on tahvli abil mõnus veebis surfata, vaadata videoid või lugeda näiteks raamatut. Viimasega seoses mõtelge huvitavale kehaasendi fenomenile. Nimelt küsis CNNi kanalil populaarne satiirik John Stewart arvuti revolutsiooni kuumade päevade paiku Bill Gatesil. Et kuidas vaat see PC-arvutiga sofast lebamiseks sobiva televiisoriga võistelda. Kuna PC kasutamine eeldab ju keha ettepoole kasutamist Suur Bill, ei osanud sellele küsimusele vastata. Küll aga demonstreeris Steve Jobs umbes aasta tagasi, kuidas ta sohva kasutuses selga sirutades mugavalt uut tahvelarvutit tarbis. Nii kehaasendi kui sisu rikkusid. Too on tahvelarvuti vääriline. Teleka konkurent. Paradoks aga seisneb selles, et tarbivad. Seadmete paljususe kiuste kipume ju sisu loomuse alla ära lämbuma. Uus veeb kaks punkt null tähistab muuhulgas ju lõppkasutaja sisuloome ajajärku. Kuidas seda ära selle. Teda Vinoi kuuri arvates on tegemist näilise sisuloomega. Sotsiaalmeediat täitev napp tekst rikkalik pildimaterjal on suuresti triviaalne ega vääri erilist tähelepanu. Sellist sisu on imelihtne toota ja samas jätab see inimestele illusoorne mulje omapoolsest panustamisest, kuigi lõppkokkuvõttes on nad endiselt rohkem tarbijad. Olgu viimase kinnituseks kasvõi värske tõdemust võtteri maailmast, milles nädala jooksul loodud miljardist säutsust vaid 0,05 protsenti. Tulles nüüd tagasi PC ajastule. Peamise juurde siis nii kaua, kui on tarbijaid, on vaja sisuloojaid. Hetkel tundub, et viimaseid saab olema vähem, aga nad on ülejäänud. Telehädavajalikud ning neil on omakorda hädavajalik nõndanimetatud sisendseade sisu loomiseks. Ja siin on personaalarvutile. Asendaja leidmine veel kaugete mägede. Leiten lõik. Kus? Hästi. Siin. Kui ma ometi taks messeinuga toim. Ära. Omab? Laulan sulle. Hästi. Sinu haigutus seal, kui ma natiivaid mees meenuga toim. Ära. Oma. Hoolega. Kell on kolm läbi ja 43 minutit ja praegu laulise Marten kuningas, et tuul on pöördunud, kus ta siis rõhutas, et kuule, kuule, mis mul on öelda, meil on ka veel natukene jäänud öelda, kuigi vaikselt hakkab juba kell saama neli ja tulemas on pleieri saade. Jah, tuul on pöördunud, oli, kas ei olnud selle loo nimi, et vist on natukene küll, jah, ja, ja üldiselt näiteks siin Tallinnas näeb hästi, vaatasin raekoja platsis on see vana Toomasse tuulelipp, et selle järgi näed kohe ära, kuidas tuul on pöördunud ja muide sellega seoses tuli mul meelde, et, et seda vana Toomas on seal küll raekoja torni otsas, ta võib-olla jääb nats kaugeks, aga aga sealt vana Toomase pealt võib hästi vaadata ka moetuuli. Nimelt 16. sajandil, kui siis vana Toomas torni otsa sai, oli parajasti toimunud just päris suur moe moepööre tuli praegu lihtsalt meelde, et kui varem ütleme keskajal siin paar sajandit kanti niuksed, vaata hästi terava ninaga selliseid vaata pikka-pikka siis ninaga kingakesi siis meie vana Toomas, vana Toomas, siis tuulelipp, et, et on selline mõneti nagu moe, moe moeaastaid. Vaata seal on see point, et, et, et all on just uued värsked. Värske moe moe siis pöördunud revolutsioonilise pöörde tagajärjel uued saapad jalas, nimelt tal on väga laia ninaga nimetati ka lehmaninaks ja, ja ma ei tea jah, jah, seal oli palju nimetasime ja, ja, ja temal on need kingad jalas. Tegelikult see peaks sümboliseerima, et eesti mehed vähemasti omal ajal olid ikkagi moelembesed. Küllap nad olid ikka natuke, aga kui sa rääkisid enne teravates ninadestis, mulle meenus see, kui mul vist ülikooli esimesel aastal jõudis ka minuni see terava ninaga maania ostsin endale kohe vägevad kingad ja siis, kui koju külla läksin, siis kirjutasin ikka isa ees ka, et noh, et kiida nüüd, et vaata, kui ilusad kingad su tütrel on, siis isa vaatas ja ütles oma saareliku huumorimeelega, et noh, et narri kingad. Et umbes varsti sellised, kus see ots hakkab ülespoole, vaata kaalu minema. Killuke killukese, panete külge sinna jah. Et, et nii see on. Muide, tennisega on nüüd niisugune seis, et mats ikkagi käib. Mats on, paistab praegu ikkagi veel kolm kolvi suht taga tasavägine ikkagi asjade seis, et loodame, et kaija ikkagi pingutab ja, ja teeb, teeb ära praegu kaja, jah, Kaianeez nuh. Kaija on ees praegu neli. Neli, kun. Nii paneme peale praegu Mobi loo disko lais ja vaatame siis, mis seise Kaia mänguga on. Moby Disco laise, no vaata, Tõnu, kas on selgunud? Mis seis on kõik Kaia mängu praegu ikkagi viigiline neli, neli ja ja matš käib, et see pilt kaob vahepeal ära, aga kuidas öelda, siis tuleb jälle tagasi ja siis saame teada, jaga, teeme vahepeal siis ära meie pileti. Idioodi, mis ma pean ütlema, ütle mingisugune ilusam näiteks. Ütlesin kaheksa, mis on väga lahe number ses mõttes, et vaata, kui sa lükkad selle kaheksa pikali, siis ta nagu lõpmatu Ja just nimelt tahad veel vä? Seitse, kui ma ütlen näiteks seitse, seitse okei. Seitse on väga okei ja pilet läheb seekord Monikale, kellega me võtame ühendust ja Monica saab endale siis valida aja, millal ta seda filmi vaatama läheb kaks ja kaks piletit ja saab valida endale kaaslase, kellega koos. Ta läheb palju õnne, et kindlasti ka vürst Muskil saab olema hea meel, kui kui, siis ka meie inimesed jõuavad kinosaali. Ma mõtlen siis meie kuulajaid. Just nimelt ja meie kuulajad sai täna osa ka Liisi eesmaa jutust, kellega me rääkisime natukene nii meestest, keda tema valib, ehk siis otsitakse uut Jordse, klounid ja Liisiga, rääkisime loomulikult ka riietest ja kaltsukatest, ehk siis sekkaritest second hand idest kuulamegi, nüüd uuesti misse, liisi nende kohta arvas. No mina olen eluaeg kaltsukates käinud ja mitte nüüd selle pärast isegi, et et nüüd kohutavalt odavalt riideid saada, vaid kuna ma olen just otsinud selliseid unikaalseid esemeid ja just väga pigem nagu väga vanu või väga kuule, disaine. Mulle üldse tundub, et kõike disainiti, kuuekümnendad, seitsmekümnendad on palju, nagu alates arhitektuurist siin ka muidugi auto tarbe tarbekunsti lõikan nagu palju-palju kihvtim. Kui tänapäeval tehakse. Et see ongi see, et kuidagi tänapäev koosneb, koosneme vajaste pusle on ja ei ole, ütleme ei ole nagu sa 21. sajandi oma nägu niivõrd just sellises stiilis ja ja ruumis, et me elame, praegu ei näe, aga võib-olla ta nagu kirju vaata, ta koosnebki nendest vanadest piltidest või nendest pusletükkidest. Aga, aga kaltsakatega tänapäeval on nagu see, et et ega see väga hästi enam sellist väga raske leida sellist väga kihvt ja originaalseid asju, sellepärast et suures osas on juba kogutud kaltsukates eelmise hooaja HAM-id ja Seppeledele indeksid. Et see näitabki seda, kui kuidas need tarbimisharjumused läbi aja nagu muutunud hooletult oma riietusse ja garderoobi tegelikult tänapäeval suhtuma. Jah, eks ta ole, eks second hand idest võib leida just neid mõnusaid leide, mida siis vintitš poodides ka juba siukse krõbedama hinna eest maha müüakse. Aga värsked uudised spordimaailmast on sellised. Jah, ei, mitte, et ma ei oleks leidnud näiteks kunagisi sekundis täiesti mõnusad vinteitš tennisereketid, mis, mis on täiesti täiesti tänasel päeval ka veel kasutuskõlblik. Jah, aga siiski, tulles ju uuesti spordi juurde, siis Kaia Kanepi on hetkel juhtimas viis, neli saab siis näha, kuidas? Seal on, nüüd seisab tal ees ses vastana siis frants, francess, kaaski, hoone ei servib praegu, ühesõnaga kanepi kanepi peaks, ma loodan, et ta murrab nüüd selle servi. Aga kui murra, siis läheb mäng edasi ja loodame, et läpa. Jah, eks Koit Raudsepp hoiab kätt pulsil ja annab teile värsketest tulemustest juba pleieri teada. Meie siit paneme veel peale could play Päredaisi ja ütleme edele täna džauja olge tagasi juba homme, sest meil on ka homme põnevaid teemasid kuuluvast. Raadio kahe õhtune muusikavöönd ja kolmapäeval kell kaheksa rokkar olla ilmade 10 valemi oleneda metalli, aktsiise, mopia mädaks, see on raadio kahe õhtune muusikavöönd kolmapäeval, kolmapäev. Raadio kahe hommikuprogrammi silmad lahti. Mäletad kunagi Hemingway kirjutas ühe sellise lause et igas sadamas on üks Eesti meremees vähemalt olemas, aga kui see nüüd tänapäeva tuua, kas siis nüüd, kus maailm on järjest väiksemaks muutumas, saab öelda ka sedamoodi, et ükskõik kuhu sa ka ei läheks, ikka on igal pool mingisugused eestlased ees, kas igal pool, kas igas lennujaamas on üks Eesti turist kindlasti selliseid ootamatuid juhuseid kuidasmoodi Eesti sellise olemusega kokku puutuda, seda rääkis mulle üks mu sõber, seal samuti Austraaliast pärit tema läks siis randa. Austraalias on küll palju eestlasi. Ma arvan, et ei ole andnud, aga ma arvan jah, et sa oled ikkagi päris niimoodi, noh kogu aeg ei näe, aga tema siis läks randa istuma ja siis mingil hetkel vaatas, et kõrval istub mingisugune kamp rahvast ja nood kookisid seljakotist välja lauaviinapudeli jook, mida siis teatavasti Willitakse ikkagi ainult ühes riigis jah, maailma puhtama linnaõhuriigis maailma puhtam linnaõhuga riigis. Või ma eksin või ma räägin õigust, et tavaliselt ei tee väga rõõmsaks teine eestlane kuskil miskipärast. On mingid momendid, oled rõõmus tuttavate inimeste lähed siis? Üldiselt ikka oled rõõmus, aga täiesti suvaline eestlane kuskil täiesti suvalises kohas. No mida kuradit? Tulen ära natukenegi, ei saa siin rahus olla tänaval sõimata rahulikult. Ja tegelikult ma mulle meenub üks juhus Pariisist ka, kus ma mingisugusel hetkel hakkasin kõndima mingisuguseid mingisuguseid eesti tüdrukute järelist kuulda. Võimsate äratuskellade naeratavad Eestimaad Madis Aesma ja Indrek Vaheoja. Kuule raadio kahe hommikuprogrammi esmaspäevast neljapäevani raadio kahes.