Tere, mina olen Olavi Pihlamägi ja täna tahame teid lähemalt tuttavaks teha sündmuste ja muusikaga, mis toimusid kahe Rootsi noormehe Björn hulleuse ning Denny Andersoni ka enne seda, kui neist sai maailmakuulsa ansambli ABBA tugevam pool. Ta kannabki pealkirja Elu enne apat ning stuudios on külaliseks ajakirjanik Meelis kapsas, kes on ka äsja ilmunud Karl Magnus Palmi raamatu abalugu toimetaja ja osaliselt kat tõlkija. Rattas kõlav muusika on peamiselt küll rootsikeelne, kuid samas luban, et saate päris mitme muusikalise üllatuse osaliseks. Tremelis. Millal sina aba vastu huvi tundma hakkasid ja kuidas? Raamatut toimetamiseni viis? Mina olen sündinud ja kasvanud Rakveres, et siis seetõttu mina seda 74. aasta Waterloo võitu otse ekraanilt otse-eetris Soome televisiooni vahendusel ei näinud. Aga raamatusse, mis puutub, siis kui ma selle algselt selle Karl Magnus Palmi raamatu inglise keeles Stockholmist ostsin, siis ma avastasin endalegi üllatuseks, et see apas aga ei alga sugugi mitte sellest vabast endast, et kõigil neljal oli endal nii palju põnevam elu ja loomelugu juba enne seda selja taga, et et see oligi nagu lavastusi ja siis, kui see raamat nüüd aastaid hiljem ilmus ka rootsi keeles täiendatud kujul siis satusse mulle Stockholmis käies pihku ja kui ma siis kuulsin, et see on Norra ja Taani ja Soomega keeles olemas, siis ma leidsin, et miks ei võiks ka naaberriik Eesti selle ära. Ja nii hakkasidki toimetajaks ja ma olen muide päris mitmeid apa raamatuid käes hoidnud ning ka lugenud. Kuid see, millest me täna lähtume, on kindlasti minu seniloetutest põhjalikum ja faktide rohkem. Ta on ka muidugi oluliselt paksem. Aga Ma küsin nüüd niimoodi, et kas abal legend kui kolm aastakümmet on möödunud sellest, kui nad läksid laiali, hakkab tänaseks tuhmuma. Ma ei usu seda, pigem vastupidi seda näitab ju see mamma Mia film, et, et kasvõi siis sellel kujul, et nüüd nooremate inimeste jaoks on juba selle müüa filmi soundtrack'i päevakorras, aga teine asi, et sellest raamatust, mis oli nagu tore lugeda, et kuivõrd me oleme oma riigi arenguga Rootsi riigist kümnendaid maas, et et no selle raamatuga võrreldes avastamisrõõmu on nii palju laiemalt. Ma mõtlen nii kultuuri kui kui poliitilise elu kui ka majanduselu mõttes, et, et et selles mõttes on tõesti nagu piibel, rääkimata nendest eraeludest kaks erinevat abielupaari, kaks erinevat kohtumise lahkumislugu, et ta on nagu niivõrd universaalne, et igaühele midagi Ja raamat algab sellega, et mamma mia, etendus on jõudnud Stockholmi ja pärast seda siis ka film. Aga meie oma saadet alustame hoopis ühest mehest, kelle nimi on Björn Ulve õhus. Ja kuna tahan kahest mehest vanem, siis alustame just temast. Ma jätan päris lapsepõlve kõrvale, aga ma mäletan raamatust seda, et oma esimese pilli kitarri sai Björn oma 13.-ks sünnipäevaks. Ja ta on ise seda muide öelnud, et ega see nii väga kerge kitarrimäng ei olnud. Selles. See on nagu huvitav, et see, tema esimene bänd ja mis siis ka kohe otsa tuli. Et kuidas kobamisi ka Rootsis inglise ja ameerika suure venna mõjul hakkas jõudma pop- ja rokkmuusika ja ja kuidas tekkisid Rootsi esimesed analoogbändid biitlitele ja rollingutele ja noh, lisaks muidugi Bernie esimene oli selline folgilaadne rohkem, aga, aga. Aga ma siin sekundi vahele, et esimene bänd, milles Björn osales, oligi inglise nimega ta paaknars ja pärast seda tuli ansambel Westley Swingers, mis on sõnasõnaline tõlge Väster viikisd sellest kohast, kus tegelikult poisid elambli kaaslased pärit olid, õppisid ja no ütleme, et kui poistel hakkas nagu tuju üle minema bändi tegemisest, siis minulegi päris ootamatult ma lugesin, et tegevusse astus Björni ema ja tema oli nagu poiste tegevusest sedavõrd sisse võetud, et ta suunas nad ühele muusikavõistlusele. Siin oli see lugu, et, et nagu ikka, kui Mul hakkab läbi saama ja, ja tublid poisid mõtlesid ka sellele, et tuleb, mida vanemad ka kõik suunasid, et edasi haridust omandama minna, et seda bändi ähvardas nagu paljusid teisi koolibände laialiminek, aga, aga selleks ajaks pirni ema, kes oli varem sellest tüütust Bernigi tarri harjutamisest tüdinud, niietajas vahelgi riided selga ja läks kodust selleks puhuks minema siis selleks ajaks oli ta juba dubleemana poiste tegemistest niipalju võlutud, et kui ta märkas talendikonkursikuulutus, siis oli tema see innustaja, kes ütles, et minge nüüd ja tooge võit ära. Ja ja sealt läks nüüd ainult natukene aega, kui nende vastu hakkas huvi tundma plaadifirma Polar ja leping, sõlmiti Ki, aga see nimi tundus produtsentide tobedana ja minule tegelikult tundub see nimi, mille nad võtsid, millega nad Rootsis ja võib-olla ka laiemad natuke Euroopas tuntuks said kuutoneni, singel vee tobedamana, millest selline nimi? Kes hunte, nad ei ole omaette muusikastiil, selline folgistiil, kus püüti rahvast kontserdil kaasa laulma panna. Aga jah, pean ise on selle kohta hiljem ka öelnud, et, et see on ilmselt maailma kõige tobedam bändi nimi, ainsa erandiga, et võib, ehk oli aba veel tobedam. Avoni me jõuagi oma saates sellepärast et pealkiri elu enne abad, kuigi noh, kui nüüd natukene sellest abast vähemalt nimest rääkida, see oli ju mis heeringakala konservitootjafirma. Nii et nad selles mõttes oligi niisugune, et kord oli keelel meelel kala ja kordoli aba kui ansambel. Aga ikkagi me jõuame nüüd ka päris esimeste lugudeni, kui see uute Singers hakkas neid, et tegema ja võib-olla laul ootan sind lõkke ääres, mis oli rootsi raadiot talendivõistlusele esitatud pala ja mis viis nagu poisse, voorust vooru nagu nuga läbi sulavõi, ütleme, et. Selles mõttes ta nüüd on selline esimene singel ilmselt ja, ja selle stiili tunda annab kätte, aga hiljem tuli neil kõvasti paremaid. Jah, aga see ei olnud poiste endi kirjutatud, see ei olnud nende endi kirjutatud. Algselt nad tegidki nii välismaa kavereid kui ka moned rootsi endi autorite loodud selle ning aga kui Björn, siis selle bändi raames kirjutas oma esimesed lood, mis plaadile jõudsid, aga kuulame siis seda esimest lindistust. Ka ka. Ja truu. Ja. Ka ma. Ei. Ja ta ei lähe veel alanud. Ei ta meela su. Oo jaa. Jaa. See lugu oli siis aastast 64 ja seega mitte palju pärast seda, kui biitlid läbi lõid ja et üks eelis ongi tänapäeval see Youtube, et, et raamatule lisaks praegu me saame lasta helikatkeid, aga et Youtube'is saab ka otsida tolle ajastupilti juurde ja et poisid nägid välja niimoodi natuke biitlite moodi lihvitult, aga, aga samas nad ilmselt Rootsi variandis ikkagi ei olnud nii rafineeritud ja raiud, et pigem mänedžer Stican Anderson püüdis neid hoida sellises nunnulikus võtmes, mis poiss endine närvi ajas, aga see imidž, et, et nagu Björn ise ütles, et me olime nagu iga ema unistus. Jah, aga järgmine lugu, mida me nüüd kuulame, on küll selline, et kui sa seda mulle mängisid, siis mul nagu öeldakse, jäi suu lahti, kuidas nemad võtsid loo, mida keskealine ja vanem raadiokuulaja teab peast oma repertuaari muidugi hoopis teise sõnumiga hoopis teise pealkirjaga. Aga enne kui me hakkame seda lugu kommenteerima, kuulame selle Gabrieli ära ja ma ütleksin raadiokuulajale head äratundmisrõõmu. Ma arvan, et enamik raadiokuulajaid tundis selle laulu ära. Meelis Gabriel ei rääkinud ometi sellest, olgu jääv meile päike, kuna seesama pirni Bänd nagu palju laulis mereteemalisi laule, natuke võiks võrrelda meie väikeste lõõtspillide Ühinguga, siis siin on sõnum lihtne, et Gabriel, pühi pisarad valgelt, et meremees sõidab pikaks ajaks kodunt ära suurele ookeanile ja tormisel merel, aga kodutee on jälle lühike ja külma jälle varsti tagasi. Kodus näeme. Arkadi Ostrovski kirjutas selle laulu 1962. aastal ja ta tegi seda päris teadlikult sest Soboti lauluvõistluse 1963. aastal Tamara Myand Saarova seda esitas ja sai soputis esimese koha, kuid minna veel sügavamale, siis tegelikult on Ostrovski võtnud 1928.-st aastast kui üks noor hästi noor, ma muidugi ei usu, et see päris nelja aastane oli, aga keegi kostja parannikov oli selle kirjutanud ja vot sealt see meloodia kandus edasi kuni Ostrovskini. Aga ma olen täiesti kindel selles, et pisut vanem raadiokuulajad jääb ka sellest laulust ühte sellist sõnade varianti bussega. Puidet, vodka, kaubassaa, ka sigaretti Pamiretolkud, aktaapoodiad, Smir, aga tõlgime siis ära ka, olgu alati viin vorst ja heeringas, sigaretid, Pamiir ainult siis saabub rahu. Noh, see oli selline naljaga pooleks tehtud sõnad, mis ikka tekkisid populaarsetele lauludele, aga tõepoolest see laul oli omal ajal väga populaarne. Nüüd on nagu võimalus, et üks lugu jõudis ka vastupidi, teisele poole merd, siis läbi sellest raudses eesriides. Aga, aga see ongi ju hea, et muusika ju liigub sellepärast et kui muusika oleks ainult oma ühes riigis kinnises nabastena saaks üldse rääkida ja meie saate kangelastest pöörnistabennist samuti mitte. No ütleme, et oli hoteneri singel hästi palju seda laen repertuaari, millega nad nagu algusaastatel kuulsaks said, aga ühel hetkel hakati neid natukene nagu kadenkama, et no mis ansambel te olete, kui teil oma repertuaari ei ole ja siis nagu leitigi, et ansambli Pesamuna Björn võiks olla siis selleks, kes selle esimese oma laulu kirjutab, kas need teised mehed olid natuke magedamatet? See pirn nagu esile tõugati, et noh, ole ja poiss kirjutanud laule? Seal see bändi koosseis ka alguses natuke muutus, aga et üsnagi alguses ta isegi vaidlesime, vastutahtsi, seal oli üks peatükk, annab siin bändis, oli juba nelja, kolm kitarristi, neljandat polnud vaja. Aga kuidagi nende proovide käigus sai selgeks, et Bjørn on neist kõige asjalikum, andekam ja et tema maitse ja alguses teiste laen lugusid Aranseerides. Ja temast sai ka solist, et, et temast sai grupi liider ja, ja et tal ka laulukirjutamisanne oli, et teised selle vastu nagu huvi ilmutanud. Tirin nüüd raamatut, kus Björn meenutab, et mäletan, et taim, see on siis esimene laul, mille tema ansamblile puudeneri Singer kirjutas. Ei õnnestunud algul päris hästi, et nii ma pidin pärast üksi veel kord Londonisse sõitma, sest ta salvestati Londonis ja ladu, part Tiit paremaks sättima. Aga kuramuse võimas oli Londonis hästi põnev oli. Ja siis nõuda pandigi. Singli A külje looksja juunis 1966 tõusis edetabelis üheksandaks. See ei olnud küll pea võita ka suur tunnustus pionile kelle unistus oli just popmuusikas ilma teha. Selle loo puhul on vist ikkagi päris raske mitte kuulda seda, et kuigi see on Björni omalooming, aga mõjutused on olemas ja selles raamatus on öeldud, et ta võttis sel ajal eeskuju poptylanist, salvestati lugu Londonis. Ta biitlitest ka ikkagi mööda minna ei saanud, tundub sulle teistmoodi, selles on nagu selline 60.-te söötnud. Muretute 60.-te naivism tekstis, stiilinäitena on jah, see see nende abameeste puhul huvitav jälgida, et kui algselt nad võtavad niti tõesti biitlitest ennekõike kuivõrd seal oli ka tandem Paul McCartney, John Lennon ja siis jälgida albumit albumile hiljem, kuidas nad nihkuvad siis selle helikõlapildini, mida juba siis teised üritasid nende pealt matkida. Jah, aga sellel olu valisime Mitte ainult sellepärast, et see oli esimene inglisekeelne lugu, mille, mille Björn tegija seal üldse Björni esimene lugu, vaid ka sellepärast, et kui see lugu jõudis edetabelisse kohtus Björn esimest korda ühe 19 aastase poisiga, kes poplugude kirjutamise vastu samuti tõsist huvi hakkas ilmutama. Kes see poiss oli? Nonii Benny Andersson oma bändiga, mis kui mänedžer stikana Andersson sellest Björni bändist suutis teha sellise ontliku viisaka bändi, siis sündis Benny Andersson, neil samamoodi pooli poisikesena juba oma sõpruskonnaga bänd Hebstaars. Mis siis oli selline rokkim ja rajum ja metsikum alguses ka oma lava live esinemistest, mis oli Rootsis ennenägematu, et ütleme, et et seal oli vähemalt selles lavaesinemises ägedamatest palades ilmselt seda Rolling Stones i poolt, mis ka kuuekümnendatel biitlite kõrval nagu teine poolus oli. Muide, siin tõmban ühe niisuguse imeliku paralleeli, et, et kuigi üks oli veel ühes ja teine teises bändis nad said juba tuttavaks, tuttavaks veel jah, selles mõttes, et kumbki sõitis suvetuuril kuuekümnendatel olid suvetuurid Rootsi artistide põhileib, mis meil jõudis kätele, siis ta üheksakümnendatel aga seal seesama ja sõites risti vastakuti oma turnee bussidega kui sõna otseses mõttes kitsal teel ja teades muidugi eemalt 11 raadiost ja, ja esinemiste järgi. Ja leppisid õhtuks, kui, et saame ühes hotellis kokku, peame pidu, seal kohtuti ja seal said need kaks venda esimest korda tuttavaks ja üsna varsti siis leidsid, et nad mõlemad on oma bändis need just nimelt need, kes tahaks teha inglisekeelset popmuusikat ja oma lugusid, et vähemalt teistest bändikaaslastest kumbki oma bändis tundis, et nagu omad andis, sedavõrd head mõttekaaslust pole ja omavahel kahekesi tundsid nad, et prooviks teeks ühe loo koos ja sellest algas. Aga ta on üks selline lugu pealkirjaga. Loomal lilla lill ja siin selle loo puhul see on udeneri, Singers'i lugu on venni külalisesineja orelil. Kuidas üldse võimalik, hulised lindistati, külalismõlemad. Käisid külakorda hiljem käis jällegi Bern Epstaarsi kontsertidele kitarristiks, et enne, kui nad kumbki nagu oma bändist eemale tõmbusid ja need bändid nagu otsa said. Et enne seda jõudsid nad käia risti vastakuti veis bändis külalisesinemas ja on ka mõned laulud, mis on nagu mõlema bändi repertuaaris olnud, aga et siin on ka nüüd see vahet, et ütleme, koerad, Benny Andersson oli EP starsis klahvimängija ja tema nagu lauluhäält kuuleb ainult taustal solist ei ole ta kunagi olnud, aga Björn oli ikkagi ju Huuteneri Singer, siis oli solist Bernali uutenani Singers'i solist läbi aastate, nii et tema, nagu oli sel ajal poisina Nikoppimisest solist ikkagi alati on rohkem esiplaanil esiplaanil ja jah, aga samas võib öelda, et kuskilt otsast ikkagi see Epstaars oli. Kui nüüd neid kahte bändi võrrelda, siis nagu ma ütlesin, et ta oli sellises ontlikus kogu pere laadis aga ta Epstaarseli rootsi tollase Sontlikus kuuekümnendais päris metsik uus sõna. Ma arvan, et ei oleks mitte liigne kuulata ka seda Huutonali Singers'i laulu, kus penikülalisena orelit mängida. See ka. Juure ja Angla doose. No ikkagi Uudeneri Swingers ansambli na oma repertuaar, laen, repertuaar, aga nad on oma laen repertuaariga toonud eesti keelde ka väga palju laule, sest et ma arvan, et millegipärast meie Aranžeeriad eesotsas tol ajal väga aktiivselt tegutsenud Kustas kikerpuuga ongi just sealt võtnud palju laule eesti keelde. ET Björni bändi kogumikplaadilt leiab ikka päris mitu laulu, mis meil horoskoobi aegadest on ka eestindatud. Et on see siin Mariann ja siis samamoodi Green Green Grass of ruum, mis originaalis oli Tom Jones vist ja meil Boriss lehtlan. Kõige üllatavam minule seda plaati kuulates oli laul nimega Raaring, kallis mis eesti keeles on tuntud kui mälestus Mikk Mikiveri Tagoore teksti saatel Heli Lääts esituses. Et see rootsikeelne Raaring on teksti mõttes palju lihtsam ja mitte puhastav, traagiline, aga kuskilt otsast võib-olla see võtab kõige paremini kokku selle Björni, kes sellest bändist hakkas juba vaikselt eralduma. Ja Haali pruudu franthermei depostaguutja tuugav täi vööle. Tüvega liid, pliid, menud laad, Udühast, Liivid, liid, raad, tilla ringe. Minna Ello. Altiathaariibli Eneelik saaks saadei tillüüsed. Ivalo Chill gradini ja Dillomeeliseks buss, liin. Asseerin. Okaatuse liigas somdootjate menud luma i plaan. Ja see ens, trükin laastumeier, Jaminsoleerunemponeer, Kotoor, Code. Teatrioslade difally Claude Veiko pidi ju heterod tööl, ei näi. Ma arvan, et Singer sele peaksime nüüd joone alla tõmbama, Nad tegutses tegelikult ju päris tükk aega edasi ja nad tegid veel mitu albumit ja enamuses need olid nagu pühendus plaadid. Bellmanni laulud jällegi, mida Matvere oma kaaskonnaga on laulnud, Evert Taube, laulud samuti Matvere meil mõnedki kuulsaks laulnud. Seal on nagu eralduv sabasse, aga külalisena tegi seal veel mõned plaadid just needsamad kaasa, et see läks veel 70.-test segi välja, siis pirn tegutses väheke nendega edasi, aga loomulikult see oli juba nii, et teised vennad tundsid, et see ei ole enam tähelepanu ja et see oli nagu rohkem Benny ja Björni produtsendi projektor. Nii jõuame Benny Hendersoni juurde mehe juurde, kes sai vanaisalt kingituseks kuuendaks sünnipäevaks akordioni, kelle lavadebüüt Stockholmi raekojas oli kaheksa aastaselt ja tema kõige suurem rõõm, nagu ta ise kirjutanud 10.-ks sünnipäevaks kingitud klaver. Ja tema muusikutee algas siis selliselt, et oli väga põneva pealkirjaga ansambel elektrivõrkude mängumehed, kus ta koos oma esimese naise Kristiina Grünboliga esines. Ja sealt tuli ka juba kokkupuude Hebstaažiga, kuhu ta siis mõni aeg hiljem üle meelitati. Aga vahepeal oli selline periood, kui ta müüs pesumasinaid sesse. Elektrivõrkude mängumehed läksid laiali, aga Hebstaarse on ikkagi see ansambel, millest peame rääkima seoses Pennyga. Rõhutakse ja vahel, et et esimese naisega elukaaslase ja laste emaga, et Penny nimelt oli 16, kui ta esimest korda isaks sai. Aga Hebstaažist sa juba natukene jõudsid rääkida, et see oli selline ansambel, kes tegelikult ju rootsi noorust hullutas, nii et see kontserditel olid tüdrukud minestanud maha kukkusid nagu küpsed õunad. See oli tavaline ja pärast öeldi, kui nende repertuaar laienes, siis hakkasid kukkuma maha ka emad ja vanaemad. Jah, et eks nad Rootsi noored ka telekast biitlite palavikku nägite, teadsid, kuidas tuleb kontsertitel käituda ja ja just nimelt hip stars oli kodumaal see bänd, kes neile selleks võimaluse andis. Aga ma sain aru, et penni tuli Hebstaarsei ja üks esimesi lugusid, mille ta kaasa tegi, lindistamise sessioonile oli pühendus, lugu padi hoolile, kes õnnetult lennukatastroofis hukkus. Ja ma tahaks väga seda lugu siin praegu mängida. Aasta siis oli 1965 ja Epstaarse pidi ka oma loominguga proovima ning kes siis veel, kui mitte veni, Anderson, tema oli ka edasi noorim liige ja ta mõtles natuke ja tegi, loob no response. See lugu on ka eesti keeles ära tehtud ja ma vaatan siin viitena peakirjaga poolik tõde, mille esitajad olid Kalju teras, Vello marken ja saatjaksis Emil Laansoo ansambel. Ja noh, eks siin oli väikene julgustükk küll, sest Ben ise ütles, et selles loos on laenatud motiive. See oli küll penni esimene lugu Epstaažide koosseisus, mille tema kirjutas, aga milline? Meelis oli kõige kuulsam lugu tollest perioodist. Olen aru saanud, et ta ise on oma loomingu kontsertitesse liitnud seda lugu ja et ka see ilmselt on rootslaste jaoks selline kuulus laulge kaasa lugu ööl ja jällegi, et see tekst on siin, mida Benny Anderson on öelnud, et ta ise häbeneb, et, et need põhimõtteliselt kirjutati inglise keeles, et sobiks nagu viisi rütmiga kokku ja, ja mõned sõnad isegi noh, nad ei teadnud ise, mis tähendab, et peaasi, et kõlas hästi. Puhul on muidugi ka öeldud seda, et see nagu seostub veel rohkem biitlite loominguga Kui nüüd see saami keel oli väga hea näide sellest, kuidas Benny Andersson neil juba esimestest lauludest peale oli see lihtsa meloodia kirjutamise oskus siis kõrvale sobiks mängida talle pala nimega Vetting kus näha, et poiss on vahepeal jõudnud vaimustuma hakata Bachist ja teistest klassikutest. Pluss veel eelpõikega ja tuleviku, ET Veding, laulatus, seda pala mängis penni orelil kirikus, kui tema sõber Björn abiellus abakaaslase aknetafelskugiga ja seejuures anniga-l oli see lugu, mille järgi Agnetha ja Björn tantsisid oma pulmavalsi pulmamajas. Jah, ja võib juurde lisada ka veel seda, et ansambel oomega on seda ka eesti keeles laulnud, nii et see ei tohiks ka eesti kuulajale meie keeles tundmatu laul olla. Ja olemegi jõudnud aastasse 1966 jaanipäeva eelõhtul, 23. juuni juurde, kui Epstaaž oli taas palunud Uudenile Singers'i poisse peole, et koos pidu panna. Tuldi kokku ühes suvilas ning Björn ja Benny nagu tõmbusid eemale ja otsustasid, et sel suveööl nad teevad valmis ühise loo. Ja nad tegelikult ei saanud selles suvilas seda väga salvestada, sest nad segasid teisi. Nad läksid ühe kontoriruumidesse ja Hommikuks oli lugu valmis. Ja see oli siis esimene lugu autorite taandemilt, Andersson ja Ulveus, mis mõned aastad hiljem juba maailmakuulsuse saabuda. Ja sellel suvel sündinud lool Pealkirjaks isin, diisitussey. Seal oli veel see tõik, et, et poisid läksid Berni koju. Isa ütles, et häirivad naabrite rahu ja andis oma kontori võtmed, nii et nad lohistasid kogu aparatuuri ja pillid sinna paberivabrikusse kontorisse sealse kirjutati ja võib-olla et selle loobunud. Ka veel see, et veidi kõhklevast meloodiast võib peaaegu kuulda, kuidas teineteise poissi kompavad leidmaks koostööle õiget vormi. Nii peni kui ka Björn olid kumbki omal käel märksa paremaid laule kirjutanud kui see esimene ühine. Aga Penny möönis hiljem, et isitussey polnud küll teab mis meistriteos. Samas kiitis ta, et palju väärt on koostööpartner, kes oli täpselt samal lainepikkusel. Me leidsime kohe hea klapi, sest neile meeldis sama sorti muusika ja mõlemal istus ka laulude kirjutamine. Siin oli siis tandemi Anderson, Ulvaius esimene laul ja et selles on väga hästi koos nende kvaliteet. Just ma usun mäletamata ise täpselt, aga seda 60.-te siiruse süütuse lihtsuse võlu, et selles see, nende meloodia kirjutamise tugevus on aastaid hiljem Abaski seisnenud. Saates eluenne apat jõudsime vaadelda maid Björni ja Benny tegemisi. Vähem kui kuu aja pärast, jätkame juba nende ühiste tegemistega ja toome saatesse ka Frida ja Anietta eluabaeelsest perioodist. Olavi pihlamägi tänab kuulamast ning eriti suur tänu kolleeg Meelis kapslasele täna minuga selles saates liitumast ning loodan väga, et sa oled ka siis kohal, kui järg jõuab käteabatüdrukute eluni ning saatel lõpulaaron bjornilt ja Bennilt, mille kohta on meelisabaraamatu eessõnas kirjutanud. Alguses oli puhas rõõm muusikast ja üksteisega kohtumisest nostalgilise kaugusesse jäänud 70.-te muretust Rootsi lapsepõlvest. Sobib kuulata kasvõi laulu. Olla olemas ja elus. Björn ja Benny olid tuua ja nende tüdrukud tohtisid nende plaatidel esialgu vaid tausta laulda. Loo sõnum oli lillelapselik olla olemas, on suurasi, kuulmiseni. Ei vat siis oma reeglina eesti voogolfronen.