Tere õhtust, kell sai kuus, eetris on 21. oktoobri Päevakaja stuudios toimetaja Riina Eentalu. Brüsselis algas kogu nädalavahetuse kestev maratonkohtumine lahendamaks eurotsooni võlakriisi. Saksamaa ja Prantsusmaa ei jõua jätkuvalt kokkuleppele plaani üksikasjade suhtes, mistõttu on järgmise nädala kolmapäevaks planeeritud uus tippkohtumine. Eesti sõlmis Jaapani Mitsubishi korporatsiooni. Ka koostööleppe raames hakatakse otsima energiasäästu võimalusi mitmesugustes valdkondades. Sillamäe sadama kaubakäive on suurenemas, seetõttu tuleb arendada ka raudteejaama ja uuendada veduriparki. Täna tutvustas 100 on Eesti moodsaimat manöövervedurit, see on senisest tugevam, ökonoomsem ja vastab kõigile keskkonnanõuetele. Edgar Valteri loomingut esitlevad Pokumaa on küll aastaga sügavast kriisist väljunud, kuid vajab eeloleva talve üleelamiseks veel riigi ja omavalitsuste rahalist tuge. Sihtasutuse Pokumaa asutajad leppisid kokku, et sedapuhku peab asutus ka talvisel ajal külastajatele avatuks jääma. Muhus esitleti kalevipoja inglisekeelset uustrükki. Tõlkis Triinu kartus. Kadrioru kunstimuuseumis avati täna näitus boss ja Proyhel esitletakse nelja 16.-st sajandist pärit maali algupära ja autoriotsingute teekonda. NATO operatsioonide ülem admiral Cheinstaabriidist teeb täna allianss selle ettepaneku Liibüa missioon lõpetada. Euroopa Liit ja Venemaa jõudsid kokkuleppele tingimuste suhtes, mis võimaldavad Venemaal liituda WTO voogab ja ilmast. Homme on Eestis sajune ilm. Puhub edelatuul, õhtupoolikul läänetuul ja sooja on seitse kuni 11 kraadi. Brüsselis algas kogu nädalavahetuse kestev maratonkohtumine lahendamaks eurotsooni võlakriisi. Saksamaa ja Prantsusmaa aga ei jõua jätkuvalt kokkuleppele plaani üksikasjade suhtes ja seetõttu on juba järgmise nädala kolmapäevaks Brüsselisse planeeritud uus tippkohtumine erimeelsuste lahendamiseks. Kadri Kukk jätkab. Saksamaa ja Prantsusmaa erimeelsus seisneb Euroopa keskpanga rollis võlakriisi lahendamisel. Prantsusmaa soovib, et Euroopa finantsstabiilsusfond EFSF muutuks sisuliselt pangaks. Likviidsuse tagab Euroopa keskpank. Saksamaa, Euroopa Komisjon, Euroopa Keskpank ise ja mitmed eurotsooni riigid on vastu Euroopa keskpanga seesugusele kaasamisele sest see pole kooskõlas Euroopa Liidu aluslepingutega. Hiljutine kohtumine Frankfurdis ei suutnud kahe riigi erimeelsusi lahendada. Kahe suurriigi ettepanekul toimub juba tuleval kolmapäeval Brüsselis uus tippkohtumine, et võtta vastu eurotsooni kõikehõlmav strateegia mida Prantsusmaa ja Saksamaa juhid nädalate eest lubasid. Igal juhul rahaturud ootavad täna alanud ning esmaspäeva varahommikuni vält vastavalt Euroopa Liidu maraton kohtumiselt kolme otsust. Esmalt Kreeka võlakriisi asjus vajab otsustamist teise, 109 miljardi eurose päästepaketi rakendumine ning erainvestorite suurem roll kahjude kandmisel. Teiseks ootavad turud otsust Euroopa pankade rekapitaliseerimiseks kohta, aga küsimus on, et kust võtta raha, kui valitsused ei saa endale lubada suuremaid võlgu? Olenevalt hinnangutest vajavad vaata pangad lisakapitali 100 kuni 300 miljardit eurot. Viimaseks on vaja otsustada päästemehhanismide tugevus, et kaoksid spekulatsioonid, nagu ei suudaks eurotsoon oma probleeme ise lahendada. Ennekõike kätkeb see saksa prantsuse erimeelsust, kuidas tugevdada EFSF-i, et fond oleks vajadusel suuteline toetama ka märksa suuremaid eurotsooni riike kui pigem väikseid Iirimaad või Kreekat. Pühapäevase Euroopa ülemkogu järelduste eelnõu neid otsuseid hetkel ei sisalda. Tühjad kohad peaks täidetava tippkohtumise vältel tingimusel, et liikmesriigid jõuavad kokkuleppele. Otsustamist pikendab ka asjaolu, et Saksamaa kantsler Angela Merkel peab kooskõlastama kõik EFSF-i muudatused Saksamaa Parlamendis. Tänane eurogrupi rahandusministrid. Liite kohtumine keskendub EFSFi garantiidele. Veel peaksid rahandusministrid kiitma heaks kaheksa miljardi eurose järgmise laenumakse Kreekale. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Kadri Kukk prissal. Eestist täna anti Stenbocki maja hoovis pidulikult üle sotsiaaltöötajatele mõeldud elektriautod ja Eesti sõlmis jaapani mitsubishi korporatsiooniga koostööleppe. Lähemalt Kai Varelt. Koostööleppe raames hakatakse ühiselt arendama kasvuhoonegaase vähendavaid projekte, juurutama nutilahendusi energia valdkonnas. Mitsubishi korporatsiooni asepresident, Akinovoogata, soo, Andrus vabamentovi Estonia, EMO, Mitsubishi korporatsiooni Eesti valitsus on sõlminud lepingu, et ühiselt teha uuringuid ja rajada Eestis vähe kasvuhoonegaase tekitav ühiskond oma kogemuste toel aidata luua niinimetatud nutikogukondi ja ma usun, et Eesti puhul saame minna veel kaugemale ja luua terve nutiriigi, kõneles peaministri nõunik Anne Sulling ütles, et kavas on algatada ühine uuring, et selgitada välja valdkonnad, kus saaks nutilahendusi kasutada. Üks valdkond näiteks on hooned, see puudutab valgustust, et erinevad sensorid saab kasutada, et siis kui inimene läheb näiteks ruumist välja, siis valgus kustub, siis on erinevad targad meetrid, mis näitavad inimestele, kui palju miski nende kodumajapidamises elektrit võtab, siis veel targemad lahendused on sellest, mis lülitavad näiteks pesumasina sisse siis, kui elekter on kõige odavam. Need lahendused siis püüamegi leida koostöös mitsubishi korporatsiooniga. Anu lamp keskkonnainvesteeringute keskusest lisas, et koostööleppe raames võiks heita lahenduse näiteks ka saarte energiavarustuse probleemidele. Näiteks võib Eestis leida saari, kus mitu korda päevas elekter läheb ära. See on võimalus ka inimestel endil osaleda elektritootmisesse ja eksportida mandrile rohelist energiat, sellega vähendada võrgukodusid näiteks. Esimene samm niinimetatud tarkade lahenduste teel on elektriautod. Täna anti Stenbocki maja hoovis viis autot üle Põhja-Tallinna ja Kesklinna sotsiaaltöötajatele. Kokku on neid tellitud 507. Põhja-Tallinna linnaosavalitsuse autojuht Priit odamus on teinud elektriautoga esimese proovisõidu, aga ei taha selle viie kilomeetrise jupi põhjal veel järeldusi teha. No nii kaua sõitnud ei oska ju konkreetselt. Kevadel. Rütmil külmakraadides on mahtuvus kadunud. Põhja-Tallinna linnaosavalitsuse lastekaitsetalituse vanemspetsialist Reet Nõmmsalu usub, et uutest autodest on abi. Seni oli meil terve osakonna peale üks auto, nüüd on neid autosid kolm. Et siis peaks nagu saama operatiivsemalt tööd teha. Sillamäe sadam ostis Vene korporatsioonile Trans mas holding manööverveduri, mis maksis kaks miljonit eurot, jätkab Ago Gaškov. Tegemist on mitme riigi koostöös valminud veduriga. Mootor on Ameerika firmalt Caterpillar, elektroonika Saksa firmalt Siemens. Kabiin on ehitatud Tšehhi Vabariigis. Alusvanker on pärit Brjanski veduritehasest ja masin on kokku pandud leedus. Küsisin Sillamäe Sadama nõukogu esimehelt Tiit Vähilt, kas tegemist on esimese tänapäevase veduriga Eestis. Jah, see on kõige uuem, ma arvan, et Eestis on umbes 25 aastat. Ei ole uut vedurit ostetud, see on esimene ja see on sellepärast suurepärane, ta vastab kõikidele kõige viimastel Euroopa Liidu keskkonna- ja muude nõuetele. Kõrval seisab 15-ks aastaks pikendatud Elujaga vana manöövervedur suur nende vahel siis on, kui palju see uus ökonoomsemalt. Uus on ökonoomsem, uus on tugevam ja uus, vastab keskkonnanõuetele, kuus on parem vanad vedurid on ka head. Kuid see 15 aastane eluea pikendamine tähendas seda, et remondimahukus ka nüüd on oluliselt vähenenud. Vanad vedurid nõuavad väga palju remonti. Sellised remondid on suured ja huvitavad, kuid kahjuks väga kallid. Meie arvutuste järgi uue veduri ostmine on kasulikum seoses sellega me oleme välja ütelnud, et arvatavasti peale katsetamisi järgmine aasta me soovime samas depoost osta uue veduri juurde, kus võib-olla arvestatakse ka Sillamäe sadamaspetsiifilisi parameetreid. Ta, miks just valiti Venemaa, kas oli kõige kättesaadavam? Me vaatasime Meid potentsiaalseid valmistada, vaid jäime Leedu veduriremondi depo. Valiku peale tundus mõistlikum Ene Hein, mootori võimsus kvalit, et see, et ta vastas kõige viimastel Euroopa Liidu nõuetele ja võib-olla kõige tähtsam meil teda kiiresti tarvis saada. Me alustasime läbirääkimisi selle aasta alguses ja täna on ta meil siin õue peal. Vene raudtee tehnikaosakonna asedirektor David Kirchner ütles, et kaupa jätkub mõlemale poole Euroopa Liidu piiri nii Balti sadamatele kui ka Ust-Luuga sadamale ja raudteevedude maht suureneb pidevalt. Määravaks on teenuse hind ja teenuse kvaliteet, ütles David Kirchner. Jätkame sõnumitega välismaalt ülevaate teeb Tõnu Karjatse. NATO operatsioonide ülem admiral Tšaimstaabriidis ütles, et soovitab allianss Liibüa missioon lõpetada. Täna kogunevad allianss esindaja, et seda küsimust arutama. Liibüa senise liidri Muammar Gaddafi surma asjaolud on aga endiselt segased. ÜRO inimõigusbüroo soovib, et neid põhjalikult uuritaks. Samas ettepanekuga pöördus ÜRO poolega Gaddafi lesk. Gaddafi surm on innustanud ülestõusnuid ka naaberriikides Süürias ja Jeemenis, kus nõuti sealsete riigipeade lahkumist. Liibüa üleminekunõukogu teatel kuulutatakse Benghazi linnas ametlikult välja kaalne Liibüa vabanemine Gaddafi režiimist. Euroopa Liit ja Venemaa jõudsid kokkuleppele tingimustes, mis võimaldavad Venemaal liituda rahvusvahelise kaubandusorganisatsiooni WTO. Aga kokkulepe kaitseb tööpaiku Euroopa autotööstuses. Ainukesena jäi lahenduseta Venemaa ja Gruusia vaheline leping. Euroopa Komisjoni kaubandusvolinik Karel dekohti sõnul on Venemaal võimalus liituda WTO veel lõppeva aasta jooksul. Soome parlament andis heakskiidu põhiseadusreformile, mis piirab veelgi presidendi volitusi ja viib riigi tugevama parlamendi võimu poole. Üks suurimaid muudatusi on täpsustas, et nüüd esindab Soomet Euroopa liidus peaminister. Nii kahandatakse presidendi võimalusi välispoliitikat suunata. Samuti näeb muudatusette, et valitsuse ja presidendi eriarvamused lahendada parlament. Ametist lahkuv riigipea, sotsiaaldemokraat Tarja Halonen on muudatusi ka kritiseerinud. Täna saadeti kanderaketi sai uus abil orbiidile navigatsiooni süsteemi Galileo kaks esimest satelliiti. Euroopa astub sellega sammu lähemale aruka satelliitnavigatsioonisüsteemi loomisele, mis tõotab tuua kasu nii majandusele kui ka päeva elus. Tänu Galileo programmile saab täpsemaks muuta sõidukite navigatsiooniseadmed, tõhustada maanteetranspordi juhtimist ning otsinguid päästeteenuseid, samuti ka muuta pangateenuseid turvalisemaks ja tagada usaldusväärne elektrivarustus, teatab Euroopa Komisjon. Ja uuesti Eestist Edgar Valteri loomingut esitlevad Pokumaa on küll aastaga sügavast kriisist väljunud, kuid vajab eeloleva talve üleelamiseks veel riigi ja omavalitsuste rahalist tuge. Sihtasutuse Pokumaa asutajad leppisid kokku, et sedapuhku peab asutus ka talvisel ajal külastajatele avatuks jääma, vahendab Igor Taro. Möödunud talvel pidi sihtasutus vahendite nappuse tõttu vallandama kõik töötajad ning evakueerima Edgar Valteri maalid külmast majast enam seda ei juhtu. Siiski vajab sihtasutus oma kestlikkuse kinnitamiseks. Puhasta esimeseks neljaks kuuks veel riigi ja omavalitsuste rahalist tuge. Sihtasutuse nõukogu jõudis Edgar Valteri autoriõiguste hoidja Külli Lepikuga kompromissile, mis ei muuda Pokumaad liialt kommertslikuks. Nii kannab võimalusega tegevuseks vajaliku raha teenida, kommenteerib Pokumaa tegevjuht Urmas Roht. See on ja jääb kohaks, kus eksponeeritakse Valteri loomingut ja teisest küljest meie ülesanne on anda sellist tõuget omapoolset laste loovusele, anda tõuget laste loodusnägemisele, loodusharidusele pokukoolat kindlasti ei tule, aga Puku vesi, meil on müügil kus. Teede peal siis siis pokud, Pokumaa sihtasutuse nõukogu esimees Kurmet müürsepp. Kui kogud ei söö, joo midagi, siis puu koju sööb ja joob ja nii ka mitmete teiste asjadega lihtsalt elu sunnib vahepeal ümber hindama selliseid tegevusi, mida on tehtud ja natuke korrigeerima ja tänaseks päevaks me oleme selle saavutanud. Nõukogu pidas mõistlikuks hoida Pokumaa külastajatele avatuks ka talvisel hooajal, kuigi selles osas esines eriarvamusi. Nõukogu liige ja ettevõtja Aivo väärt on, kui me suudame seda ikkagi hoida siin aastaringselt lahti. Et sellest tuleb ka piirkonna, mina olen nagu kliente juurde, aga noh, mina arvan, ma ütlesin, et ma arvan, et, et see peaks olema mingil määral hooajaline. Möödunud turismihooajal külastas Pokumaad umbes 10000 inimest. Igor Taro rahvusringhäälingule võrust. Pärast kolmekümmet aastat ilmus uus tõlkes inglisekeelne kalevipoeg, tõlkis pagulasluuletaja Triinu kartus. Esitlusel käis Liisu Lass. Kalevipoega on 150 aasta jooksul tõlgitud 12-st keelde, teose esimene ingliskeelne trükk ilmus 30 aastat tagasi. Täna esitletud inglisekeelne Kalevipoeg on juba enne müüki paiskamist omamoodi maailma näinud. Eepose tõlkija, eesti pagulasluuletaja Triinu kartus kui piltide autor Gunnar Neeme elasid mõlemad Austraalias. Teose tõlge jõudis Eestisse viis aastat tagasi. Põhjus, miks vaid paarkümmend tõlkijat selle mahuka teose tõlkimise ette on võtnud, seisneb regivärsi keerukuses. Inglisekeelse Kalevipoja peatoimetaja Marin Laak ütles, et Triinu kartus tõlkis teose eelkõige oma lastele ja lastelastele ent inglisekeelne eepos onlaki sõnul mõeldud ka kõigile väliseestlastest noortele. Marin Laak, tõlkija Triinu kartuse mõttes väga palju nendele eesti noortele, keda me nimetame teiseks ja kolmandaks eesti pagulaste põlvkonnaks välises väliseestlaste põlvkonnaks ja nad kõik annavadki riided laulavad rahvalaule, kuid neist üha enam kaob nende seast eesti keel. Samas kõikidel on Kaleva kodus. Seda lugeda osatakse eesti keeles üha vähem, sellepärast ka, et kalevipoja värsson keeruline. Värskes rahvuseeposes on kõrvuti nii inglise kui eestikeelne tekst. Eesti Kirjandusmuuseumi direktor Janika Kronberg ütles, et ingliskeelse eepose tähtsus seisneb selles, et see avab Eesti kultuuri laiemale publikule. EPO-s on ju tegelikult ühe rahva või ka riigi selline kunstiline alustekst varasematest aegadest iidsetest aegadest, et hiljem on epasju lagunenud laiali erinevateks žanritaks, aga epas on ikkagi nagu selline arhi või algtekst, kui see läheb nüüd tõlke kaudu mujale inglise keelde on juba kaks tõlget mitmetesse keeltesse, on need, et siis see avab võimalusega kultuuridevaheliseks dialoogiks, olgu siis kunstilisel või teadusliku Lumaniga teaduslikul tasemel. See tekst on kättesaadav. Ja nii kõlavat Kalevipoja lõpuread inglise keeles esitab Katariina Lauk. Täna avati Kadrioru kunstimuuseumis Kadrioru lossis näitus pos ja Braihel ühe maali neli jälge. Kõik neli maali kujutavad rahavahetajate ja kaubitsejate templist väljaajamist ja nüüd on põhjust seostada kuulsate 16. sajandi kunstnike Boschi ja Pieter Trai hel vanema loominguga. Temale teatatakse seni maailmas olevat vaid neli. Üks töö on Kadrioru kunstimuuseumi kogus üks Taani Rahvusgaleriis, üks klaas kõu muuseumis ja üks erakogus. Kadrioru kunstimuuseumi eestvõttel see uurimistöö ette võetigi. Kadi Polli, Kadrioru kunstimuuseumi direktor. Oli arvamus, et Kopenhaagen Tallinn suhtsamat ajastut võiks olla kuskil 1560. aga siis tundus, et järsku see klaastu töö on ikka varadele anda otsepostiga seotud ja kasutaja tundus hästi bossile, aga et praegu need uuringud on näidanud, et see klaastöö on tegelikult see on tehtud meelega, boss, et seda võiks nimetada 16 sajandi võltsinguks, et esiteks ta on allkirjastatud Hieronymus, pass ja teiseks on tema etc. Värvidest proovid siis selgus, et pigmentide hulka oli segatud tahma. Et meelega nagu vanandatud, tehtud, et maal näeks vanem välja kohe siis kui teda maaliti. See tähendab, et boss, niimodi isigineerinud boss peaaegu üldse signeeritud oma töid. Praegune nelja maalinäitus Tallinnas Kadrioru kunstimuuseumis on üldse esimene kord maailmas, kus neid nelja maali koos näidatakse. Ja see on iga muuseumi unistuste projekt. Et kui me enamasti teame, et just eriti 15 16 sajand, kus kunstnikud töötasid pigemateljeedena ja meistritel olid sellid ja abilised ja ühe maali juures tegi kaasa mitu kunstnikku ja kindlasti need neli maali pärine otse Hieronymus, Boschi ateljeest või ikka tõenäoliselt ka mitte Pieter Bruegheli ateljeest, aga päris kindlasti kannavad nad edasi nii-öelda seda bossi traditsiooni, kõik nad on omaette originaalid, neil on täiesti erinevad ajakirjad ja ka just nagu alusjoonistused. Ja siit algab ka näitusekülastaja enda detektiivitöö on puuteekraanid ja te võite ise selle maali kihvt kihilt lahti harutada ja vaadata, mis seal sees leida on. Neid vanu väärtuslikke maale saadab Tallinnas konserveerimisteadlane Pollismist Glasgow muuseumist. Mida ta arvab kogu projektist? See on väga põnev, leiab kollismis leida täiesti uut teavet nende piltide kohta, see pole lihtsalt reis nende piltide ajalukku. See annab võimaluse vaadata neid pilte hoopis erinevast vaatenurgast ja publikul on seda võimalik näha Kadrioru kunstimuuseumis. Järgmise aasta märtsi alguseni. Hommikul hakkab alates Loode-Eestist vihma sadama. Edelatuul tugevneb seitsme kuni 12, saartel ja rannikul 10 kuni 14, puhanguti kuni 18 meetrini sekundis ja õhutemperatuur on null kuni pluss seitse, saartel kuni pluss üheksa kraadi. Homne päev on pilvine ja sajune, õhtul pilvisus hõreneb, puhub edelatuul seitse kuni 12, puhanguti 15, saartel ja rannikul 10 kuni 14, puhanguti kuni 20 meetrit sekundis. Õhtupoolikul hakkab tuul puhuma läänest ja nõrgeneb ja sooja on homme seitse kuni 11 kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.