Tere soome keelest ja soome keeleõppes Eestis räägime tänases keelesaates. Kui palju õpitakse Eestis soome keelt, kas seda on parasjagu Aru või vähe? Saates on meil külas soome keele õpetaja, filosoofiadoktor Jaan Õispuu. Minu nimi on Piret Kriivan. Tere päevast. Tere päevast. Ma tegelikult palunete ise täpsustaksite, kes vaata sest soome keelega olete te seotud suurema osa oma elust ja te olete pidanud ka seoses soome keelega palju erinevaid ameteid. Jah, ma olen soome keelt õpetanud kursustel ülikoolis gümnaasiumis ja praegu läheb, kui ma õigesti mäletan, seitsmes aasta ka Tallinna tehnikaülikooli Tallinna kolledžis ja Õismäe gümnaasiumis, kus ma töötan arendusjuhi ja Culture ajal õpetajana olen ma ka soome keelt õpetanud soome keele ringi tasandil. Teie teaduslikud tööd on seotud soome-ugri keeltega laiemalt. No kui päris täpne olla, siis Karjala keelega Karjala murretega, Karjala keelest olen ma kaitsnud kaks väitekirja ühe Nõukogude teaduste kandidaadi ja teise juba Eesti vabariigi ajal Tartu Ülikoolis mõlemad filosoofiadoktori või täpsemalt siis filosoofiadoktor läänemeresoome keelte alal, aga see läänemeresoome keel, milles töö oli, on Karjala Soome keele õppimine Eestis aga alustame laiemalt võib olla võõrkeele õppimine üldse Eestis, kas Eesti riigil on olemas oma võõrkeelepoliitika ja mida see sisaldab? See poliitik? On küll olemas ja juhuslikult olin ma selles komisjonis tööl, mis Eesti riigi võõrkeelepoliitikat välja töötas, nimelt praegugi teeb meil võõrkeelte strateegia aastateks 2009 kuni 2015. Ja seda strateegiat koostati ajavahemikus 2004 kuni 2007. Strateegiana olemas ka oma rakendusseadused veel. Ja kõik, kes võõrkeelte strateegia vastu huvi tunnevad, leiavad selle haridus ja teadusministeeriumi koduleheküljelt ja kõik need rakenduslikud pooled ja võrgeldada strateegias on tegelikult määratletud nii üldharidus, kutseharidus, tus, samuti ülikoolid ja kõrgkoolid ja ka mitteformaalne haridus, mida, kus, kui palju ja kõik on konkretiseeritud siis sepa juba teiste seadusandlike aktide saga, aga dokumente on olemas ja ja see ei ole mingi kodukootud paber, vaid et lähtutud on Euroopa Liidu keele raamdokumendist ja ka see on eesti keelde tõlgitud ja eraldi raamatuna ilmunud. Kas ma arvan valesti, kui ma arvan, et võõrkeelepoliitikas on esimene märksõna on inglise keel. Viimasel ajal jah küll ja ma paneksin lõpuks ka veel kahjuks, sest Me ju teame, milleni niisugune väravasse mängimine tegelikult et viib ja ja praegu on tõepoolest niisugune olukord, kus, kui me räägime nüüd keele õpetamise populaarsusest, et inglise keel on vaieldamatu vastavalt esimesel kohal. Ta valitakse siis esimese keelena. Ja siiski viimasel ajal on, on teisi tendentse ka näiteks vene keel langes täiesti mõõna üheksakümnendatel aastatel vene keele õpetamine ja huvi kasvab. Kuigi jah, vene keel ei ole maakeel, me räägime siis ütleme esimeses keeles teises keeles, kuigi nüüd koolides uue õppekava järgi, mis nüüd rakendus, enam neid termineid ei kasutata. Aga räägime siis jah, praegu veel A keelest ja B keeles tunaharjumuse järgi. A-keelena on vaieldamatult esikohal inglise keel. Kuid B-keelena see keel, mida hakatakse eesti koolides õpetama kuuendast klassist, seal on täitsa soliidne koht ka vene keelel saksa keele õpetamise maht selles suhtes, et teda õpetatakse suhteliselt vähestes koolides, on tegelikult murettekitav Saksa riik, ütleme ka siin Eestis siis saksa suursaatkonna juures tegelev keele küsimuste esindaja kohtus näiteks ühisgümnaasiumi saksa keele, õpetajate ja direktoriga ja päeva Karoli, just küsimus saksa keele õpetamise tulevik nii meie koolis kui paljudes teistes Eesti koolides. Nii et saksa keele õpetamist võiks rohkem olla, sama puudutab ka prantsuse keelt. Ja noh, muidugi, mis puudutab mind ennast siis soome ja rootsi keele olukord, nii palju, kui ma aru saan, ma sinna sellesse võõrkeelte teegia komisjoni töörühma 2004. aastal nii-öelda väikeste võõrkeelte esindajana sattusingi just nimelt soome ja soome rootsi keele esindajana ja ja kuna selles komisjonis töötas inimesi väga erinevatest tahkudest Dustest ülikoolidest, oli ka lisaks nendele veel ja ministeeriumi töötajatele ka veel tegevõpetajaid, võõrkeeleõpetajaid, siis peab ütlema, et tulemus oli päris hea. Sest kui senise õppekava järgi haageeltena tulid kõne alla neli keelt, nad on inglise, saksa, prantsuse, vene siis nüüd on eraldi mainitud, tõsi küll, mitte A-keelena, neid vaevalt keegi õpetama hakkab, aga B-keelena, aga Soome ja Rootsi ja näiteks tänavu minu andmetel kolm eesti kooli hakkasidki soome keelt peegelen õpetama. Soome keel on ju meie sugulaskeel meile nii sarnane keeli meile nii lähedal keel, et see annaks noortele tohutult palju uusi võimalusi, kui soome keelt osata. Omal ajal ma mõtlen selle omal ajal all aastaid enne üheksakümnendaid ütleme, 60.-test aastatest, sest kuni kuni 80.-te lõpuni see on periood, kus Eestil olid juba kontaktid Soome Colemas laevaliiklus Tallinna ja Helsingi vahel avati 1965, siis tekkis Eestis tohutu huvi soome keele vastu ja me teeme kõik Soome televisiooni mõju ja nii edasi, soome keel oli õieti aken vabasse maailma. Ja seetõttu D soome keelt keelekursustel koolides ja, ja igale poole viiser lihtsalt televiisorit vaadates televiisori soome keel oli rohkem omane põhjaeestlastele. Aga 90.-te aastate keskpaigast ma arvan, soome keele õpetamise osakaal vähenes mõnevõrra, need andmed on olemas ja näiteks Järvi Libasti kes nüüd küll töötab teisel pool lahte, aga kes on soome keele õpetamiseks ja selle uurimiseks väga palju Eestis ära teinud, et on seda ka uurinud, tähendab seda, milline, milline soome keele õpetamise maht on eri perioodidel ütleme, et siis 91.-st aastatest kuni tänapäevani olnud 91.-st aastast, aga ütleme siis üheksakümnendatel aastatel ja viimase nüüd võib öelda juba 20 aasta jooksul. Aga ma ei ütleks, et soome keele õpetamine muidugi seal on vähenenud, aga, aga et olukord oleks dramaatiline, sellepärast et üldhariduskoolis soome keel on soome keele õpetamine on läinud suures osas ametikoolidesse, sest on ju terve rida teenindusse erialasid, kus soome keelt õpetatakse. Tõsi küll, see maht ei ole suur aga siiski õpetatakse ja on eluliselt vajalik ja on eluliselt vajalik. Meil on vaieldud selle üle, kas soome keele õpetamisest rääkida kui teise keele õpetamisest või võõrkeeleõpe võtamisest. Vahe on selles, et kas keele õpetamisel on olemas ka vastav kultuurikeskkond. Et Tallinnas on, on see küll olemas, nii et võib rääkida koguni soome keele õpetamisest kui teise keele õpetamisest ja ma arvan, et nüüd uute õppekavade Raames nüüd, kus soome keel on eraldi keelena mainitud lausa siis ballatcellitaritus koolides kasvab uuesti soome keele vaatamise hulk, ma mõtlen nende koolide hulk, kes õpetavad Siis kas teise või kolmanda võõrkeelena? Jah, no üldiselt ongi meie koolides neid koole, kus on kogu aeg soome keelt õpetatud, on Eestis mitmeid lugu, me võtame Tallinnas siis näiteks on Pirita majandusgümnaasium. Loo keskkoolis on õpetatud aastaid soome keelt, et ja, ja neid koole on, on, ma arvan, et kindlasti üle 10, kus traditsioon on kogu aeg püsiv olnud ja kus õpetatakse, sest nõndanimetatud see keelane kolmanda keelena siis gümnaasiumiklassides. Kas te võite mingid numbrid ka öelda, et kui palju näiteks õpib soome keelt? Need protsendid on tegelikult ka olemas, ma ei oska nüüd öelda, milline see protsent võiks, võiks praegu olla ka arvan, olnud üsna kõikuv ja ma arvan, et täpset soome keele õpetajat, et hulka ei oskagi keegi öelda, sest ma võtan kas või iseenda, kui ma olen õpetanud Õismäe gümnaasium, miski soome keelt ringi tasemel, siis maalast kusagil ministeeriumis registreerinud, nii et ma arvan, et selliseid ringi tasemel rühmi on mujalgi koolides üsna palju olemas. Aga räägime keele poole pealt ka, et kui eestlasele on lihtsalt kasulik soome keelt osata, see annab talle võimalused, et töökohti on kindlasti kohe rohkem. Kultuuripilt on laiem sõpruskond ka aga eesti keelele soome keele oskamine. Mis kasu see annaks? No võib öelda, et nii kasu kui kahju, alustame, alustame kasust, soome keelel on, on tegelikult teatud eeskuju eestlastele olnud juba rahvusliku liikumise aegadest peale. Ja mõju on olnud erinevatel perioodidel niimoodi lainetena kord suurem, kord väiksem ja vahel on Eesti kultuuritegelaste keeleinimeste hulgas olnud koguni selliseid, kes leiavad, et eestlased võiksid üleüldse soome keele peale üle minna. Praegu tundub imelikuna aga üks, neid oli ka oma noorpõlves näiteks meie tuntud keeleuuendaja Johannes Aavik kes tegelikult oma iluprintsiibi millegipärast arvas ja ilmselt ongi soomlastelt või soome keele soome keele poolt laenanud, kuigi soome keeleteadlased, mitu tükki on mulle öelnud, et nemad küll aru ei saa, et mida ilusat võis 100 aastat või rohkem olla soome keeles, et medali eestlastel soomlastelt tol ajal laenanud. Aga oli palju laenate, no tegelikult jah, nii sõnavara kui lahendus olu on ju soome keelest tulnud eri aegadel juba 19. sajandi lõpul juba eesti keelt üsna palju. Teatud soome keeleihalus oli juba Lydia Koidula sellel nõndanimetatud Soome silla ehitajal. Ja hiljem on soome laen, aga tulnud ju slängi eriti palju ja Slangist mõni sõna on jõudnud ka. On jõudnud ka ju meie kirjakeelde. Aga tundub, et vahel on laenatud ka sellist sõnavara, mida ei oleks tarvis olnud laenata, sellepärast et eesti keeles on juba oma sõna ilusasti olemas. No ma tooks ühe niisuguse näite, et tänapäeval on eesti keeles õieti kaks tegusõna, üks on kaitsma ja teine turvama võib-olla teatud stiilierinevused, ütleme, tähendusnüansid on olemas, aga seitsmekümnendatel aastatel kunagi soomlased ironiseeris selle üle, et miks oli, miks oli eestlastele vaja soome keelest niisugust tegusõna või üldse mõistet turv turva Tüve laenata? Meil on nüüd, eks ole, kaitsekiiver Agan turvav kuigi nende funktsioon on mõlemal ühe ühesugune ja nüüd sealt kaitsmine just nimelt ja, ja selliseid näiteid võib veel tuua, et, et alati ei ole laenamine olnud põhjendatud. Mida soome keele poole pealt saaks eeskujuks võtta. On just nimelt derivatsioone ehk sõnatuletus. Sest eesti keeles on küllalt veel pikki lohisevaid tõlkelaene, mida oma vahenditega eeskuju kasutades saaks, saaks lühemaks muuta. Soomlastel minu meelest on hästi palju vahvaid sõnu, nad oskavad kohe sõnu teha, näiteks kui uudiseid lugedes ja neid edasi andes, siis tulevad pühad siis soomlastel on meno liigenne ja Palo liigen. No enam täpsemalt ei saa öelda. Ja meie peame seda väljendama terve pika lausega. Ja vahel tulevad ka mõned abstraktsed sõnad, kus eesti keele rikkusele vaatamata tuleb mõelda, mida asemele leida. Kirjutasin just paar päeva tagasi teese nimel. Novembri keskel on Pariisis soome-ugri rahvaste kirjanduse seminar, kus mul on ettekanne. Ja soomlastel on väga ilus sõna karjalai suus. Eesti keelest ma sobivat vastet ei leia, olemas eestlus ja soomlus. Aga nüüd peaks mõtlema, et kuidas leiaks mingi analoogiga karjalale Karjala likus võib-olla, ja ei kõla üldse? Ei, ta pole see jah, mis, mis võiks olla tegelikult vahel tulevad lüngad praegugi välja, kuigi omal ajal, eks ole. Nooreestlased ja keele uuenduslased kurtsid, et eesti keele sõnavara on vaene, pole ta vaene ühtigi, aga nad tuleb lihtsalt õigel ajal õige sõna üles leida või siis tuletada aga oma liidetega mitte võõraid liiteid kasutades. Võib ju tunduda, et mis me nüüd räägime soome keele õppimisest on ju nii sarnane meie keelele, et mis siin ikka õppida on, kui vaja on, siis küll ma rääkima hakkan. Aga sellega võib palju nalja saada ka. Klassikaline näide on see Sulhanen ja peigmees. Surfhanen ja peigmees ja selliseid sõnu nimetatakse riskisõnadeks ja siis on kutsutud ka neid veel ohtlikeks sõnadeks ja nii edasi. Neid on vaata et 400 pes, kus sõnade struktuur on sarnane, aga tähendus täiesti erinevana. Tuntud anekdoot, et mida Tallinnas räägitakse, on ehmunud soomlane, kes Viru hotellis kuuleb ühelt toateenijat lauset korista ruumid ära siis tegelikult siis tähendab soome keeles ehi laibad ära. Ja noh, niisugused näited ja kele anekdoote liigub, liigub keeleinimeste hulgas üpris üpris palju. Nii et tegelikult peaks ikkagi natukene tõsisemalt võtma võib-olla soome keelt ja soome keele õppimist. Jah, Tallinna Ülikooli soome keele lektorid ütlesid, et üliõpilastelt, kes tulevad soome filoloogiat õppima, tuleb esimene semester välja koolitada õpitud nõndanimetatud Tallinna soome keel mis on iseenese tarkusest õpitad siiski iseenese tarkusest ja televiisorist ja, ja mujalt, aga, aga noh, küsimus on ka selles, et kas tähtis on väga korrektne keel või lihtsalt see, et üksteisest aru saadakse. Missugused on õpetamise või siis õppimise võimalused selles mõttes, et missugune on see, et õppevahendid, sõnaraamatut, kui kaasaegsed nad on ja kui hästi kirjutatud. Soome-eesti sõnaraamat Ta on küllalt mahukas ja võib öelda ka, et kaasaegne või kaasaegne pole ilus sõna, peab ütlema tänapäevane. Aga mis puudutab eesti soome sõnaraamatut, siis on olukord kehvem, seda koostatakse ja antakse välja kordustrükk. Kui juba aastaid või aastakümneid tagasi ilmunud sõnaraamatust, mida siis täiendatakse kogu aeg, mis puudutab sõnaraamatuid, siis olukord Soome-Eesti poolel on parem kui meeste Soome poolel, aga, aga on siiski peab ütlema, et on ilmunud täitsa palju valdkonna sõnaraamatuid, näiteks ärisõraraamatuid ja nii edasi, nii et ütleme, erialaterminoloogia sõnaraamatuid nende valik on, on kohati korralik. Nii et kui tehnikaülikooli kolledži ärijuhtimise ja maailma või rahvusvahelise majanduse tudengid õpivad erialakeelt, niipalju kui nad soome keele kursuse jooksul selt õppide jõuavad, siis siis erialakeele poole pealt, et need sõnaraamatud rahuldavad nii õpilast kui kui õpetajat täielikult. Aga jah, tava, soome keelehuvilisele oleks kindlasti vaja suurt ja, ja tänapäevast eesti soome sõnaraamatut. Aga õpikud. Ma vaatasin raamatupoodidest kodulehtedelt, et on ilmunud soome keele õpik iseõppijale ja see on olnud väga menukas, seda enam lettidel ei ole. Jah, ja peale selle, kui me räägime nüüd koolidest, kes, kes soome keelt õpetavat, on olemas kõigepealt kaare Sarki õpikut, neid on koguni kaks, üheksakümnendatel aastatel ilmus üksügago ja nüüd veel teine Maific, ka on avaldanud õppekirjandust meie oma õpetajat, lugemike ja nii edasi ja peab ütlema, et soome keele õpetajad on väga loomingulised inimesed. Et paljud nendest ei kasutagi õpikut, vaid teevad tööd oma materjalidega. Põhjus on selles, et igas koolis on soome keele õpetamise maht erinev. Ja mis puudutab mind ennast, siis ma kasutan ka palju oma materjale, sellepärast et näiteks ilmunud õpikute või olemasolevate õpikute maht on nii suur, et tegelikult õppeaasta lõpuks ma ei jõuaks nendes õpikutes mitte kuhugi, eks ole. No ülikooli tan andnud Pekuid välja. Margit Kuusk näiteks Tartu Ülikoolis ja Heinike Heinsoo ja öeldakse, et ühele meeldib ema ja teisele tütar. Nian õpikutega kah, et aga ma arvan, et iga iga õpetaja leiab talle vajaliku materjali. Kui suur on meie Eestis elavate venelaste huvi soome keele vastu ja kas ühine soome keele õppimine võiks aidata, aga lõimumisele kaasa? No kui me vaatame Tallinna turge, siis toimub seal lõimumine, sellepärast et mõne leti müüja oskab soome keele sõnu paremini kui eesti omi. Aga mis puudutab koole, siis mõni üksik on võib-olla olemas. Ma tean, et üheksakümnendatel aastatel õpetati soome keelt, et Mustamäe Reaalkoolis see on vene õppekeelega kool ja Tallinna ülikoolis olid olemas koguni vene üliõpilaste rühmad. Neid võeti paar tükki vastu. Ja praegu on olemas ka veel segarühmad, tähendab, et vene üliõpilasi on soome filoloogide rühmades olemas. Nii et töötajate poole pealt filoloogide poole pealt on, on teatud mõttes tühik täidetud. Aga ma ei oska praegu öelda, milline koht on soome keelel. Ma arvan, et üpris väike siiski. Ja peatähelepanu on pööratud kindlasti inglise keelega, seal. Soome keele õpetajaid on meil ikka nii paras ports, et soome keele õpetajatel on oma selts ka olemas. On ja tuleval aastal saab see õieti juba 20 aastaseks. Seltsi ajaloos on olnud ka aktiivsemaid vähemaktiivsemaid aegu ja võib olla, et mõned teised aineseltsid ja liidud ma mõtlen siin just keeli, ei olegi nende ema alt nii palju tuge saanud kui soome keele õpetajad. Sest Soome riik on äraütlemata palju oma rahva keele õpetamiseks Eestis ära teinud. Eelkõige Soome Instituut aastaid juba on korraldanud soome keele õpetajatele aastas kaks korda konverentsid, kevadel ja sügisel. Mitu aastat toimusid veel suvekursused? Need olid rohkem praktilist laadi on korraldatud ka kultuurireise Soome. Soome riigi tugi on olnud Alexis kivi päeva tähistamisel. Nüüd möödunud nädalalgi toimus Pärnus järjekordne Aleks Kivipäev. Kevadeti soome keele olümpiaadil ja Agricola päev ja nii edasi ja nii edasi, nii et vahel jäi isegi mulje et soome keele õpetajate seltsil ei olegi õiget funktsiooni. Aga aga Soome Instituut antud haridus ja teadusministeeriumi ainenõukogu, Soome ainenõukogu ja isegi Soome suursaatkond on ju olnud väga suureks abiks alati, kui Tallinnas on soome keele õpetajate konverents, siis toimub ka Soome suursaadiku vastuvõtt Suursaatkonnas. Mida siis soome keele õpetajate konverentsil soome keele õpetajad arutavad? Arutavad, võib-olla vähem vanad õpivad seal, sest need on koolitus Rikolaadi ja, ja suur osa õpetajatest on. Aga meie endi keskelt on lektoreid, kes kes oma kolleegidele räägivad sellest, mida nad ise teinud on ja, ja mis võiks teise huvid ja saad ennast kurssi viia kõige viimaste uudistega soome keele kohta. Jah, seda kindlasti ja neid uudiseid tuleb, tuleb alati ka Soome poolelt. Sest tõsi küll, ainenõukogu kaudu, mis tegutseb haridusministeeriumi juures on alati tee siis soome keele õpetajate tegevusse kaasatud ka Tallinna ja Tartu Ülikooli soome keele lektorid, kes on Soomest tulnud. Soome instituut on saanud ka 2007. aastal aasta võõrkeelealase teo konkursil auhinna. Mis konkurss see selline on? Neid konkursse korraldab Archimedes tegelikult ja ma arvan, et kui kes on nimetatud 2000 seitsmendad aasta keeleteoks kumab sellest auhinnast läbi kogu see tohutu töö, mida, mida on tehtud tegelikult, et juba üle üle kümneaastasest. Soome instituut on ju ise tegelikult noorem kui ütleme vastav organisatsioon ise, sest nõndanimetatud soome kultuuripunkt alustas tegevust juba mitu aastat varem, kui instituut ise. Nii et. Nii et Soome Instituut ja neuroopa tasemel märgatud, see on euro. Paanilisest sarnaseid asutusi või instituute on Soomel teistes riikides ka paljudes. Ja kui me jõudsime juba selle võõrkeelealase teo preemia väljaandmiseni või Audese väljaandmiseni, siis meil on tegelikult hea meel lõpetada selle teatega, et Õismäe gümnaasium sai nüüd aastal 2011 pälvis selle preemia. Huvitaval kombel jah, me olime me üldhariduskoolidest ainukesed, kes seal viie hulgas, kui ma õigesti mäletan, tunnuskirjad, et said kui nüüd natuke ajalukku tagasi minna, siis tegelikult peaauhinna ja rahalise võidu saime me kolm aastat tagasi kahe ettevõtmise eest. Nimelt meil oli ladinakeelne aula tund teemal ladina keel õhtuma keel ja saksakeelne õpilaskonverents. Konverentsil osalesid meie õpilased ja Berliini sõpruskooli õpilased ja me saime peaauhinna 2008. aastal, see on siis ka Euroopa nõukogu ja ja haridusministeeriumi aukirja ja ka veel rahalise preemia. Ja sel põhjusel, kui nüüd jälle kuulutati välja uus konkurss, ma mõtlesin, et Eestis on ju mitusada kooli, et et mida me seal igal aastal ikka osaleme, aga direktor Enn Mänd ütles niimoodi, et, et noh, ega ega see midagi ei maksa. Teeme nii, et ära ei võtagi küljest ära võtta. Teeme selle projekti, nimi sai tehtudki. Ja suvel ma ei mäleta, kas enne jaanipäeva tuli üks meilik, kus oli kirjas, et et seal kuidagi märgitud ja tunnuskirja saime kätte Euroopa keeltepäeval. Aga nüüd tuleme siis soome keele juurde tagasi, keel, millest me rääkisime selles saates mida te ütlete jaanuaris puu inimestele kuulajatele, et kas soome keelt võiks õppida küll ja kuigi pealtnäha tundub, et võib ju olla väga lihtne, siis Ühest küljest liiga lihtsalt ei maksa soome keelele läheneda, aga, aga hirmu ka pole mõtet tunda. Soome keel on meile sellepärast huvitav keel ja on olnud huvitav keel juba rohkem kui 100 aastat. Ei, ta ühelt poolt näib olevat täitsa oma. Kui me midagi laename, siis jääb niisugune mulje, et see ei ole üldse võõras, kui me laename midagi saksa või Inglise või ütleme siis mõne niinimetatud rahvusvahelise sõna siis riivab kuidagi kuidagi kõrva. Aga eesti keeles on juba üle 100 aasta, eks ole, nagu meil siin ennistatud too oli, et on kord rohkem kord vähem sõnu laenatud või eeskuju võetud mõne sõna moodustamisel, sest isegi kui Aavik omal ajal kunstsõnu tegi mõelgem kasutada siin verbi tegi siis kohati jääb mulje, et, et tegelikult on ta ka seal siiski mingisugune eeskuju Soome lahe tagant olnud. Aga niipea, kui soome keel hakkab, hakkab liialt peale tungima, siis võib Decketta koomilisi situatsioone. No kuidas aru saada? Lausest Eesti meeskond hävis. Mida me kuuleme spordiuudistes ja mis on jõudnud ka ajalehtedesse hävima, on soome keeles vaatama, aga kas meil on vaja niisugust laenu, seda enam, et häviman juba eesti keelest nii-öelda broneeritud tähendusega verb tal tähendus olemas ja, ja siin tekib segadus Harju arusaamisest või et ta võttis kulla eesti keeles, võitis kulla, soome keeles küll totiga võtma värb. Ja seepärast ma arvan, et, et alati kõik see, mis hiilgab, ei ole kuld. Isegi siis, kui ta soome keeles ja eestlased, ma arvan, ei ole selles suhtes erand. Mina, kelle arm kuulub karjalale, võin öelda. Karjalased on umbes samas seisus, nii nagu eestlased 100 või natuke rohkem aastat tagasi ja nad on ka elanud kohati mingisuguse lastehaigus ei ole, see tähendab seda, et nad laenavad soome keelest pimesi sõnavara sest sõnavara tundub olevat just oma. Aga siis ühel momendil astutakse, et aga me saaksime siin päris oma keelevahenditega ka hakkama, siis hakatakse neid tasapisi välja suruma. Nii et soome keel on lihtsalt niisugune keel. Minu meelest, mis rahuldab teiste väiksemate läänemeresoome keelte puristlik, kui taotlus on rahuldanud, rõhutab praegu ja ilmselt teeb seda tulevikus ka veel võib-olla vähem, küll aga teeb Filosoofiadoktor Jaan Õispuu, soome keele aasta õpetaja 2007. aastal oli meil täna saates külas Jaan Õispuu juhendamisel pälvisid Õismäe gümnaasiumi õpilased aasta võõrkeeleauhinna tunnuskirja Eesti-Saksa kultuuri lühisõnastiku eest Euroopa komisjonilt soome keele jutu täpsustuseks soomekeelne menoliigen kirjeldab olukorda pühade laupäeval Soome suurlinnas. Kui algab massiline lahkumine maale ja vastavalt Palo liigen on siis liikumine linna tagasi pärast pühade lõppu. Ja Need on teadagi tähendab eesti keeli mitte sulast, vaid peigmeest. Aga lõbusaid lugusid, kus soome keele ja eesti keele sarnasus võib eestlast eksitada, ootame kodulehele vikerraadiopunkt. ERR punkt. Ee keelesaade.