Tere taas kuulama 100 aasta laule, ütlevad Waltaria Jaak Ojakäär. Tänase saate algupoolel püsime veel aastas 75, kust on mõned väga populaarsed laulud mängimata, aga siis jõuame ka juba järgmisse aastasse. Kõigepealt üks lugu ansamblilt Electric Light Orchestra ja selle pealkirjaks Stranger märgike ehk kummaline maagia ja autoriks selle ansambli üks eestvedaja Chief Flynn. Aastal 75 ei olnud ju Eestis populaarsed mitte ainult Ameerika ja Inglise artistid, vaid ka eurooplased. Ja üks neist kahtlemata džaudesse. Ja 75.-st aastast pärineb esitus sellest voordi palavik, šiini, Losiit, hoiakud, tonni. Nojaa, oi, siin on koguni kuus, autoritel on jälle messil ka veel. Mu nimi on siis vananaistesuvi ehk indiaanisuvi võib seda ka ju nimetada, nii, aga esitajaks Jodossajana. Ansambel Queen ei saanud aastal 75 hakkama mitte ainult ühe suure hitiga see Bohemian Rhapsody, mida oleme 100 aasta laulude sarjas juba kuulanud vaid näiteks selline laul nagu Jorma best friend oli ka edetabelite tippudes väga kõrgel kohal. Huvitav on märkida, et selle autor ei ole mitte Freddie Mercury John. Ja nüüd siia kodupaigale lähemale. Aastal 1975 salvestas Marju Kuut ühe Soome tuntud helilooja Erik Lindströmi laulu nimega. Ei minust Sacao. Aasta 75 salvestustest leiame ka ühe Kennaa titaani oli laulu, mille teksti autor on Tõnis Lehtmets. Laulu pealkiri rõõm jääb meile ja esitajaks Tõnis Mägi. Tüdruku ja kui see ei siin ammu ennem jah, ja ootab meid soomlane seal. Tantsime. Lan mööda meist härmale on? Ära küsin, et mis on õnn, sinu suudlus on võmmi. Ja siin oli muidugi kuulda lisaks Tõnis Mägile ka Marju kuudi taustalaulu kes esitab järgmise laulu aastast 1975 ja Eesti autorite kirjutatud kolu. Just tuleb seda rõhutada. Lembit Veevo muusika autor, Viivi Luik, teksti autor ja laulu pealkiri, eks sa ise tea. Ja nende harfi helide saatel võiks kee vaikselt minna juba aastasse 1976 kuigi kindlasti on 75.-st aastast veel nii mõnigi tuntud laul mängimata. No me oleme vahel teinud ka niimoodi, et kui midagi tõesti on väga kapitaalselt ära unustatud, siis mängime seda takkajärgi. Aga nüüd siis aastasse 76 ja alustame sellest aastast võib-olla saksa lugudega. Tuntud lauljatar ja filminäitleja Ilze Werner salvestas sel aastal ühe voonia Holgersoni laulu nimega iidertaag ehk igav päev. Laulutekstis on juttu, et iga päev on nagu kingitus, hoia seda, sest see ei tule enam kunagi tagasi. Eilse Werner ise oli siis juba 55 aastane, tema kõrgpunkt võis olla kuskil neljakümnendates. Kuuekümnendail tegi ta edukakam, mäki sai koguni oma TV-show ja nii edasi, nii et aastal 76 olid täiesti tegev, nagu te praegu kohe kuulete. Nüüd loodan ma tõesti, et järgmise looga ei tüüta kuulajaid ära sellepärast et selle pikkus on viis, 52. Aga noh, nagu sai juba räägitud, selle Queeni Bohemian lihtsalt ei kohta, on mõned sellised lood, mida on tõesti väga raske hajutada. Mees nimega John Mails kirjutas aastal 1976 laulu, mille pealkirjaks Music muusika eesti keeles mõistagi. Ja see on tõesti ka selline lugu, mida on kahju hajuta, nii et võib-olla peate see ligi kuus minutit vastu kuulates seda suhteliselt klassikalises stiilis tehtud poplaulu ja esitajaks siis autor ise, Jon mais. Ma loodan, et te nõustute minuga, kui kordan veel kord, et minuarvates, kuidas seda lugu lihtsalt ei saanud hajutada. Sellepärast sest et see lõpp oli veel uhke ja kui on tihtipeale öeldud, et popmuusikat sümfooniaorkestriga koostööd tehes noh, see ei õnnestu kõige paremini või kukub välja nii või teisiti sisse john, valsi, pala minu arvates oli täiesti tasakaalus nii selle popmuusika kui klassikalise poole pealt. Aastast 76 läheme edasi hoopis üheteistlaadi palaga. Ansambel S, kes juba kuuekümnendatel oli esile tõusnud tegi seal ühe sellise kannapöörde pöördusid Saul muusika poole, see kuulus film sädedena. Fiiber ehk laupäeva õhtune palavik tõi neile uut uut kuulsust järjest juurde ja kolm venda, väri Robin ja Morris Skip kirjutasid tol aastal laulu nimega Dancing, ehk sa peaksid tantsima. Ja nüüd soulmuusika rütmidest tagasi Eestimaale. Uno Naissoo kirjutas aastal 76 ühe laulu nimega hüvasti kalja. Ja selle esitas Jaak Joala vähemasti salvestusaasta. Võib-olla lugu oli isegi veidi varem kirjutatud. Siin taevasina võis võtta su juukseid kui isegi siis põldudega ja kõik see ei sobi. Luts. Kes sõtta ja Ove. Siis auto oleks. Igatses. Ei hirmu satun. Haavatu tantsi kui kõmises ja lõhenes. Surma. Tunnikest puhkamas ning lõõtspill Ukrainast. Materjalidele sammudest põle pal mahunud seal obelisk värskena tarvidus mobiil, suvil, jaam tuleb ikka pahastes selliselt. Viis. Hakkasin seda laulu kuulates mõtlema, et praegu on meil väga populaarne teema ju see integreerumine. Ja tegelikult need Heldur Karmo sõnad, mis ta aastal 76 kirjutas oleks integreerumise jaoks täiesti paslikud. Nii siis kui praegu. Väga paljud Eesti noormehed integreeruksid tõepoolest sõjaväes ehk tolleaegses Nõukogude armees. Aga nüüd edasi jälle laia maailma. Ja praegu me vist integreeruma rohkem küll Ameerika muusikaga. Pieter Främpton oli aastal 76 üks mees, kes müüs vist oma kontsert kõige rohkem välja. Väidetavalt igasugused raamatud kirjutavad, et ta teenis oma kontsertide pealt miljoneid ja miljoneid ja üks neist kontsertsalvestusi on kohe praegu teie laupäeval, see on Cheumiduvai tema enda lugu, mille ta esitab, näita mulle teed. Ja see oli siis Pieter Främpton, aga teeme võib-olla tänases saates tõesti niimoodi, et rändame mööda maailma ringi üpris palju. Ja kui vaatasin, mis on Raadio fonoteegis halvestlused aastast 76, siis leidsin sealt näiteks ühe pala vokaalkvartett Kaialt mis oli ju Gruusias tol ajal kõva nimi ja mida meilgi üpris palju tund. Laulu nimeks on, otsin sind leili. Ilmselt üks tütarlapse nimi, mis on sama populaarne nii Gruusias kui Eestis. Autori kohta ei oska küll midagi muud öelda, kui et tema perekonnanimi on alles, keerub. Vokaalkvartett Kaia oli ju toonases Nõukogude liidus üldse üks suunanäitaja ja just nimelt nende vokaalansamblid teeradadel. Praegu peame kõik selliseid ansambleid nagu Manhattan, Transfer ja nii edasi ja nii edasi. Aga siis oli see tegelikult praegu tagantjärgi kuulates täiesti korralikul tasemel vokaal, kvartett, aga nüüd jälle üks geograafiline hüppe ja sedapuhku Saksamaale. Uljas Villem ja tema hitti purustajad võiks nimetada seda ansamblit eesti keeles esitavad järgmise loo. Uljas Villem ja tema hiti purustajad esitasid teile laulu nimega Alt, vii änd Maum. Nii palju ma uurisin järgi, et see tähendab nii vana kui puu ja kindlasti tekstis oli väga palju mõnusat huumorit veel, aga saksa keel ei ole kahjuks minu eriala, nii et seda ma teile tõlkida kõike ei suuda. Küll aga mängiksin teile veel ühe saksakeelse loo, mille nimeks on kaart, temp party. Ehk siis aiapidu ja selle autor on Wolfgang Ziegler ja esitajaks ansambel nimega Vii. Ega me siis oma rännakut ümber Euroopa ja jõuame nüüd Prantsusmaale. Ja Reimo töö oli ju teatavasti aastal 76 meil väga populaarne. Leidsin Eesti raadio fonoteegist ühe salvestuse tollest aastast, mille on kirjutanud heliloojad Tessaažiia, pruun ja kui väga tuntud pala on see viimne valss, siis selle loo pealkiri on esimene. Selline oli tänane 100 aasta laulude saade, aastast 76 jäime pidama, aga muusikal laseme edasi kesta sellepärast, et saata. Viimane lugu kannab pealkirja all Music play ehk las muusika mängib edasi. Valt ja koer on täiesti ühel nõul laulu autori päri White'iga, kes selle ise ka esitab. Kohtume järgmises 100 aasta laulude saates.