Ilusat keskhommikut kõikidele rahvateenrite kuulajatele, meie jutusaade nagu ikka laupäeviti, kui kell on saanud 11 ja viis minutit, alustab oma juttudega järgmise 50 minuti jooksul, täna on siis rahvateenrite stuudios Postimehe arvamustoimetuse pealik Neeme Korv rahvusringhäälingu uudistejuht, Urmet Kook ja mina olen lihtsalt Aarne Rannamäe. No me teeme kahjuks täna alustama kurva teemaga just neil hetkedel, hetkel või hetkedel, on Tallinnas Jaani kirikus lõppemas, siis üks, üks mälestus ja hüvastijätutseremoonia viimsele teekonnale saadetakse Afganistanis hukkunud kapral Agris Hutrof ja matused siis hiljem noormehe kodukohas Väike-Maarjas. Ja nagu ikka, on see sündmus igaühe jaoks erinev sugulaste, tuttavate, sõprade jaoks kahtlemata tragöödia ühiskonna jaoks aga aga kindlasti koht, kus on jälle järjekordselt põhjust järele mõelda, analüüsida mis siis ikkagi on toimunud ja, ja miks on, on toimunud ja, ja kahjuks peab ütlema, et sel aastal juba vabandust Afganistani missiooni jooksul juba üheksas kord oleme sunnitud selle selle asja peale mõtlema. No head kolleegid, mis, mis mõtteid teisse tekitab? No siis on isegi raske midagi öelda, et et kui sa ütlesid, et, et see on lähedaste jaoks tragöödia, siis mina arvan, et Eesti ühiskond on nii väike, et see on meile kõigile tegelikult tragöödiat, et sellist noorte elude kadumine meie seast ja, ja siis see hind, mida me siis maksame selle eest, et et, et olgem ausad, siis kui seda kuidagi niimoodi kokku võtta, siis on ju nii, et mõnedki uksed on meil avanenud ja mõned mõnedki käed sirutuvad välja, kui me kuskile kuskile läheme kuskil nii-öelda riikidevahelistes suhetes ja nii edasi. Aga selline see hind on. Sa ütlesid noorte meeste noorte hingede kadumine. Ma olen sageli muidugi kuulnud ja me kõik oleme kuulnud, et sinna vahele pannakse võrdusmärk. Raiskamine. Mis meelt olete teie kuusel? Asjal on ju niivõrd palju nagu tahke, et et erinevalt Iraagi missioonist, kus hukkus ka kaks Eesti meest on Afganistani missioon, NATO missioon. Ja loomulikult on kõik see jutt, mida meie poliitikud praegu räägivad kollektiivsest kaitsest, ühisest panustamisest, loomulikult nagu õige. Aga mind kogu selle asja puhul häirib see, et et jäädaksegi selliste kõlavate lausete keskseks poliitikute poolt, et kõik üks kõigi kõik ühe eest ja need ammu teada fraasid Ta langes kodumaa nimel ja, ja nõnda edasi. Et tegelikult on sel ajal Afganistani missioonil ju väga palju nagu ala nüansse, millele, millele tegelikult peaks mõtlema ja ja mille, mille üle näiteks diskuteerima, et enne kui, kui, kui otsustatakse, otsustati nüüd taas pikendada järgmise aasta lõpuni, seda seal. Et ühe otsus sündis ka jah, sel nädalal ilma igasuguse diskussiooni ja noh, mis diskussioonis ja peadki, et kui opositsioon ütleb, et kõik on okei, on ju sisuliselt et minu meelest oli üks, üks väga, mõtleb oma vanemaid Lugusid ilmus Postimehes seitsmendal oktoobril Evelyn Kaldoja intervjuud Scoutspataljoniülema Vahur karusega. Ja, ja tegelikult selle intervjuu sõnum oli ju selline, mis peaks ju kõiki poliitikuid ka ju üsnagi nagu ärevaks tegema, et Scoutspataljon on see see, see siis üksus, kes kus valmistatakse ette meie missioonile minejaid. Scoutspataljoni ülem ütleb, et kui oleks tema teha, siis ta tooks homne päev meie mehed Afganistanist ära ja seda lihtsalt sel põhjusel, et me panustame Afganistanis praegu üle. Mis tähendab seda, et vanad, kogenud mehed on väsinud ja noori ei suudeta piisavalt välja õpetada või välja treenida, nagu ta ta ise ise nimetab. No ma tean seda, et kaitseväes tekitas see väljaütlemine muidugi väga-väga suure tormi ja seda arutati elavalt ja üldsegi, kas, kas pataljoni tohib niimoodi öelda, seda põhjendati ka niimoodi, et et ta rääkis oma pataljonist, kuna kuna missioonidel käimine on praegu pandud ühe pataljoni peale, siis ta pataljonijuhina isana võib isegi öelda, on, on mures sellepärast et mehed saavad võib-olla praegu pooliku väljaõppe või noh, et võhm otsas, ressurss on otsas, hingeline füüsiline ressurss on lihtsalt otsas ja, ja vaja oleks praegu kas välja tulla või vahet pidada. Ta ütleb seal ka ju seda, et palun lähme siis tagasi, räägime ameeriklastega läbi ja lähme nüüd kahe aasta pärast tagasi, siis mehed jälle uuesti treenitud, uued uued mehed on Ta ja saame olla edukamad. Aga muidugi, ega siis Agris Sutroffei ei langenud tõenäoliselt sellepärast, et, et need pataljon väsinud oleks või ettevalmistus kehv oleks, varustus kehv oleks, varustus on ju tegelikult läinud väga heaks. Aga ta oli siis ka muidugi esimene noormees meil minu teada, kes nii-öelda tulevahetuses langes, enamus on saanud surma nendest eelmisest kaheksast siis kas isetehtud lõhkekehade otsas või siis õnnetu juhuse tõttu või üks oli lausa lausa rumal, rumala õnnetused, mees, mees hukkus. Mina võtan nende Afganistanist rääkides alati ka selle nende valikute küsimuse küsimusest, et kui me võtame selle peale, et me oleme siin olnud õige Vormad kritiseerima nii-öelda ajaloost tehtud vigu ja need samal ajal, kui me siin oleme olnud taasiseseisvalt, siis nende kümnendite jooksul me oleme näinud, et ega neid valikuid tihtipeale ei ole väga lihtne teha ühes või teises olukorras. Et, et kui me valime, panime ühe tee, siis see võib olla. See võib olla sisuliselt peaaegu et sundvalik. Et me oleme siin, me oleme, me oleme neid otsuseid teinud ja me oleme nüüd paraku seda seda, seda hinda makstud, aga, aga teisest küljest on ka see, et tõesti, et Eesti on üldiselt paljudes sellistes suurtes küsimustes olnud selline paipoiss või, või musternäidis ja nii edasi. Võib-olla tõepoolest peaks olema rohkem selgroogu, üks suuri valikuid, mis, mis omal ajal ju tehti, oli see, et mees sinna Helmandisse lähemalt, mis on kogu selle piirkonna üks kõige tulisemaid või, või konfliktsemaid kohti, et ja kui rääkida tollaste otsuste otsustajatega ka, et kes olid seal nagu valiku tegemise juures, siis, siis ma ütlen, et võib-olla kõige ratsionaalsemalt kõik olulised argumendid tol hetkel nagu mängus ei olnud, et siin oli, siin oli väga erinevaid põhjuseid, miks, miks sinna mindi ja ja võib-olla võib-olla tagantjärgi tõesti tark olles, ma arvan, et oleksin valik olnud võib-olla natuke teistsugune olema, kas või juba see, et et me ei ole, ei ole, ta ei oleks seal brittide andmeid, oleks ameeriklased on ja mis iganes. Et neid põhjusi on veel, aga mind nagu üks asi veel natukene nagu paneb, paneb nagu mõtlema, sellel puhul on see, et et noh, meie oleme ajakirjanikud ja, ja ma usun, et teie mõlema jaoks on nagu ajakirjaniku elukutsevalik ka ka paljuski kutsumus, et te tahate seda seda tööd teha, mitte et keegi nagu sunniks tööd tegema. Et kui vaadata ikkagi päris palju neid noormehi, kes on hukkunud või või teades ka ise päris paljusid neid, kes seal on käinud siis ma ütlen, et et mitte kõik neist ei ole valinud seda missiooni sõduri teed, sellepärast et sõjaväelase elukutse oleks nende jaoks kutsumus. See on paljuski mõneti paratamatu valikuna, kuna seal on tõesti noh, Eesti keskmiste sissetulekutega võrreldes väga kõrge tasu. See, mis tuhatkond krooni vanas no ikka jah, Eesti oludes väga kõrge tasu siis on kena, kena kopikas, kui kui poiss oma kuuekuulise missiooni ära lõpetab, siis tema pangaarvele on ikka väga-väga kopsakas summa, mida ta Eestis olles iial ei teeniks. See on nagu mõnes mõttes nagu, nagu halb, kui, kui neist kaalutlustest ainult selliseid valikuid tehakse. Nojah, aga see on mõnes mõttes paratamatu, ega siis ei ole inglastega ja eriti just ameeriklaste puhul kellel on ju kõige suurem kontingent, on täpselt sama omal ajal Iraagis käies ajasime ajupinkidega juttu ja, ja kui see, mida pikemalt sa räägid, seda rohkem tuleb välja. Et minnakse ka teist ja kolmandat, isegi neljandat korda samasse kohta tagasi, sellepärast et ei ole, ei ole teisi teisi valikuid, kui sa ikka oled seal kuskil Kesk-Läänes elavad mingisuguses külas, sul haridusmingisugune on, aga, aga mitte eriti, millega, nagu tööturul eriti olla siis ja, ja kui, kui sa lähed täiesti prii lobi peale missioonile ja su pangaarvele tiksub kogu aeg kena summa, siis, siis noh ei olegi praktiliselt eriti valikuid. Ja tegelikult võib ju kogu meie meie elu kohta öelda, et et me, me elame vabas maailmas ja me naudime turumajanduse hüvesid ja kõik, aga ega ega valikuid ju väga ei ole, eks. Noh, kas siis, kui sa võtad pangast laenu, siis see justkui on nagu kahe osapoole vaheline leping, aga millegipärast kõik need tingimused on panga poolt sinna sisse kirjutatud, et sul on vabadus võtta laenu, sul on vabadus teha ühte või teist asja, aga kui sa hakkad hoolikamalt järele mõtlema, ega siis ei olegi nagu mingisugust teist teist võimalust ja ja kui ta on, siis on ta reeglina viletsam ja mingite muude näitajate poolest vastuvõetamatu. Väga sageli on seni vot nüüd väga hästi laieldasite seda valikut, juhtumid on õieti silmas pidasingi, et, et on olemas nii makrotasandit, need suured valikuteks riikide valikut, kui, siis on mikrotasandil see, see ühe inimese valik, aga see nüüd ei tähenda, et kui me neid valikuid teeme, et me peaks esitama küsimusi või analüüsima, sellepärast on tõesti natukene kurb, kui kui järjekordne nii-öelda otsus missiooni suhtes langeb. Tegelikult nii, et et sisuliselt mingit sellist erilist analüüsi nagu ei kõlanovi analüüsinud olla, aga huvitav on ikkagi see, et poliitikud mingi analüüsi teevad ja kabinetivaikuses välisministeeriumis, Stenbockis kaitseministeeriumis ju need asjad ikkagi läbi arutatakse ja maetakse plusse ja miinuseid ja noh, seni on need kustpoolt vaadata, ütleme mineku seisukohalt nagu, nagu plussid, et, et otsustatakse minna ja otsustatakse missioone pikendada. Aga mis mind nagu kõige rohkem häirib. Iga kord, kui mõni meie poiss nagu hukkub, siis pannakse mingisugune plaat käima. Et riigijuhtide sõnavõtud täpselt sama tekst enam suurt ei vaevuta, seda isegi mingilgi kujul nagu modifitseerima tagantjärele postuumselt antud riigi auraha siis hüvasti, et kuskil Tallinna kesklinna kirikus riiklikud matused, kõik nii edasi, mu meelest selles mõttes on, on kindral Roosimäel, noh, kes nüüd enam ei ole, kindral on selles mõttes õigus, et ega ainult sugulased kallid ja omaksed mäletavad lõpuks selle selle poisi nime tegelikult kõik kõik vaod nagu aja Ajavoogudesse ja, ja, ja noh, järele jääb see ikkagi see, see, see tunne, et, et mille nimel mille nimel siis aga näiteks majanduses olemas selline kasutatakse sellist terminit nagu niisugune psühholoogiline piir või midagi sellist, et kui on mingisugune mingil asjal mingisugune hinda, et vaat, kui sellest piirist läheb üle, siis tegelikult seda noh, põhimõtteliselt turg annab juba sellise reaktsiooni, et seda, seda hinda ei olegi mõtet nagu tõsta, eks ju, või siis vastupidi, aga et mulle kas siis võib sellest järeldada seda, et ühiskonnas psühholoogiline piir ei ole veel käes. Noh, ma ei tea, mida sa selle psühholoogilise piiri all mõtled, et me kaks saadet tagasi ETV-s käib selline sari nagu vabariigi kodanikud ja nimelt panime kõrvuti neljame, kuna Parlamendis meil neli, neli fraktsiooni ainult, on siis nelja fraktsiooni esindaja arvamused sealt selgus, et, et ei ole vahet, millisest erakonnast inimene on täpselt sama, sama plaat pandi, kusjuures naeruväärne on isegi see, et koalitsiooni ja opositsioonipoliitikud panevad käima täpselt samas sõnastuses selle plaadi ehk siis nad, nad, nad, nad on kuskilt nagu, nagu selgeks saanud omandanud mingisuguseid valve lauset, mida nad kasutavad ja täpselt samasuguseid valve lauset kasutavad nüüd ka meie riigijuhid. Kui, kui, kui siis hukkunud sõdur siia tagasi jõuaks tulla Neeme poolt võidetud nagu ühiskonna tasandile, siis, siis tegelikult on ju ju ka teistesse aspektidest avaldub see meie ühiskonna noh, ma ei oska öelda, kas tardumus või, või võioludega leppimine ilma et oma oma häält ja arvamust kuuldavaks tehakse, et noh, kui palju on neid riike, kus kus, kus tegelikult noh, neid Poola Poola näide oli, kus, kus majanduskriisi ajal võimul olnud valitsusliit valitakse tagasi ja veelgi suurema nagu toetuse ka, et et meil on tööpuudus läbi aegade üks kõrgemaid. Meil olid tohutud palgakärped ja nõnda edasi ja, ja seesama, kes valitsus, kes need tegi, onju et meil ei ole isegi inimesed või tänavale tullaksegi on ja siis on seal mingi paar-kolmkümmend inimest on ju et kõik vaikselt kodus kannatavad selle välja, et, et ju siis on see meile mingi, ma ei tea ajaloos ajaloolis kultuuriliselt nagu, nagu omane, et me olemegi selline rahvas, kes, kes kannatab, rahuneb vaikselt kodus ja ja, ja oma arvamust avaldab ainult. Jah, aga kui vaadata kas või neid nii-öelda ägedaid reaktsioone põhiliselt on nad küll netikommentaarides, siis see nii-öelda peaaegu räuskav stiil ja nii edasi siis ega ega, ega rohkem ju tegelikult arutelu ei ole ühiskonna niisugune noh, niuke suur keskmine on, on ikkagi see, et, et rahuldatakse sellega, mis nagu nagu ette antakse, põhjendused üleval poolt. Et, et noh, kui kõik need targad mehed ikka niimoodi ütlevad, ju see siis peab niimoodi olema ja, ja, ja ei, ei viitsi sittagi nagu, nagu diskussiooni selle üle pidada. Aga minu meelest kõikide nende ilusate sõnade juurde, mida siis nüüd meie riigi esimesed mehed ja naised on, on Agrizoutrofi surma puhul öelnud minu meelest parim mälestusmärk või, või kõige suurem nagu kasu või tänu nii noore mehe hukkumise eest on, on see, kui, kui sellest Afganistanis saaks ikka maakera peal üks, üks parem paik mitte mitte niivõrd see, et me siin oma oma kodust julgeolekut nii nii kangesti seal tuhandete kilomeetrite tagant kaitseb. Ma ei oska öelda, kas nüüd päris nii-öelda, et kas Afganistanis saaks parem paik, vaid pigem võiks nagu küsimuse püstitama võib-olla nii et et kas kõik see, mis on Afganistanis toimunud, on, on nagu muutunud maailma turvalisemaks või mitte. Et siin võib-olla öelda nii või niipidi või naapidi öelda on ju, et võib-olla mingitele noh, sealt riigist lähtunud narkokaubandusele on saanud nagu tugevam piir ette, aga, aga kas ka maailm turvalisem teistest mõttes on nagu muutunud, sellest ma küll ei hinda. No igal juhul, kui NATO ühel päeval peaks sealt hoidku jumal, et see nii ei toimuks nii-öelda saba jalge vahel ära tulema ja jäetakse nad omapead, siis on need ohvrid muidugi asjatud. Selline on, on minu tagasihoidlik arvamus. Aga maailmas toimub, Liibüa on, on praegu kahtlemata ilmselt teema number üks veel mõnda aega. Ja seoses Margadoffi hukkumisega või, või tapmisega on on maailma ees vähemalt selle selle piirkonna ees järjekordne suur-suur, küsimärk, et mis sellest riigist saab edasi? Ma arvan, et me väga-väga põhjalikult sellel teemal siin ei peatu, sellest sellest räägib praegu meie ajakirjandus piisavalt jaga nii-öelda eelreklaami korras, ma võin öelda, et järgmisel teisipäeval reporteritund siin samas Vikerraadios kella kahest alates räägime siis natuke põhjalikumalt sellest, et, et mis, mis riik see Liibüa nüüd on siis pärast Gaddafi surma. Aga, aga enne kui, kui läheme koduste teemade juurde, ma tahaksin tegelikult hea sõnaga meenutada üht vana kolleegi, vana vana tuttavat, ehk siis. Ma tahaksin, et Katri Suubi nimi saaks, saaks siin siin saates ära ära mainitud, oli, oli ülitore inimene oli värvikas inimene, oli inimene, kes oma arvamust kunagi enda teada hoidnud ja kes teda lähemalt tundsid. Need, need hindavad teda kõrgelt ja ja paraku võib praegu vist öelda, et tema, tema surm seal kusagil Kambjas on, on ikkagi nagu hämara peidus, et ei ole, ei ole päris täpselt teada, millesse Katri suri, just, et see esialgne informatsioon, et ta suri malaariasse, on, on mõneti nagu nagu vastuoluline, et, et kui ta veel kaheksandal oktoobril suhtles Eestist inimestega ja andis teada, et temaga on kõik korras ja siis päev või kaks hiljem tuli tema surma teada, ta suri malaariasse, siis siis malaaria ei ole selline haigus, kus, kus minnakse ühe või kahe päevaga. Et, et see on ikkagi mitu nädalat kõrget palavikku, kui ravi ei saa ja, ja sellisel juhul on. On on lõpp kurb, aga aga ma usun, et et meie välisministeerium on öelnud, et nad ootavad Kambelt ametlikku selgitust, mis sealt, mis sealt nagu toimunud on. Noh, ise iseküsimus on, et kui, kui täpne või, või adekvaatne see selgitus lõpuks olema saab, mis sealt tuleb, sest meil on ju, meil on küll Aafrikas üks oma suursaadik Egiptuses, aga, aga noh, tegelikult Frido laias laastus meil katmata. Ta on jah, no seda kanti esindab meie Eestis britid Briti kroon ja loodetavasti kui me saame selle teada, sest et Katri Suubi väärib seda, et et teda mäletatakse ja kindlasti ka mäletatakse, sellepärast et ta oli tõesti tuntud ja väljapaistev varabist ja, ja nagu ma ütlesin, väga-väga värvikas inimene. Aga tuleme siis nüüd koduste asjade juurde. Urmeti ees on laual üks paks raamat. Või no mis ta nii paks on 70 lehekülge ilusat teksti klantspilte, novellimõõtu kohas koos kosk karikatuuride ka. Ehk siis kui paneme panna natuke laiemasse konteksti, siis see on, see on, ma ei tea, mitmes volüüm juba meie riigikontrolöri Mihkel Oviiri iga-aastasest tegevusaruandest, mis siis mis siis räägib või annab ülevaate riigi vara kasutamisest ja säilimisest, aga, aga võiks öelda raiskamisest ja tegelikult kohati arutust raiskamisest nagu, nagu see aruanne veel selgeks teha. See on igal aastal, sügisel on olnud jah, viimasel ajal niimoodi, et nagu vanasti inimesed kindlasti mäletavad raadioeetris, kui oli keegi, ütles rahvakontroll ja siis siis algas saade, aga et nüüd siis on siis kuulus aruanne riigikogu ees ja ja see raamat on samas tõesti väga tore, et mina soovitaksin, mitte mitte ta sisuliselt nii väga palju nüüd lõigu naerule veaks. Erinevalt paljudest meie riigijuhtide ülesastumisest, kus räägitakse ikka põhiliselt sõda kui tublid olema ja kui kuidas silmapaistvama ja edetabelite eesotsas olema, siis siin paistab, et on suhteliselt palju segadusi erinevates eluvaldkondades ja nii edasi. Aga, aga ma, mul tekkis selle raamatuga seoses veel üks, üks selline mõte, et ma mõtlesin, et et kui siin Me siin ühe eelmise teema juures rääkisime natuke opositsiooni sellisest kritiseerimise opositsioon või siis minu meelest selline raamat võiks olla ja ka varasemad raamatud võiksid olla selline kohustuslik kirjandus või lugemiku õpik opositsioonile, mida nad võiksid edukalt kasutada täiesti täiesti oma oma töös ja tegevuses. Ei, ma usun, et nad ka kindlasti kasutavad, et noh Eks selle riigikontrolli ülevaade riigi vara kasutamisest ja säilitamisest 2010. aastal, kui nüüd sa ametlik pealkiri ära lugeda, see on, see on kindlasti väga oluline, väga vajalik dokument. Aga, aga selle puhul on fundamentaalne küsimus ikkagi põhiliselt üks sedasama millele, millele viitab ka riigikontroll Rooma saatesõnas. Ehk ta alustab seda ülevaadet sellega, et kolm suuremat asja, mis ta eelmisel aastal sarnases ülevaates pani Eesti riigijuhtide südamele jõuab järeldusele, et pean tõdema, et need soovitused on asjakohased ka tänavu. Ehk siis küsimus on ju selles, et, et see on kindlasti väga põhjalik ja väga adekvaatne analüüs sellest, mis seisus meie riik täna on ja milliseid valikuid või millest lähtuvalt järgmisi valikuid peaks langetama. Küsimus on selles, et kas sellest ka otsustajate jaoks midagi muutub või tituleeritakse Estraanlikuks või mis milleks iganes, eks, ja jäetakse see kuskile kuskile momendil riiulisse lihtsalt seisma. Sellepärast ma just rääkisingi siin opositsiooni rollist, et noh, mina küll ei ole selles selles mõttes nõus, et opositsioon oleks nagu kuigivõrd head tööd teinud, et et näiteks kui, kui võtta ikkagi ütleme saadikute arvult suurimat fraktsiooni, siis minu arvates nemad on tegelenud küll rõhutavad küll hoopis teisi suundi, niipea kui kaamera kuskil käima hakkab ja ja need need ei ole küll, need on pigem see, et Ansip on üks halb halb inimene kui, kui see, et, et sellised väga sihukesed fundamentaalsed küsimused näiteks see, et, et see oli täiesti nagu ühe ühene kooreta. Eriti eriti just mis tuli Keskerakonna poolt, et no näete, me ju räägime, et, et testit valitsetakse valesti ja nii edasi. Antud juhul ei ole ju küsimus selles, vaid küsimus on tõesti palju, palju laiemates ja palju fundamentaalsemad asjades, millele Mihkel Oviir tähelepanu Sest kui sest kui võtta nüüd Reformierakonna selline positsioon või seisukoht, siis mina võtaks selle kokku sellise ühe lausega, et ärge muretsege, inimesed, partei hoolitseb teie eest. Laias laastus öelda, et riigikontrolör on võtnud meie suhteliselt nõrga opositsiooni taustal endale pea riigi opositsionääri rolli ja, ja no ütleme, ütleme oodata, et tal on paarimees ka seal meie õiguskand, kes häda varem tegi omaette kanda riigikogus ja, ja põhimõtteliselt juhiti tähelepanu samadele asjadele põhimõtteliselt jah president või ära mainima, mis, mis on need põhilised asjad, mis tegelikult ju mida riigikontrolöri ette heidab, et põhiline etteheide on ikkagi see, et et meie riigi riigi valitsemises on sellised vaja nagu, et meie riik oleks jätkusuutlik, jätkusuutlik teha mõned fundamentaalsed muudatused, reformid. Ja teine asi, et Tulevikku silmas pidades langetavad otsused peaksid olema rohkem nagu läbi kaalutud, mitte mitte langetatud sellises ühe-kahe aasta ja nagu perspektiivis, et, et siin on minu, minu jaoks oli kogu sellest paketist võib-olla kõige huvitavam lugeda. Peatüki selgusetu, sest energeetikas, kus siis riigikontroll pane, paneb kahtluse alla Eesti jätkuva panustamise põlevkivienergeetikale ja ja teisalt heidab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ette seda, et et see ei ole siiamaani mitte midagi teinud selleks, et teadvustada inimestele selle, seda, et et kui ka kodanikud peavad hakkama avatuse elektriturud elektrit ostma, siis siis tabab meid, et aastal 2013 ikka väga suur hinnašokk, et sellega peaksid tegelema juba praegu. Seda, seda raamatukest või novellina ulmet ütles lugedes. Ja tegelikult ka Oviiri kuulates, nüüd ja varem ma ikka mõtlen selle peale, et et tõepoolest, et riigikontroll ja kontrolör on võtnud endale sellise Eesti visionääri või, või Eesti arengumudeli loomise kõige laiemas mõttes. Et telk, kas see tegelikult on tema, tema funktsioon. Me me oleme ikkagi harjunud, et riigikontroll on see, kes selgel läheb ministeeriumisse või, või kuhugi mingisse muusse asutusse ja vaatab, et seal on asjad korrast ära, kutsub korrale tuleb siis noh, talle peabki näitama kõiki pabereid, eks ole, siis teeb oma järeldused ja et riigikontroll või riigikontrolör Mihkel Oviiri isikus on väljunud oma ametipiirid. Ei, ma ei, ma tervitan kogu seda, seda protsessi ja seda raamatukest, aga, aga keegi peab seda tegema lõppude lõpuks meil ei ole olemas ühtset sellist asutust, kes, kes nagu eesti visiooniga tegeleks. Meil on, meil on poliitikud, kes tegelevad põhiliselt tänase ja võib-olla natuke homse päevaga, aga laiemat perspektiivi. Oviir räägib kogu aeg järgmisest 20-st aastast. Noh selle pärast just et 20 aastat on nagu selja taga. Et Eesti oleks jätkusuutlik järgmise 20 aasta jooksul, sellepärast peab nüüd ja kohe midagi ette võtma. Aga paraku poliitikute huvi käib ju valimistest valimisteni ja kuna valimised äsja on selja taga, siis ei, ei pea nagu eriti selles mõttes ennast liigutama hakkab. Väga palju ju meil kuulsad ja tuntud teadlasi on öelnud, et et peaks, peaks moodustama sellise noh, kas siis peaministri juurde või noh, kõige kõige tõenäoliselt peale missi ütleme, Stenbocki maja mingi mingisugune tiib, kus, kus tegeldakse eesti visioonidega ja, ja see oleks ka nii-öelda noh, niisugune käsulaud tegelikult valitsustele, kes, kes hakkavad seda ellu viima, et tegu on väga-väga põhimõtteliste, väga-väga suurte asjadega, mis, mis väljuvad erakondlikku huvi piirides, seda on küll sihukese nõuandva koja niisugune võiks olla, aga aga siis tekib küsimus ikkagi, et milleks meile erakonnad, mille erakonnad peaksid nagu ise töötama ja rohujuure tasandilt juba erinevaid poliitikaid välja. Inimestel on võimalik valimistel siis valida selle üle, et millist poliitikat nad toetavad. Kui siis tekib mingi nõukoda, kes hakkab neid fundamentaalseid asju ise otsustama või, või ette panema, mis on nagu kohustuslikud, nagu sa ütlesid valitsusele siis tekib küsimus, et milleks meile siis üldse erakondi, milleks meile siis valimisi, et las siis Eesti riiki juhivadki 10 kõige targemat meest tema IQ testi ja vanemana riiki valima või kas see on see, mida me tahame? Noh, võib-olla see on efektiivsem, aga, aga siis meil ei ole enam kahjuks enam ei saa rääkida, et me oleme nagu demokraatia. Kui läheme sinna suuna, i q ei näitleja mõtlemise kohustust ja noh, sa ei saa aru, ei mäleta, aga ma saan aru, mis sa mõtled. Aga kui erakonnad ei tegele sellega, mis siis teha? Selle selles mõttes on, mul on Oviiri südamest kahju, et ta, et ta kraaksub aastate viisi täpselt sama õiget juttu. Täpselt samade õiguskantsler, aga, aga nagu midagi ei muutu. Missugune oli poliitikud, esimene reaktsioon, kui, kui Oviir oli tulnud puldist maha sanistraatlik ja missugune oli üks esimesi küsimusi, milleks need karikad, karikatuurid selles. Aga mis pagana päralt, mis tähtsus sellel üldse on, kas seal on karikatuurid, kas seal sisukord on, on punase ja mustaga tehtud või, või on ta punase-sinisega? Sellel ei ole absoluutselt mingi number ikka väga raske on nagu ette heita, kui mingi materjali vormistatud, nii et see on ka selgelt loetavaks, et see riigikontrolli aruanne on tõesti igale inimesele sõltumata tema erialast ettevalmistust väga hästi loetav, seda väga hästi aru, et see on tehtud ikka puust ette ja punaseks, et seal ei ole nagu mingit kahtlust ja miks ta peaks siis olema jumala pärast halvasti kujundatud? Kujundus on ju teadupärast see, mis aitab ott, ärme ärme näeme meie laskuma, nende poliitikute asemel hakkame karikatuuride üle arutama. Just nimelt, aga, aga ma tahaks öelda seda ikkagi, et, et võib-olla need muutused ikkagi on, on vaikselt toimumas, kui natuke võib-olla liiga aeglaselt, et et kui ma siin mõtlen viimaste erakondade avaliku arvamuse uuringut, siis mul ei ole küll neid numbreid hetkel käepärast, aga kui ma õigesti mäletan, siis sotsid väga jõuliselt kinnistavad nagu teist positsiooni ja võib-olla meil ikkagi ikkagi saab sellest asjast asja, sellepärast et kui näiteks Tallinna puhul on räägitud, et siin on väga kaua juba kinnistunud mingid asjad ja, ja tõepoolest on mingid mingisugused probleemid meie suurimas omavalitsuses, eks seal siis ühe partei juhtida, siis riigis on ju inimesed samamoodi. Teine need numbrid meeles. See on siis BNS-i tellitud Emori uuring, et Reformierakond jätkuvalt populaarseim 32 protsendiga sotsiaaldemokraadid tõusid teisele 23-ga, Keskerakond langes kolmandaks, 20 ja neljandaks oli jätkuvalt sama protsendiga kui eelmine kuu IRL ehk 16 protsenti. Tahtes vita olla eriti sarkastiline, aga natuke irooniline, ega meil tegelikult ju Eestis ei olegi Reformierakonna midagi vaja. Saate must aru, meil on, meil on üks erakond, kes on kogu aeg võimul, siis on tal üks ripats, et hääled tuleks kokku ja kõik ülejäänud on põhimõtteliselt tarbetu. Opositsioon on nõrk. Õiguskantsleri jutt on tühi tuul. Riigikontrolöri jutt aastast aastasse läheb kõrvust mööda või jookseb alla nagu hane selga vesi. No ongi ja ongi üks erakond, kes, kes kes meid juhib ja kui te, kui te vaatasite näiteks kolmapäeval ETV Foorumi saadet, siis oli see suhtumine ja see oli ju noh, täiesti karikatuursem toodud välja. Üks räägib probleemidest, üks pool, teine ütleb, et no vaatame, vaatame ikka positiivset poolt, et meil on ikka väga palju positiivset. Ega keegi ei vaidlegi selle üle, et Eestile on ju põhimõtteliselt läinud hästi. Ja, ja meil meie, meie areng on läinud ikkagi põhimõtteliselt nagu püstloodis üles. Aga ega see ei tähenda seda, et see niimoodi jätkub. Ja, ja selleks ongi need, need kraaksuvad meil siis, kes, kes kutsuvad nii-öelda võimul olevat korrale. Kui võimulolijad ainult vilistavad selle peale, nimetavad seda Estraadiks ja räägivad karikatuuridest, siis, siis on see väga-väga kurb ja ühel hetkel no need, kes on võimul, võiksid sellest aru saada, et ühel hetkel tuleb kukkumine ja siis tuleb kukkumine väga valus. Aga jah, et mis puutub sellesse, kuidas opositsioon kriitikat teeb minul igal juhul selles osas küll näiteks väga suured etteheited, et, et kui see raamat ette võtta ja siin ikkagi vaadata neid, neid põhimõttelisi küsimusi, noh, kas või näiteks seesama omavalitsuse riigi vahekord ja nii edasi, et niisugused asjad tuleks selliste asjade peale, tuleks ikkagi väga jõuliselt ka näiteks sealsamas valimiskampaanias edasi liikuda, et et ma arvan, et neid on võimalik, on nii-öelda rahvale rahvale selgitada täpselt samamoodi nagu see survet tõi välja seesama elektrituru avanemine. Kuulge, see kõik juhtub juba õige varsti, see kõik on tegelikult kohe-kohe ukse ees, miljon järgmise aasta jooksul saavad inimesed anima ära, millise, noh, nagu elektrifirma juurde nad jäävad, kes jäävad, kui, kui nad ei vali seda ise, siis jäävad automaatselt siis 99 protsenti jääb Eesti energia juurde ja mingi protsendike Fortumi juurde või noh, ütleme siin avalikkuse jaoks muidugi sellisele pealiskaudsemalt meediale läks Jürgen Ligi sõnase estraadikesine ja muidugi hästi peale, sest et ligi oskab öelda, ta oskab olla irooniline ja, ja ja kui ta ikka põrutab ja kui rahandusminister ütleb, siis, siis noh, kõik ega meie peaministrile oskab, oskab, oskab vanad aasta teie juurde tulla. 100 aastat Eesti omavahel, et meil on, meil on piisavalt tehtud analüüs uurimistöid, eks ole, selge emissioon tagana, et meie, et meie, need valdades Meie meie haldushaldussüsteem on, on, on täiesti omadega põhjas, et, et, et see ei tööta. Aga peaminister tuleb ja ütleb, et Eesti kohalikud omavalitsused tõesti, nagu te ütlesite, on välja kujunenud 1005. aasta ja ei ole vaja hakata siin vägisi midagi muud. Ajatele juba juba juba arutati kõiki asju. Kärajatel muidugi ja eesti keele vahepeal oblasti ja väga-väga tore oli, see toimus aga väga sujuvalt ja rahumeelselt ja ja kõik on, kõik on väga tore. Aga see, see näitab seda, et, et ei ole nagu kartust inimestel selles, et, et nad ühel päeval kukuvad. Ei ole see, see arrogant on läinud nii kaugele juba, et nad ei, nad ei nad, ei, nad ei saa üldse enam aru, kus nad elavad või, või, või, või keda nad teenivad, et kui noh, viimased valimised olid päris viimased valimised välja jätta, on kõikidel valimistel olnud mingi selline uus poliitiline jõud või tuul, kes on tulnud, et et 95 oli see Reformierakond ise. 99 oli see Jüri Mõisa kuvandiga Isamaa uus tulemine, 2003 oli siis Res Publica 2007, siis rohelised siis 2011 valimistel enam enam sellist uut tuult ei olnud ja vaid neli parteid pääsest meil, parlament, mis on kindlasti Eesti demokraatiale minu meelest halba, aga see selleks. Aga ma arvan, et kui need asjad niimoodi jätkuvad, siis, siis tekib Eestis kindlasti nagu pinnast uuele erakonnale ja praegused võimulolijad võiks nagu mõelda, et, et kui see uus erakond tekib, siis on muidugi väga suur oht, et see on selline ühe teema või, või sihuke vastandumis põhimõttega erakond, et, et, et see võib meie, meie ühiskonnas sellist populistlikku poliitikat suurendada, et selles mõttes tark poliitik praegusel hetkel peaks natukene nagu oma otsuseid nagu rohkem kaaluma, kui, kui lihtsalt ütlema, et asjad on nii, sest meie arvame, et need on nii et ma räägin, sa oled kaasamist poliitika rohkem. Kokkuvõttes võib seda nimetada mingiks selliseks enesehävituspoliitika üks või, või ühesõnaga, mõtleme ainult paarile lähemale aastale. Võtame sihikule, mis järgmised valimised on kohalikud, eks ole, kohalike omavalitsuste valimised ja, ja hakkame juba atra seadma sinnapoole, aga, aga nagu riigi kui ja ühiskonna areng, see on kõik praegu ükskõik, sellepärast et selle peale me praegu ei, ei pea nagu mõtlema. Ja, ja noh, siin vähemusnäite, et ütleme, kui siin nädala jooksul on räägitud palju riigikogu rollist ja mõttetusest peamiselt kes vabatahtlikult on, on lasknud ennast valitsused ära vägistada ja valitsuse alla heitnud ja ei, ei ei peagi vajalikuks üldse midagi noh, midagi teha, et olla nii-öelda oma täita oma põhiseaduslikke ülesandeid. Et Eesti oleks parlamentaarne riik, siis noh, siis nii ongi kuigi väga sageli räägitakse just riigikogust kui sellisest, mingisugusest ühtsest tervikust, aga, aga meil pole ju riigikogu ühtset tervikut, meil on, meil on parteikontorite käepikendused, kes tulevad siis regulaarselt Toompea saali nuppe vajutama. Noh, nii, nii ta paraku on ja ja üks üks võimalus on, muidugi on on see, et et sünnib uus parteid, mingisugune midagi, jube populistlikku või, või, või siis või väga-väga kitsalt missipartei. Aga see nišš on, on ilmselt võib-olla laiadele elanikkonna hulkadele niivõrd oluline, et, et noh, siis tuleb niisugune tarandi fenomen, võtavadki aga, aga riigivalitsemine on, on pisut nagu mitmetahulisem. Teine teine lootus on muidugi see, et sotsid tõstsid, tõusevad ja, ja seal seal seda ajukapatsiteeti paistab olema, et, et kui nad, kui nad saaksid ka nii-öelda korra ära proovida, mis asi see riigi riigijuhtimine on ja kui, kui inimesed valijad näeksid, et mis, mismoodi nad seda teevad siis oleks, siis oleks suurepärane suurepärane kogemuses ja võib-olla siis sealt peaks nagu midagi midagi sündima. Tube tuleb ikka vahetevahel tuulutada. No absoluutselt tähendab, see selline selles mõttes stagnatsioon on, on ikka juba juba juba liiga kaua kest. Noh, selles mõttes on ka kindlasti huvitav, et nüüd ongi juba mingi kuu aega suhteliselt vaikustanud sellel rindel, et keeles saab Isamaa ja Res Publica liidu uus juht, et et põhimõtteliselt aasta lõpuks peaks ju nimi ju teada olema vist jaanuari algul nad selle ametlikult nagu ära valivad, aga aga noh, siin-seal on mingid nimed nagu läbi vilksatanud, aga, aga ei ole ju sealt ka midagi nagu väga nagu uutega üllatavalt olnud. Jah, vaikus vaikus majas, no eks näis, siin suured projektid ka nagu näiteks noh, Rail Baltic, mis oli ka sellel nädala teema on saanud Brüsselist rohelise tule. Euroopa Liidu rahakotirauad hakkavad avanema ja kui me ise mehed oleme koos lätlaste, leedukate ja poolakatega, siis, siis on meeletud rahasummad voolamas tegelikult siia, ainult et ole mees ja tee ära. Ja ma tooks siia sellise detaili, et kui vahetevahel on küsimused, et, et võib-olla, kas, kas, kui palju me peaksime teadma Lätist, noh, mina isiklikult arvan, et Eestis. Me peaksime päris palju teadma Lätist ja nagu ikka oma naabritest, kes seal võimul on, millised on sealsed jõujooned ja nii edasi, et siin kui lättinud siin paistab, et on seda uut valitsust ikka ilusti saamas, siis siis see on ju kohutavalt oluline see Läti. Kuidas see AK eetris oli, et läti keele jah-sõna. Et see on see, see on ju väga pärast öelda preeka, see on ju koostööprojekt. Tean, et Arne on väga tulihingeline raud reisirongiliikluse pooldaja ja mina neid, ega minul ka ei ole selle vastu midagi, käisin isegi hiljuti sõpradega koos Tartus rongiga ja oli palju toredam rongiga minna, kui, kui autoga sõita või bussiga pärast tagasi tulla. Aga konkreetselt Rail Balticu puhul on minule skeptiline, skeptiline jah, et kui ma loen ikkagi seda, et selle Briti konsultatsioonifirma Aecomi poolt kevadel tehtud uuringut et mis on siis selle rail Balticu tasuvuse kriteeriumid, eks. Siis on näiteks ja on toodud välja see, et Rail Baltic saab olema nii reisirongiliiklusele kui, kui transiidile, siis mõlemad kaubavedudele kaubavedudele. Et kaubavedudest peaks liikuma kogu trassi trassil aastas ligi 13 miljonit tonni kaupa, mis ilmselt ei ole nagu toopia. Aga, aga näiteks Tallinna ja Pärnu vahel peaks olema iga päev ligikaudu 5000 reisijat päevas. Ning Pärnu ja Riia vahel 3500 reisijat päevas. Et sõltumata reisi pikkusest maha sellest, kas nad vahejaamades või no ei, ma ei usu, et see kiirrong hakkab Tallinn-Pärnu vahel peatusi tegema, siis selle see ikkagi Tali Pärnu vahel peatus ei tee. Selles mõttes nagu mingeid peatusi, sinna ei tule ma mõtlengi, et miks, miks peaks 5000 inimest. Okei, ta võivad ka tulla sealt kuskilt Riia poolt on ja selle sees olla, aga aga päevas minu meelest on ikkagi üsnagi uskumatu näitajad. Aga Jaan natuke ütleks, et siin muidugi see on kõik selline paras kummaline prognoosimine, ennustamine, et tasuvusuuring Mu aluseks on konkreetselt konsultatsioonifirma, kes tegi Majandus-Kommunikatsiooniministeeriumile uuringu selleks, et milleks on see rajamine, ratsionaalne põhjendus on need numbrid välja toodud. Aga kui me mõtleme näiteks kas või siin üle lahe käivate laevade peale, kus, kus praegu ikkagi liigub tõesti inimesi juba järjest suuremal kiirusel, ostsime hulgakaupa, et täpsemini on raske öelda. Ma toon näiteks sellise näite, et kui kui. Nüüd näiteks Eesti jalgpallikoondis näiteks pääseks juhtumisi Poolas ja Ukrainas toimuvale Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile, siis ma arvan, et need rongid oleks broneeritud, ma arvan, suurel kiirusel. Kuulge vaadake, Raiener kas või 300 365 päeva aastas on broneeritud tänu sellele? Ei, ma räägin lihtsalt, et tegelik, tegelik tegelik elu. Kuulge, kui on võimalused olemas, siis need inimesed ka tulevad. Kuulge, kuulge, ega see ei ole ainult niimoodi, et paneme nüüd veduri tsuh-tsuh ja, ja vaatame, kas tuleb 5000 või tule. Tallinna ja Pärnu vahel liigub väga palju inimesi, kuidas nad liiguvad praegu nad liiguvad bussidega me ei tea, mitu inimest päevas sõidab Pärnust Tallinnasse ja, ja vastupidi, miks sa teha sellesama välja saab, ma ei, ma ütlen, ma ei tea seda peast, eks ole, ja kui sa saad bussisõit võtab aega umbes kaks tundi, praegu võtab rongisõit aega umbes kolm tundi, kui sa saad Pärnusse kolmveerand tunniga ja süda südalinnas südalinna ja, ja, ja tohutuid mugavused, kiirus, teenindamine, see, see võtame, võtame, võtame reaalselt, et kui, kui see, mis seal seal vajadusele, et 5000 inimest sõidaks iga päev Pärnust Tallinnasse. Et praegu ma ei tea, kui palju busse käib, no ütleme, et 10 bussi käib Pärnust Tallinnasse päevas võiks see, ma arvan isegi hästi öeldud, bussisõnu ma siis käin nagu rohkem, aga ükskõik ei bussis on üks 50 kohta on ju 500 inimest, bluurserk, paneme mingi koefitsiendi juurde, räägime 1000-st inimesest. Muulased, kes tulevad, istuvad mugavalt Tallinnas rongi ja saavad sõita. Pärnu-Kaunas ikkagi 5000 inimest on minu meelest nagu see, mis on tasuvusaluseks natukene nagu levingut või noh, natuke liiga suur, mitte ülepingutatud, liiga suur. Et sinna numbrini reaalsed jõud, aga võib-olla maitseb. Noh, see on, see on ülimad vaibale, sõidame kõik elektriautodega, sel hetkel nendega ei sõida kindlasti. Kui, kui nüüd see Rail Baltic nagu käima läheks, siis aastast 2014 läks siis juba kolme aasta pärast oleks võimalik nii Brüsselist raha, rongid siia siiapoole teele ja võiks Euroopa laiusesse raudteega hakata hakata nagu veerema sinnapoole või ükskõik kus otsastada alustatakse, pluss veel siis nagu rääkis Siim Kallas, see, see kolmnurk on vaja korda teha, ehk siis Tallinn-Tartu ja Tartu Pärnu pluss veel ühendus Tallinna lennujaamast otse otse, et mis, mis on eriti kentsakas, Tallinna lennujaamas puudub üldse mingisugune raudteearu. Et saaks, saaks mugavalt noh, nii-öelda kiire rongi peale. Ühesõnaga, nii nagu see, nii nagu see toimub Euroopas, et ma, ma ei lubaks praegu eriti pessimistlikele häältele Urmeti sugustel. Ja et, et tegelikult see meie nii-öelda transporditaristu, see on väga kummaline, et inimestesse noh, ma näiteks väliskülalisi tekitab see tihtipeale hämmingut, et ma mäletan siin, kui oli eesti korrades Eurovisiooni lauluvõistlust ja meil oli ka päris palju rahvast siin, siin linnas, siis inimesed vaatasid, et asub kaugel ja umbes, et kuidas ma rongi peale saadeti, sinna kohale jõuame, eks ole, Rocca al Mares sain. Trolliga Darnell sa ütlesid, et noh, nagu mujal Euroopas saab rongiga lennujaama sõita on ju, et, et noh, lihtsalt mujal Euroopas. Berliin siin naljata, et ongi nagu lennujaamad laias laastus ju. Vaata Inglismaal suuremad lennujaamad on kõik ju mitmekümne kilomeetri kaugusele pealinnast, et noh, see on ju loogiline, et sinna läheb, rong on ja ja vaevalt et meil nüüd mingit allmaaraudtee Takataks ka Tallinnasse. No aga see, see on täiesti ju projektina olemas, et, et Tallinna lennujaama tuleks, tuleks raudteearu sellepärast et kaugel see Ülemiste jaam siis on. Ja, ja see on ju, see on ju ebanormaalne, sa, sa tuled lennuki pealt maha, tahab minna rongi peale, et sa pead läbi läbi linna kolistama läbi kõige tihedama liiklusega linnaosa Tallinnas, nii et see kõik on tehtav kui need asjad asjad tõeliselt ette võetakse ja, ja ma tuletan meelde, et, et võib olla sajandi projekt kindlasti, kui mitte kui mitte rohkema, näiteks Pariis London ja Brüssel, London ehk eurostaar. Alles rist nüüd paar aastat tagasi oli, oli esimest korda plussis, kusjuures rongid oli, tase oli ka muidugi tohutu kallis ehitus, aga, aga rongid olid puupüsti täis, ma olen ise ise näinud, mis, mismoodi sinna broneeritakse, et ei tea ja, ja pannakse lisaronge ja, ja ei nad ei, nad ei suuda kõiki tahtjaid ära teenindada. Ja mingisuguseid viiest 1000-st ei ole juttugi, tähendab reisijat, et arv on nii lõhki, mis lõhki, aga, aga alles kasumisse tuldi alles nüüd, et kahtlemata on ta alguses võib töötada kahjumiga. Aga, aga noh, kiirus ja mugavus maksab midagi. Nii nime Tõi sisse jalgpalli ole lahke. Mis segased seitse minutit meie autori kommentaaris segadus. Sina ja sinu need vutihaigla Hännid siis korraldasid, et, et, et läks ilgemaks Angeldamiseks vutipiletitega. Tallinna Iirimaa suvi, Eesti. Olime Rail Baltica, no ma arvan, et, et võib-olla see natuke üle pingutatud või sa ütled, et läks hullemaks Angeldamiseks, et teks see sellisel puhul, kui on rahvuskoondise põnevamad mängud ja on on defitsiiti seal Euroopas vägagi vägagi tuntud teema, et tekib see must turg ja, ja nii edasi, aga mul on tunne, et et kõigepealt, et miks üldse on maja seal sellist asja, et need piletid niimoodi piletimüüki niimoodi kontrollida, täpsemalt. Piletimüüki on vaja kontrollida põhiliselt ikka turvalisuse kaalutlustel, et seal on emotsioonid on laes ja, ja sellepärast on ka nii, et külalismeeskonna toetajad on eraldatud oma oma tribüünile ja nendel ei ole tegelikult asja siis sellele teisele tribüünile, aga kui juhtub nii olema, et see külalismeeskonna nii-öelda poolehoidjad on just juhtumisi ühest palju jõukamast riigist leidnud väga palju, siis nad võiksid joosta, staadioni arusaadava keskkelle kaelani veeretada see süü, et tulid, tulid mingid vennad ja ostsid niimoodi 40 piletit ja 100 piletit ja 150 piletit. Kuidas seda oleks saanud vältida, et see nii juhtub? Ma arvan seda, et jalgpallijalgpalliliidul on, on, on see töö nii-öelda vana, olles pooles vinnas, et tegelikult on ju meil niimoodi, et et erinevalt paljudest riikidest, kus leidis rahvuskoondise mänge peaaegu üldse vaatama, ei saa niimoodi, et sa lähed lihtsalt ja ostab pileti, kuna see süsteem käib kõik klubide kaudu ja ole hea, väga pimeda aja peale ette Euroopa mängudest seal palju pealtvaatajaid 50070 maad, eks, aga meil on meil mingisugune naeruväärsed 9000. Seda oleks küll ju lihtne korraldada ei no seda, seda. Ja seda tuleks kindlasti hulga paremini korraldada ka seda koostöö koostöövõrku näiteks sedasama piletileviga, et mõtlen Euroopas on siiski, ütleme see suund on ikkagi selles suunas, et et inimesed siiski või tähendab ütleme, korraldajad enam-vähem teavad, kes ja mis ja kuskil kuskil istuvad. Kui tekib mingisugune probleem, siis on neid ka lihtne lihtne lahendada. Ma tean, et sul on kolm piletit üle mitme euro eest maha lükkad. Mul ei ole nende üle, ei ole üles, tähendab üle üksinda? Ei mina ostsin neli piletit, ostsin endale ja oma sõpradele. Nii. Aga aga muidugi ei tea ju seda, et kas kas on õnnestunud ka mõned maha müüa, siis on järgmisel ja ülejärgmisel päeval pärast nende piletite otsasaamist astuti mingisuguseid samme, et vesteldi nende inimestega ja nii edasi. Meil on paistnud silma see, et, et näiteks osades mängudes siin hoolimata selle nii-öelda nagu turvamehed, meetmetest, eks ju on igasuguseid imelikke asju saanud sinna staadionile sisse vedada, siis on istunud ikkagi seal erinevate ridade vahel ikkagi väga erinevat erinevat erinevalt meelestatud toetajad, eks ju. Kes on tõsi, seal on ka minu meelest, kas sellel Serbia kodumängul siin meil eemaldati mõned mõned inimesed sealt, kes väga agressiivselt käitusid tervikuna. Ma panin ja tõrviku kuskil seal jah, sinisärkide läheduses põlema panid, et et, et ma ütlen, et selles mõttes, eks see samm-sammult läheb, ma arvan, et, et see on jalgpalliliit, on ise ka seda analüüsinud kõvasti, mis ikkagi tegelikult nüüd juhtus nende piletit. No tore on, minu meelest võiks, minu meelest on ikka see, et, et inimesed tahab. Aarne, miks, mis seal niimoodi alati on aktuaalne, kaamera uuris just nagu hakkas ka jälgi ajama ja mõne Nonii jõuda ja üks, üks, üks suurem nagu piletite müüja oli üks haapsalu koolipoiss, et me siin räägime, et ühiskonnas on ettevõtlik vaim kadunud ja. 200 eurot lihtne haapsalu poiss pakkus müüa, siis käis minu meelest Wiedemanni koolis minagi käiski gümnaasiumi osas, pakkus neile süüa ja teenis raha ja sellele, et ettevõtlusvaim noortest puudust. Ma loodan, ta leemesugused ja Aivar Pohlak panevad kõrvad kinni, aga minuga ei ole siia siiamaani jõudnud see arusaam, et miks 11 meest miks, miks jalgpall just on see mängus, kus tahetakse nagu teisele teisele vennale kitli peale anda ja ja kus peab sektorites eraldama neid fänne ja et, et ma ei saa aru, kui, kui sa vaatad nagu, nagu mängu tahad mängu ilu näha ja väravaid, siis miks sa pead teisele pasunasse sel ajal andma, kes sinuga nõus ei ole? Ega, ega, ega siis nüüd sa lootnud nagu sellise pildi nagu oleks tegemist olekski nagu mingi suure poksimatšiga, et ega see tribüünilt ega see päris nii ei ole, aga, aga sellest tribüünidel kõrtsides ja tänavatel, sellest, miks jalgpallil on, on selline roll, et sellest on tehtud pikki saateid ja sellest on kirjutatud pakse raamatuid ja, ja ma arvan, et kirjutatakse edaspidi ka. Jumal tänatud, meie vastased on sellised suhteliselt pehmikut nagu noh, inimeste nagu iirlased mitte, mitte need ei tule siia, mis meil variandid seal olid veel, et et lõunaosariikidest sõnademäng, Horvaatia näiteks ka suhteliselt selline sõbralik, et ei ole hullu midagi. Aga näiteks, kui ma meenutan Bosnia, mängis siin nii, et poiste fännid olid eraldatud lausa nii-öelda võrguga. Nonii seal imevaikselt rääkima, jalgpallist ma pean vahepeal saate ära lõpetama, et meie aeg on täna täna Tais Neeme Korv, Urmet Kook, Aarne Rannamäe olid täna rahvateenrite stuudios ja ilusat nädalavahetust ja kuuleme jälle.