Raadio Raadio kahes eri. Mul on suur au kutsuda teid tagasi tulevikku. On aastaks 2031. Täielik värk, nagu öeldakse aastal 2011 asemel, mõnikord väga harva siiski, aga nüüd see juhtus. Tere, kallis raadiokuulaja ja eetris on raadio kaks, see on rahvusringhääling hääling. Saadi, kaks on suunatud pigem nooremapoolsele ja ütleme, sellisel elus, edasipüüdlikul inimesele võib olla inimesele, kes ei ole teinud oma elusale kõiki valikuid, mistõttu ongi aassaade tagasi tulevikku tema jaoks ideaalne. Sest Me aitame sinul kuulaja sinu enda tulevikku vormida. Ja, ja siis raadio kaks nüüd vanematest inimestest, kes ennekõike on suunatud nendele, kes mõtlevad tervislikult, elavad tervislikult ja on kuidagi noorusliku vaimuga, mis tähendab tõenäoliselt ka seda, et nad elavad piisavalt kaua, et tunda muret selle pärast, mis juhtub maailmas 20 30 või 40 aasta pärast. Rääkimata kõikidest inimestest, kellel on lapsed ei jõua lihtsalt südant ära vallutada, saab 20 aasta pärast, tegelikult on see 20 aastat imeväikene aeg, see on kohe kohal. Näiteks tõesti, kui sul laps on praegu, ütleme viiene siis 20 aasta pärast ta pole veel mehelega naiselegi võib-olla läinud, alles seal konutab ülikoolis ja vaevalt saab oma magistrikraadi kätte kui sedagi jah, kui, kui sedagi, sedagi, või on olemas veel ülikoole ja maksimaalja magistrikraade on võimalik kätte saada, need, mis ma tahan öelda, on see, et tegelikult see aeg on nii lühikene, aga ilmselt see areng, mis toimub järgmise 20 aastaga elades praegu, eks ole aastast 2011 ilmselt saab olema veel tormilisem, kui ütleme mina seda ette, kui need 20 aastat, mis on Eesti elu seni raputanud, tõsi, Eesti 20 viimase aasta elu sisse mahub ju enamuses suuremaks ei saa minna sündmus kui taasiseseisvumine ehk siis sellest loomulikult vast ma väga loodan midagi suuremat tulla meie rahvuse jaoks, aga lihtsalt see maailm meie ümber ja meie elustiil ja kõik, see on küll muutunud viimase 20 aastaga nii totaalselt ka ilma selle iseseisvumisjätta, et ma ei tea, milline on aastal 2031 ja sellest me siis täna saates räägimegi. Ing Me keskendume küsimusele nüüd, millele paluma hakata kohe kuulajatel kaasa mõtlema intensiivselt ja pärast ekspertide abiga lahendame selle küsimuse. Milline on meie toit, milline on meie keskmine suutäis aastal 2031, kas see on sama magus ja lihav nagu täna aastal 2011, kas, kas see sulab suus kui hurmav jäätis või on see selline kibe, kõva käkk, mis ei taha olla ja millest üldse tulevikus jäätiseid tehakse? Täpselt tegelikult te, Eerik, ma küsin su käest seda, millest tehakse jäätisejäätiseid juba täna aastal 2011, ma võin sulle öelda, see ei ole piim ja koor seal mingisugune e mögin, mis seal sees on, mida me siis limpsime. Sest et noh, näiteks juba see, et jäätis omab sellist mõnusat koheva tekstuuri, kui sa võtad ta välja sügavkülmast, kus teoreetiliselt jäätis muutunud läheks, siis ta ei ole ju seda. Võtad mõnusasti lusikaga sellist pehmet jääd? Ei, see on, see on Mart, usu mind, see on täiesti puhas, tavaline aus ja lumivalge ja õrn lehmapiim, aga lihtsalt juhtus see, kogemata jäeti ta koos toiduaine tehnoloogiga ühte pimedasse tuppa korraks ja siis ja siis see, mis sealt välja tuli, mis seal vahepeal toimus? Midagit pilastamis laadset tehnoloog pilastas toitu, see võistlus, midagi sellist olla. Aga kuna toit on nõrgem ja jäi inimesel alla, toidud toidu tehnoloogile alla, siis muutus toit kohevaks ja igisäilivaks juba aastal 2011 hakkas paisuma. Nõndaks Ma pean eetris kaks tundi, saate nimi on tagasi tulema rikku esimeses tunnis, me räägime rohkem ise ja saad rääkida. Hea kuulaja kaasa. Meil on veebikodu aadressil R2 punkt ee kaldkriips tagasi tulevikku. Ning meil on ka e-posti aadress tagasi tulevikku. TRUE kirjutage oma arvamusi selle kohta. Milline on siis toit 20 laste pärast, toidulaud, milline näeb välja toidupood, millised näevad välja põllud, meie farmid, noh, kõik, mis toitu puudutab kõik infokillud, meid väga huvitavad, me saaksime need siis visata meie Tänaste staar esinejate, meie ekspertide ette, kes tulevad stuudiosse juba vähem kui tunni ajaga pärast. Nendeks on täna siis Ruve Šank, kes on Eesti alaline esindaja maailma põllumajandusorganisatsiooni juures ja tema elab ja töötab peamiselt Roomas. Siis on meil külastena Marek Strandberg, kes on keskkonnavisionäär ja temal on ka päris radikaalsed mõtted selles osas, kui palju meie toitumisharjumused ja meie toidulaud muutub järgmise 20 aastaga ning lisaks me räägime ka Eesti parima restorani omanikuga. Juba teist aastat järjest on valitud tema restoran parimaks ja tema on siis Imre Sooäär, kellel on samuti oma seisukoht selles osas, kui palju toitumine ja toit 20 aastaga muutub. Pikk jutt on aastal 2011 endiselt jutt. Ma ei tea, kas 2031 on pikk jutt, mingi hea jutt või? Vaevalt küll kõrvalt vaadates jah, me ei oska praegu kõik, ütleme jutustused ja, ja teemad lähevad palju lühemaks ja ainult kontsentraadi tan järel mõtetest. Siis aastal 2031 on neist ainult ühesõnalised laused. Üle sellise 10 sekundi, ma arvan, raadios enam ei räägita. Pragunema rääkinud viis minutit ja 28 sekkun vabandust, seda on selgelt liiga palju tuleviku inimese jaoks, kallis tuleviku inimene, siinsele muusika ja mitte lihtsalt muusika, see on ansambel, mille nimi on köök. Tegelikult ei olnud seal midagi valesti, on veel kord seal ansambel, mille nimi on kook. Öelda keik inglise keeles. Kööki kuulame ka varsti, aga seankeik ehk kook. Niimoodi kõlab ansambel heik, ehk siis mitte köök, vaid kook aastal 2011 laul nimega long time, sa kuulad saadet nimega tagasi tulevikku? Stuudios on Erik Moora ja Mart Normet ning meil on väga hea meel selle üle, et on alguse saanud ka meie koostöö Eesti juhtiva nädalalehega Eesti Ekspressiga. Siis igal neljapäeval Eesti Ekspress ilmub ja nüüd juba eilses lehes oli siis ka terve viimane lehekülg pühendatud saatele tagasi tulevikku. Ja nii on see ka ja loodetavasti järgmisel nädalal ja nii edasi ja nii edasi, kuni kuni siis vähemalt jõuludeni välja, kus me võtame kokku selle jutuga, mis on eksperdid meil saates rääkinud ning nädal aega tagasi siis me kõnelesime Eestist aastal 2031, stuudios olid külas Linnar Viik ja Hardo Aasmäe ja üks domineeriv mõte oli siis see, et Eestis saab olema väga palju, saab 20 aasta pärast? Jah, sellepärast et seda raiuda ei ole mõtet. Kuivõrd sellest saadav võimalik potentsiaalne tulu on oluliselt väiksem kui sellest, et meil siinse mets olemas on ja seda saavad lihtsalt inimesed käia vaatamas. Jah, kutsume inimesi raha eest sellepärast et mujal seda metsa ollakse eriti alles ei ole jah, ja selle metsatemaatikaga koos siis tuli jutuks ka see, et ilmselt ka ikkagi põllumajandusmaid metsa arvelt võetakse tagasi, sest et kusagil peab ju ka kasvama meie söök ja, ja kuna sööti jäänud maailmas jätkub ühe inimese kohta järjest vähem justkui ja meil on siin olemas viljakad mullad, et siis meie põllumajandus õitseb ja toitu kasvatatakse Eestis rohkem. Ja Ekspressi see artikkel, mille nimi on 20 aasta pärast oleme indiaanlastest pargivahid, hiiumärk on leitav siis kohe Ekspress poee esileheküljelt ja samuti loomulikult siis paberlehelt, aga siin Ekspressi veebiväljaandesse saatega oma kommentaare ja arvamusi kirjutades artikli kohta ja ma vaatan, et päris paljud inimesed on hästi sõjakalt meelestatud, mis on iseenesest huvitav. Näiteks Mart, kes ei ole tõesti mina, olen kirjutanud täna hommikul kell seitse 50 kuuseidru inimene ärkas hommikul üles kell seitse, 56 ja kirjutas nõnda. 20 aasta pärast kuuluvad ellu Tänud jõukudesse, mis rüüstavad ja võistlevad alles jäänud ressursside pärast. Kõik vanad on surnud, inimeste maksimaalne eluiga on tsirka 40 50 aastat. Maailma rahvastik on vähenenud, sulgudes nälg, sõjad, circa 30 kuni 50 protsenti, see on siis, kui mitu inimest maailmas elab, see on, ütleme suurusjärk on niisugune neli miljardit, neli miljardit umbes ja nii, et juba 2031 siis toimub totaalne ellujäämise sõda ja aga veel minut varem on ärganud siis homonkulus, kes on kirjutanud juba seitse, 55, on ta kirjutanud ja kommentaariks siis meie ekspertidele Hardo Aasmäe, Linnar Viigilett. Loll jutt. 20 aasta pärast on maailm nii saastatud, kuna ta on teinud inimesed nii metsikuks, ainult kiunume. Metsikust metsikustumisest rääkisime me ju isegi, et on palju metsa, tekivad juurde, aga jah, et kas siis inimene muutub selliseks õelaks loomaks? No raske öelda, kas me ainult kiunume tahaks loota, et mitte, siis on. Ma vaatan kohe, mis siin veel on öelda, et no täpselt niimoodi ongi, et, et kui nafta saab otsa, kust kohast üldse tuleb energia, küsib Bender siis pangandusele, kui sellisele tõmmatakse kriips peale juba lähiaegadel, sest tõesti 2011 ja ütleme ka need eelmised aastad on maailm majanduses on nüüd jällegi väga sellised jõhkrad aastad, ilmselt 2031. aastal saab seda ajaloo õpikutest lugeda, mis siin toimunud maailmas on ja kuidas praegu me oleme mõtteliselt selle lävel. Elades siis oktoobrikuus 2011, et kas kreeka kui riik läheb pankrotti või mitte, kas ta visatakse välja teiste Euroopa riikide hulgast või mitte, nii et see kõik paistab ja me tõesti ei tea, võib-olla ilmselt on näiteks tõde selge juba, noh, ma ei tea, paari aasta jooksul, mis siis Kreekast lõppude lõpuks saab ja, ja pangandusest rääkimata, sest et ilmselgelt on olnud seda mulli õhku nii palju seal sees ja see raha anduse ajamine ei ole põhinenud enam mitte siis kullal ega olemasoleval rahal, vaid on toimunud suur bluffimine ja õhk on siin kohe rohkem veel kui väljas, ütleme nii, et kui tahad õhku head hingata, siis tuleb tänapäeval minna panka ka tõmmata kopsud õhku täis tulnud, kas on õhk sees? Et õues on veel mid, heitgaasid ja asjad, aga pangad on selline puhas hea õhk? Igatahes meie eelmise saate eksperdid ütlesid küll seda, et, et panka sa ilmselt nagu tulevikus 20 aasta pärast minna ei saa, sellepärast et seal pole lihtsalt mingit mõtet, kuna panka kui sellist kontorit, kus sind ootab keegi mingisugune teenindaja, kellega sa kohtud, et seda ei ole lihtsalt enam vaja, kuna kõik pangad toimivad ainult siis võrgutasandil. Ja, aga siiski nad üldiselt arvasid, et pangad on olemas samasugused mõjukad nagu täna ja nii edasi. Millal meie peaminister Andrus Ansip lubas, et me sinna ja Euroopa viie rikkama riigi hulka jõuame jälises eelmistel valimistel aastal 2007 ja ta lubas mitme aastaga 15 aastaga 2007 pluss 15 on 2022 ehk siis 11 aastat 10 10 10 11 ja siis on Eesti viie Euroopa rikkama riigi hulgas ja Andrus Ansipit. Me tervitame järgmise lauluga seal ansambel Köök, nüüd siis mittekook ja lugu on Andrusel tagasitulek. Kus sa peidad end? Vana klassivend. Andrus kus sa peidad end Ansambel Köök ja lugu Andruse tagasitulek raadio kahes saadet tagasi tulevikku. Ja korraks tagasi mineviku 303 nädalat, ehk siis kolm nädalat tagasi ilmus Maalehes põnev intervjuu Eesti konjunktuuriinstituudi juhi Marje Josingu ka mis puudutas siis meie toitu, toitu, toiduhindu toidud ja muuhulgas ka siis toidu tulevikku ja Marje Josingu selline kuidagi kandev tulevikku suunatud mõte oli siis ikkagi selline, et toidupuudus ikkagi maailmas järjest süveneb seoses inimeste hulga kasvuga seoses sellega, et kohti, kus toitu kasvatada ei lisandu märkimisväärselt või lisandub vähe ja ja rajal toimub siis teatud riikides väga suur toidu raiskamine, seda jääb hästi palju üle. Ning samal ajal on mingites kohtades siis väga suur toidupuudus, kusjuures see on huvitav, et vaata näiteks, kui meie üles kasvasime lükka ümber või, või kinnita 30 aastat tagasi, siis meil oli ikkagi selline komme, kodused tuli taldrik tühjaks süüa ja oli niimoodi nagu raudreegel, et taldrik pidi olema tühi. Ei tohtinud jätta toitu järgist sellel samal põhjusel, et muidu oleks toidu raiskamine. Aga ma ei tea, nagu tänapäeval niimoodi ringi vaadata, siis tundub küll, et sellest on kuidagi nii ära kaugenetud, visatakse kohe rõõmuga ära ja öeldakse pigem, et kui sa ei soovi, siis ei pea lõpuni sööma ja ei pea ära sööma ja nii edasi ja visatakse ära ka ikkagi otseselt asju, mis lihtsalt on ülejäänud, mida pole kasutatudki. Ja siis veel selle lapsepõlvereegli juurde, siis ma tean, näiteks üks sõbranna rääkis mulle ükskord, et tema peres oli siis selline reegel, et kui ta jõudnud ise ära süüdista, võiks tõsta isa taldrikusse. Et lisada siis tegelikult ei ole õnnelik isa rohkem head süüa, mida kindlasti valmistanud tol ajal ka ema ja ka see on tänapäeval muutunud müüte supermarketi supermarket või siis teeb igaüks ise, aga küsimus jääbki õhku, et aastal 2031 huvitav, kas keskmises Eesti peres on endiselt au sees see reegel, et taldrik tuleb süüa tühjaks toitu ei raisata, optimeeritakse, ostetakse juba praegu aastal 2011, kui on majanduslikult läinud raskeks inimestel, siis ma olen aru saanud, et on kasvanud tihedam poes käimine. Et kui vanasti oli kombeks see, et noh, eriti Ameerikast oleme näinud ja teame, et käiakse nädalas kord poes, sa sõidad sealt välja mingist seitsme, kaheksa ostukäru kah natuke liialdasin, praegu aga võin sõidadki välja, meeletult suure ostukäruga sisuliselt loopinud ja otseses mõttes loopinud toitu, sest et puudubki selline respekt toidu vastu, kui poes ringi vaatad, et inimene, aseta ase, asetad ja Nad, annad talle suud enne kirglikult ja siis sellesse liialdusi telesina. Aga see on natukene veider loopida leiba ja vorsti sellesse kärusse, ma saan aru, siin on rõve küünitada sinna sisse, aga see näeb veel rõvedam välja loopida ja siis võtad sealt välja loobid kassalindile mõned asjad muidugi lähevad loopides paremaks nagu näiteks kanamunad. Jah, ja siis võib-olla ka mingi kokteil, mida sa peadki streikima enesele väljavalamist, aga, aga huvitav jah, et kas 2031 tuleb meil siis nii-öelda selline täpne ja eetiline ja esteetiline sealhulgas toitumine tagasi või jätkub selle raiskamine igal juhul. Marje Josing ütles siinsamas intervjuus, et praegu, hetkel niipalju kui maailmas on toituga puudu täpselt sama palju, visatakse seda ka ära. Ja see on üks asi, et kui lähed näiteks Pariisis restorani, kantakse sulle ette selline hiiglaslik ports, mida pole lootustki ära süüa, sellest jätkuks minule minu koerale ja veel kolmele koerale selle ja siis ta ütleb, et see nüüd on üks asi, mis mis kindlasti hakkab majandussurutise tingimustes muutuma ja ongi juba hakanud muutuma, et toitlustus on kaotamas oma selles mõttes oma turuosa oru osa turuosa Euroopas, et niivõrd palju inimesed enam ei osta, ei osteta üle ja ja ei raisata toitu nii elementaarselt ja mõnekümne aasta lõikes. See peab kindlasti muutuma palju rohkem. Muide, kui keegi tahab öelda sõna sekka, siis meil on avatud telefon kuus kolmiks kaks null null null kuus kolmeks kaks null null null täiesti avatud liin ja kui te helistate meile, siis arvestage, et te lähete ka tulevikku, sest et see saade läheb kordusesse aastal 2031, nii et on võimalik oma jäädvustada igaveseks ajalukku ja järeldusele Talle põlvedele. Ja ma nüüd lõpetan siis Marje Josingu jutuga, mis ütleb seda, et et veepuudus saab kindlasti kõige suuremaks probleemiks aastakümnete pärast. Lõuna-Euroopas on juba näha, kui palju veepuudus toiduainete tootmist takistab. Tulevikumaailm ei saa toituda samamoodi kui meie praegu, kõik peavad tulevikus oma toitumisharjumusi muutma. Suured poed kaovad tulevikus arvatavasti üldse ära. Liha saab luksuskaubaks ja toit muutub tervikuna strateegiliseks kaubaks, mille pärast siis võideldakse. Pere, kellega me räägime. Tere, kas ma olen tulevikus, sa oled täiesti tulevik. Tere tulemast tulevikule. Ära palun. Poeg, mine käi isa haual ära, palun ütles siis mees sõnum tulevikku, see on täiesti paslik kohta anda edasi ka siis, kuidas öelda tasustamata reklaami tervikuna, tervitusi tulevastele põlvkondadele, aga miks ta poeg, huvitav siis nagu selline ise ei lähe täpselt, ise ei lähe halvasti kasvatatud poeg, aga ühesõnaga, lisaks on veel aega kasvatada. Ühesõnaga, Marje Josingu mõte on siis selles, et liha saab luksuskaubaks toit, mida eestlased on väga hinnanud, mis ei puudu meie laualt isegi palaval suvepäeval. Me läheme ja grillime liha, teeme šašlõkki ja paneme ikka korralikult endale liha, ajame sisse, nii et ühesõnaga seda võib-olla tulevikus ei juhtugi, ma arvan, koguneme tulevikus siis Marje Josingu loogika põhiselt kokku ja siis vaatame vanu, juba kulunud luitunud fotosid lihast. Meenutame, olid ajad, oli liha. Selline kütteaastast 2011 teile sinna aastasse 2031 ansambel plink üks, kaheksa, kaks ja balaneni up ool näit ja v foorumisse R2 punkt ee kaldkriips. Tagasi tulevikku on tulnud üks asjalik sissekanne heasen vihjener nimega Hannesel, kes on kirjutanud, et vihowd selleks lisaks õnnestub ristata geenimanipulatsioonide teel äädikakärbes ja kana. Tulemuseks on priske putukas, kes toitub käärima läinud prügist, kasvab suureks tundide jooksul ja paljuneb väga kiiresti. Tema liha on kõrge kalorsusega ja maitseb nagu kanamaailma. Nälja Nad aitavad leevendada tirtsu parvede farmid, kus tirtsudest pressitakse krõbedaid kuivikuid. Nagu näkileivad. Vastavate pulbritena saab sellisele toidule ükskõik millise maitse anda. Head isu. Et ühesõnaga tema seisukoht on, et me hakkame sööma hoopis mõnes mõttes teistsugust toitu. Kas uusi asju hakkame sööma ja, aga me täna rääkisime ka Imre Sooäärega juba telefoni teel, kes viibib hetkel välismaal, ei saanud kahjuks stuudiosse tulla ja Imre on selles mõttes tähelepanu väärne tegelane, et temal on üks väga kihvt restoran. Aeg-ajalt on tal on isegi mitu mandri peal ja saare peal, aga me räägime Pädaste mõisa restoranis Alexander, mis on valitud nüüd kahel viimasel aastal Eesti parimaks restoraniks ja arvab Imre, milline on meie söögilaud siis aastal 2031. Must rukkileib on täna aastal 2031 endiselt meie laual samuti ka nagu seapraadi ja hapukapsast, sööme isukalt 2031. Küllaga algsed toiduained ise on muutunud, näiteks rukis, millest me oma leiva teeme, ei ole ilmselt enam see vana hea levinud eesti rukkisort, piss, geneetiliselt muundatud rukis jäävad isad ja ongi nüüd, mis need geneetiliselt muundatud toiduained, mis aastaks 2031 on ütleks muutunud massiliseks, kuidas meie organismi aastakümnete perspektiivis tegelikult mõjutavad. Et kui sind tsiteerib ta kasvõi Hiina vanasõna, et me oleme, mida me sööme, siis kui mitmed generatsioonid järjest kasutame neid geneetiliselt muundatud toite, siis kuidas meie enda geenivaramule mõjub, seda ei teadnud ju tegelikult me aastal 2011 keegi ja see ongi pikaajalise protsessi asi tulemas, mis, mis neist kui inimestest eestlastest saab väga ka teistest inimestest üle maailma. Niimoodi kõneleb riigikogu liige aastal 2011 Imre Sooäär, kes on toitlustusega siis väga lähedalt ja teravalt seotud ja kui nüüd omakorda parafraseerida seda Hiina vanasõna oled see, mida sa sööd, siis kuidas see nüüd täpselt oleks selle Hannese sissekande põhjal, et me oleme see, mis, mis me sööme, Hannes, kes täna on ikkagi selline normaalne normaalne, selline segu toiduainetest, mida me kõik armastame ja sööda, ilmselt ma eeldan. Aastal 2031 on Hannesest saanud kokku pressitud rohutirts või siis geneetiliselt muundatud putukas ja kiit putukas. Ma ei tea, aga olete 11, see, mida sa praegu ütlesid, see kõlab jõledalt. Aga võib-olla aastal 2031, see kõlab eriti lahedalt, võib-olla putukad on kuidagi kiftid. Ilmselt ongi nagu mõnusad k s ja niuksed nagu nunnud ja isuäratav, vaata praegu ikkagi, kui sa tarbid lehma või lammast, lehm ja lammas on mõlemad nunnud prisked lupsikud, toredad neist tehakse, pannakse selliste nukra silmavaatega fotosid, pannakse näiteks reklaamidele. Kutsuksin tarbima šokolaadi, mis aastal 2011 praegu on just käimas kampaania, kus tarbijakampaania, kus on võimalik seal kuidagi osalevad, siis nad võivad saada endale vist vasika. Ja see narmas seal saada vasid, võid endale saada vasika ja kus on loomakaitsjate silmad, lähevad, on juba märganud, seda juba juba juba on nad läinud närvi, aga see selleks. Aga ei, ma mõtlen, et ka näiteks šokolaadi reklaamib ju lehma. Kuigi ma ei ole kindel, et Milka šokolaadi palju piima järele on, aga vähemalt lehm on kutsutud šokolaadi reklaamima, tühi lehm on värvitud lillaks ja tema peale kirjutatud Milka. Ühte ma ennustan aastal 2031 on Milka šokolaadi alles. Väga tublilt ja julgelt selliseid selgeid seisukohti siin võtta. Aga küsimus ongi ikkagi nüüd selles, et kas ikkagi selle Milka šokolaadi kõrval on ta olemas ikkagi selline massiivne, tugev kuidagi nagu prussakas šokolaad mis on populaarsem läbi murdnud, mis meeldib inimestel rohkem prussakapiimast näiteks issand ta lähede, eks ole oma sinna farmi lüpsma prussaka, õigemini ilmselt on siis juba prussakad nii arenenud. Nad on ühendatud Rudegi robotitega, prussakad lüpsavad ise prussakaid aastal 2031 ja pakuvad meile seda prussakapiima. Umbes nii. Ta on 2011 ja niimoodi kõlab Emmas Nation-nimeline tütarlaps Emmases ise, kellel on teatav fantaasia, mida ta meiega praegu jagas ja tema on pärit Šotimaalt enim purist. Huvitav, kas Edimburi linna võiks soovitada minna aastal 2031, sest aastal 2011 soovitaksin rangelt minna Edimburi linna, kuna tegu on ühe kõige kaunima ja ajalooliselt ilusama sõna otseses mõttes ilusama linnaga üldse Euroopas? Aga huvitav, kas 2031 kuidagi on lätlased nihkunud mujale ja see turg on alles sellisena, nagu me teame? Nad käisid hiljuti siis, milliseid tendentse märkasid? Märkasin küll seda, et ta on alles ja, ja kõik see suur loss ja kõik see ilus vanalinn ja ja natukene uuem vanalinn ja kõik sõlmik alles, jah. Usun, et on alles ja küsimus on ka selles, et kas näiteks šoti viskikultuur on sellisena ja alles nagu ta on aastal 2011, kui ütleme iiri viskit, aga eriti šoti viskit on selliseid üle maailma sellised eraldi kohe märksõna Skatš. Ja tundub, kas see see asi 20 aastaga muutub või mitte. Sina, vana parmu, farmaatsia ja alkohooliku Narvas. Jää. Aga küllap järgmised asjad, mis on ikkagi 200 aastat kestnud suure tõenäosusega kestavad 20 aastat veel ja asjad, mis on kestnud võib-olla ainult 10 aastat need nagu igasugused priiserid ja, ja ehtis niiseride, misiganes jooga, joome siin kuulerid, kuulerid ja, ja mis iganes, sellised asjad, vaat ma arvan, et need räägi talle, solk jah, vaata nüüd, solvata siin mõnda alkoholitootjatega, noh, eks ta natuke selline on nii head sõbrad, aga rääkige teie meile, milline on aasta 2031 toidulaud teie meelest, et kui palju erinev aasta 2031, et toit, mida me sööme sellest, mida me sööme täna aastal 2011 ja seda saab rääkida meile päris mitmest kanalist, üks neist on meie saate foorum raadio kahe koduleheküljel ja teine on siis meie telefon kuus, kolm, üks kaks null null null mida me sööme aastal 2031 ja kui palju see erineb sellest, mida me täna sööme. Huvitav, milliseid tundeid? Tekitab see laul aastal 2031. Aastal 2011 tekitab see laul hea meeleolu seal imena sarin vääna Mehhiko lauljatar lauluga Renter raadioeetris saates tagasi tulevikku ja nüüd räägime toidust ja inimesest, kes seda toitu tarbib aastal 2031, meie telefon kuus kolmeks kaks null null kuus kolm üks kaks null null andke teada, mida me sööme teisiti 20 aasta pärast, kui praegu pere, kellega räägime. Tere, Urmas, olen väga meeldiv. Urmas. Ma arvan, et isegi kaugemal tulevikus väljainimene ja mida ta sööb, tähendab inimesel käsi ollagi praktiliselt hakkavad kuskilt õlgade juurest ühelgi lahtistel, mitte midagi pole vaja teha, kõik masinad teevad tema eest ära ja kõik, mis seal hästi hästi pisikesed jalad. Sest noh igal pool on, transpordisüsteem on, ta pole vajagi, ainult häälkäsklusega ütleb, et auto või mingi asi siia ja kõik viib kohale ja kõik hästi-hästi, pisikene kõht tühi või ei ole vaja endal liha ega midagi sisse ajada, paneb pildikesi, endal suu põsk hommikul kõik päeva toiduvajadus rahuldatud, aga selle eest on hästi suur pea. Siis ta peab kogu aeg mõtlema, kust kuradi kohast pildikesi saada. Eriti ilusal kehal selline sinu ühesõnaga kui nüüd summeerida Urmas, mida sa rääkisid, on see, et inimene kängu füüsiliselt totaalselt Arvata võib, sest kõik siin läheb teatri liigratsionaalseks. Kui veel olla saab. Kas sa ise oled maamees või linnamees? Vaevalt et elad ikkagi sellist, ütleme, kontoriroti elu või, või oled sa ikka selline näpud mullas, mees? Ei, ma olen maaler, tan maalerdada. Et sina vähemalt ei kängu selles mõttes, et sul on ikkagi seisev töö, sa annad kätele tööd ja värki, ühesõnaga sinu füüsis on ikkagi täiesti praegu selline, nagu nagu Charles Dickens kirjutas või seis, piir tähendab, kuskil jõusaalis käin, ma ei tea, sellepärast, ja no näed, ja siis sa oled üsna veendunud, et sa vaatad lihtsalt kõrvalt oma lapsi, kes istuvad päev läbi arvutis ja mõtled. Ja kuhu see keha niimoodi areneb. Selge, selge ja toiduks sa ütlesid tabletikest suhu pistma, et, et mis, mis tabletis olla võib siis. Noh, kas on kõik kalorid sees, et tal midagi muud pole vaja seal? Väga huvitav, selge aitäh sulle, Urmas, tere, kelle ai ja nüüd juhtus see, et meil kukkus inimene liinilt ära, vabandame, aga saatoristasid uuesti. Kuus, kolm, üks, kaks, null, neli null ja vaielge vastu või kiitke takka, kuidas 31. aastal raadios kuidagi liinid toimima saadakse ja ma ei ole päris kindel, muide see ikkagi õnnestub. Sest et noh, tundub ikkagi, et siin on mingisugune inimfaktor vahel ja nii edasi ja kas see kõik ikka on nii täpne, kuidas käib aastal 2031 raadiosse helistamine. Huvitav, kas on alles telefoninumber? Kuus kolmiks kaks, null null. Ma ei ole päris kindel pere kellega räägime. Väga meeldiv, anna. Millest inimene toitub 20 aasta pärast? Ma võin oletada, et mina, mina tahaksin 20 aasta pärast süüa. Ja mina tahaksin siia ikka kõike head ja paremat. Ehk kõike seda, mis on praegu, see on, aga siis ma võiks seda kasvatada oma aias näiteks oma aias kasvatatud tomatil, ma kujutan ette, on hoopis teine maitse kui aiandi tomatil. Ilmselt on sul õigus, see aga selles mõttes, et kõike sa ei saa ju oma aias kasvatada näiteks neidsamu prussakaid, millest me hakkame valke saama tulevikus. No aga tegelikult, Mart, kas sina tahaksid prussakaid süüa? Ma võin öelda, et ma võin sulle jätk, kui jätta kõrvale nüüd teised inimesed, kelle eest ma ei saa kõneleda, siis marti tundes ma võin arvata, mulle tundub, et ta tahab kogu aeg natuke neid prussakaid eetrici väljendusid, need prussakad tänapäeval näevad, väljuvad nii jälgid. Tere. Välja nii jälgid, ma ei kujuta ette, kuidas tulevikus prussakaid ja mõtled mõnuga, et seesama teema, mis ma just natuke aega tagasi rääkisin, et lehm ja lammas on nunnud, panen nõus neid sööma oja nõus sööma asju, mis näeb välja õudne ja mis on pigem õudusfilmist tuttav selline noh nagu olend. No ma ei tea, mulle peaks mingi väga tõsise ajupesu tegema, et, et ma tahaksin prussakad või võib-olla tõesti midagi muud, lihtsalt ei olegi siia, et kivid ja prussakad. Et noh, sellisel juhul ma olen nõus prussakaid sööma, aga ma arvan, et ma hakkan enne kartulit ise kasvata, kui et mingeid prussakaid sööma. Ja ja oled sa, kas sa praegu lähed maanaine või linnanaine? Ma olen täiesti linna naine ja mul on täiesti ideaalunelm sellest, kuidas mul võiks olla maakodu ja siis magasvataksele kõiki asju. Linna sa oled proovinud potipõllundus teha ka? Ja mitte midagi kassa siiamaani veel. No näete, ühesõnaga aastal 2011 ei ole üldse nii lihtne linnas ise midagi kasvatada. 2031. Kui nanoosakestega näiteks on õhk puhtaks tehtud, siis kasvab siin kõik veel paremini kui maalgi, nii et ei tea, milliseks ka Tallinn Tallinna areneb aastal 2031, anna suur aitäh helistamast ilusat päeva ja näed, inimene usub, et hakkab ise toitu endale koguma ja mõnes mõttes ju pärast juttu rääkis ka Imre Sooäär meile Eesti parima restorani, siis omanike ta rääkis sellest, et need näiteks juba tema restoranis praegu on väga suures hinnas see, et käidakse igal hommikul aasas aasal ja metsas. Kui näiteks aastal 2011 oli Pädaste mõisa restoran Alexander esimene Eestis, mille koka käisid iga päev metsas mitte ainult teeni varjulehti, vaid ka juurikaid, pungija liblesid korjamas, millest igal õhtul siis Pädaste tipprestoraniroad, ütleme siis see trend muutus sajandi teisel kümnendil, ma arvan, palju laiemaks ja tegelikult laiemalt kogu Skandinaavias liidriks ilm ilmselt veel üsna mitmed aastad. 2010 kuni 15 oli Nooma restoran Kopenhaagenis, mis siis aastal 2011 oli tunnistatud Ta maailma parimaks restoraniks restoraniks ja see tõi kaasa omakorda aga Põhjala köögirevolutsiooni tegelikult kogu maailmas, kuni selleni välja, et memmed hakkasid Tallinna keskturul kõiki neid metsadest Aadadelt niitudel kasvanud looduslikke taimi müüma ja neid hakati eksportima Eestis kasvõi Hiinani Jaapanini välja. Väga huvitav perspektiiv, et ühesõnaga meie oma memmed korjavad meie oma saadusi metsalt ja turustavad neid siis Hiina Jaapanisse, jumal teab kuhu veel aastal 2031. Väga tore mõte ja kõik, mis metsas süüa sünnib, süüakse ka ära väga toimetades ja lähen metsa ja saad kõhu täis ja meie telefon kuus kolmeks kaks null null null halu, kellega räägime. Väga meeldiv, Rivo, mis siis aastal 2031 toidulaual uudist. Ma arvan, et äkki ongi see teooria rohkem, peab paika, et prussakad ja tarakanid lähevad käiku. Et kunagi maailmas on nii palju inimesi jätkugi kellelegi süüa, et püüakski kõik elada, aga põhimõtteliselt nemad ei topi seerumist. Naisterahvas ütles, et ta kodus nuusutada ise oma aiast, tomateid, asju äkki sellelt salakaubaks. Salaja kasvatab tomateid, et keegi ei näe Ütle ütle seda, kas sa vähemalt noh, nii ka nii palju rahustab mind maha, et see prussakate söömise piir jääb kuhugile läti juurde, et me sööme ikkagi lehma edasi. Põhimõtteliselt, ega ei tea vaata kui salakaupleht pärast seda varjata. Keegi teeb muu kodus valetad, et teed ise öösiti lehmahääli või varahommikuti. Ei, aga no kusjuures, tegelikult nüüd, ega see pole üldse nagu ebareaalne, selles mõttes võib vaadata, tänapäeval juba pannakse kommid ja siis see ka Saksamaal mingeid prussakaid ja igast muid selliseid, milline oli mingi šokolaadi sees, on seal kunagi näidati mingi sellises saates et päris positiivne ja lapsed kõik söövad nagu oo, jama, osta mulle mingeid lustaka kommile, normaalne. Kas sa ise oled muide prussakaid söönud reisi peal või, või? Ega ma ei ole selliseid asju, ei tarbi. Piirdun kala ja kanaga, siga läheb ka päris normaalselt dual plõgin näol. Välja arvatud mõni sääsk, mis ilmselt suusatab. Sääski sääski raudselt inimene sööb öö jooksul kalad pidavat tite minema päris palju putukaid öö jooksul. Ära alka, kuule, ma ei julgenud magamagi jääda. Eiei jumala jumala kindel asi ja keegi hetkel rääkis, et päris kindel, et mingi 100 putukat vähemalt inimene mingi ööpäeva jooksul ära isegi tähele ei pane, seda. Hea teada, kuule. Mine, mine nüüd, mine teistele jahimaadele. Tõesti, aitäh helistamast loo, kellega räägime. Tere. Väga meeldiv. Kätlin 2031, mida me sööme teisiti? Mina olen eelmise naisterahvaga täitsa nõus, et mina eelmine aasta kolisin vaputa platsi äärest äramaale ja kasvatasin oma tomati, tomatit oma kartuleid ja kurke ja kõikvõimalikku kraami juba, et ma arvan, et tegelikult läheb võib-olla tagasi natukene selle isemajandamise peale. Samas ma loodan, et seda GM moodulit, seda nagu jääb vähemaks, aga ei välista mingid energiapastasid ja selliseid asju. Et sa arvad, et inimene läheb ühesõnaga oma isikliku põllunduse juurde lihtsalt tagasi? Eestimaal nii palju maad, kaevake mul Cap pool krunti veel kaevama. Aga kas sa julgustad täna veel oma elule suunda, valivaid inimesi sedasama tegema, kuidas su saak oli? Arvestades seda, et ma nagu esimest korda niimoodi kartuleid kasvatasin, siis mina jäin rahule. Et ühtegi tomatit, kurki, aga kartulitega, sibulat ma küll ei ostnud suvi kuskilt turult ega kuskilt mujalt. Aga ütlen veel seda kavata, räägitakse, et kui sa sööd sellist looduslähedast toitu kuidagi, tervis on parem ja meeleolu ja kõik on paremaid, tundsite siis ka kuidagi nohu, ei tulnud Küllija või midagi. Minu meelest on juba see juba stressi leevendav, kui sul seal natukene toimetad seal aias. Et juba see annab energiat, et kõik ütlesid mulle, et oi, sa oled nii päevitunud, kus rannas vedelemas käima oma kartulivaeva vao vahel vedeles. Aga kuidas sa tunned peale seda ühte sellist eksootilist kogemust, kas aga 20 aastat viitsiksid seda iga suvi teha? Minu meelest vähemalt mina tunnen, et minul on see ürgne eestlase instinkt küll sees, et kevadel oleks vaja nagu näpud kuskilt mulda toppida. Kätlin suur aitäh sulle selle julgustava kõne eest, ilusat päeva ja ilusat elu sulle sinna maa kohta kohe-kohe ansambel electric blankett ilmselt tulevikus täiesti tavaline asi, ehk siis elektriline tekk ja kuulame seejärel uudiseid ning siis on meil juba külas tänased spetsialistid Marek Strandberg ja Ruve Šank ja me räägime toidust aastal 2031. Mul on suur au kutsuda teisse hädasi. Tudengid. On aastast 2031. 1031 ja raadioeetrisse on külla kutsutud Ruve Šank, kes on Eesti esindaja maailma ja toidu ja põllumajandusorganisatsiooni juures. Tere, tere ja Marek Strandberg, kes on keskkonnavisionäär, endine riigikogu liige, ettevõtja ja mida kõike veel, tere, tervist. Ja endiselt on stuudios saatejuhid Erik Moora ja Mart Normet ning me räägime toidust aastal 2031 ja kui me nüüd kujutame ette, et me oleme kodus aastal 2031 ja oleme saanud endale ette siis taldrikutäie toitu, siis kas seal taldrikul, see toit on samasugune nagu aastal 2011 või on ka teistsugune Marek? 20 aastaga? Palju ei muutu aga võib oletada, et ega ei toimu olulisi muutusi äkilisi ka demograafilistest protsessidest ehk tegelikult nagu sellise loomse valgu Triis ilmselt on maailma jõudnud ja ma ei kujuta ette, kas ta on jõudnud Eestisse on täna juba 75 protsenti maailma põllumajanduse taimekasvatuse pinnast on tegelikult sel ajal toita loomi. Et kui elustandard paraneb, kõik tahavad süüa loomset valku, siis seda lihtsalt ei jätku. Mina olen veendunud, et aastal 2031 on ka juba eestlaste toidulaual putuka pärit oluline valk. Kas nüüd seda otseelukate näol või siis töödeldud kujul, noh, nii nagu me täna sööme vorsti, mille sees on, mida kõike veel ei oska mõelda, aga ma arvan, et selleks on möödapääsmatu vajadus. Kui me võtame veiseliha, siis ühe kilo toidu eest saab 100 grammi veiseliha ja 900 grammi sõnnikut, kui see loomast läbi ajada. Putukaga on täpselt vastupidine lugu. 900 grammi liha ja 100 grammi sõnnikut. Nii et põhjusi, miks, millest me võime täna rääkida, miks tõenäoliselt tähelda putuklise valgu osakaal meie laual kasvab? On märkimisväärne, seda ma ei usu, et muud kultuuridega õnnestub nüüd fotosünteesi niivõrd palju tõhustada, et sama põllupinna pealt õnnestub korjata rohkem saaki. Nii et need jäävad utoopia. Mis te arvate, kas taldriku peal olev toit on oleks äratuntav ka aastal 2011 2031 ütleme selle ära täna ja me näeme siis No mina vastuküsimus oleks, kust see taldrik on, ma? Romantiline õhtusöök laua ääres, nagu on noor Orbar, kohtub, naine on andnud endast parima ja teinud nagu tolle päeva sellise nagu parima toidud, mis ta on saanud, raha võib olla väga palju, pole tahtnud alla panna, taldrik on laual, kõrvale kahvel, nugasid muud riistad, mida on vaja selleks, et siiani imelikke asju, mis seal. Mina ostsin kõrvalepõike teha Itaaliasse, et me anname ilmselt vaadata, et olen oluliselt konservatiivsem kui visionäritsin. Ja, ja, ja tahaksin juhtida tähelepanu sellele, et Itaalia on üsna konservatiivselt söönud enam-vähem kogu aeg seda, mis, mis, mis nad on kogu aeg söönud. Ja päris huvitav on see, et, et praegu neil on müüdavast, on 60 protsenti on traditsiooniliste ja 20 protsenti on tüüpilist toitu ja nad söövad sedasama, prosutad sedasama Ellat, mida nad on söönud sajandeid ja siin 20 aastat ei ole väga pikk aeg. Ehk siis teie väide on, et tegelikult see taldrik näeb välja umbes samasugune. Mina väidaks pigem seda, aga liha kohta, et paar kommentaari hobuseliha, et ma olen siin kaaslaseks raamat, mis on OECD-FAO 10 aasta prognoos, et paljusid liha süüakse ja tegelikult suured muudatused on tegelikult arengumaades, et, et siin OECD maades väga suuri muudatusi ei roosita, kuigi need erinevused on päris suured, et numbreid on vist halb öelda siin, et 66 pealt 68 peale OECD maades läheb 10 aastaga noh siis 20 aastaga võiks prognoosida, et kuskile 71 peale võib-olla aga võib olla ka stagneeruks seal, aga, aga kus on siis kiloinimesi inimese kohta aastas jah, aga point on tegelikult nendes arengumaades, kus praegu on 25 kilo ainult ja mõnes maas näiteks Indias on seitse kilo inimese kohta. Et vot seal söövad juba seal putukaid praegu, jajah, vot seal tekib see putukaprobleem, nii et ma arvan, et meditsiin hirmutatakse praegu ilmaasjata. Seda ma ei tea, kas üldse ma nagu soovitan inimestel veidikene mõelda, et ma saan aru küll, et, et nägu putukasöömine tekitab esialgu õ vastust, et noh, me kõik kujutame ettekujutus ämblik või punk käib mööda ja vähemasti ei tekitada isu. Jajah, aga no kujutage ette seda lihtsalt mõtet, et teil jookseb mööda tuba ringi põrsas ja te peaksite ette kujutama ette haukate elusa looma küljest nagu kintsu küljest tüki ja mäluta, seda see tundub sama võigas, ehk küsimus on täna tänasel päeval ju ikkagi. Ega väga paljud inimesed ei osta endale koju potti keema, aga seapead eks ole, et, et kogu see ebameeldiv toiming, mis on ebaesteetiline ja tundub nagu võigas, see tehakse ära tapamajades ja lihakombinaatides ega sättikatega ei ole siis teistmoodi. Keegi ei arva, et nii-öelda moel nagu kõikvõimalikes nii-öelda Aime kanalites näidatakse ellujääjaid õgimas mingisugust satikate ütlemas, et kuidas ei tohi, söö siis te olete valgust ilma arvate siin kõrbes või seal vannis ei midagi sellist, ega me räägime ikkagi kultuurist ja juhin tähelepanu, et nii Euroopa Liit kui ka Hollandi kuningriik on panustamas just nimelt uuelaadse toidu arendamisse. Valgu tootmist seal päris korralikult ja põhjus on mitmeid. Kõige lihtsam põhjus minu meelest on see sigadega, on meil ühised haigused, veistega on meil ühised haigused, lindudega on meil ühiseid haigusi, putukatega ei ole. Ehk kui me räägime toiduohutusest kõige globaalsemalt, siis me tegelikult peaksime sööma geneetiliselt endast võimalikult kaugeid elukaid, kelle valk on väärtuslik, aga kellega ei ole meil erilisi riske ja ütleme, seatapp tundub ikkagi inimestele, ma arvan, kui nad peaksid seda vahetult ette kujutama ja Heljo söja lõbuks kujutabki, noh, kas või kord elus või, või vähemalt kellegi jutu järgi ikkagi võikam, kui näiteks ära küpsetada mõni rohutirts. Lube kas on reaalset maailma toiduprobleemide taustal tegeletakse uute valgutüüpide otsinguga või mõttega sellest, et peaks kuidagi arendama seda, et putukaid kasvatataks farmis aga meile keegi kuulajatest kirjutasite, on rohutirtsufarmid. Võimalik, et see nii on, sellega nii hästi kursis ei ole ka seoses ülemaailmse metsa aastaga. Et selle metsa nii-öelda multifunktsionaalse kasutuse juures on küll räägitud sellest, et metsas noh, ma arvan, me oleme kõik selle kokku puutunud, kuidas need valged, et seal see valk või need vaglad, mis seal on, et see on niuke valge ja see on peaaegu puhas valk. Et seda, seda tarvitada, soovitatakse tarvitada toiduks, aga noh, ma arvan, et eelkõige on, on see nende piirkondade teema, kus toitu on vähe, iga valdkonna arvel. Aga mis meil toidulaualt ära kaob aastaks 2031. See on palju keerukam küsimus, ma arvan, et tõenäoliselt see niisugune sünteetilise toidu ja, ja, ja naturaalse toidu ma enne kuulasin ka natuke, mis siin räägiti, et inimesed räägivad, et nad nii-öelda lähevad tagasi tagasi looduse juurde, hakkavad ise toitu kasvatama. Et tõenäoliselt see niisugune pöördumine sünteetiliselt toidult ära niisuguse loomuliku looduslähedase toidu juurde, mis praegu leiab aset. Et me läheme ju niisugust sümpaatia kasvu siin mahetoidu ja, ja, ja ja võitlus käib ju igasuguste niisuguste lisaainete vastu, mida sinna toidu toidu sisse pannakse. Et võib-olla seal sealkandis midagi Lähed tervislikumaks söögilaud saan ma õigesti aru. Ja mina kahtlustan küll, sest see viimase aja toidusse suhtumises, mis on kõige enam, milline muutus on toimunud, on, on see, et inimeste terviseteadlikkus on suurem, et see periood, kus lihtsalt oli vaja söönuks saada, et see periood on tegelikult läbi, et, et nüüd on vaja ikka vahepeal, et kus ainult oli vaja, kus see oli niisugune valdav või ainus põhjus millele toitu käsitleti, aga vahepeal on olnud niisugust nagu hedonistliku perioodi ja nüüd uuesti tuleb niisugust tervislikkusest hiljuti punane rist, avaldas need andmed, et maailmas on inimesi rohkem, kes, kes kannatavad valesti söömise all, kui, kui neid, kes kannatavad vähe söömise all. Kuulame, mida räägib Imre Sooäär umbes samal teemal, kes on siis Eesti kõige edukama restorani omanik. Tegelikult seesama liikumine, mis alguse sajandivahetusel slow food liikumisest nii-öelda siis vastukaaluks pääst voodile ja, ja see siis pakub seda originaalsete loodusliku, mida siis veel vähegi looduses on järgi jäänud ja see on kõrges hinnas. Aga ometi on sellega piisavalt tarbijaid, sest usun, et aastal 2031 hoolivad inimesed Eestis oma tervisest tegelikult rohkem ja nad söövad teadlikumalt, kui aastal 2011. Mis Marek sind naerma ajab? Loomulikult nad söövad tervislikumalt raha, tegelikult tahtsin öelda seda, et loodetavalt Eesti Raadio arhiiv on aastal 2031 olemas, kui ma olen 66 aastane vana mees ja ja võib-olla ette mängida sellesama asja, et ma arvan, et tegelikult see muutus, mis põllumajanduses toimub, on järsk ja äkiline. Nii nagu on väga paljud ühiskonnad kukkunud, mitte aeglaselt, on sajandeid söödud nii nagu koosnevat mainis, eks ole Itaaliasse. Et see kukkumine tuleb äkki see tuleb tegelikult selle pealt, et vee varud, et küsimus ei ole mitte ainult Itaalias, Hispaanias, Portugalis, Prantsusmaast, kus veevarud on ammendumas väga tõsiselt põllumajandus on tohutult v mahukas äri ja just nimelt äri, kusjuures nii-öelda taime kasv võimendatakse väetiste kemikaalide ka tohutult üles. Ja selline ökosüsteemi saab rikkalt kesta. Ehk ma arvan, et nii-öelda me näeme päris lähiajal seda, kuidas üht veidi vaikselt peale hiilivad kliimamuutused Pedja ammenduvad nagu põhjaveevarud, mida väga sageli kasutatakse just nimelt. Majanduses põhjustavad ikkagi järsu muutuse, kui mete oskame aimata ja siinkohal ma ikkagi arvan, et nägu hollandlased on ajaloo jooksul olnud ikkagi, kuidas mõtlen sunnitumalt nutikam rahvas kui näiteks nii-öelda inimesed, kes on elanud Itaalia aladel selles mõttes, et ega Rooma riik ju ka sellise hedonistliku ja, ja, ja õitsva toitumisega ühtäkki kaotas kogu oma oma alustala ja nende alustalade toetuv kaotamine, selline selline äkiline üleminek, et me ei kujuta, et aga, aga noh, see on nagu äkki peale tuleb vihm, millega ei ole. Ja mis alustel on siis näiteks? Tala on varud veevaru konkreetselt veest ma räägin, ma räägin muldade kurnatusest, ma räägin sellest, et tegelikult nii-öelda monokultuurse tootmise intensiivsus on nii suur, et selle mõju keskkonnale tuleb meile kätte nii kiiresti, et nii-öelda põllumajandustehnikat muutmine liigutab selle paratamatult selles suunas, et me hakkame rohkem kasutama mitmekesisemaid taimi, tõenäoliselt vähem seda lihavalku, mida, mida tuleb siis sigadest, veistest ja lammastest ja lindudest võib-olla ka kaladest ja rohkem seda, mida pakuvad mõlgutatud Ruve Šank. Kas, kas 20 aastaga on vesi otsas ja me läheb nii, nagu me kuulsime? Seda ma ei julge öelda, kas kas vesi otsas või ei ole, aga, aga vesi on kindlasti väga oluline, et, et ma arvan, et tänasel päeval ka ei mõtle selle peale, et meie päevane toiduvajaduse, meie päevase toiduvajaduse taga on kaks kuni kolm tonni vett. Täpselt täpselt, et see ei ole otseselt see vesi, mis seal sees on, aga, aga selles kogu selles tootmisahelas kulub. Olime 10 korda vannis käia iga kahe tunni. Ja maailma veevajadusest 70 protsenti läheb põllumajanduse peale, et umbes pool sellest on niisutus, et tegelikult see niisutusala on, on ka suurenenud ja kui, kui rääkida, et kus see toidu nisugune juurdekasv on, on tulnud, siis, siis noh, mingil perioodil oli see mehhaniseerimine, mis selle hüppe tegi, mingil perioodil oli väetamine, mingil perioodil ei taimekaitsemingil perioodil niisutus, et nüüd on panused tegelikult pandud sinna geneetika peale. Aga mis, mis meisse puutub, siis, siis tegelikult vett saab metsa oluliselt ökonoomsemalt kasutada, et kindlasti praegu on, on seal on tohutult laristamist selle veega ja selles mõttes see vesi läheb kindlasti kallimaks. Aastal 2031, minu põhiline prognoos on see, et toit on teilt kallim oluliselt. Et, et tõenäoliselt odava toiduperiood on läbi, aga. Vesi, see ei olnud otseselt saate teemaga, kas te arvate, et võib minna kohe nii kurjaks, et on ka esimesed sõjad ära peetud 2031 selle vee pärast, siis no kui me vaatame seda Isegi raha pärast on mõned eestlased valmis haarama nuiad ja minema minema minema Kreekasse. Et siis raha on tunduvalt väiksema elulise väärtusega kui vesi ja ma usun küll, et tülisid, konflikte, mis on seotud veega, mida me ei oska isegi ette kujutada, et me, me ei kujuta ette, mida võib tähendada v kriis näiteks Euroopa liidus, millist nii-öelda solidaarsust see võib meile tähendada, võib olla tähendab seda, et hakkavad tankerid käima ja öeldakse, et näete, te olete liitunud sellise solidaarsusleppega ja me hakkame, vaadake, teil on nii palju soid ja rabasid, mille me oleme kunagi 20. sajandi jooksul ära hävitanud, kuna meil on vaja olnud põllumajanduses, et me hakkame siit vett pumpama, et on nihukene ühiskokkuleppe ja et te peate koha v andma. Ehk ehk iseenesest nii-öelda see looduslik kooslus, milles eestlased täna elavad, on väga head tervise ja toidujulgeolekut tagab. Ja kui me vaatame seda, millisel moel nii-öelda mujal looduskooslused on hävinenud, millega on ka toidutootmise potentsiaal kehvenenud, siis iseenesest ma arvan, et see on viimane aeg nii-öelda püsti tõusta ja öelda, et stopp, et nägu, selline intensiivne majandamine, selline nii-öelda maasika kasvatamine ühes kohas ja selle lennukiga transportimine, kuhu iganes maailmas tuleks nagu lõpetada, enne kui asjad ebamugav. Ruve Šank ja laias laastus sellega tahaks nõus olla, aga ma mõne mõne muu asja kohta tahtsin öelda, et enne küsisite konfliktide kohta, et kui ma ei eksi, siis Ardo esmalt pärineb, pärineb see niisugune sõnapaar nagu verine vesi, et tegelikult paljud konfliktid mille, mille, mille olemust mis paistab meile välja lihtsalt mingisuguse sõjategevusena vaenutegevusele koha peal, et selle taga on võitlus toiduga seotud loodusressursside pärast, olgu see vesi, olgu see põllumaa, olgu need karjamaad või midagi sellist Aafrikas, ma arvan, neid näiteid ei peaks väga pikalt. Aga selle asja teine pool minu meelest on, on see, et näiteks Iisraelis, kus Iisraeli ümber tegelikult seal on ka väga palju veega seotud, see, see asi ja, ja sealt on pärit, et ju paar väga olulist niisugust uuendust, mida praegu kõik kasutavad, ma arvan, noh, vanemad inimesed, umbes selliseid, nagu mina mäletavad, kui mingeid veemõõtjaid kuskil ei olnud, aga Iisraelis veemõõtjad on absoluutselt iga toru peal, et kogu kastmine ja kõik, et seal on, seal on väga peenelt seda arvestatakse, sest seda ressurssi on lihtsalt väga vähe. Ja see on nii ära kasutatud, et Jordani jõe suudmes ei ole vahel piiskagi vett. Kuulame muusikat, ansambel on turja lapsed ja lennukid, ma usun, et aastal 2031 on olemas nii andurid, lapsed kui lennukid. Paide linnaansambel andur lapsed ja lennukeid, loo nimi me räägime toidust aastal 2031, külas on Marek Strandberg ja Ruve Šank ning meil siis varem on juba valmis salvestatud hetkel välismaal viibiva Imre Sooääreseisukohad aastast 2031. Raku liigub ka toiduainete tööstus loomulikult aastaks 2031 järjest suurema efektiivsuse ja kasumlikkuse suunas, mis tähendab seda, et nii palju kui võimalik, asendatakse paraku masstoodetes looduslikud komponendid sünteetilistega. Ja 2011, kui me mäletame, oli Selverites müügil juba nii-öelda lihavabad vorstid, millest liha maitse tekitati kunstlikult toormeks, oli peamiselt kondijahumass. Siis peab ütlema, et need kõik kunstlikud ained, mida aastal 2011 nimetati pidulikud E-aineteks muutusid ajapikku toidukeemia arenedes võiks öelda, järjest vähem tuntavamaks jaa, jaa, originaalidega looduslikele orginaalidele maitset sarnasemaks, nii maitse lõhna kui ka muude omaduste pooled poolest, kuna keemia arenes edasi. Ma arvan, et selles mõttes aastal 2031 petetakse inimese maitsemeeled kavalamalt ära, kui aastal 2001 üks 2011. Mis te arvate, kas me hakkame siis tõesti sööma rohkem keemiat? Pelgan, et mitte selles mõttes, et kui me vaatame laiemalt seda maailmapilti, siis kemikaalid on täna odavad, meedia toidu sisse topitakse enamjaolt sel põhjusel, et nafta ja gaas on odavad, millest on hea vorpida. Keemiatööstus moodustab fossiilsete ressursside tarbijast, noh, väga väike osa ka väikse osakaalu võrreldes näiteks kütusega kuhu läheb valdav osa naftat ja gaasi ja süttki. See, mis tulevik on põhimõtteliselt see kemikaal endid hakatakse tegema nii-öelda kõikvõimalikust bioloogilisest toorvast, tänaseks need nii-öelda protsessid on ka välja arendatud, mis tähendab seda, et nagu väga mõttetu teha nii-öelda maas kasvavast ollu, sest midagi, mida panna toidu sisse ja mis annaks toidule maitse ja oleks loomulik. Pigem ma arvan seda, et põllumajanduse tulevik ei ole ta niivõrd geenmuundatud organismid, kuivõrd põllumajanduse robotiseerimine, noh, täna on Eestis maailmas väga laialt pruukimisel kõikvõimalikud tarrobotid. Robotitest räime ka edasi, Ruve teie seisukoht selles osas rohetuleme kõik need E-aineid ja keemia, et praegu ju, kui perenaine läheb poodi või pereisa läheb poodi või isegi laps läheb poodi tegelikult teab, et kõik see eriti värviline, mis seal vastu paistab, et see tegelikult on kahjulik, halb ja puha, ehk siis, et kas 2031 on seda solki, seda sinist ja rohelist jama endiselt poes sama palju või on seda vähem? Ma tahaks kahte poolt vaadata, et ühelt poolt on see hinnasurve, et tegelikult noh, neid asju pannakse sinna hulka selleks, et kulusid minimeerida, säilitusaineid pannakse sellepärast, et toit halvaks ei läheks, et teda saaks kauem säilitada ja muid asju, näiteks nagu see liha siis võidan vorsti siis mitte lihapanemine või mingite ainete panemine, mille illustreeriv test oli hiljuti Eesti televisioonis. Et seal selgus küll sellest testist, et inimestele meeldis see vorst, kus kõige rohkem liha oli, kuigi nad arvasid valesti selle kohta, et kus tegelikult kõige rohkem liha oli, aga maitse mõttes oli neil, nad tabasid selle üsna kergesti ära, nii et sellepärast mina ei usu, et et miks peaks aastal 2031 inimesed tahtma, et see oleks sünteetiline, et maitse poolest nad tahaksid kindlasti, et oleks võimalikult naturaalne. Küsimus on rahas, ma arvan eelkõige, et, et kui prognoosida seda, et kas aastal 2031 on inimestel rohkem raha, et osta seda, mis on tõeliselt maitsev Jah, aga ühesõnaga kõik see e-ainete pealekasv ja, ja noh siis nii-öelda laboris toodetud toidud, et kas nende osakaal suureneb meie elus aastaks 2031 täna, kui me ikkagi pigem eelistame selgelt, eks ole, musta leiba ja ja filee ja pileedia ja vorsti, kuidas on liha? Ma just mõtlen seda, et tegelikult. Aga elu on Maal olnud üle kolme miljardi aasta ja tegelikult selle perioodi jooksul kõik need tasakaalumehhanismid erinevates ajastutest nii paika läinud. Et küll kujutades ette, kuhu kaugele võivad kõikvõimalikud bioreaktorid areneda siis ma arvan, et toidu kasvatamiseks ikkagi kõige paremini öelda reaktor on loomse või taimse organismi rakk. Ja, ja ma arvan, et nii see jääb ka ja see ongi nagu see koht, et küsimus on valdavalt selles, et kas toitu toodetakse tsentraalselt 2031. aastal või hajutatult ja minu nagu ettekujutuses nii-öelda hajutatud tootmise võimekus kasvab. 10 aastat on Iraagis ja Afganistanis inimesi tapetud pomme otsitud temineeritud ja seda on järjest rohkem ja rohkem teinud robot kahjuks kõikide inimeste tapmist kui nende tapmise vältimist. Robotite tehnoloogia, mis askeldavad maastikul ringi, suudavad ära tunda miine, ma ei tea, mida iganes noh, pidevalt areneb kogemus on see, et kui sõjatehnikas mingisugune asi on edukas olnud, siis küll see laia tarbesse ka läheb ja ma arvan, et esimene asi, mida me nägema hakkame lüpsirobotite kõrval on põlduharivat robotit, olgu siis kas peaaegu nagu kündes või muul moel maad harides, kas siis nii-öelda kahjulikke putukaid sealt taimede vahelt ära korjates või ka umbrohtu korjates. Mis on noh, juurviljakasvatamise puhul kõige keerukam asi, miks on juurvilja puhul nii-öelda kemikaalirisk ja kulud suured, on see, et see on umbrohutõrje, inimtööd ei jaksate teha, küll aga võib seda rahulikult teha. Päikesepaneelidega ennast laadib robot, mis võib põllu peal andes öelda sellele roboti ja maaomanikule kümneid tunde päevas vabu vaba aega, nii nagu on kogenud need, kes on endale lüpsiroboti farmi muretsenud. Turistidest saavad robotid, robotitest samad traktsaisa ristid ja ma arvan, et turist, kui ta Täna piisavalt tööd teeb ja kapitali kogub ja mõtleb, et milline võiks tema tulevik välja näha. Võib-olla 10 aasta pärast juba roboti oma. Anneli oti omanik ja, ja sellega tagada enda enda nii-öelda pere lähikondsete võib-olla kõigi nii-öelda sellise tulundusühistu kolleegide, kellega ühiselt toitu kasvatatakse, nagu heaolumaal ei ole üldse enam vastupidi. Aga küsimus on, milles, et kui me küsime, et miks linnas inimesed ennast vähem nii-öelda tööga koormavad, kui maal on see, et linnas on töö, mehhaniseeritum, et ega noh, olla maaomanik ja rügada nii-öelda sõrmaid sõnnikus 24 tundi ööpäevas on ebamugavam kui lasta masinal seda teha, et ega meil ongi nagu olukord see, et tavaettekujutuses see, milline on põllumajandus, vastab sellele, milline põllumajanduskeskajal mõned masinad on, sealjuures eks ole, tegelikult mehhaniseerimine või robotiseerimine moodsas mõttes peaks jõudma nagu kõikjale ja maaelu Eestis ongi võimalik ainult siis, kui sellega käib kaasas mingisugune tehnoloogiline arendus ja ma arvan, et 80 protsenti Eestis vajaminevast toidust on täiesti rahumeeli rikaste ja jõukate nii-öelda robotipidajate abil kasvatada. Võtame ka aastal 2031 nii rõve. Kas robotid vabastavad meid testitsiididest? Kas nad pestitsiidide vabastavad, seda ma päriselt ei usu, aga ma tahaks paljuski nõus olla eelkõnelejaga siin nendes küsimustes, et kust see läbimurre võib toimuda. Et, et ma tooks paar näidet siia, et me küll räägime praegu palju sellest, et milline toit on, vaid me räägime pigem sellest, et kuidas toit aastal 2031 valmib. Aga näiteks veel mõni aeg tagasi ei arvatud, et Eestis üldse roboteid oleks võimalik. Lüpsiroboteid oleks võimalik müüa, et vee me käisime siin põllumajandusministeeriumi delegatsiooniga Rootsis vaatamas neid esimesi roboteid ja siis öeldi, et see on Skandinaavia jaoks, et Eestis ei ole nendega mitte midagi teha. Viikingite robotid Eestisse ei kõlba ja nüüd on meil neid 100 tükki ja vara juba. Ja ma arvan ja ma arvan, et see see suureneb, et tõesti Läheb nagu selles suunas või, või klaasi kombainidega, täpselt sama lugu, et klaasitehases öeldi, et Eestis kunagi klaasitehase kombaini ei lähe. Liiga moodsate jalgsete. Sõitke Vabellarussidega edasi. Nüüd on peaaegu muud ei näegi, kui sõidate põldude vahel, et valdav on see, see. Inimene inimene kiindub masinasse ja et ega eestlane jätkuvalt kiindunud autosse, kuigi noh, ma ütlen, et ma üritan päriselt eeskuju näidata sellega, et Tallinna linnas päris suures raadiuses võib sõita ka jalgrattaga. Ei aita see mitte midagi, eeskuju ei nakku kahjuks. Aga ma arvan, et nii-öelda praktilise noh küsimus on lihtne, et kui kapitali raha hakkavad rohkem nagu hinda minema siis ja inimeste enda vaba aeg, töö ja tervis ka, ega see tervis ei tule sellest, kui me võtame näiteks tavapärase mahetaluniku või, või, või põllu, põllumajandustöötaja või põllu omaniku või kuidas neid iganes nimetatakse farmeriks. Ega tema tervis ei ole hea, vaatamata sellele, et ta kasvatab ise oma toidu, ta teeb enda, oma pereliikmete arvelt ikka meeletut tööd ja selle meeletu töö asemel võiks ta kasutada oma arvukust ja nuti ja massiline mahepõllumajandus ongi võimalik minu sügava veendumuse järgi ainult nii-öelda põllumajandus. Nii ärme räägime. Nüüd on meil tavalised asjad, kui me lähme põllule või metsakohtumisi seal ohtralt roboteid, kes meile toitu lööb kordamiseks, lihtsalt tahtsin öelda, et juurde kõik, selge, mis jah, palun. Et ma tahtsin kinni võtta sellest mõttest, et nupust oodatakse hajusalt või kontsentreeritult või suurelt või väikeselt ja võib-olla niisuguse vahe lükkena võib olla, kõlbaks siia see üks Berliini teadlaste uurimus selle kohta, et kui palju linnas toodetakse toita. Et seda, seda ma hea meelega võrdleks selle, selle suhkrutrahvi ja moosimoosimesside looga kus Lääne-Euroopas ei usutud, et neil inimesed kodus nii palju moosi keedavad ja ma arvan, tänaseni ei usu. Nende moosidega oli selline lugu, et, et tegelikult EKI siis tegi ühe uuringu põllumajandusministeeriumi tellimusel selle moosikeetmise kohta ja selgus, et inimesed keedavad nüüd rohkem moosi, aga vähem korraga tähendab, et vähem ühes koguses, nii et selles mõttes me läheme nagu tagasi, et see on nagu nagu, nagu hobi või et, et see on huvitav, et toitu teha väikeses koguses enda jaoks on huvitav. Mina kujutan ette, et see on tõusev trend, et aastal 2031 on neid inimesi rohkem, kes seda lõbu pärast endale teevad, sest toit on muutunud ju ja muutub üha enam niisuguseks põnevaks ka meelelahutusobjektiks, et ma ei arva, et neid tomateid peaks viskama üksteise pihta puruks. Nagu on ka niisugused meelelahutuslikud asjad toiduga seoses, aga, aga see, kui me niisugust toidu kõrgpilotaaži või nagu siin Imre Sooarest räägitud, et paremates restoranis on toit ka ilus, lisaks sellele, et ta on maitsev, et see on võib-olla. Põllumajandusroboteid on 2031 Eesti peredes kolmandik võrreldes lemmikloomaga. Aga küsida see veel ühe väga olulise asja kohta nimelt kuidas meie muld elab? Aastal 2003 kandiks rume muld elab, ma arvan kehvemini kui, kui praegu eriti kui midagi ette ette ei võeta, et huvitav on, on see, et niisugune see, see mulla märkamine on tulnud pisut hiljem, et kui ülemaailmne veepartnerlus tehti juba aastal 76 või kus kuskil niimoodi ütleme mõnikümmend aastat tagasi, ma võin aastaga siin natuke eksida. Aga mullapartnerluse tegemine on praegu käsil. Et, et on siiski seda, seda muret või hirmu on, on märgatud, et muld kaob füüsiliselt olgu siis lendumise või vesi, uhub ta ära ja, ja mu mullavõimekus kaob. Jah, siin on nagu väga selge ju, et ütleme, kui jälle erinevaid põllupidamismeetodeid ekstensiivse intensiivsust võrrelda ekstensiivse nagu mahepidamine, siis tegelikult sellise mahepidamise puhul on ainuüksi mullausside hulk hektaril võrreldav mingisuguse väiketraktori võimsusega, mis pidevalt seda mulda nii-öelda koos ja, ja õhutatud hoiab kolme veel muld aastal 2030 ja see sõltub otsustest, mida me järgneva kümnekonna aastaga teeme, see sõltub sellest, kas nii-öelda meid ahvatletakse veel intensiivsemalt, võib-olla ka mingisuguste nii-öelda põllumaa Nendes toetuste kasutamise tulemusena veel ägedamalt konkureerima nagu turgudel, kus tegelikult meie mulla paksus ei võimalda seda teha, ehk ütleme, meie jaoks kriitiline ongi ju mullakihi paksus huumuse paksus, Eestis on mingi kolmandik meetrit, mitte rohkem. Samas me oleme konkurentsis nii-öelda riikidega, kus on võib-olla 10 korda nii suur või viis korda nisu. Ja ses mõttes nii-öelda põllumajandustehnoloogia muutus on ülitähtis. Mis veel seotud see on, räägime veel jumalast. Ja mõnedes asjades mulda juba praegu ei ole. Et minu jaoks oli üllatus, mis ma nägin hiljuti, et näiteks itaalia maasikatest suur osa tuleb niisugustest küladest, mis on inimese kõrgusele või tähendab siia tööpinna kõrgusele tõstetud ja sealt voolab toitelahus läbi mingit mulda seal ei ole. Samasugune lugu on, ma kardan meie tomatitega, mis, mis Eestis siin kasvuhoonetesse. Juba meil kasvavad asjad, mis ei näegi mulda, ei näe selles selles mõttes seda või mida need robotid seal põllul siis teevad, kui meil ei ole mulda põllul jäi seisma, ongi mulda. Kui me roboteid õigel hetkel kasutusse ei võta, siis meil ei olegi mulda, kuna kogu nii-öelda intensiivne kasv viib süsiniku välja ja kui seda süsiniku mujalt pole võtta, siis konverteerub nii-öelda muld erinevates protsessides kas süsihappegaasiks või millekski muuks. Ja mullaküsimus on ka see, et mida kehvemaks muutub muld oma näiteks vee ja toitainetepidavuse poole pealt, noh, ega mul ei olegi siis ka nagu küla, kust asi läbi voolab, vaid ikkagi, kui, kui noh, nii-öelda elukeskkond seda rohkem väetisi mürkkemikaale jõuab Läänemerre ja tegelikult egaa kalurite peamine häda ei ole ju selles, et need ühtäkki on hästi palju hülgeid või kormorane. Vastupidi, olukord on selles, et Läänemere toitaineterohkeks muutumine või neutrofeerumine on põhjustanud selle, et siin on ainult ühte tüüpi ala ja selle kala püüdmisel lihtsalt kormoranid ja võib-olla ka hülged on osavamad kui inimene. Loomulikult kalur läheb närvi selle peale, kui ta näeb, et kala kala süüakse ära mingi koleda linnu poolt. Kuigi ma olen sügavalt veendunud selles, et kui isegi need kormoranid näiteks hävitada mingi imetrikki läbi külgedki, et siis tegelikult järgmine, keda peaks kalur laskma minema. Põllumees. Kutsub kala võtsime üles väga hea, et me kuulsime sõna kala küsikski teie käest, kas me aastal 2031 kala sööme? Kalakanne võib-olla mõned faktid praeguse kohta, et need üle ekspluateeritud kalaliigid, et nende, nende hulk on jõudnud juba kuskile sinna koos maksimaalselt ekspluateeritud liikidega 70 protsendini, nii et neid kalaliike mida noh, kus nagu reservi oleks veel, et neid on jäänud üsna väheks ja ma kardan, et üks asi on, mis, mis tõenäoliselt on, on teema, mis, mis käib ka aastal 2031 kohta, on see liigiline mitmekesisus. Et me praegu oleme läinud tohutu niisuguse ahenemise suunas, et me, me vaatame näiteks teraviljadest. Aga kaladega on täpselt sama lugu, et kolm teravilja katavad 90 protsenti inimese toiduvajadusest. Kaladega mul nii täpselt fakti ei ole meeles, aga, aga igas maailma restoranis on lõhe, menüüs on tuunikala ja veel veel mõned. Et, et tegelikult on ju kalaliike 1000-ni, mis tähendab ei, no aga see on ju ajalooliselt niimoodi, et me teame, et üksiku kalaga suudeti suur hulk rahvast ära toita siis aastal 2031, see tähendab siis siis rohkem liike. Ja näiteks praegu slov puuded, millest Imre Sooäär rääkis enne see aeglase toidu liikumine. Et selle üks viimaseid niisuguseid programme või projekte on, on vähe kasvatatud kalade või nagu prügikalade, et Eestis on ju ka selliseid prügikalu nagu tint ja kilu ja. Ogalik see prügikala on halb nimi, bioloogiline nimetus on kuidas leppis kala või? See on ilusam nimi. Kala süüjal kostub. Ole okei. Aga no ma parandan siis ennast, et mida me seni oleme nagu prügiks pidanud või et, et see, see ei tarvitse sugugi prügi olla ja, ja seal on tegelikult päris suured reservid. Ja see, see niisugune liigilise mitmekesisuse lugu haakub näiteks veel ka hiljuti, meil oli siin üks rukkikonverents, rukis on ka mõnevõrra niisugune, nagu nagu hääbuv asi, et selles mõttes on ka leivaküsimus, et ma ootasin seda küsimust, et te küsite, et kas 2031. aastal süüakse musta leiba, et tegelikult tendents on ju sinnapoole, et Eestis nagu see valge leib tungib peale, aga vastake, süüakse. Ma tahaks loota, aga see võib ka soovmõtlemine olla. Salakaubana, kui me prognoosime, süüakse siis vähem, et ma tahaks ühe olulise nüansi siia või, või noh, nagu meetodi või, või vaatenurga tuua, et kust see, kust see söömise harjumused või eelistused, et kust need tulevad praegu valdavalt, et varem nad tulid perekonnast, eks ole, et inimesed vaatasid, mis nad, mis nad sõid ja siis oli nagu koolist rohkem, et öeldi, et kasulik on süüa seda ja teist ja kolmandat ja nüüd tuleb ta reklaamist valdavalt, et juba väikesed lapsed lasteaias võivad peast, et esimesed asjad, mis ära õpivad, on, on need reklaamid, mida 10 korda korratakse ja rääkisid nad regilaulusõnadega. Ma ma toon paar näidet, et näiteks Coca-Cola või kali, et, et iseenesest minu meelest võiks, et üks asendab, võiks vabalt asendada seda, et ma ei suuda endale ette kujutada ühtegi olukorda, kus Coca-Cola asemel ei võiks kalja juua, aga kui ennustas või lihtsalt et palve ühiskonnale, siis on soovmõtlemine. Et, et mina näeks hea meelega, et, et näiteks kalja positsioon aastal 2031 oleks oluliselt parem ja Coca-Cola positsioon oleks oluliselt tagasihoidlikum. Panin on seda ette näinud. Tootsil olemas kallis siis täpselt nii on, kuulame väga populaarset ansamblit aastal 2011 Smilers. Niimoodi kõlab Eesti armastatud popmuusika-aastal 2011 Smilers tähtede all. Räägime nüüd Ruve Šank ja Marek Strandbergi edasi toidust aastal 2031 ja Ruve tahtis tulla tagasi taldrikut. Kui juurde jah, esimene küsimus oli taldrikud, mis seal taldriku peal on, neid mõtlesin selle üle järele, et nagu ma ütlesin, et minu meelest on seal enam-vähem samad asjad, aga tegelikult on proportsioon tõenäoliselt on muutunud, et, et kui me nagu tagasi vaatama, et siis on näha, et, et kui inimestel ikkagi raha on, siis jääb teraviljatooteid vähemaks siis kartma Sul on umbes sellega sellega võrdne ja tuleb rohkem piimatooteid ja rohkem lihatooteid. Ja tegelikult see taldrik arengumaades muutub ilmselt veel rohkem, et seal noh, graafikut on taldrik, kuna väga hea ette kujutada, et seal niisuguste kallimate asjade osakaal tõenäoliselt suureneb. Et ta on rohkem piimatooteid nagu juustu, on rohkem ikkagi liha, et kuigi te siin arvate kõik, et need putukad Ma usun ka liha või võib-olla Aga mina julgeks üldise prognoose siiski teha, et, et nad söövad rohkem liha. Marek, mis on veel 2031 mingi suurem trend, mida sa näed? Ma arvan, et suurem trend on see Selline globaalne toidukaubandus, kus noh, ütleme toiduletil on aina rohkem ja rohkem kaupa, mis on rännanud rohkem kui mõni sööja terve elu jooksul. Tuhandeid ja tuhandeid kilomeetreid, kui mitte kümneid tuhandeid, et see osakaal nagu väheneb ja toidutootmise iseloom muutub tõepoolest lokaalseks ja ma usun, et 2031.-ks aastaks on eestlased nii-öelda taastanud oma võimekuse kasvatada nagu toitu sõltumata sellest, kas inimesed, kes on maaomanikud, on linnas või maal, ühistutena, on see toidu töötlemine, lokaalne ühistutesse tagab, toit on värskem. Ma ise arvan, et tegelikult ka tehnoloogiate mõttes on toidusäilib tamise nagu nipid oluliselt paranenud, kas siis mingite gaasikeskkondade või muu töötlusega. Aga igal juhul nii-öelda ma ei usu, et tehnoloogiapaiga peal tammub. Aga see saab olema juba tehnoloogia, mis nagu tehisaineid nii palju ei kasuta kui täna. Nii. Ma ise loodan, et selliseid nii-öelda muutusime, näeme päris märkimisväärsed, aga kui säilitamine läheb paremini, siis ühest küljest ju siis võib ju ka kaugemale vedada. Aga mis on selle mõte? Küsimus ongi nagu selles, et mis on öelda vedamise mõte. Kui säilitada võib kauem, siis vedamine ju lisab sellele toidule tohutult nii-öelda seda ökoloogilist jalajälge. Lähme sööme ju bensiini, Me sööme lennukipetrooleumi, mida vaid, aga kas see lõpeb sellega, et aastal 2031 me siis ei leia poest apelsini laimisort? Jamps ja bataati ja muud sellist, mida ma täna ikkagi soovivad. Teistpidi, et noh, kindlasti me leiame selle osakaal ilmselt ei ole nii suur, tegemist on eksootikaga. Teistpidi kliimamuutused on ilmselt sellised, et kui täna on võimalik avamaal viinamarju kasvatada siin ja Tsitvuselisi siin nii-öelda Läti-Leedu piiri peal, siis tõenäoliselt see piir nihkub põhja poole. Ja ma arvan, et energiakasutuse mõttes muutume aina nutikamaks ja nii nagu ma olen näinud lutserni lähedal ühes gaasijuhtme pääl, mis pumpab gaasi Itaaliasse kompressioonijaamas, siis jääksoojust kasutavad kasvuhooned, kus kasvatajad väga suur hulk erinevaid troopilisi vilju siis ilmselt jääksoojuse kasutamine sellisel moel paraneb ka Eestis. Ehk tõenäoliselt me hakkame nägema siin mingisugust, väga suurt näiteks troopilist kasvuhooned, miks ka mitte roheliselt. Aitäh ma selle kohta ei tahaks midagi öelda, et ma mõtlesin kahte muud mõtet praegu. Ja üks on toote balletilaius samas mõttes samas võtmes tegelikult, et kas me raiskame ressurssi, et toomise-viimise peale, et võib-olla me ikkagi sööme nii nagu slow food soovitavat maasikat saime suvel ainult kuid, kui ta siin kasvab ja ei hakka teda Lõuna-Ameerikast siia tooma ja teine küsimus on tootepaleti laiuses, et mulle tundub, et Eesti näiteks on olnud siin maailmameister, et meie noh, vaba turumajanduse kiire tekkimise tõttu Eestis on, on toote balletilaius plahvatuslikult kasvanud ja nüüd tegelikult selle kriisiga hakanud vaikselt kokku tõmbama ja noh, et kui, kui valikuvõimalus on nii suur, et siis nagu valikuvõimalust ei olegi. Et valikuvõimalus peab olema hoomatav. Et tõenäoliselt see valikuvõimalus võib-olla läheb natuke. Kitsam, aga öelge, kas tulevikus me sööme tegelikult selle toidu asemel, öelge päris ausalt taldriku peale on siis tabletid ja tuubid ja mingisugune plügamiseni üldse välja nagu tänane toit või ei ole või on see hoopis 100 aasta pärast niimoodi? See sõltub sellest, mida me teeme oma mullaga, et kõik sellised looduslikud kooslused võivad ära kaduda, äkki ei saa välistada, et see kadumine võib-olla mõne aasta jooksul, kui mingi tasakaal käest läheb ja milline oleks siis haritud ennustus, kuidaspidi läheb, et kas me sööme haritud ennustust ei ole võimalik teha pärast, et demokraatlikus ühiskonnas valitakse iga aasta uus komplekt valitsejaid ja mitte demokraatlikus ühiskonnas on kalduvus, et valitsejad muutuvad peast aina lollimaks. Lollimaks, ehk selle kahe protsessi koosmõjul on määramatus niivõrd suur, et ennustuste tegemine on matemaatilises mõttes nonsens. Jah, mul on ka üks kommentaar seoses peaga ja ma tahaks öelda, et 2031. aastal inimesed söövad rohkem peaga. Ja seda selle illustreerimiseks tahaks sisse tuua selle uue trendi, mida nimetatakse säästvaks söömiseks või jätkusuutlikuks söömiseks. Sest teine pal inglise keeles ja, ja see, see tähendaks eelkõige seda, et me mõtleme söe süües või söögiga seotult kõigile nendele aspektidele, mis selle toiduga seotud, mida me täna võib-olla teeme vähem. Et me viskame ka ühtlasi toitu vähem ära. Näiteks jah, kuigi see äraviskamine on, on väga põnev teema. Sellest võiks päris pikalt rääkida, aga seal on. Hiljuti oli üks kolumn selle kohta, et kui me seda isikliku tarbimise tasandil hästi väikseks äraviskamise viime, siis sellega me vähendame põllumeeste võimalusi toota, sest see on nende tulu. Nii et igale ühele oma maalapp, aga robot. Aga mida sa arvad sellest äraviskamise teemast? Äraviskamise teema on ses mõttes küllaltki oluline, noh küsimus ongi nii-öelda tegelikult selles, kui palju vaba aega, kui palju nii-öelda mittetöist aega annab põllumajandustehnoloogia järgnevate aastakümnete jooksul neile inimestele, kes selle elatusallikaks on. Mida vähem seda aega on, seda noh, nii-öelda kallimaks muutub toit, seda noh, kuidas ma ütlen. Promoveeritumaks muutub teadusaina rohkem ja rohkem toitu müüa ja mida nii-öelda mõistlikuma ajaga tullakse ühe toiduühiku kasvatamisega toime, kusjuures kasutamata selleks siis mingit fossiilset energiat, olgu siis kütusega kemikaalide näol seda rahulikumalt me saame süüa. Ruve tahaks sisse tuua veel ühe asjad. Meil esmaspäeval on üle maailma toidupäev, FAO loomise päeva tähistatakse ja noh, Eestis ei ole toiduga nii nii muret nagu üldiselt aga maailmas tervikuna ja seoses äraviskamisega on selline olukord ju praegu, et kui kõik see toit, mis on toodetud üks põllu peal, kasvab, kui selle saaks kätte ja see, mis on toodetud, selle saaks ära süüa, siis nälga poleks maailmas juba praegu. Aga kasumit ei oleks ka. Ja meie saate traditsiooniliselt lõpuküsimused. Milline raha on Eestis käibel aasta 2031, esimene jaanuar. Ei tea, loodan, et mitte Joan või rubla. Võib-olla euro, aga äkki dollar. Mina konservatiivsed konservatiivid jääks euro juurde. Kui palju nad Eestis inimesi aastal 2031? Miljon 250320. Ma arvan, et pisut kasvab selle pärast, et mitte sellepärast, et eestlasi tuleks juurde, vaid sellepärast, et migratsiooni suhtutakse leebemalt. Mis on siis umbes Oma 4,4. Kas kamašokolaad on alles kruve on, on poes saadaval, Marek samas on loomulikult see on eestluse alus. See on eraldi pood, nostalgiaseadus. Milline on 100 meetri maailmarekord, praegu on ta siis üheksa, 58? Ma arvan, et siis meil on kolm erinevat rekordit, tavainimesed Need, kes osalevad Kema olümpial ja need, kes osalevad kõikvõimalike kunstlike jäsemetega, olümpial aga ennustasid nende ajad ka ma arvan, et kunst jäsemetega umbes seitse sekundit. Nii-öelda kui kemo olümpia sallitakse siis kaheksa sekundi alla ja tavainimestel, noh, võibolla paraneb see kakskolm kümnendiku, ei rohkem. Ove. No üheksa, 45, konservatiivne pakuks. Ja viimane küsimus, kas maaväliste tsivilisatsioonidega on saavutatud teaduslikult tõestatud kontakt? Ma usun, et võib-olla me jõuame 2031 sinnamaani, et olemasolukord, tsivilisatsioonid, maa peal suhtlevad omavahel paremini, aga maa välistega kindlasti mitte. Ma ei julgeks seda arvata, aga omalt poolt ka pooldaks seda varianti, seda niisugust kommunikatsiooni, mis meile endale need seda tõhustada saaks. Suur aitäh meie tänastele saatekülalistele selsamal teemal valmib siis ka Eesti Ekspressi järgmise nädala neljapäevaks väikene kokkuvõte ning tuleval nädalal me räägime hoopis ühel muul teemal. Võime selle juba ära öelda, et see saab olema sport ja inimvõimed ja siis võtame olümpede ja jäsemed siirdatud jäsemete olümpiale. Ja kahtlemata ja oled jääb lõpetama Vaiko Epliku lugu, Moona Liisa. Kohtume täpselt nädala aja pärast aitäh kõikidele.