Kaarel Karm rändraht sellelt teelt, kui banzortmate pärima minna. Eile möödus 80 aastat tema sünnist ära, teelise päev oli teisel augustil 1979. Karm oli näitleja, kelle kiirgus püsib. Ma käivitan arhiivilindi ja te kuulete, kuidas kõlab tema hääl. Adume sõna- ja mõttevalitsemist. Tema erakordset hingejõudu. See oleks lõpetus mis hargastion ihaldatar. Hamlet üks rohkem kui 300-st Kaarel karmi teatri rollist. Helisalvestus on 1945.-st aastast rekonstrueeritud Heino Pedusaar Pavalt, hiljem. Lisaks 13 filmirolli. Nendest mängis Kaarel Karm aegumatuks etis üle ja järelemõtlemiseks eesti teatri ajalukku. Hamlet hotello, Lenin kolmandast parteetilisest. Arbeenin, Antonius Kustas lokk, Kihnu Jõnn, Alavernes Pearu Rahvusdramaturgiast. Kaarel Karm oli müüt. Legend eesti teatriloos. Ei, õnneks mitte üksinda oma ajas, sest suurt teatrit loovad suured näitlejad ühises pingeväljas. Püüame täna reastada mõtete mälestustekilde, mis aegade jooksul Eesti raadio heliarhiivis talletunud etnist sünniks. Eliia mõtte mälestus. Läheme ajas tagasi sinna, kus kõik alles algas. Hugo Laur, Meeta Luts räägivad Kaarel karmi 50. sünnipäeval Estonia rambivalgusesse. Kuid ammu see oli siiski. See oli 14. augustil 1925. aastal, kui Estonia teatri laval esines noorte lavajõudude katsetel tumeda kahupea aga, ja välkuvate silmadega nooruk, riigi kunsttööstuskooli õpilane Karl Ernits, kelle esinemine äratas tähelepanu oma temperamendiga kandes ette muuseas Karl moori monoloogi Schilleri röövlitest. Sinna vastuvõtukomisjoni kuulusid Sis hoolak, Juncholtz, Lauter, Vilmer, kleezer, sällik ja mina ning veel teisi. Ja selle komisjoni poolt võetigi Estonia teatrisse teiste seas vastu ka Karl Ants, kellest sai aja jooksul Eesti NSV teeneline kunstnik Kaarel Karm. Kui paljud meie teatrikülastajatest mäletavad veel karmi esimest sangarit Imantit julget ning uljast kraavikaevaja? Milliseid kingitusena kroonisid küll lillekimbud, küll piparkoogisüdamed, kuid ega tal polnudki palju aega mõelda lillekimpude-le. Uued ülesannet vaheldusid järgmistega keerukamate ja vastutus rikkamatega. Jah, see suur hulk karmi poolt loodud kangelasi. On nad siis mundrimehed või muidu mõõgakandjad, kui neid kõiki saaks seada juubilari ette ritta vibu ja noolekandjatest kuni tänapäeva lendurini. Tema ise aga sammub nüüd pealikuna oma sangarite eesotsas läbi 50 eluaasta, palju jõudu, julgust ja vaprust järgmise üksuse loomisel. 50.-le sünnipäevale järgnesid 60. siis 70. aina edasi töötas Kaarel Karm. Wabariigi teenisest kunstnikus sai vabariigi rahvakunstnik siis Nõukogude Liidu rahvakunstnik. Milles võiks peituda karmi fenomen? Ehk tuleb see välja tema enda jutust? Töö on töö, nagu öeldakse, mis, mida mu murda tuleb. Väga kaua aega ja mina ei ole niisugune mees, et kohe järgmisel proovid või nädala jooksul, et see osa võtab kuju juba nii, nagu ta peab. Mina otsin, mõtlen, ja koduga. Ma võin istuda, kui ma olen vaba, et mul proovi ole istunud kuus-seitse tundi, osa raamatuga, tigedad ninapidi kogu aeg seal raamatus sees olen. Aga ma mõtlen, käin Jaapan jälle käin. Vot minu töö jäi nii. Ja peamine ongi töö. Meie elukutses töö on see, mis on kõige alus. See ongi see äng, osata ennast organiseerida, ennast tööd tegema. Siis töö ja veel kord töö mis viis Kaarel karmi tema kohale rändrahnu kohale Eesti teatrikultuuris. Kaarel Karm ja Eesti teatas. Ta sündis samal sügisel Eesti kutselise teatriga siis 1906. aastal. Mees, kelle elu on ühtaegu Eesti teatriajalugu mees, kelle põlvkonna tööst sündis Eesti Nõukogude teater. Kordamatus. Ta kiirgab ja kannab endaga atmosfäär, on öeldud tema kohta. Kas pole, rabab analoogia. Kauge tähe valgus jõuab meieni veel pikki aegu pärast kustumist neelab edasi karmi loomik. Tarkus hiljaks jäi, miks varem? Pilk ei olnud nõnda kaine. Kui Rärevolik sind tutvunud sinuga? Ma vist ei oleks nüüd su naine. Piinata issi piinelda kah tõesti meeldiv jutuainet. Arvas vääritusesis armastuse nime. Mis elu on see? Õige suhtumine mis on elu selgem mõttetus. Pidur ring, kõik kired raugevad, aegastub omas sammu jäine hämaranmanni siin. Mis on elu? Laste mäng, ristsõnamõistatus, mis lahendatud ammu, kus esimene tundmatu on sind ja teine piin, kus paneb pääsu loota. Ja kolmas surm, kõik kokku, pettus, Rintult möödub ja ootaja, kuula mind. Ja elust rõõmu saad, kui ta on elus veel. Kauaks südamele ta rõõmu teeb, on elu maskeraad, sa keerled joobunud ja kõik on rõõmusele saidega koju, ehteis, päästadendi, oled väsinud ja kõik on ununenud. Kaarel Karm ja Ellen liiger Arbeenin ja Niina. Ja nüüd teatrielamuse järel äsjakuuldu järel stuudio vaikus. Tagasivaade Ellen liigerilt. Karm oli üks partnerina väga tore inimene. Ta oli väga töökas, kõik parem, mis teatris peaks olema, oli nii nagu karmisse kätketud. Tali väga suured distsipliiniga, ta tuli alati proovi, palju palju varem. On öeldud, et näitleja jätab oma kodused mured jalgu pühkides teatrimatile, kuid astub teatrisse karmi, toonud kunagi enda isiklikke muresid teatrisse, ta oli oma osa väga tugevasti ette valmistanud. Nii et temaga oli päris raske tööd teha. Minul, noorel inimesel kartsin alati temale jalgu jääda, aga tema suhe partneriks oli väga soosiv, ta ei muutunud kunagi kärsituks. Oli kuidas ütelda, väga tugeva kontsentratsiooniga nakatamisvõimega mõnikord olnudki tuju näiteks proovi teha. Noh, on tervist korras või või lihtsalt oled väsinud, aga karmida seda ei saanud olla seepärast, et karm ta nakatas, ta alati oli täis laaditud stseeni võis korrata näiteks kolm korda neli korda ta kunagi ei väsinud. Nägi neid anud, tüdinud nägu. Tema kolilust töötaja selles mõttes, et ta armastas väga esteetiliselt riides käia väga korralikult. Proovi alguses ta kunagi ei võtnud pintsakud ära, aga korraga, kui ta hoogu läks, siis nägid, et et ta võtab omal pintsaku ära. Siis ta oli ainult niisugune tugev kontsentratsioon, haaras sind. Ta sundis sind nagu õigele teele. Ma ei ole kunagi kohanud pärast karmi, muidugi, Ants Eskola on samasuguse tugeva kontsentratsiooniga partnad mul olnud. Aga karm iseäranis tiris sind nii kaasa. Mõnikord ma mõtlesin, et temaga ei saagi halvasti mängida, sellepärast ta söötis sind nii nagu pala pala haaval, et sa pidid temal õigesti vastama. Ja see oli tore, temaga proovid olid väga niisugused tõsised täiermastanud proovidest, niukseid, kergeid nalju, kuigi ta armastas elus. Proovi vaheajal väga nalja teha, aga proovistel see ei meeldinud, sest et ta kunagi ei hakanud näiteks näitaja vaidlema. Mõni näitleja tahab arutada ja ütleb, teenus ei meeldinud, ma tahan niiviisi teha. Carmeinud kuulas ja täitis, proovid olid väga täisproovid. Väga rasked proovid tähendab juba psüühiliselt rasked. Vabandan siinkohal Ellen liigeri ees, et katkestasin kuid ma tahaksin panna nüüd magnetofonilt ühe teise vestluse, sest too, mida kuulsite, see oli keskendatud karmile. Aga et mõista seda pinge välja peame mõistma ka Ellen liigerit. Kui raske oli tegelikult ühte sulada. Ja oli küll sellepärast, et kadunud Arno Suurorg ütles mulle, et kallis Ellen, kuidas sina suudad seda peru hobust kinni hoida, sellepärast et karm ei armastanud teps sugugi mitte pause. Nii pikalt teha, kui mina oleksin tahtnud ja nii edasi. Aga see tuli niiviisi, et, et ma võitlesin juba laval teati. Me läksime kahekesi kärniga pärast hakkas väga mind arvestama ja aga kärbiti veenma, et tal on ka partner, kel on oma tahtmine ja oma joon juures. Nii et need karmis stseenid olid nüüd kahekesi selline sus igalt poolt. Tema pilk juba jää. Et kuidas ma oma hingejõuga suutsin seda pausi välja pidada. Ja aga see oli, see oli väga meeldiv, sest Tammur tegi väga ilusat töödelt tol korral ja karmil sobisuarbiini nii väga hästi. Koosseis oli väga tugev ja ja publik võttis väga ilusti teda vastu, eks näitleja tõhutabkaaiuja. Ja paneb maksimumi välja panema. Selline on suur, kuulus karm, nii nagu teda mäletame. Aga tulek, otsingud, eneseleidmine, kõhklused ja kahtlused. Stuudios on abikaasa hinnalents, staarna kolleegidest Lis Linda ja Mikk Mikiver. Olen endalt küsinud, et kas sa kordki kahelnud elukutse valikust ta ütles, ei tule, absoluutselt, ei tulnud. Aga et ta teadis, et on meeletult kinnine ja ta arvas, et see ükskord juhtub peab pulgaga tüütama, kui sa hakkad endasse uskuma, et sa võid ja kui sa siis seda usud, siis ka teetsed. Teie generatsioon, te olete kõik märksa minust noorem. Eriti noorem, kui ma kuulen, punas. Karm ei hakanud mäletama, eks ole, see on juba pool karmi elutööd oli juba, meil, oli see, et meie meie teatrikool oli lava. Me hakkasime lavalt peale nagu kassipoeg, visatakse vette, ujud või uju. Ja kuni sa ujuma õpid, siis ujud mõni õpi. Praegu on noortel kindlasti kergem, sest teatrikool on selja taga. Ja nüüd eriti praegu, nad saavad ju lepingu eluks ajaks. Meil oli niiviisi, et iga aasta pidid töötama ja ikka iga aasta paremini töötama, sest kevadel võib-olla ei tehtud sinuga lepingut. Ja karm kindlasti tahtis laval olla. Tema mängis, ma ütleks väga suriimuga. Nii et ta nakatas teisi, nakatas ka publikut. Kui me püüame ette kujutada nagu varasemas ajas on öelnud, et traagikud ja koomikud olid kaks sellest suurt suurt leeve ja ma ei tea, kes need seal vahepeal siis siis jah, niisugune viimane traagikvee No ja siis on öeldud väga sageli öeldud, et oli näitleja, romantik, romantiline näitleja. Mida see esindab, ütleme, et see on teatud ajastu nähtus tänapäeval ei ole enam niisugust näitlejat tarvis või? Ei? Ja öelda vaata, mida see sisuliselt tähendas, ütles, ära ütle säralis lendav mõni aeg tagasi, kui ta ütles, et karm mängis himuga ja, ja minu jaoks ei ole nagu selle romantilise laadi puhul ei olegi nagu täisparameetrit tarvis, kui kui see, see on tehtud, niimoodi pulsi peale paned, siis tunned, et veri peksleb sellest taktist, mida ta parajasti teeb. See on tema oma ja ja see suur enda andmine see ongi, mis, mis on tekitanud sellise arusaamise karman romantilise laadi näitleja romantilise osaga peaks kaasnema mõned niisugused omadused. Natuke sentimentaalne reaalsust ja selliseid asju, mida karmil üldse olemas ei olnud. Mina arvan, et karm tunnetas stiili väga hästi. Ta ei seganud seda sugugi ära, omas töös rollides. Kuuldud helikild on salvestus 1979.-st aastast siis kui karmoli värskelt läinud. Kuid võtame selle mõttestiil. See on ju ka rolli sisseelamine, rolli psühholoogia tunnetamine. Ja muutub näitleja nii nagu muutub aeg. Jätame Shakespeari Fexperiana, milles karmoli asendamatu, kordumatu eesti näitekultuuris. Kuid sedasama peame ütlema meie oma kodumaise dramaturgi kohta tema teostuda, sest sellest samast hakkas rääkima Lis lindu, tema Pearust. Ja selline ampluaa ulatus, Lääne klassika, vene klassika, paremad teosed, eriline intellektuaalse pinge ja korralt hoopis teistsugune psühholoogia, eesti talupojanatuur. Mis võlustama Pearu juures? Ma ei ole näinud kahjuks Kaljale Pearu. Kas oli ka väga hea? Või oli, see on ju aastakümneid tagasi teatel ise targemaks läinud. Teater on targemaks läinud ja meie ajast meie noorust. Tal olid need, ma mäletan seda, ma käisin mitu korda vaatamas, andke andeks, just karmi pärast seda näidendit minu arust olid tal ja olnud, aga mina nägin neid. Tal olid need väiksed, joonetsin silma juures nagu Tammsaarel endal oli niisugune vimka. Et kas see nüüd ikka kõik on päris õigus, mis ma teen, kas siin nüüd läheb ikka kõik niiviisi? Ta ise nautis seda väga tungiv siis niiviisi selle. Pearu krutski Liisuse kõrvale on aja jooksul järjest rohkem tulnud ikkagi just ka karmi tõttu. Pearu filosoofiline suurus või Pearu inimlikkus skaala ulatus. See muidugi ja, ja siin on osaliselt muidugi ka see põhjus, millal Lendav ütles. Lavastaja lähenemine materjalile oli juba natukene teine, aga ka mina, kes ma olen näinud Kaljula, Pearutelen, Tarmo ja Tarmo Pearot ja olev kinni peavad. Ja olen siis näinud ka muidugi karmi peal. Ja ma peaksin ka just ütlema, et kõige selle niisuguse ärpleva naabri, selle vimka, mehe olemus, inimliku tagapõhja, neid motiive, inimlikke motiive, mis, mis teda sunnivad niimoodi elama ka niimoodi ärplema niimoodi oma joont ja jonni ajama. Et neid motiive nagu nagu siin hakkasid tajuma, ega tekstis need rohkem palju ei põhjendatud, kui seda varem on tehtud, aga aga karm, tegi mõistetavaks. Kas ma ei või küsida niiviisi, et võib-olla oli ka karmis endas midagi Pearulikkusest küllaltki palju on, millest ei räägi. Ma saan aru, te omavahel pilgutate silma informatsiooni, mida minul ei ole. Ma ei arva, et karboli ainult romantiline Hamleti tüüpi või Shakespeari tüüpi näitleja traagik, ta pole rääkinud veel temast kui inimesest. Kas need inimlikud jooned ei võinud ka keskenduda kontsentreeruda ja nüüd avaneda ka osalt selle pearolliga? Kallid daamid vägagi peate ilmselt igasuguseid neid lugusid ja vimkasid ja mina pean neid ainult põhiliselt kas teiste räägituna või siis paar asja ta mulle ise rääkis. Ja siis. Ainult sellise iseloomustuse andnud nii kaugemalt tundes nagu siin Ivar Trikkel üles luges ja seisma nende käest küsinud, räigelt elus naljaga teinud. Et nagu natukene solvunud kivist, mis sa mõtled siis ma ju inimene seemne seal praegugi veel vilksatas üks või teine, niisugune ütlemine, et põlved võttis nõrgaks. Ja selles ei kumanud mitte ainult tõehetk, vaid see oli nii kenasti irooniliselt rüütatud. Aeg on edasi läinud aasta 1986. Karmi fenomen on ikkagi meil mõttes, tema loomingut uuritakse, analüüsitakse küllap veelgi, kirjutatakse temast üsna põhjalikult ja palju. Meil on stuudios uuesti Mikk Mikiver, et nüüd juba aastate tagant distantsi tagant mõtestada Kaarel karmi olemust teda kui näitlejat lavastaja jaoks, sest Aristoteles on öelnud, et materjal ootab vormi mis ta hingestab vormijaks. Teatris on aga lavastaja. Kui verinoorelt Draamateatris oli, ma olin kolmandat aastat, kui ta tegi äkki ettepanekud tähistada Shakespeare'i juubelit, teater seda teistmoodi ei tähistanud 1964. Siis 400 aastat sünnist. Ja. Kui panna ja temaga proove teha maha, aga see ei olnud ikkagi päris, sest ta enamasti kordas vanu asju, kuigi ta siis ükskord ütles küll, läksime ajal kohvi jooma, et kuule, hakkad ütlema ka midagi või, või kaks võimalust, kas sa ei oska öelda? Siin ta täpselt teadis, tähendab, sellega ta ärritas mu natukene üles või teine asi, Ma mõtlen, et noh, et ma ei julge sellele kuld kapjadega, nagu ta ennast nimetas. Paljude tiitlite ja aura häbememehele ei julge midagi öelda. Siis tekkiski, tahtmine tähendab ikkagi suu lahti teha ja näidata midagi oskan ka öelda ja tahan öelda. Ja siis ta tegi mitmed asjad, ütlesin, et nii, nii, nii, nii on asjal mõte. Ega ma ei taha midagi korrata eelnevast ei ka Hamleti monoloogi sama päev, ma olen täna vana ja aeg on teine ja sina tunnetad aega ja ja nüüd me koostöös tegime, võtnud mitmed ilusad asjad selle õhtuse ees ära. Kummaline, külmunud alguses eemalt vaadates nagu niisugune mulje, et see mees tahab, et ütled talle siin tõuse siin istuja kuidagi, noh, nii nagu mina noore inimesena arvasin, et vana teater on niisugune, ega nad ei räägi sellest rolli teisest plaanist, sündmuste mängimisest ja sellisest ootamatust lahendusest ja, ja läbivast niisugusest siseelust ja kõigest, et neil on ikka nii, tule sealt uksest, mine sinna ja nii edasi, siin tõuseb püstise repliik, ütle valjemalt, et see on üks vana teatrimärkused. Hoopis vastupidi, hoopis vastupidi, tähendab Ta oli teel oli ja kes kes otsis koos sinuga tähendab see, kes lahtiselt tegi proovi ja, ja, ja kes ei kartnud, proovis eksida ja ja kes ise peaaegu alati sai aru, et see tee on kinni, kellel ei olnudki seda vaja. Tra säält selle tee peal enam üritas, tundub kohe kinni olevat, ta tegi niivõrd maksimaalselt, tähendab proovi et tal ise läks lõpuni. Vaat see on ummik, mõni näitlejale Pedelalt, seda proove kulub kolm-neli-viis kallist proovi, aga enne kui ta ummikusse jõuab. Aga ärme läks esimese korraga ummikusse, sest see jõud oli jõud oli vägev. Ta kas tegi proovi või teinud proovi. No üldiselt, kui ta proovis oli, siis ta tegi proovi, juhtus nii, et ta ei olnud proovis, sellepärast et ta tundis, et ta ei tee seda proovi noh, maksimaalselt selle Krista ei tulnud üldse proovi, eks ole. Ja andis seda teada ja ja minu jaoks on see eetilises plaanis. Selline asi on minu jaoks palju täpsem kui see, et olla kuude, nädalate tundide, ah aastate kaupa proovis olla ja tegelikult mitte olla seal tegelikult olla kogu aeg vedel, see on suurem eetika rikkumine kui see, kui kui olla ja siis teha ja siis siis teha niimoodi, et iga hetk on täidetud ja siis need kohad, kus ta pakkus mingisuguse üllatava tee. Siis kui sa sellest edasi läksid, kui sa lisasid selle noh, mis näitejuhi puhul oluline on. Et sa hea sõbrana oled ja vaatad seda, mida ta näitleja ise ei näe, ennast kõrvalt ei näe ja sealt edasi viid aga kohe aga kohe ja, ja niisuguse suure Azardiga, sest ta taipas kohe seda ja siin on see võimalus olemas, ta ei olnud selline, kui võis jääda niisugune mulje, et noh, niisugune spontaanne anneni sugune pillab jõudu ja organiseerimatu ja ei olnud, ta oli lihtsalt nii tugev, sel ajal, kui ta oli tugevam, kui ta oli täies mehe jõusid. Igatepidi see, see lihtsalt teistmoodi ei saanudki ja ei olnudki, ei olnudki vaja ja mitte midagi, aga tegelikult sisemiselt oli seal väga täpne organisatsioon taga karmi juures. Mind rabas see. Ja sealtpeale ma õieti mõtlen. Ja olen vaadanud teisi suuri näitlejaid meil ja mujal. Et näitlejal on mingisugune eriline tarkus, tähendab, mis ei olegi, ei olegi seotud sellega noh tema nii-ütelda puhta intellektiga ja, ja ütleme, tema admiste kogumiga, tähendab ma mõtlen just just loetud teadmisi, selliseid asju noh, kaugel sellest, et entsüklopeedilised teadmised oleksid talle eriti olulised. Aga see on mingisugune sisemine, spetsiifiline kutse, tarkus, mis istus selles mees. Ja, ja, ja see on noh, ma olen kord kunagi seda võrdlust kasutanud, et et ei olegi oluline, kui palju raamatuid, niisugune mees loetalluvad ühte ja peamist raamatut suurepäraselt ja paremini kui ükskõik kes meist loeb eluraamatut hirmus hästi niisugune mees, niisugune mees, ta oli. Ja kui me püüaksime nüüd saate lõpuminutite jooksul nagu sõnastada endale, siis karmilikkuse, sest me tahaksime, et karm jääks edasi elama ka järgnevates näitleja põlvkondades. Carmelikkuse ilmselt mahub väga palju kvaliteeti ja ikkagi, kui nad kõik üles lugeda, ma usun, et et nad ei ütle ära, tähendab, mis, mis Carmelikus on siin juba sai, sai nimetatud, tähendab, see täielik enda andmine noh, igasuguse leiguse puudumine siis siis kas rollist ära öelda, mitte teha, aga kui teha, siis teha, tähendab otsida üles see koht iseendas, mis on valutundlik sellele rollile mitte ainult valida mugavusest rolli, eks ole, et see on minu järgi või näitlevad tihti teha vedelat, kui mind ei huvita see agar Moskvas oskas üles leida selle, selle valupunkti iseendast tähendab, kus, kus rolli valu, tema omaga või rolli ilu ükski ühines ja siis ta põles selles pärast hiljem, tegelikult kui me koos olime garderoobis on asi, siis ma alles kontrollisin oma oma muljed tagantjärele. Et miks mind rabab tema selline. Soojus, mu meelest ta hingus oli elu lõpu poole niisugune, et et kõik asjad kattusid armastuse korral, aga kihiga tähendab inimesed ka, kelle poole ja peale ta nii-ütelda piltlikult öeldes hingas. Et, et miks see mees mind oma oma sellise lihtsusega. Üllatav. Et milline mulje siis mul varem oli, no muidugi oligi jah selline Antoniuse maske kanda, kõik niisugused asjad olid seal ees ja ma, mida ma sain aru, et ma, ma olin hakanud arvama, et see mees peab olema noh, elus ka selline ligipääsmatu ja, ja kuidagi selliseks kangelase moodi oli küll ta oli, oli omamoodi järsk ja ja teeselda ei vajanud elu lõpuni. Ja ütles seda, mis ta, mis ta arvas ja aga, aga tõesti sellise. Ala tundva oma asja hästi oskava kuninga, see köögipool sõjale inimlikult hirmus hirmus sümpaatne. Kõige kavalamalt on ta yhe öelnud, minu jaoks ongi siin karmi Garmin ministeerium nende kõigi muude asjade kõrval, mida, mida oskad nagu hinnata, töö üles lugeda ja millest mõned said nimetatud ja mõned ehkun nimetamata. Aga ta on öelnud ühte asja ja, ja minu meelest on see karmilik seesama kuulus lausekese karmil lüüa tahab väga vara üles tõusma ja seda keegi seletada Joskamise tähendab, selles on mingi otse tähendus niikuinii. Aga selles on veel midagi, midagi niisugust muud ka, ja minu meelest siinse on.