Täna pakume teile kuuleta järjekordset saadet sarjast riigita rahvas stuudios Andrus Mölder ja Marje Lenk. Seekord tuleb juttu õige väikesest rahvast. Ladiinidest, kes elavad Põhja-Itaalias. Kümmekond aastat tagasi oli neid vähemasti 41000 mõningatel andmetel 55000, see on siis mõeldud neid inimesi, kes oskasid teataval määral ladina keelt tänaste Bladiinide hulka ei ole teada. Noh, aasta pärast on see hulk teada siis kui Itaalias, kus nad elavad, on uue rahvaloenduse tulemused. Siis on teada ka jällegi see inimeste hulk, kes kasutab laviini keelt või kes peab emakeeleks ladina keelt. Sest Vladimir alal Põhja-Itaalias on rahvaloendustele selline komme, et muuhulgas märgitakse üles inimeste emakeel. Paljudes riikides rahvaloendustele sellist asja ei tehta. Aga Põhja-Itaalias ja tehakse, see on piirkond, kus siis väga valdavalt elavad sakslased kus elab natukene itaallasi ja kus elab väga vähe Ladiine. Aga kuna seal mõnedes kohalikes omavalitsustes isegi avaliku sektori töökohti jaotatakse rahvusliku printsiibi alusel proportsionaalselt rahvaste osatähtsusele piirkonnas, siis selle jaoks on seal väga oluline fikseerida ära inimeste emakeel. See muidugi jah, annab jällegi võimaluse siis tõepoolest pisut täpsemalt seda Ladiinide hulka hinnata. Ladiinid on siis rahvas, kes elavad dolomiidi mäestikualal orgudes peamiselt viies orus. Dolomiidi mäestik kuulub 2009.-st aastast Unesco maailmapärandi nimekirja. Nii et sellel vägagi väikesel rahval Ladiinidel on olemas siis ka nii-öelda objekt, mis kuulub Unesco maailmapärandi nimekirja. Dolomiidimäed asuvad siis lõunapoolsetes Ida-Alpides ja need mäed on oma nime saanud prantsuse mineroloogi dolomiit järgi. Ja seda nimekuju dolomiidimäed hakati kasutama alles 19. sajandil. Varem nimetati neid mägesid siis erinevate nimedega, muuhulgas ka kahvatutaks, mägedaks need koosnevad olulisel osal karboliit kivimist, dolomiidist ja see prantsuse minaroloog dolomie oli siis mees, kes elas 18. sajandi pooles ja tema oli esimene, kes kirjeldas seda kivimit. Sardiinid nimetavad siis seda oma tänast peamist asuala Ladinja ja Vladimir ja see on peaaegu 1200 ruutkilomeetrit suur. Ja sellel 1200 ruutkilomeetril elab umbes 37000 inimest tegelikult sellest 1200-st ruutkilomeetrist, noh, allapoole on selline, mis on inimese elamise jaoks kõlbulik. Nii et see Ladiinid, tihedus sellel alal on suhteliselt suur ja, ja mis on huvitav, et sellest 37-st 1000-st inimesest enam kui 90 protsenti onladiinid? No me võiksime siinkohal tuua mõningaid võrdlusi Eestiga. See peaaegu 1200 ruutkilomeetrit tähendab Eesti mõistes seda, et see on umbes nagu Hiiumaa pluss Muhumaapindala kokku 37000 elanikku on ligikaudu Saaremaa elanikkond, nii et sellel Hiiumaal pluss Muhumaal elab umbes Saaremaa elanikkond. Aga me peame siinkohal arvestama, et saare oma elanikkonnast väga oluline osa elab ühes linnas. Lisaks sisuliselt kogu Saaremaa on siiski selline elamiskõlblik alal. Aga Ladinjas ühest küljest ei ole suuremaid linnu, teisest küljest, aga oluline osa sellest alast on siiski elamiskõlbmatu. Niiet see rahvastik on küllalt paljus maa rahvastik ja selle maa rahvastiku tihedus seal on tõesti kõrge juba selle elamiskõlblikku ala, rahvastiku tihedus on enam kui 100 inimest ruutkilomeetril. Eesti kohta võiks öelda niimoodi, et meie maaelanikkonnas keskmine tihedus on suurusjärgus 10 inimest ruutkilomeetril. Nii et Yasse Ladiinide kontsentratsioon sellel väikesel alal on küllaltki kõrge. Aga tänasel päeval on olukord kahjuks selline, et Ladiinid ei ela mitte ühtsest territoriaalsest üksusest. Administratiivselt elavad nad tõesti erinevates üksustes. Itaalia on selline riik, mis jaguneb maakondadeks ja maakonnad jagunevad provints sideks. Ladiinid elavad kolmes provintsis ja need kolm provintsi ei kuulu kahjuks mitte ühe maakonna koosseisu vaid need kolm provintsi kuuluvad veel omakorda kahe maakonna koosseis. Samasse Ladiinide peamine asuala on piisavalt väike, et see oleks tegelikult ainult üks provints ja laviinide rahvuslikud organisatsioonid. Noh, on siin aastakümneid tegelikult selle poole püüelnud, et Ladiinide ala oleks üks provints ja S1 provints, loomulikult kuuluks ühe maakonna koosseisu tänaseks päevaks selles osas positiivseid arenguid veel toimunud ei ole. Niisiis tulebki öelda, et nad elavad Bellono provintsi lõuna tirooli ehk polsano provintsi ja Trento provintsi kokkupuutealal. Ja mõistagi see, et elatakse erinevate administratiivsete üksuste territooriumil tekitab teatavaid probleeme, ei ole võimalik ühtselt asju ajada ja isegi kui aetakse siis asju kohalike omavalitsustega, siis jaht nendes erinevates provintsides Ladiinid moodustavad niivõrd väikese osa elanikkonnast, et neil ei ole nagu jõudu ka kohalike omavalitsuste tasandil asjade ajamiseks. Näiteks lõuna tirooli provintsis on Ladiine alla nelja protsendi Trento provintsis natukene üle kolme protsendi ja eebeeellono provintsis ligikaudu neli protsenti või natukene vähem. Samas, mis on positiivne, et Ladiinid elavad nendes provintsides küllaltki kompaktsel alal ja, ja nendel kompaksetel aladel siis veel väiksemates kohalikes omavalitsustes, kommuunides mitmel pool moodustavad Ladiinid tegelikult väga valdava enamuse elanikkonnast liinidel on õige mitmeid selliseid väikesi kohalikke omavalitsusi, kus nende osatähtsus on enam kui 95 protsenti. Et see väike rahvas, Ladiinid on üldse tänase päevani säilinud, see tuleb küllaltki olulisel määral just nimelt sellest asupaigast, kus elatakse. Et elatakse dolomiidi mägedes, elatakse dolomiidi mäestikuala orgudes, aga see mäestikuala oma orgudega on pikkade mandrite jooksul ümberkaudsetest aladest olnud kindlasti mitte ära lõigatud, aga siiski suhteliselt eraldatud. Ja eraldatus, see on see, mis siis on võimaldanud sellel rahval suuremate rahvaste vahel püsima jääda. Ühest küljest Ladiinidest lõuna pool elab ju suur rahvas itaallased, aga Ladiinidest põhja pool räägitakse saksa keelt taliinidest põhja pool on ju austria ja saksa keeleala ja otsele kahe suure keele kokkupuutealal on see väike rahvas tõesti ellu jäänud eeskätt oma geograafilisele asukohale. Sajandeid tagasi oli liinid ala palju suurem. See oli suurem nii põhja kui lõuna poole, nii ida kui lääne poole, aga jah, suur rahvasta selline pealetung siis seda ala kogu aeg vähendas. Ühest küljest oli migratsioon aga teisest küljest ka suurte keelte alal. Lading ise ajapikku järjest enam loobusid oma keelest oma kultuurist, võtsid üle suur rahvaste kombed ja muutusid seeläbi surra. Ladiinide piirkond on ala, kus kahekümnendatel aastatel oli itaallaste migratsioon massiline. Ja see oli selline täiesti teadlik Itaalia keskvõimupoliitika. See oli siis aeg, kus Itaalias oli võimule tulnud Mussolini ja kus siis Mussolini eesmärk oli kõik need väikesed rahvad, kes seal Itaalias elavad, täiel määral muuta Itaallasteks. Ja tema jaoks muidugi olidki itaallased, nii nagu itaallased on romaani rahvas, niga lagiinid on romaani rahvas siis jah, see Mussolini poliitika oli selline kõik need romaani rahvad, seal on tegelikult üks ja sama Itaalia rahvas taid unistanud Fryuuledaid unistanud Ladiine, ta ei tunnistanud sarve ja noh, tema jaoks ei mänginud see mingisugust rolli. Et itaallased seal Adiinid tegelikult keelelises mõttes siiski väga lähedased sugulased ei ole. Et kuigi kuulutakse romaani rahvaste hulka, Ladiinid kuuluvad siiski konkreetsemalt retoromaani rahvaste hulka. Retoromaani rahvad on siis teatavasti kolm lisaks Ladiinidele, Velfjuulid ja romansid ja nii fri uulides. Kui romanssidest oleme oma saadetes varem ka rääkinud ja omal ajal need kolm retoromaani rahvas siis moodustasid ühtse terviku selles mõttes, et nende asuala oli ühtne tervik alates siis tänapäeva šveitsi aladest, kus elavad romansid kuni siis tänapäeva Kirde-Itaalia ning kus elavat Fr juulis oli selline katkematu Olaf retoromaani rahvast ala. Aga jah, tänaseks päevaks on alles jäänud saarekesed. Nii romansid kui Ladiinid, Kuiga Frjuulid elavad siis saarekestena ja, ja nendevahelised alad ei ole retoromaani rahvast, alad. Aga mis puudutab viimaste aastate migratsiooni, siis teataval määral see muidugi on olemas, aga see ei ole enam selline väga massiline. Ja, ja seda teatavat migratsiooni põhjustab eeskätt see, et piirkonnad seal Põhja-Itaalias, kus Ladiinid elavad, need on täna suhteliselt jõukad liinid, ala iseenesest on küllalt kesiste majanduslike eeldustega. Ladiinide ala on ühest küljest mägine ala, noh, laviinide asupaik on peamiselt enam kui 900 meetri kõrgusel merepinnast. Küllalt kõrge. Ladiinidel on külasid, mis asuvad pea pooleteise kilomeetri kõrgusel merepinnast. Kliima on seal väga niiske. Madalamatel aladel on selline niiske kontinentaalne kliima aga kõrgetel aladel on suisa subarktiline kliima. Aga selle piirkonna eripäraks on väga tugevad sajud, kusjuures sajab tõesti õige mitme aastaajal väga palju. Talve sajab pisut vähem, aga siiski Ladiinid aladel on piirkondi, kus lund sajab enam kui poolel aastal. Septembrist maikuuni. Keskmised temperatuurid mõnel pool on alla nulli isegi enam kui poolel aastal. Traditsiooniliselt sellel küllaltki ühest küljest geograafiliselt keerulistes tingimustes. Teisest küljest, klimaatiliselt keerulistes tingimustes elades on Ladiinid tegelenud karjakasvatusega olulisel määral lamba- ja veisekasvatusega. Põllumajandus on olnud Ladiinide jaoks oluline tegevusvaldkond. Tänaseks päevaks on olukord oluliselt muutunud, täna tegeleb põllumajandusega, et palju vähem kui 10 protsenti Ladiimidest. Nüüd on nende põhitegevusalaks turism. Turism on muutunud järjest mitmekülgsemaks. Seal on mägisuusakuurordid, et seal on tõesti küllalt palju kuulsaid mäesuusatamise keskuseid, seal on isegi olümpiamänge peetud, kardinad on peeso, 1956. aastal toimusid olümpiamängud Okortina tamp pessa iseenesest on küll jah koht, kus Ladin elab, aga elab vähe. Aga seal neid erinevaid, selliseid mäesuusatamise keskuseid on üksjagu palju ja mäesuusatamine tõesti on seal viimase poole sajandi jooksul järjest populaarsemaks muutunud. Aga seal on ka väga populaarne mägironimine. Ka mägironijate seas on piirkond väga hinnatud ja, ja viimastel aastatel on piirkond väga hinnatud. Mäestiku jalgrattasõitjate seas korraldatakse isegi vastavaid võistlusi, on olemas näiteks üks ühepäevane rattatuur, mis siis läbib mitmeid erinevaid orge. See piirkond on tõesti täna muutunud selliseks küllaltki tugevaks turismimagnetiks ja seal väga oluline faktor, miks viimase poole sajandi jooksul, eriti viimastel aastakümnetel, miks rahvas ellu nii-öelda on jäänud ja miks see rahvas on saanud väga sügavuti tegeleda oma keele ja kultuuri arendamisega. Tänaseks päevaks on Itaalia jõudnud sellise olukorrani, kus keskvõim nende väikerahvaste tagakiusamisega mingil kujul ei tegele. Ja ka need kohalikud omavalitsused nii maakondade kui provintside tasemel. Pigem tõstavad esile seda kohalikku omapära. Pigem aitavad selle omapära hoidmisele kaasa, kui teevad takistusi selle säilitamisel ja arendamisel. Kui tugevad on ta tiini, tähe rahvuslikud organisatsioonid? Sardiinid, rahvuslikud organisatsioonid vägagi tugevad, nad küll tegelevad peamiselt kultuuriga keelega aga need on tugevad jalad liinidel on selline huvitav asi, et seal on hästi palju selliseid piirkondlikke Ladiinide organisatsioon. Mõnes mõttes võiks natukene võib-olla võrrelda sellega, et Eestisse saarlastel on mitmel pool oma selliseid organisatsioon aladiinidele. Selliseid piirkondlikke laviinide organisatsioone on tõesti sisuliselt igas väiksemas administratiivse süksus. Enamus Ladiine kuulub sellistesse organisatsioonidesse, lisaks on Ladiinidel olemas siis katusorganisatsioon, mis ühendab kõiki neid erinevaid Ladiinide rahvuslikke organisatsioon, nii et aktiivne rahvas vägagi aktiivne rahvas ja vägagi kultuurilembene rahvas näiteks Ladiinide jaoks. Muusika laulmine on sajandeid on nüüd väga oluline. Ladiinid on jõudnud esimeste mängufilmideni 2004. ja 2005. aastal kummagil aastal valmis üks ladinakeelne mängufilmi, et täna saavad öelda, et neil on olemas kaks omakeelset mängufilme on olemas Vladimirikeelsed teatrid ja küllalt kuulsad onladiinide puunikerdused. Need puunikerdused on siis tänasel päeval muidugi pandud ka turismiteenistusse, selle pealt teenitakse üksjagu palju raha. See ei ole ka mingisugune selline viimase mõnekümne aasta leida, et ahaa, et selle pealt võiks raha teenida. See on tegelikult selline traditsiooniline tegevus. Tänane Ladiinide ala on ajaloo jooksul kuulunud väga erinevatele valitsejatele. Jah, ajaloo käigus tõesti on see ala olnud vägagi erinevate valitsejate all. Kunagi oli see ala Keidy rahvaste ala siis tuli sinna Rooma impeerium, Rooma impeerium jõudis sinna alale natukene enne Kristuse sündi ja peale seda Rooma impeeriumi perioodi lõppu, vot siis jah, tõesti käisse ala pikkade sajandite jooksul käest kätte. Ühel hetkel kuulus see Vladiinid ala püha Rooma riigi koosseisu ja pikka aega, Ladiinide ala oli konkreetsemalt siis Habsburgide valdus, aga 19. sajandi alguses siis Vladiinid, ala tus Austria impeeriumi valduseks ja hiljem siis kui Austria impeerium teisenes Austria-Ungari impeeriumi, eks hiljem, siis oli see ala jah, Austria-Ungari impeeriumi valduses ja just see selline Austria all elamine tõi kaasa selle, et lagiinide kommetes isegi Ladiinide rahvarõivastes elemente, mis on omased kirooli sakslaste omale. Kui Ladiinid on ikkagi romaani rahvas, mis kuulub siis romaani rahvaste hulka siis jah, tänaseks päevaks on, niiet Ladiinid oma sellelt kultuurile tervikuna pigem sarnanevat rooli sakslastele kui itaallastele. Esimese maailmasõja ajal oli Ladinja küllaltki tõsiste lahingute tallermaaks, Itaalia oligi esmalt olnud neutraalne. Aga kui teda siis keevitati sõtta astuma, siis Itaalia ja Austria vaheline sõda küllaltki olulisel määral toimuski just nimelt seal Ladiinide asupaigas peale esimest maailmasõda, siis 1918. 19. aastal võttis piirkonna mära Itaalia sisuliselt lihtsalt marssis oma armeega sisse. Kui alguses oli olukord Ladindajaks suhteliselt rahulik, siis peale Mussolini võimuletulekut algas, võiks öelda, et otsene tagakiusamine muuhulgas siis näiteks ka sunniti ladina nimesid vahetama sunniti neid võtma itaaliapäraseid perekonnanimesid. Muuhulgas muudeti ära laviinide asuala kohanimed, kohanimed said omale itaaliapärased nimed kui seni. Ka selle Austria impeeriumi all elades olid Ladiinide alal ikkagi ladinakeelsed nimed, mitte saksakeelsed nimed. Muidugi, Austria jaoks olid olemas krahhkeelsed nimed, tagalaliinidel olid seal olemas omakeelsed nimed. Siin Mussolini ajal, jah, ladinakeelsed nimed heideti kõrvale ja need asendati itaaliakeelsete nimedega. Loomulikult ei olnud mingisugust võimalust õppida ladina keelt kusagil koolides ladina keele kasutada Tomisse avalikus ruumis suhtuti väga aktiivselt. 1009 43. aastal, kui Mussolini oli kukutatud ja, ja Itaalias tegutsesid juba liitlasväed, siis Hitler leidis, et Põhja-Itaalia, see on väga oluline piirkond ja et see tuleb võtta oma kontrolli alla ja niisiis jah, kase Ladiinide ala oli lühikese aja jooksul Saksamaa kontrolli all. Veel enne seda, kui Hitler alustas koostööd mussoliiniga oli Hitleri jõudnud seisukohale, et Põhja-Itaalias Vento Alto piirkontsemise lõunaid. Et see on siiski Itaalia, see oli tema jaoks siiski selline ajalooline Itaalia ala. Ja Hitleril oli seisukoht, et kuigi sellel alal elab tõepoolest vägagi palju sakslasi siis nende sakslastel on sisuliselt ainult kaks nii-öelda tuleviku väljavaadet. Üks võimalus on kolida ära Saksamaale, teine võimalus on sulanduda itaaliakeelse elanikkonna sisse. Nii et Hitler jah, seda sakslastega asustatud ala, mille üheks lisaks on siis kase Ladinjas, Ladiinide kodumaa, seda Hitler Saksamaaga ühendada ei kavatsenud. Ja see, et see ala siis teise maailmasõja ajal tavaliselt siiski Saksamaavalduses oli või, või täpsemalt Saksamaa sõjaväevõimu all siis see ei tulenenud üldsegi mitte sellest, et Hitler oleks seda piirkonnad ainult Saksamaaga liita. Tulenes hoopis asjaolust, et Mussolini oli Itaalias kukutatud ja ja Saksamaa siis tahtis seda Põhja-Itaaliat kui vägagi olulist magi strateegilist ala lihtsalt hoida oma kontrolli all, et salaei satuks siis vastaste kontrolli all peale teist maailmasõda, Ladiinid, rahvuslikud organisatsioonid tekkisid hästi kiiresti. Mis siis, et Itaalia ei olnud ametlikult vahetult peale sõda Vladimir rahvusena tunnustanud toimusse tunnustamine 1940.-te aastate lõpus. Aga rahvuslikud organisatsioonid Ladiinidel asutati hästi kiiresti. Võib öelda, et selline hästi positiivne olukord seal eksisteerinud seal kusagil viimased 40 aastat. Nii et seal mingit käärimist erinevate rahvaste vahel ei ole Ei saa öelda sakslaste ja itaallaste või sakslaste ja Ladiinide või itaallaste Ladiinide vahel oleks sellist teravat tuntavat vastasseisu. Igalühel on võimalus asju ajada oma emakeeles. Tõesti, need erinevad rahvad suudavad seal väga hästi koos eksisteerida. Ma tooksin siinkohal ka ühe konkreetse näitepiirkonnas, on olemas Ladiinide ja kohalike sakslaste jalgpallimeeskond ühisjalgpallimeeskond, mis võtab osa piirkondlikke vähemusrahvaste jalgpallivõistlustest, korraldatakse selliseid võistluse Euroopas, see Ladiinide, sakslaste segavõistkond korduvalt nendest võistlustest osa võtnud. Aga selliseid näiteid koostööst näiteks just nimelt Vladiinida sakslaste vahel on tegelikult ridamisi. Kui rahvaste vahel sellist hõõrumist ei ole, siis ka nii keskvõimul kui kohalikel omavalitsustel on mõnes mõttes lihtsam sinna neid õigusi juurde anda. Liinidel on ka oma rahvuslik. See rahvuslipp on laviinide seas väga populaarne, seda tõesti kasutatakse väga mitmesugustes kohtades ja see rahvuslipp on trikoloor, sinivalge roheline trikoloor, sinine tähistab taevast, valge tähistab dolomiidi, mäestikuala lumiseid, mäetippe ja roheline tähistab aasasid neid Aipi aasast. Ladiinide rahvuslipp on mõnes mõttes sarnane Me meie lähedase sugulasrahva liivlaste rahvuslipule selle vahega, et liivlaste rahvuslipu värvid on vastupidises kombinatsioonis üleval on roheline, keskel on valge ja all on sinine. Ja liivlaste rahvuslipp erineb Bladiinide rahvuslikust veel selle poolest, et selle liivlaste lipu keskmine alase keskmine väli on kitsas äärmised alad on laiad. Noh, see on üle võetud Läti ja, ja lätlaste rahvuslikult pliiblastel tähistab sinine merd, valge tähistab ühest küljest liiva, teisest küljest aga Daugava jõge ja roheline tähistab siis liivastel metsa magaja liinidel täitsa olemas rahvuslipp ja, ja õnneks on meil tõesti tänasel päeval võimalus seda ka aktiivselt kasutada. Ladiini keele puhul on jällegi teatavaks probleemiks asjaolu, et tegemist ei ole ühe ühtse keelega. Kui me mõtleme, kui vähe on ikkagi selle ladina keele kasutajaid oskajaid, siis seda keelt oleks lihtsam säilitada, kui see oleks üks ühtne keel. Täna on aga olemas tegelikult viis dialekti sellel keelel. Et ladina keel on sisuliselt nende erinevate dialeksida ühisnimetaja. Õnneks käesolevaks ajaks on välja töötatud standardiseeritud Ladiinige. See on muidugi hästi positiivne ja see ametlik kirjage põhineb standardiseeritud keelanud. Kusjuures jah, koolides õpetatakse standardiseeritud keel, ladina keel on ju on ju täna tõesti sellisel tasemel, et seda on võimalik õppida algkoolis, seda on võimalik õppida kesktasemel, seda on võimalik õppida. Meie mõistes gümnaasiumite tasemel. Ladina keeles on võimalik õppida ka kõrgkoolis. On olemas Ladiini pedagoogiline instituut, mis tegeleb muuhulgas Sladiini keele, õpetajate koolitamisega ja polsano ülikoolis on võimalik siis osa aineid õppida ladina keeles ja, ja see õppimine jah, mõistagi toimub siis standardiseeritud ladina keeles. Ladiinidele on ka kultuuriinstituut, kus tegeletakse väga palju keeleküsimustega. Ja, ja kus muuhulgas tegeletakse ladina keele moderniseerimisega laviini keel on täna jõudnud tasemeni, kus on olemas ka väga palju kaasaegset tehnikasõnavara. Paljudes väikestes keeltes on ju olukord selline, et vana arhailine keel on tõesti säilinud. Aga kui keelega kaasa seal ei tegeleta, siis uusi sõnu juurde ei tule. Kaasaegset maailma iseloomustavate sõnade juures kasutatakse võõrsõnu eeskätt ma pean siin silmas igasuguseid tehnikasaavutused. Aga ladina keel on selles mõttes tõesti heas seisus, et see Vladin instituut tegeleb selle keele moderniseerimisega uute sõnade sissetoomisega, kusjuures ei ole nii, et need uued sõnad võetakse üle toorlaenu. Täna need uued sõnad mugandatakse Ladiini keelele ja ladina keel on siis täna jõudnud sellise tasemeni, et mitte ainult standardiseeritud laviini keelel. Aga ka dialektidel on olemas täna siis tarkvara, mille abil on võimalik kontrollida ladina keele õigekirja. Kusjuures see tarkvara on olemas ka internetis ja internetis olev tarkvara on täiesti tasuta, ta on vabavara ja see tähendab seda, et mitte ainult standardiseeritud ladina keeles ei saa me ennast kontrollida, vaid isegi nendes dialektides, kui me mõtleme siin eesti keele peale eesti keeles nüüd õigekirja kontrollida. Aitav tarkvara on tõesti olemas, aga mul ei tule küll kuidagi ette, et mõnes võrreldes samalaadne asi olemas oleks. Nii et see väike ladina keel on jõudnud tänaseks päevaks nii kaugele ja kusjuures ladinakeelseid tekste kogutakse, see kogu kogumine ei toimu just väga kiirelt tänaseks päevaks ei ole väga palju suudetud kokku koguda neid sõnu, mis erinevates ladinakeelsetes tekstides on kokku kogutud, on siis need üle kuue miljoni? No ühest küljest, kuus miljardit tundub palju, teisest küljest ega see mahuliselt väga suur ei olegi sinna siis kogutakse kõikvõimalikke ladinakeelseid tekste, mis üldse on ilmunud ja mis muidugi ilmuvad alates õpikutest teadetest kohalike omavalitsuste avalikult siis ilmunud tekstidest lastekirjandusest, no millest iganes, ühesõnaga kõik laviinikeelsed tekstid kogutakse täna kokku, et on olemas selline spetsiaalne andmebaasis. Laviini keelel on olemas kõige mitmeid sõnaraamatuid, kusjuures ka osa nendest sõnaraamatutest on internetis. Need on siis ühest küljest Ladiini itaalia, ladina saksa keele sõnaraamatut aga teisest küljest on olemas ka näiteks selline sõnaraamatut, kus ei ole olemas sõnad mitte ainult standardiseeritud keeles, vaid on olemas ka nendest dialektides. Kui rääkida veel Ladiini kultuuri instituudist, siis ühest küljest nad tegelevad Ladiinidega seotud ajaloo, keele, folkloori, mütoloogia komme ja ka majanduse kohta käiva info kogumise, kataloogiseerimise ja uurimisega aga teisest küljest nad tegelevad ka ladina keele ja kultuuri tutvustamise ja propageerimisega massimeediavahendites ja, ja siis ei ole näiteks ka ime, et tänaseks päevaks on jõutud olukorrani, kus nendelt täiskasvanud inimestele mõeldud ladina keelekursustel sellanias õpivad ladina keelt, mitte ainult need inimesed, kelle esivanemate seas on olnud Ladiine, aga õpivad ka näiteks kohalikud sakslased, itaallast Ladiini keel on siiski noh, igas mõttes piirkonnas ikkagi kolmandajärguline keel Saksa keele ja itaalia keele järel. Ja kui nüüd mõni mitte Ladiin ka ikkagi võtab nõuks seda õppida, siis see on muidugi hästi positiivne. Ladiini kultuuri instituut teeb ka tõsist koostööd koolidega ja see koostöö koolidega on siis suunatud sellele eesmärgile, et parandada Ladiini keeleõppe taset koolides. Mõnikümmend aastat tagasi, kui ei olnud olemas ka veel Ladiini standardiseeritud keelt. Tegelikult väga võtta neid inimesi, kes oleks suutnud seda nii keelt õpetada ja muuhulgas siis instituut toetab ka täiskasvanutele suunatud Ladini keele õpetamist. Laviini kultuuri instituudil on olemas oma Ajakiri, Mondo latiinolaviini kultuuri instituudil on olemas oma raamatukogu, see on siis mitte ainult ladinakeelsete teoste raamatukogu, aga ka selliste teoste raamatukogu, mis ühel või teisel viisil on seotud Ladiini, keele, kultuuriajaloo, geograafia või muu sarnasega. Ja selles raamatukogus on siis tänaseks päevaks üle 8000 teose ja lisaks helisalvestiste, kogu oma filmide, kogu ja visuaalsete tarkvaraliste dokumentide kogu nad siis ka digitaliseerivad vanu dokumente, mis on ladinakeelsed või mis on Ladiinidega seotud seda kõike mõelda, mida Ladiini keelega tehakse, kuidas seda säilitatakse, kuidas seda hoitakse, arendatakse, siis võiks tunduda, et tegemist on õia suure rahvale võiks isegi tunduda, et tegemist on võib-olla riigi rahvale. Ega Euroopas ei ole just väga palju riigita rahvaid, kes saavad uhkust tunda samalaadsete tegude üle, mida siis ladina keele kaitsmise ja arendamise osas tehakse. Laviinide arv peale teist maailmasõda pigem kahanes, kasvas siis see kahanemise tempo ei olnud tegelikult siiski mitte väga kiire. Ja tänasel päeval loodetakse näiteks, et kui nüüd uue rahvaloenduse andmeid võrrelda 10 aasta tagustega, siis loodetakse nende inimeste hulk, kes märgivad oma emakeeleks ladina keele, et nende inimeste hulk on kasvanud, mitte palju, aga loodetakse, et see arv ei ole kahanenud. Üldiselt on ju Itaalia täna olukorras, kus itaallaste arr ei kasva. Meile võib tunduda, et Lõuna-Euroopa, et seal on suur sündivus ja nii edasi, tänasel päeval see mitte kuidagi nii ei ole. Vähemasti Itaalias mitte. Ja üldiselt ega itaallaste arv ei kasva, pigem ta kohaneb. Aga liinide puhul loodetakse just sellele, et inimesed, kes seni võib-olla ei ole Ennast laviinina tunnistanud või ei ole vähemalt seda üles märkinud aga kellel on ladina juured, et nemad võib-olla osaliselt siis tulevad oma rahva juurde tagasi. Sest lisaks kõigele muule tegeletakse tänaladinjaska olulisel määral täiskasvanute keeleõppele. On olemas erinevaid kursusi, kus täiskasvanutele inimestel on võimalik laviini keelt õppida, nullist alates aga on võimalik ennast selles keeles täiendada. Teatud ametite puhul ju lausa nõutakse ladina keele oskust. Kui vastavat tunnistust ei ole ette näidata, siis kohta isa. Organisatsioon, kes need tunnistusi välja annab, on väga karm isegi osa nendest inimestest, kes ongi tegelikult Ladiinid ja ja arvavad, et nad oskavad seda keelt siiski mingil tasemel. Seda tunnistust ei saa, kui nad seda ikkagi tahavad, nad vajavad seda, suunatakse sinna täiendõppel. Jah, see ladina keele hoidmine seal toimub tõesti väga mitmeti. Ladina keeles ilmuvad ju ka ajalehed, tehakse raadio ja televisioonisaateid. Raadiosaated tehakse mitmeid raadiosaateid tootva ettevõtte poolt, aga telesaated näiteks toodetakse Itaalia rahvusringhäälingu rai poolt. Näiteks itaaliakeelsed saated tõlgitakse ladina keelde, internetientsüklopeedias vikipeedias ma ladinakeelseid tekste ei leidnud. Ladinakeelseid tekste loomulikult on ja on olemas romansi Afrjuuli keeles tekste, aga ladina keeles ma ei leidnud. Ju nad ei pea seda selles mõttes väga oluliseks, kui neil on kõikvõimalikke muid asju ladina keeles olemas ja, ja neil on olemas mitmeid portaale, kusjuures siis ka isegi nende üks ajaleht ilmub ka internetis. Ladina keele puhul tuleks ilmselt rääkida ka sellest, et milles keel ikkagi omale sellise mõnes mõttes omapärase nime on saanud. Me teame ladina keelt, ladina keelt, mis on siis üks variant juutide poolt räägitavast keelest. Aga siis jah, seal kõrval veel ladina keel. See nimi tuleneb sellest, et ladina keel baseerub omaaegsel rahvaladina keelel tänaseks päevaks muidugi, ladina keel on halvasti mõjutatud itaalia keele poolt. Ladina keeles on teatavaid mõjutusi saksa keelest, kusjuures ladina keele erinevatel dialektidele on meil olukord pisut erinevad, mõnda dialekte on itaalia keel mõjutanud rohkem, mõnda vähem. Mõne dialekti puhul on jälle saksa keele mõju pisut suurem kui mõne teise dialekti puhul. Ent see ladina keel on säilitanud ka mõningaid sõnu oma esivanemate keeles. Mõned sõnad baseeruvad selle kunagise keldi rahva keelesõnadel. Ladiini kirjakeel on olnud olemas küllaltki pikka aega. Esimesed ladinakeelsed tekstid on pärit juba seitsmeteistkümnendast sajandist. Need esimesed kirjalikud tekstid on siis mitmesugused teadaanded. Ladina keele ilukirjandus hakkas ilmuma juba 19. sajandil. Tooksin siinkohal välja ühe huvitava paralleeli Eestiga. Eestlastel on selline suurmees nagu Kristian Jaak Peterson. Meesklasel taas väga vähe aga jõudis eesti keele heaks ära teha väga palju. Natukene sarnane mees on olemas ka Ladiinidel. Tema elas 19. sajandi keskpaigas taas natuke vanemaks kui meie Kristian Jaak Peterson tänas 26 aastaseks, aga selle vähese elu jooksul jõudis ka tema väga palju ära teha Ladiini keele ja kultuuri heaks. Muuhulgas jõudis ta näiteks kirjutada 27 poeemi ja kolm näidendit. Öeldakse niimoodi, et sellest mehest siis algaski tõsisem Ladiini keelne ilukirjandus. Standardiseeritud ladina keele väljatöötamine algas tõsisemalt 1994. aastal. Õnneks suudeti standardiseeritud keel välja töötada küllaltki kiiresti ja nii pole siis ime, et juba 2001. aastal anti välja standardiseeritud Ladiini keele grammatika ja 2002. aastal anti välja esimene standardiseeritud Ladiini keele sõnaraamat. Lõpetuseks võib öelda, et ma olen küllaltki kindel, et ladina keel vaatamata asjaolule, et selle keele oskajaid on täna üpris vähe esse ladina keel on kasutusel ka 20 ja võib-olla isegi 50 aasta pärast. Kuulsite järjekordset saadet sarjast riigita rahvas. Seekord oli juttu Põhja-Itaalias elavatest Ladiinidest. Stuudios olid Andrus Mölder ja Marje Lenk.