Oh, oi kõigile, kel huvi mere mererahva ja merejuttude vastu. Meresaade ahoi läheb Eesti veeteede ameti ja Eesti merelaevanduse eestkostel. Täna liigume. Meretagusel maal pall, mis on noor, ent küllalt vana, et meresõitjaid, kirjanikke ja naljamehi kasvatada. Nende hiiujuttude juurde kuulete katkendeid Gustav Ernesaksa ooperist Tormide rand. Esitavad riiklik akadeemiline meeskoor, Estonia teatri solistid ja orkester. Meresaade ahoi on esimest korda Hiiumaal. Hiiumaa on mereriik, meri puha ümber ja siin Käinas on Hiiumaa ajaloo uurija, vana õpetajahärra, volli mäe umbaed. Hiinlaste meresõidud ulatuvad väga kaugesse aega, pole 13-st 14-sse sajandisse, võib arvata, kui saar asustati. Hiiu saar on muidugi suhteliselt noorasustuse poolest. Alles 1828. aastal märgitakse saart esmakordselt ja siis ainult üksikud kohanimed kanti kaardile alles hilisematel sajanditel. Sellele nii-öelda tühjale saarele tulid, eks sellega seoses alges ka meresõit siin saarel ja saarte vahel. Tuleb välja, et hiinlane polegi hiidlane. Tuleb välja jah, nii et ega ei ole inglise soontes voolab paljude paljude rahvaste meri küll hiljem, nagu olid siin sakslastelt, küll siis Rootsi valitsuse alla kuulus saar pikemat aega lühikest aega ka kaks-kolm aastat Taani valdus. Hiljem muidugi vene tsaaririigi koosseisu kuulus ja rahvast on. Kohanimed ilmekalt tõestavad näiteks põgenikud sakslaste sissetungi eest asustamata saarele tavaliselt õidu oma kohanimed ka pani näiteks väga palju koonia langevad Hiiumaa ja Saaremaaga kokku, neid on. On üldse igas kihelkonnas oma keele murrak ja paljud-paljud nimed tõestatud, seda diil tehtud on, ikkagi. Ei tulnud ja Saaremaalt põhiliselt, mis oli varem asustatud muidugi Hiiumaa, aga muidugi ka sakslast ei jätnud ka Hiiumaad avastama. Seda tao küll. Hiiumaa nimi tekkis küll hiljem aga eksiil trauma meresõidu koos saarlastega Fraditeks. Tegin tühiseid sõite ja Hiiumaa kuulus Saare-Lääne piiskopkonda sel ajal ja siis olime nagu üks vaimulik valitseja siin Saaremaal Läänemaal kuus. Hiiu saar kerkib siis merest, tegelikult tähendab see seda, et meresõiduala jääb väiksemaks. Kaks, kolm millimeetrit aastas, Saaremaa samuti maakoore kerke töötab kogu aeg tõuseb. Varem oli tõus veelgi suuremaks, kümmekond sentimeetrit aastas oli varraegadel nii välja arvestatud, et kui see maa tõusja mere taandumist samas tempos jätkub, et siis saaksime umbes kahe 3000 aasta pärast jalgsi matkata, masinaga sõita siit üle Soela kohe Saaremaal ja, ja siis ka mandrimaal otse Heltermaa-Rohukülla või Haapsallu, sed Hiiu Saaremaast tekib veel mingisugune uus poolsaar kasvab kokku ja judo lubab stiilis eluiga ka nii palju pikendada meie kaasaegset saaksime sellised matkad, jalgsimatkad, jamad masinaga matkad kaasa teha, nii et olen soovitanud liiklejat, kes soovib kauemat Elarditsees materjalist osa võtta, et palun väga, asub Hiiumaale elama ja tööle, noh, praegu on ajad küll viletsat tööd vähe pakkuda, aga loodame, et olukord paraneb ikkagi. Kas Hiiumaal on ka laevu ehitatud, sest kuidas merele ikka läheb, kui laeva ei ole? On töötanud laeva ver kust ja siis kaljas on muidugi massilise purjekaid, aga ka suuremaid kolmemastiline ehitati. Ja Hiiumaa laevadega on kraadid, olid 1812. aasta isamaasõja ajal. 1814, kui seda jõudis Prantsusmaale moone järgi ja Ungern-Sternbergi kõige kuulsamatele mõistlik Riivumal hästi juba oma laevastiku olemas, nii nendele sõitsite ja mis nüüd siis ka ihilised kaptenite välja jõudsin, nii nagu Hiiumaalt katan, pärit oli, siis oli juba mõisnikul sai teda tõmmata talvel vähem maksta nööride kui oleks selle kapteni väljast tulles palganud, laevastiku oli olemas, aga nüüd juba talupojad hakkasid hiljem ka juba siin-seal randades rannikul, Kõpu rannas, ka. Haldi rannas, ütleme, rannikul on pull ja, ja aldis ja laevu ehitama, peamiselt siis küll KMS ISISe purjekaid liiaga, lühemaid, sellise draiveri laevu, kivilaevu, diviidi veoks, mäe puhaga hiiglaste laevastik, suuremas osas hävis juba esimese maailmasõja algus, aga siiski Eesti vabariigi valitsus. Paremal panid laevameistreid olnud aga vastupidi, hiilidest on kohe Saaremaale laevu käinud, ehitamismeistriteks hoolinud, nii et vastastikune asi olnud veel siis hiljem, nõukogude valitsuse ajal, kui mõned väiksemad laevu ehitas ka Hiiu kalur, kolhoos. Aga praegu vist ei tea, et need enam neid Slava ehitus toimuks. Kõpu jääb siis läände, Emmaste lõunasse põhja jääb Rahkuna itta ette ja siis peole. Kus kõige rohkem ehitati laevu, tähendab missugune sadamakoht kõige parem. Hiiumaal on aegade jooksul olnud. Kõpu suur sadam lugu vaieldamatult see oli Neljateistkümnenda sajandi kaartidel ära märgitud juba kõige vanem ja seal siis, kus laeva tööstuski oli mõistlikul olemusega kannatada täpselt ja see on praegu suur sadam, ta on praegu mingi aktsiaselts, mille kaudu praegugi kala merest männi tuuakse kuulus Hiiu kalurile kolhoosile, ta jääb ka Hiiumaal põhjaida, aga noh, hiljem on ehitatud ka teistel žanris, just ma mõtlen läänerannikul aldi mängu piirkonnas nii suuremaid, aga eks neid väikseid purjekaid väiksed kalalaevu ehitades Insiaalile küsin. Käina randadest on ehitatud kui möödunud sajandi lõpul. Kalonaunus Pärnu lahest käin Akkadi ja, ja Emmastad mehed. Kunagi siin olnud rannad väga vaeselt kalast ja Pärnu lahes audio näiteks olid hiidlastel kuue väikesed elamud, kus nad siis varakevadel Huunel läksid ja püüdsid jaanipäevani välja müügikoha peal, need olid siis ka koju ja naabrile mingid. No need olid väiksed, niisugused Wehrmachti purjekad ja väikesed plaadikesed lodjanna kivinenud telepaatia siis veel kaasa ka, niiet ja veel naisega kaasa toitu valmistatud ja kala aitasid tõde ja minu vanaisa oli meremees ja käis Pärnu raeskalastumisega rega. Vestlen Tiiu veed nii kalavaheliselt räägi aga lihtsalt tolleaegseid püünised olid nigelad, et kus vähem kala oli, et nad siis ei suutnud seda. Muidu traalipüük ei olnud ja kõike välja. MTÜ-d Tärno lahes võis tõesti kala rohkem olla ja siis nende väikeste märgade saadi rohkem ja põrgutuld ka kukalt. Muidugi mehed olid ju siis Hiiumaalt ära pikka aega. Aga kas või nädala jooksul koju jõudnud jookskümmentena tulid seal poolteist, kaks ära. Kui märja eest vabanes, siis nad siit välja sõitsid ja olid tavaliselt nagu jaanipäeval. Juba veed muutus soojemaks ja räimepüük lõppes peamiselt kilu, kilu vähem, räägitakse räimest, sealt siis püüdsin. Eks kodus olid jälle siis naised ja kes pidid tegema seda kevadest tööd, sest juba kalapüügiaeg langeb põllutööde ajaga kokku. Kündnud kas Hiiumaalt pärit ka üsna tuntud meresõitjaid, kes on maailma meredel ilma teinud? Eks neid ole Kõpuf näiteks tudengid olid tuntud meresõitja siis olid just Lääne-jumalik tuntud kapten Ants läheb oli siis olid konaalselja nimelised eilse, kuni hääbuv kirjanik Hermann servuni välja temaga oli ju Hiiumaal Jausa külas siin sündinud ja kasvanud sõites närd ja hiljem hakkas selle töö kõrval kirjutamisega tegeleda. Aga neil on muidugi palju-palju rohkemgi tehast nimetada. Siin on palju niisuguseid kohti Hiiumaal, kuhu üldse paadiga või, või laevaga randa ei tule. Nii et poolteist vett ainult ei tule. All ja mingisugust suudame laevaga sissesõit. Hiiumaa järved ja paljud-paljud on kuivanud ja vajavad süvendamist nagu praegune Entermaga. Ma pole küll vanasadam sajandi 60.-te aastate keskel haljas rajate, aga varasem sellest tuli vahtreppa küla all olev sadam, mille kaudu peeti ühendust Hiiumaa ja mandri vahele Haapsalu Hiiumaa vahel. Kaadron võrdlemisi madalaks ja ei oleks tulnud süvendada. Süvendamise võimalused. Muidugi puudusid ja nii mõnedki väikesed sadamakohad tulnud seetõttu maha jätta, et seis on muutunud niivõrd madalaks ei ole enam paigad laevatatavad harrastuspüügiks ja neid kohti. Siiski leidub kõlgu igast nurgast saarelveid, välje merele sõita ja nüüd pole piiranguid kah enam. Nüüd ei tohiks stalkisid tähti krambid. Juba praegu käib. Koera. Mis te arvate, kui palju mõjustesse 50 aastat, kui hiidlast mere äärde lubatud kalapüügist rääkimata aga ka suurele merele hiirepoiss ikkagi meremeheks nii kergesti ei pääsenud ta ikka peletas hiidlased sisemaale ja kuigi meri ümber enam ei julge merele minna Aga no siiski Väiksega harrastuskalamehi on küll tekkinud, aga kaugemaid mägedes sõitjaid on väheks jäänud. Mis te arvate, kus riigikogu pois merekooli läheb? Praegu üksainuke merekool küll Tallinnas, ainult ma arvan, et võib-olla mõni üksik ehk siiski seal lastele väga vähe võrreldes selleni, varasemalt aegadel, kus mere ääres olid rannakülad ja igas peres käidi väljas märja säilijatega, haugume merelt ka laevade siia on siin Eesti vabariigi valitsuse ajal, kui ei saanud ka Eesti laeva, sõideti välismaalaevadel. Pootsmani tüürimehi oli jumal, kui palju peamiseni Juuskonna külvanud just tulin ikka peaaegu igast perest tulin roolimees ikka kusagil Märt sõitmas, aga praegu kahjuks jah, seda ei ole, on küll üksikuid sõitjaid olnud, ju oli siin ka nõukogude valitsuse ajal väga. Keda välja lubati, midagi kellegi juures, avastati, et ta ei ole päris puhas suhete taga jälle maha ja seda juhtus aineid. Teiseks see, et läänerannikul põhjarannikult jões pritse merele ei lubatud. Siseveekogud Väinameri vastu saaremondi mandril Heltermaa kuni Sõrumi tohtis siis kalastada, teistel pidi merre lood ja, ja Hiiu kalurikolhoosile politsei, Kalana sadam ja suur sadam ja lehma ja kõrgessorina on kollane nagu maha kantud, kui mentor kõrges Rawald seda uuesti jaga taastama, aga siis suuremat sadu on. Meil on ikka veel suur sadam lehma ja. Praegu tundub küll nii olevat, et hiiglasele annab tööd ja leiba ikkagi saar ise ja maa ja mets ja tegevusmaal. Aga merimete. Meri ei anna ja tuleb välja, et need on ainult väga, väga üksikutele, kellele ta annab elatist kalakauplustes. Kallis ka, aga siis kodam polku lihaga, kui omal ajal mäletan ühe kolhoosi asutamise koosolekul, keegi tõusis püsti, ütles, et teeme kindlasti kolhoosist. Sild peab laualt kaduma, et see oli. Praakkalasilk, kadus laualt ära, nüüd ongi kadunud. No. On ju alati ju? Alul siis vast toodi kas ei anna ja saad aastasi omale? Ei oska öelda, kõik meil ees ja sees arvestgümnaasiaski korpi. Voodre, et see on eesti Udus naine. Kas on? Kõrri keemia ei röövi eest. Ei. Vastuta mitte naeruasi. Hiidlane on alati olnud naeruhimuline ja kes ta iseenda üle ei naera, näiteks ta enam ujuda ei oska, meri ümberringi. Meil on väga palju sisserännanuid, ma ei tahaks öelda, et ühelt kunagiselt suurelt kodumaalt, et seal Venemaalt ja teistest omaaegsetest liiduvabariikidest oleksin nii palju elanikke, neid olnud pisutki, aga meil on siia elanikke tulnud, noh, oli peale teist maailmasõda, õpikut lüüakse 1000-ni, ligi 12000 inimest elab juba saarel. Ega hiinlaste iive ei ole just ka väga suured, kogenum isegi näitab tõusutendentsi, aga ta on tõusnud elanike arv just mandrilt sisse rännanud arve arvates võrust, väljaga tähtsust Tallinnast Viljandimaal ja igalt igal pool tahaks öelda. Sealjuures on muidugi ei saaks öelda, et kõigil on nii naljasooneline ja varasemal ajal nagu sisserännanud ei olnud või oli siis väga väelased käisid läbi. Ja kui nad siis ka saarlaste kohta, kui nalja ehitasin, no see oli ka enda kohta, oli teine asi, aga nüüd on nagu iseloom on ka muutunud, kui ta ei ole päris põhi, on praegu on see ka, et isegi see pole veel nii kuriarste, et seal õpilane Lääne Hiiumaalt elaksin, käin Arswana keele murraku järgi põis ära öelda, et sa oled näiteks Pühalepast pärit Kõpustasinud Emmastest pärit Pakri ja vanemad on sealt ja tema on see keel külge hakanud, aga vastavalt sellele iseloom 200-lt igalt nagu kihelkonnas oli omaette kombed ja tavad. Emmaste rahvast nimed. Päris tõsine olla jah, päris tõsine olla, sagin nalja visata või sellest naljast teil seal tihtipeale ei saa aru ja noh, on muidugi ka humoorikaid inimesi ei tulnud ja kes illuste vanade hiinlastega oskab, et sammu pidada ja meelega millegi poolest alla. Missugune võiks olla niisugune mõnus hiiu nali, et seda hiiu optinismiga teistele inimestele edasi anda on see merega seotud. Hiiglase iseloomuga või maaga või saarega, eks nad on harjunud kôik hulga maakond, merega seotud, jaan, palju nalju siin Käina kandis oli üks täier tuntud Nicugar kaardis Ulpus, kodanikunimega Nigul, ta elas seal, ta sündis kai kutsuda üles tema ja üldse sealtkandi vanemad. Oli põllutööministriks keegi Tupits, Ani meheline mees, temal meiega juba auto ja siis sealsamas ka ei kutsu, kui raskus, nagu koer elas, olid veel niisugused külavahe teed, nagu nad olid liivased teed ja porised ja ekstubitsianud seal autoga porri. Ken, eks Karl tulnud, karjusid oma päravus olnud tulnud uudistama asju. Sissejuhatus ja auto oli ka juba niisun. Vaatamisväärne sinisest, neid oli väga vähe. Tubits küsinud külamehed, et ei tea, mis viisilisele masina siit peaks välja saama. Kaar on mõelnud, et mis viisiled proovegi sel viisil, et issand, aita hädalist ja kui see peaks aitama, siis värske kuulduvaled siun kaebab suures hädas. Palun kui. Loodi kanalit ja saad palju üksinda. Ja katarri jaks kopteris Valvisi lase. Mehel oli lemming veres pilte. Siis saarel keset merekülas ainult tuulekass, keda mina abielu ümberringi. Lipp, eks reporteril tuvas taevast. Ja siis ühe jumal. Küla taevast A. Täitsa ja siis ühel päeval. Jumal andis Saaremaa Saaremaa sama naeruks. Siin Natalia vaest orase Saaremaa aga naeruks tõi ega sinna nalja. Üleval taevas saab, naeruks küll ei saa ja siis ühel päeval ta jumal lõi Saaremaa ülataevas saatanlik naeruks küll ei saa. Jumal lõi saare emalik. Aga naerab siin Tagel õiega sinna nalja. Aga lase Saaremaa vaba, aga naeruks. Õigutasin nalja, vaese, aga. Ahoi kõigile ja jälle Kuulmiseni nädala pärast.