Tere õhtust, Eesti raadiouudiste toimetus võtab päeva kokku, stuudios on toimetaja Riina Eentalu. Narvas avati uus jalakäijate piiripunkt. Narva kaks. Venemaa ei ole veel rahvusvaheliseks jalakäijate liikluseks valmis. Erakondade rahastamist hakkab arutama riigikohtu üldkogu. Eesti riik valmisolekuks hädaolukordade lahendamiseks on mitmeid puudujääke, seisab riigikontrolli auditis. Pandeemia ennetamist takistab näiteks seadusauk seadusandluses ohtlik, et raudteevedude puhul ei ole kokku lepitud ametkondade ülest tegevust Eestisse ja turvalisuse arengukava muutumata aprillirahutuste tõttu varasemates kavades ei võetud arvesse küberrünnakute ohtu. Ka soovitakse täpsustada turvafirmade osa õigusi korra tagamisel. Autobussikoondis tähistas oma 80 viiendat aastapäeva sõiduki näitusega Tallinna Raekoja platsil. Tallinna sünnipäevakink oli Pirita tee ühist on Pirita tee, ühistranspordi rada. Homne kuningas Arturi galakontsert jääb viimaseks, sest korraldajate sõnul on niisuguste heategevuskontsertide aeg ümber saamas. Homse kontserdi tuludest asutatakse kuningas Arturi fond eesti kultuuri toetuseks välismaalt. Venemaa loodab portugali eesistumise ajal saavutada Euroopa Liiduga paremaid suhteid, teatas president Vladimir Putin kohtumisel Portugali peaministri Jose Socrates ega Iraagis on tänavu mais hukkunud juba 112 USA sõdurit. Tegemist on ohvriterohkeima kuuga. Sel aastal Bagdadi pommiplahvatustes sai täna surma üle 30 inimese ja ilmast. Homme sajab Eestis mitmel pool äikesevihma. Puhub idakaare tuul ja sooja on 24 kuni 31, rannikul 16 kuni 20 kraadi. Narvas avati uus jalakäijate piiripunkt Narva kaks, täpsemalt Jüri Nikolajevi vahendusel. Vastrenoveeritud Narva jalakäijate piiripunkte Narva kaks on üks viimaseid kive eestipoolsesse Schengeni müüri, niipea, kui selleks võimalus avaneb, suunatakse just Kreenholmi linnaosas asuvasse piiripunkti kõik Narvas piiri ületavad jalakäijad. Praegune suure silla päises asuv maantee piiripunkt jääks avatuks vaid sõidukitele. Piirivalve ameti peadirektori Roland Peetse sõnul lähtutakse jalakäijate lahutamisel autodest ohutu liiklemise põhimõttest ja nii peabki olema. Samas aga, kui Eesti poolel on 20 ja pool miljonit krooni maksnud piiripunkt olemas, ei ole Venemaa veel rahvusvaheliseks jalakäijate liikluseks valmis. Praegu tohivad uhiuut piiripunkti kasutada vaid Narva ja Jaanilinna elanikud. Roland Peets. Me oleme venelasega sellel teemal rääkinud ja ma loodan, et nad toetavad meie ettepanekuid, tõenäoliselt hakatakse ka vene poole pealt uut piiripunkti siia ehitama, nii et, et ei saa olla ühepoolset piiripunkti piiripunktis on alati kahepoolsed. Uuendatud piiripunkti avamas käinud vabariigi president Toomas Hendrik Ilves oli Narva kahega ja idapiirivalvuritega igati rahul. Ilvese arvates oleme Schengeni viisaruumiga valmis kas või täna. Eesti on täiesti valmis astuma Schengeni ruumi niivõrd professionaalseid inimesi ja head varustust pole ma väga mitmes juba Schengeni saleva riigipiiripunktides näinud, nagu on meil Eestis. Samas, vaatamata kiitustele ja aina paranevatele töötingimustele napib piirivalvureid üha enam. Kui aasta tagasi oli täidetud 60 protsenti ametikohtadest, siis täna on idapiiril puudu iga teine piirivalvur. Piirivalveameti peadirektori Roland teetsi hinnangul peaks olukord paranema juulis, kui rakendub piirivalveteenistuse seadus. Meil on olnud väga pikk ümberkorralduste protsess, mõnes mõttes on inimesed väsinud nendest kiiretest muutustest ja tahaksid nagu rohkem stabiilsust. Ma arvan, et kui see stabiilsus saabub, siis see on lahendatud ka see personaliprobleem, seda enam, et tänane siseminister on pannud rõhuasutuse just sisejulgeoleku töötajate motiveeritusele sissetulekule, et ma arvan, et need küsimused saavad lähiajal laheks. Piirivalve andmeil toimub Narvas ligikaudu kolm ja pool miljonit piiriületust aastas. Valdav enamus neist ehk kolm miljonit jääb jalakäijate arvele. Jüri Nikolajev Eesti Raadio Narva stuudio. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium andis õiguskantsler Allar Jõksi taotlusel erakondade rahastamise küsimuse arutamiseks riigikohtu üldkogule. Üldkogu istung toimub 18. septembril ning üldkogusse kuuluvad kõik 19 riigikohtunikku. Jõks taotleb riigikohtult erakonnaseadus tunnistatakse põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks ses osas, milles see ei sätesta tõhusat kontrolli erakondade rahastamise üle. Õiguskantsler palus riigikohtul anda riigikogule tähtaeg erakonnaseaduse põhiseadusega kooskõlla viimiseks ja erakondade rahastamise üle tõhusa kontrolli sätestamiseks. Aprillirahutused mõjutasid muutma Eesti siseturvalisuse arengukava, jätkab Indrek Kiisler. Valitsus andis siseministeeriumile korralduse koostada selle aasta jooksul Eesti turvalisuse tõstmise. Strateegiakava hakati välja töötama juba aasta alguses, kuid aprillisündmused tegid sellesse siseministeeriumi julgeolekuala asekantsleri Marek Helmi sõnul korrektuure. Näiteks ei ole siiani arvesse võetud küberrünnakute võimalust. Rünnakute iseloom oli kindlasti meile suureks hoiatuseks, sest olgem ausad, täna oli nii-öelda keskendumine veebilehtedele sellel informatsiooni kättesaamisel, aga teadupärast infotehnoloogia sellest kasu ei piirdu, ainult et on mitmeid elutähtsaid valdkondi. Ja sellises riigis nagu Eesti, kus e-teenus näiteks kasvõi pangaülekannete näol on oluliselt kõrgemal tasemel kui näiteks Belgias või Saksamaal, siis ka see on kohtades, kus meiliasse küberruum on äärmiselt oluline. Ja kui me vaatame täna seda, milline on nii-öelda kübervaldkonna käsitluses tänases riskiplaneerimises siseministeeriumi koduleheküljele, see informatsioon kättesaadav, siis tuleb taaskord tunnistada, et tuleb asjad ümber vaadata. Konverentsil toimus elav arutelu uue korrakaitseseaduse eelnõu üle, kus justiitsministeeriumi asekantsleri Martin Hirvoja sõnul reguleeritakse täpsemalt ära eraturvafirmade õigused ja tegutsemispiirid. Kui te sõidate Pronksi Liivalaia nurgal ja näete seal turvafirmad liiklusreguleerijat ja kui te nüüd juhuslikult küsiksite pöörduksite kuskilt kuulge, mis õiguslikul alusel see toimub, täna siis pika mõtlemise peale teile võib-olla vastatakse, et toimub asfalt alusel, eks ole, et ühest küljest väga-väga suured lõngad, teisalt jälle on kohati nagu neid asju ka liiga laialt delegeeritud, nii et mida see seadus teeb, et ta paneb paika väga selged piirid. Ikkagi jõu kasutamine jääb politseile, need on väga üksikud selged erimeetmed, mida üldse turvafirmale võib politseiprefekt halduslepinguga delegeerida. Ja teiseks paneb aga paika ka väga selgelt need valdkonnad, kus üldse on lubatud delegeerida mingisuguse osatäitmine mittetulundusühingule või turvafirmale. Martin Hirvoja rõhutas, et igal juhul jääb korra eest vastutajaks meil politsei ning pole vaja karta turvafirmad võtavad politsei funktsioonid üle. See turvafirmasid, abistav selline käsi, eks ole, ütleme Koplis ja kokku leppida turvafirma näiteks sõidab oma patrulliga läbi ja lihtsalt visuaalselt vaatab, et kas ta näeb, kuskil on mingid kas mingi narkourgas elavneb ka see on tegelikult korrakaitse ja isegi kui ta sel juhul näiteks reageerimise jaoks kutsume kohale politsei ja siis, kui on vaja kuskile majja sisse tungida, siis noh, oma sellise info edastamisega, see on ka üks variant, kuidas korrakaitsesse firmale kaasabi osutada. Riigikontroll analüüsis oma auditis Eesti riigi võimet tulla toime hädaolukordadega. Ajendiks olid hiljutised merereostuse juhtumeid ja võimalus gripipandeemia levikuks Eestisse. Palusime kommentaariauditi osakonna peakontrolöril Ülle Madiselt. Hakkasimegi vaatama seda, et kas Eesti riik suudab tervikuna selliseid olukordi ennetada, kas ta suudab need lahendada niimoodi, et kahjud inimestele ja varale ja samuti looduskeskkonnal oleksid võimalikult väikesed. Ja paraku peaksin nentima, et tegime tõesti mitmed järeldused, mis on suhteliselt selt murettekitavad. Kui nüüd küsite paari konkreetsemalt näidet, kus oleks kiiresti tarvis tegutseda, siis võib-olla ühe just tooksingi seoses selle võimaliku gripipandeemiaga ja teise seoses ohtlike ainete raudteeveoga Kreps teeme puhul on Eestis olukord selline, et juhul kui Eestisse saabub näiteks üks inimene, kes kannab seda viirust, mis on siis kuskil, ütleme lindude gripi enim gripiviirustüvede segunemise tekkinud siis ei ole võimalik välja kuulutada karantiin ega rakendada muid meetmeid, mis Eestis pandeemia härra hoiaksid ja sisuliselt on Eesti sattunud nii rumalast olukorda. Selleks et hakata pandeemiaga võitlema, tuleb oodata pandeemia puhkemine ja jällegi lihtsustatult öeldes, ehk siis tuleb ära oodata see aeg, kus juba palju inimesi on surnud ja päris palju. Ja veelgi rohkem siis haigestunud. Nüüd eelnõu selle olukorra lahendamiseks on sotsiaalministeeriumil valminud, aga menetlus on jäänud õiguslikes vaidlustes takerduma ja sellepärast peab ütlema, et kui nüüd niisugune gripiviirus Eestisse jõuab, muidugi loodame, et sellist viirust ei teki, et Eestisse ei jõua. Aga kui see siiski peaks juhtuma, siis antud hetkel õigusriigi reeglite kohaselt pandeemia teket Eestis ära hoida pole võimalik. Nüüd teise konkreetsema näitena võib tuua siis ohtlike ainete raudtee veod. Ilmselt suhteliselt vähesed inimesed teavad. Eestis kujutavad ohtlikud raudtee veod endast ohtu suisa üheksas maakonnas ja suhteliselt vähesed inimesed teavad sedagi, et mõne amooniumi traadiga täidetud vaguni plahvatuses näiteks kopli. Samas piisab terve Kopli linnaosa hävimiseks riigikontroll nüüd teda uuriski, et kas see on täpselt kindlaks tehtud kus ja kuna võib juhtuda ja mida siis selle olukorra lahendamiseks tuleb teha ja nende ohtlike kemikaalide veoga seoses. Jällegi peame nentima, et kuigi riskianalüüs on mingil määral olemas siis ametkondade ülest tegevusega korraldust tegelikult kokku lepitud ei ole. Ja võib-olla veelgi hullem on see, et ei ole asutud jõuliselt ka riske maandama, ehk siis jätkuvalt läbi Tallinnaga läbi teiste tiheasustusega alade. Neid ohtlikke kemikaale veetakse. Edasi sõnumeid välismaalt, neist teeb ülevaate Reene Leas. Venemaa loodab Euroopa Liiduga sisse seada paremad suhted, kui ühenduse eesistuja jaksab Portugal. Vene president Vladimir Putin väljendas kohtumisel Portugali peaminister Jose Socrates ega lootust, et Venemaa suhted Euroopa partneritega saavad peagi uut hoogu. Sel kuul Samaras toimunud Euroopa Liidu ja Venemaa tippkohtumist varjutasid erimeelsused seoses inimõiguste seisuga Venemaal ja Poola liha impordile kehtestatud keeluga. Tippkohtumisel kritiseeris Saksamaa kantsler Angela Merkel Vene politseid, kuna see ei lasknud kremli-vastastel meeleavaldajatele linna sõita. Iraan esitas ametliku süüdistuse kahele Iraani ameeriklasele, keda Teheran kahtlustab spioneerimises. Süüdistused on esitatud ka kolmandale kahtlustatavale Raadio Vaba Euroopa töötajale, kuid teda veel arreteeritud ei ole. Kohtuistungi aega pole teatatud, ametnike teatel jätkavad nad uurimist. Üks kahtlusalune saabus Iraani, et külastada oma ema, teine tuntud akadeemik ja sotsiaalteadlane töötas George Sorose Instituudi heaks. Maikuu on USA vägedele Iraagis olnud aasta ohvriterohkeim. Täna kukkus Iraagis alla USA sõjaväe kop, surma sai kaks Ühendriikide sõdurit. Bagdadist põhja pool toimus pommiplahvatus, kus hukkus kuus ameeriklast. Kokku on mais surma saanud 112 USA sõjaväelast. Jätkuvad ka rünnakut tsiviilelanike pihta. Täna sai pealinnas Bagdadis kahes pommiplahvatuses surma kokku üle 30 inimese. Umbes 70 sai vigastada rahandusministeeriumi ees röövitega viis. Üks rahandusspetsialist ja neli tema ihukaitsjat. Varasemad teated ütlesid, et spetsialist oli sakslane. Enne seda räägiti röövitud Ameerika lektoritest. Tunnistajate sõnul kandsid röövijad politseivormi ning saabusid umbes 40 politseiautoga. Suurbritannia välisministeeriumi teatel on teave nendeni jõudnud ning nad tegelevad röövitud inimeste otsimisega. Venemaa katsetas täna uut kaugmaa ballistiliste raketti, teatasid Vene uudisteagentuurid. Uues raketis on mitu lõhkepead, mida saab suunata eri sihtmärkidele. RS 24 tüüpi raketis on kuni 10 lõhkepead. Selliseid rakette on raskem tõrjuda ja hävitada. Venemaa peab ohuks oma julgeolekule USA plaani ehitada Euroopasse raketitõrjekilpvaenulike riikide vastu. Washingtoni sõnul on kilpmõeldud vaid kaitseks. Analüütikute hinnangul on aga USA ja Venemaa vahel käimas uus võidurelvastumine. Ja uuest eestist regulaarset autobussiliiklust Tallinnas on olnud nüüd 85 aastat, seda märgiti vanade sõidukite näitusega Raekoja platsil ja raekoja plats oli päris õige koht, selle jaoks räägib hukkuda. Et see kõik on raekoja platsil, on ka loogiline, sest siin oli üks olulisi bussipeatusi, kui buss tuli piki Viru tänavat ja suundus mündi kaudu Nunnesse. Aga intervjuud autobussikoondise juhatuse esimehe Hugo Linholmiga alustasin pigem ebameeldivast argipäevast. Küsisin kommentaari eilsele uudisele Tartu Scania tehase sulgemise kohta. No kahju, 95. aastal olime meie käest saime esimesed linnaliini skaaniad ja neid saime üle 100 autobussikahju, et asi on nii kaugele läinud, et Scania sulgeb tehase Tartusse. Te, saite just uue vussi, kui suured ostjad teie praegu olete, kuidas teie autopark bussipark vahetamist vajab? Meil on kokku 341 autobussi ja veel selle aasta juunikuu sees saame 40 uut Scania. Noh, loomulikult nad vahetavad välja ülivanad autobussid, tuleval aastal tuleb veel lisaks 25 bussi ja nii areneme, kuidas teil partneritega on teedeehitajad ja sõitjad? Loomulikult oleks meile heaks sünnipäevakingiks ühistranspordi rajad, kus buss saaks sellest üldisest liiklusummikus kiiremini välja sõita, jaheks meiega, vabandame sõitjate ees. Me oleme ju praegu kahjuks tihti, kas siis liiklusõnnetuse tõttu või üldise liiklusummikusse tõttu seisame, inimene ootab ja bussitule nii nagu graafikus ette nähtud olla, aga loodame. Sellel aastal pidi valmis saama Pirita ühistranspordi rada, mis võimaldab bussidel eelisõigus ja kiiremini jõuda linna kui sõiduautoga. Tallinna abilinnapea Jaanus Mutli nentis oma tervituses, et 2,8 kilomeetrit ühistranspordi rada Pirita teel saab sel aastal valmis ja seda võib lugeda linnapoolseks sünnipäeva kingituseks bussikoondisele. Mutli rõhutas ka ühistranspordi tähtsust, sest tipptunnil oleme oma kiirustelt jõudnud tegelikult eelmise sajandi algusesse. Hobutranspordiaega. Ka keskkonna aspekt on väga oluline ja kui Tallinn tahab öelda, ta on roheline pealinn, siis selleks tuleb ka vastavaid samme astuda. Ja miks mitte ei võiks selleks olla näiteks keskkonnasõbralikud ühissõidukid, mis lähiaastatel Tallinna tänavatele võiks tulla, sest täna on meil olemas tramm olemas troll, aga meil ei ole täna veel selliseid buss, sõidaks siis keskkonnasõbraliku kütusega. Homne kuningas Arturi gala jääb viimaseks miks, küsis Indrek Kiisler. Viimased üheksa aastat on muusikasõpru rõõmustanud kuningas Arturi galakontserdid. Tegemist on heategevuslike muusikaüritustega, millelt teenitud tuluga on toetatud mitmeid kultuuriobjekte alates Narva Aleksandri kiriku taastamisest ja lõpetades Otepää suusahüppemäega. Kuid see bariton Johan Tralla proov jääb kuningas Arturi Kaala valmistumise jaoks viimaseks. Üks korraldajatest Mart Mikk tunnistas, et ajad on lihtsalt muutunud. 10 aastat on väga pikk aeg ja kuna selle kontserdi nii korraldajad kui esinejad keegi ei ole saanud kunagi honorari, siis on ta mõnes mõttes üks väga-väga kallis hobi. Võib-olla ka üks põhjus selles, et, et see iga-aastane rahade lunimine ja, ja esinejate kutsumine ja kogu selle asja organiseerimine lihtsalt hakkab nagu üle jõu käima. Ja võib-olla veel üks aspekt, et võib-olla hakkab selline heategevuskontserdite aeg mööda saama või siis teine võimalus, et see ei ole veel alanud. Mõnes mõttes oleme võib-olla satub sellisesse perioodi, kus ikkagi esimene laine läks juba mööda, aga inimesed päris heategevust ei ole veel tegelikult aru saanudki. Samas ütles mihklit, ka homne kontsert on peaaegu välja müüdud ning publiku huvi üle ei ole nad pidanud kunagi kurtma, mida tehakse homsest kontserdist saadud tuluga? Me kogume selle kontserdiga sihtkapitali nimetamisele siis kuningas Arturi fondiks. Ma arvan, et tänast piletimüüki arvestades peaks see summa kindlasti olema üle 100000 krooni ja siis iga aasta või üle aasta hakkame sellest kasulikust endiselt toetama selliseid natuke väikeseid piuksugi objekte, nagu me siiamaani oleme toetanud, nii et tegelikult lihtsalt see on nagu uue alguse aluse paneksin Sihtkapital. Küsisin Mart Mikult, kas ta saab vähemalt öelda, nagu poliitikutel kombeks, et ära kunagi ütle lõplikult ei. Ehk vahest siis mõne aasta pärast toimuvad uued, nii suurejoonelised heategevuskontserdid. Kaubamärk jääb kindlasti alles selle tõttu ma ei ütle midagi, aga kindlasti mitte samal põhjusel nagu poliitikud, sest et praegu on nagu mõnes mõttes muutunud selliseks koosluseks ja vaatan, mis, mis tuleb järgmine aasta pärast kindlasti mitte ei tule ja ma arvan siin lähiaastatel ka, et on elus palju toredaid asju, mida võib veel teha peale sellise kontserdi korraldamises. Ja ilmateade. Eeloleval ööl on Eestis muutliku pilvisusega ilm, kohati sajab äikesevihma. Puhub idakaare tuul kaks kuni üheksa meetrit sekundis ja sooja on öösel 13 kuni 19 kraadi. Homme päeval on muutliku pilvisusega ilm, mitmel pool sajab äikesevihma, kohati on sadu tugev. Puhub idakaare tuul neli kuni 12 meetrit sekundis, äikese ajal on tugevaid tuuleiile ja sooja on homme 24 kuni 31, tuulele avatud rannikul 16 kuni 20 kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.