Ei ole midagi toredamat sellest, kui inimesel on oma ideeeffiks. Mõnikord annab toetust selle idee realiseerimisele mõni väga juhuslik asi, näiteks juhuslikult raadiost kuulatud laul lausekatke tänaval juhuslikult koht täitumisele kutsutud inimene, juhuslikult lausutud sõna. Minu jaoks oli selle saate idee aluseks üks kohtumine aasta tagasi. Ja realiseerusse väga tugevaks kinnismõtteks pärast ühe laulu kuulamist. Kui teiegi need ära kuulata, siis võib-olla saate aru, miks ma kutsun teid täna tugitoolist tõusmata jalad kuivad ja turvaliselt soojad sohu ja rappa. Sinise Eestimaa kevadtaeva alla loodusega ka koos olema. Nii et kaks tundi. Endla soostikus on teie ja raadiolainete päralt. Takkuses särgiga ori jooksis hädas, murran ta. Omatud salaraja, võtsid laugastest taga on. Ta mees saarekoll saidi tuurast kaasas ka eviga taoti. Lahti ahelviise faasis. Pauk ja karjeid uningu. Alati avatud kõrva kui ta appi hüütud. Ja kui Naazonas sündinud mõrva ja ta ja iidoli jäänu rõõmusta sügavikku seal avatuks silmi ootavad igaviku olendid. Joon värv pääses mu laugast. Katrin Vällik, te ütlesite, et te olete lõpetanud Tartu Ülikoolis geograafina ja me seisame siin Endla riikliku looduskaitseala plaani ees. Tuletab teile mingit muud geograafilist objekti meelde. Ta on niisugused piirid, mis, mille te tunneksite ära ka une pealt. Ei teadnud ta nii, oman ala, et kaardi pealt ikka siukese kuju tunnen ikka ära küll oleme me päris männikjärve res või Hei. Ei, neil ei ole männikjärve ääres, aga me varsti jõuame sinna. Me oleme väljaspool looduskaitseala, siin Tooma külas, vana juhataja, maja lähedal. Mitme minutiga teie sinna jõuate? Sellel ei ole vahet, mina ei jookse tavaliselt looduses. Mailis ta niimoodi rahulikumat liikumist selle käigus märkab rohkem. Rääkige Katrin, kelle maja juures me oleme praegu, see on siis toomas katsejaama juhataja, maja. Ja ehitatud on ta 1913 kuni 1914, see on siis teine majasin tooma külas. Ta on spetsiaalselt siia metsast puhastatud kile ehitatud. Siis kui üldse see Tooma katsebaasi alguse sai. Ta on ehitatud sajandiks, nagu öeldakse, sest tal on väga ilus maakivist vundament, ilusaid akna piirdelauad. Võib-olla see natuke ära risustatud. Ta harvendatult saab hiina kadakas on sellest ajast pärit, mis meil siin päris mees seisab, nartsissid, õitsevad ja kes siin praegu ela. Siin elab praegu Tooma hobusekasvatuse veterinaararst ja tõenäoliselt varsti omanik Andres Trei oma perega. Ja hobuseid nägime me mõnisada meetrit sellest majast eemal. No ma juhiksin teie tähelepanu sellele tooma majadele omasele värvi gammale, niisugune kunagine rootsipunane valgete akna piirdelaudadega ja nurgalaudadega. Mina ei osanud seda rootsi punast siit küll välja otsida, mina pidasin silmas, et see on spetsiaalne Värmis, tuletaks meelde nagu rabalauka pruuni värvi. No aga teate, kui maja aastaid üle ei värvita, eks ta siis omandab natukese teise tooni. Ja ma juhiksin teie tähelepanu nendele ülemistele, teeningu, akendele. Ta on kaotanud oma ajaloo käigus need ilusad Väikse ruudulised aknad kuna neid ilmselt oli raskem pesta ja kui aknaraamid juba läbi hakkasid mädanema kõdurima, siis asendati nad selliste suurte tavaliste akendega, aga vähemalt veeringu akendes on säilinud algne kuju. No ma ei oska nüüd öelda, kes siin nende majade arhitekt on olnud, seda me küll oleme uurinud, tooma küll ajalugu nii väikest viisi ja eriti tooma zookooli ajalugu. Aga seda arhitekt on veel veel välja uurimata, aga nad on, vaatasite siis need Tooma küla suured kahekordsed majad mis on tänu katsebaasile üldse siia tekkinud, need on ikka kõik natuke ühtemoodi ühenäolised ja tooma küla teda ei saagi niisuguse tavalise eestimaa külana võtta, ta on selline teadusküla olnud, ta on tekkinud tänu teaduslikele uuringutele tänu nende lõppemisel ega osaliselt hääbunud. Ja nüüd võib-olla siis uuel tõusuteel tänu sellele, et Endla looduskaitseala on ka selline nagu omamoodi väike teadusasutus, pargid ei ole mitte mingisugune selles sajandi lõpp ime ja väljamõeldis, seda teadusparki või teadusasulat ei mõeldud välja ka esimest korda meist väga kaugel. Noh, ütleme siis Novosibirskis või kusagil Ameerikas mõni teine näide siia juurde, vaid meil on enda oma teadusküla samas juba kui kaua aega on see Toomal uuritud, siis Toomal hakkasite soouuringud ju peale 1910. aastal. Aga siin männikjärve ääres käimine ei ole keelatud, see kuulub looduskaitseala kõige nõrgema režiimiga alade hulka ja siin võib inimene käia, kellel on võetud looduskaitsealalt vormikohane luba kulu seest hästi väljapaistev sinine. Vaat see on päris nelinurkselt pandud siia järve kaldale on 10 korda 10. Siin see 10 korda 10 seire ruut tähendab seda, et vaadeldakse ühte üsna Eestimaal haruldast taime. Rabamurakad tegime kevadtalvel raiet, et anda talle natukene rohkem valgust, nii nagu bioloogid meile soovitasid, et ta pisut paremini areneks, sest ta on siin üsna metsa alla allasurutud olukorras. Ja ega ta siin ei õitsenud ega viljunud ja arvata takse. No mis on väga võimalik, et Kärde mõisnik Victor von Stackelberg tõi tema siia ja kust ta muidu pärit on? Tema on arktiliste alade liik tundratest sest meil on praegu siin küll niisugune ilmet. Tundra ilmastik peaks raba murakal päris kodune tunduma. Ümbermännikjärve on meil umbes kahe kilomeetrine ring ja no varem oli seda rohkem, kui bussisõit oli odav ja lasteaedadele ja koolidele bussisaamine ei olnud probleemiks sisse Jõgevalt näiteks mitu korda tulid lasteaiad oma lastega ja siis matkasime ümber männikjärve, kes siin söömas on käinud? Ei tea, see võib olla armas, nagu need karbid tühjaks söödud ja siia kokku veetud nad siitsamast kraavi põhjastanid jõekarpe korjama. Siin on, siin on nüüd see Te, nimetate ülevoolukanaliks väljavooluga kanaliks Jon männikjärve kanal, see on ka muidugi kunagi kaevatud ja ta on ühendatud siis mustjõe kaudu Endla järvega. Selleks et ikka ikka selle järve veetaset alandada ja algus on ikkagi tehtud juba möödunud sajandi lõpus. Kärde mõisnike poolt. Järv on kõrgemal kui symbol dünaami taga, heinamaa kas ta mõnikord hirmsasti üle kujutab või? Ei eriti siin, noh ikkagi tänan see väljavool ikkagi niivõrd suur, et näete, praegugi on veetase kõrge ja no ei siukest lausa uputamist ei ole olnud. Meil siin mööda metsateed, seda nii-öelda lasteaia rada mööda tulime, siis laulis Ronkja vint tema kõrval, kui palju siin üldse linde erinevaid pesitseb? Muidugi see on natukene narr küsimus, et kui palju, ega ta siis kõiki ära ei loendaga. Mis on teie põhilised linnud? Lindude kohta on väga raske nüüd täpselt öelda, siin ornitoloog härra Aivar Leito, käib meil linde igal aastal tal üle lugemas ja uurimas eriti männikjärve rabas, kus tal on oma kindlad marsruudid, on 150 liigi, aga need ei ole mitte kõik need linnud, kes meil pesitsevad, osa neist on ka läbirändajad, vindid laulavad ennast unustades. Eelmisel aastal Tartu ülikooli teise kursuse geograafiatudengitega mõõtis, on kõigest poolteist meetrit ja all on paks paks lendmuda. Nii et no ma loodan, et minu silmad vast ei näe, aga kunagisi hakkame nikervest üks soo, kelle silmad võiksid seda näha? See sõltub ka inimesest. Kui inimene sekkub, siis juhtub, see kindlasti, võib juhtuda paarikümne aastaga. Ma võin teile näidata kaasikjärve, siis meie silmad võivad seda ju näha, kuigi ma ei tahaks, et me näeksime seda. No mina ka ei tahaks. Nüüd me oleme kas nii selle May tuule suhtes nii hea nurga all või see männimets võtab selle tuule ära, mis rabamets rabamännik mustikas on küll sees, aga, aga, aga siin on allika turvas puhtalt turba peal. On see ka kunagi midagi selle männikjärve taolist olnud? Või on ta olnud kogu aeg maismaa? Ei no mõnes mõttes me seisame kunagise järve peal, siin on uuritud seda asja ja et noh, umbes mitu 1000 aastat tagasi pärast jääaega, kui nendel aladel laius niinimetatud suurendaja järv, siis praegune männik järv oli üks osa Suur-Endla järvest ja see D ja kaks rabaserva, mis me nüüd suurenud Endla järveni ületame. See oli kunagi kõik järve põhi. Kas me nüüd Endla järve poole minnes pöörame männik järvele selja ja, aga me tuleme teiselt poolt tagasi? Me näeme männikjärve teise nokalt. On see ilusam nukk, ilusam, ilusam nurk. Või üldse on nii närvis küsida, nii on täiesti narr küsida, aga ma võin öelda seda, et männikjärv on selline ümar ja rõhk 18 hektari suurune ja rahvasuu räägib seda, et see oli olnud kalevipojale kaevuks. Me oleme siin üsna viimases Vooremaa tipus. Kärde mägi on üks kõrgemaid kohti siin loodeotsas ja eks need tooma Kenkad ka, kus pealse küla asub. On üks osa sellest vooremaast ja siis, kui Kalevipoeg need kõnnivad ehk suured voored valmis, kõndis aju, tuli, tuli männik järvest vett peale jooma ja nii kutsutakse ta kalevipoja kaevuks. Kas kaebus on hea vesi? Soodav on seda kõikides Eesti järvede kohta võib öelda, et on joodav vesi? Ei, kindlasti mitte, ma, ma näiteks ei usu, et ma Maardu järvest vett läheks jooma. Ja, ja võib-olla veel mõnest. Nonii pöörame siis männikjärve natukeseks ajaks hilja ja lähme Endla suunas on üks laul, rabamännid, Gustav Ernesaksa kirjutatud. Nüüd me näeme neid rabamände nagu nende mändide, mis siin need kõrval ja ees ja ümber on nagu vaesed sugulased. Ja ometi on nende kahe kuskil noh, paarsada meetrit. Nojah, sellepärast et meie seisame siin rabamännikus, kus vesi liigub raba poolt välja, pole eemale Lazinin päring siin ta liigub kraavide suunas või siis mujal ka looduslikke vooluveekogude suunas. Aga miks rabamänd on väike? Põhjus ei ole mitte selles, et seal rabas on liiga palju vett, nagu inimesed sageli arvavad. Koolilapsed ütlevad, et liiga palju on vett, ei, põhjus on selles, et rabas on vähe süüa, on vähe toitu sest kõik rabataimed saavad oma toiduvihma eest, aga vihmavesi on toitainete poolest vaene. Turvas on nii paks, et nende juured ei ulatu mineraalmaali, kus saada rohkem toitu ja raba servaaladel, kus vesi liigub, siis liikuv vesi alati toob mingisugust toitu kaasa ja need männid elavad paremini, aga need, kes seal rabalae peal elavad, nad jäävadki sihukestest kidurate, eks olgu nad siis 100 aastased või ka 150 aastased. Me rääkisime Katrin mörlitsaga Endla rabas küll raba mändidest ja ma viitasin ka Gustav Ernesaksa laulule liit. See on laul rabamaastik, mille ta on kirjutanud August Alle sõnadele, kuuleme seda nüüd siia vahele. Mitu päeva järjest? Ühe kuu norm. Enne oli juttu sellest, et raba seal vähe toitu ja seetõttu on vähe taimi, kes eluga rabas hakkama saavad ja üks selline puitunud varrega taim on hanevits ja praegu ta just õitseb. Ta on üks esimesi raba sõitsejaid, varem õitseb ainult tupp-villpea ja kukemari aga sel aastal on ta pisut hiljemaks jäänud kui muidu, Maran ta olenevalt ilmastikust võib ta juba ka aprilli lõpus õitseda. Praegu siin, kui me vaatame seda männiku alust, siis ta kohe Valendab nendest hanevitstest. Nii et praegu on lane vitsa aspekt ja näete, siin on üks pisikene vaevakask ka oma ümmargused nagu sendisuurused, sakilise servaga lehed välja jäänud pungadest. Ega tal on juba väga palju suuremaks ei lähegi, nii kui üks pisike sent seal siis vaevakask, kui ta on üks, 15 sentimeetrit või 20 tahetust väljas ja no see on siin väike eksemplar, no muidu ta võib-olla ikka põlvini ja pisut üle selle. Ja tema on ka üks tundra taim. Ja Eestis meil tagastatud rohkem naadi rabanõlvadel. Kui vana see pisukesin, võiks olla meie eesmärk, kas see on nüüd noor, aga hiljem võib-olla me elame ikka mõnda vanemat tanki. Kuidas nimi nimi on küll kask ja, ja kaseperekonnast on ta aga, aga eks ta siukseks põõsaks ikka jääb, sest et kas sellel lehel on samasugune lõhka kui ka seal lehel või? Proovida mingil määral ikka on niuke inimesi. Lõhnataju sõltub, kas. Kas eks ju? Ei ole. Tüüpiline raba, ultra Taiman. Praegu ta võib-olla ei. No natukene on, on ikka nüüd kui väga jah, jah. Aga niisugust jaanilaupäeva kaseviha lõhnasid külge ei tule, vaevalt et nüüd keegi küll jah, näeb vaeva kasest pihta tegema. Ja et head eluga välja pääseb. Ja kui me edasi kõndisime Siis me leidsime kahe väikese männi vahelt ühe ilusa hobuse, niisuguse roosa luule pegasuse, mis oli nähtavasti mõne lapse käest tuulelohe lendu tõusnud ja omadega täiesti nii-öelda rappa läinud. Aga kui just hundid teda segama ei tule, siis saab see hobugi seal maa peal oma elu ära elatud. Kuigi Katrin õlitus lubas talle järgmisel päeval järgi tulla, sest ega niisugust hobu loetakse ju lausa reostuseks. Aga kuidas siis huntidega lood on, kas neid on üldse seal? No on ikka, no me peame rääkima ikka tervest looduskaitsealast ega siin pisikese männikjärve raba servas, mis on ühtpidi kaks, kilomeetrite teistpidi poolteist kilomeetrit lai. Nüüd hunti väga ei käi. Eks ta vahel muidugi tuleb siia, hobused võib-olla meelitab, saavad ja, ja ütleme kariloomad, keda siin külas ikka mõned on. Ta on ikka rohkem selliste suurte loodusalade loom, eriti suvel siis kui ta pesitseb talvel, siis tal on omad suured ringid, mis ta umbes kahenädalase vahega läbib ja mustjõe peal. No eelmisel aastal oli ikka mitu korda karja jälgi, neli, viis loomakarjas näha, olete hunt elusast peast näinud ka siin näinud nii-öelda silmast silma ainult jälgedega leppinud mõlemad? No ma olen näinud ainult jälgi. Ja ma no ma eelistan siiski jälgi näha, kui looma ennast. Ma ei usu, et ta mulle kallale tuleks, aga ikkagi metsloom on metsloom, kes seal puu otsas on siis piilunud, siis ei saa, ma kardan, et ta lendab enne ära, kui ma ta kätte saan. Läkski ära juba. Aga jah? Siin on nüüd niisugune purre üle, mille me läheme nagu nagu mõisapreili õhkamiste sild. Ja see ja see vesi, mis tema alt läbi voolab, on sama värvi kui, kui see maja, millest me enne rääkisime tumepruun keskelt peaaegu mustjas ja sest siis heledam, kui need, need mullused heinad sealt läbi paistavad. Lepik on seal nüüd metsik, niuke halli kõhuga ja musta-valgekirju dialin poolega. Nii, mis koht on, kus me siin praegu oleme, see on nüüd männikjärve kraav, aga ta nii hirmsasti vett täis, et noh nagu kevadise suurvee ajal aga ikka üle serva Pole, nii et me saame, ma arvan, normaalset üle. Need on kõik kaitseväe poolt ehitatud purded siin, et oleks võimalik siis võimalikult kerge vaevaga liikuda looduses, kes selle vastu huvi tunnevad. Ja kui seda purjetamine oleks, kui sügavusega oleks, siis meie säärikust oleks vesi üle, nähtavasti momendil on ta üle minu pea kindlasti siis kuskil meeter 60 jah, umbes nii, umbes nii, minul oleks suu ikka vee peal, ei tea, kas oleks, põhi on mudane ja võib-olla mõjutas jalgupidi mudas ja ja kui veeosa ainult mõõta, siis, siis võib-olla jääb vaid juuksetutt välja. Kasutame siis murrete ja näete, vaadake siin on näha, meil on nüüd vaat siin tegutsenud, no neid on siin looduskaitse seal ikka nüüd juba üsna palju. Siin on ka Nikolai Laanetu tutvus mängus, et siin ka koprad nüüd sees on? Ei, nemad tulid siia ise, aga, aga eks algusele ikka Laanetu poolt kunagi tehtud ja, ja no looduskaitsealal, no las nad elavad, igalühel on õigus elule muidugi seal, kus nad kipuvad nii-öelda seda põllumajandust segama ja tootmist ja Lähevad kraavid kinni, seal seal peab neid tõesti välja püüdma ja, ja natukene hävitama nii-öelda, aga looduskaitsealal elagu, kõigil on õigus elule. Õigus on ka vihmal sadada ja praegu hakkas tulema jälle ühest juhuslikust pilvest päris tihedalt nii tasakesi külg ees mööda libedat murret käsipuust kinni hoides, käsipuu on tehtud ilusasti hästi rinna kõrgusele. Nii veel paar sammukest ja oleme üle selle mustava v. Nii õnnelikult kuival maal, kuigi jah, mis kuiv ta nii väga on, eks ta lirtsub siin teisel pool kraavi samamoodi kui ennegi. Ma ütleksin, et see vesi oli sellepärast nii tume, et ta väga palju mängib oma osa siin raba ja raba anno keele sellise pruunika värvuse. Aldes turba turvas annab välja humiinaineid, mis muudavad selle vee selliseks tumedaks. Jätkame jah, ma tahtsin juttu viia nüüd tagasi selle märksõna juurde. Nikolai Laanetu ja koprad. Ta lubas, et kui ta leiab materiaalseid võimalusi, mis kõiki meie loodusteadlasi kimbutavad rahaliste ressurssidega hädas, et siis ta sel suvel tuleb tuleb uurima siia sisse neid väikesi, väga vesine koht. Väikesi loomi, kellest on ta aastaid juba olnud huvitatud ja kelle kohta ta väga paljud head edasist armas ja, ja naarits ja mink ja no naaritsa kohta Euroopa naaritsa kohta ma ei või väita, et ta siin veel elab. Link elab küll kindlasti ja saarmas ja kobras ka. Ma oleks ju huvitav teada, täpselt, palju neid siin on ja ja kuidas nende. Siin läheb. Peale kana talitee. Kas see on üks nendest tal ideedest, mille üle siis sai üle raba minna ja üks osa sellest? Üks osa Talivee. Eliidina. Endla järve äärsele, kunagisele heinamaale, mis praegu on kinnikasvav puisniit Ja kuna oli meie lindistuses jutu mets tikkust, siis laseme tal laulda nii nagu kunagi aastate eest püüdis tema laulu Eesti raadio fonoteegi lindile Fred Jüssigi lindistasime teisigi, selles programmis kasutame. Meie jutt jätkub aga Katrin Melitsega juba kaasikjärve äärde jõudes. Seesama kaasikjärv, millest enne rääkisite, te näitate mulle järve, mis on inimtegevuse tagajärjel muutunud selliseks, nagu võiks kunagi muutuda männik järv. See oli niisugune dramaatiline sissejuhatus mõned kilomeetrid tagasi kilomeeter vast tagasi. Ja see on gaasiker, lase küll, sinna ei saa ja on olnud 1,3 hektari suurune järv niisuguse kaheksakujuline keskelt nagu kokku surutud olnud. See lasti maha juba mõisaajal. Ja Kärde mõisnik von Stackelberg oli kõikide nende suurte kuivendus tõde initsiaator ja tema siis oli ka nüüd selle Tooma sookatsejaama ja balti sooparanduse seltsi asutamise juures kaasik järvest on siis saanud üks täiesti tavaline madalsoo, kus on pisikene vee, silmakene ja läbi voolsest, et suurest kaasikjärve rabas asuvast sinilaeka laukast voolab vesi siia ja siis selle mõisniku kaevata lastud kraavi kaudu siis välja männikjärve traavi, sealt mustjõkke ja mustjõest juba endale järve. Nonii siin me näeme, nüüd on ta pärast vihmasid väga vesine, aga muidu on niisugune kindla, kindla pinnaga madalsoo, kus on peal kask ja põtrade poolt ära näritud paju. Seisame ühe kraavi kaldal, millest tavaliselt väidetavalt kergemaks laevaga üle hüpata, aga neid me ei riskeerinud. No ei taha, ei taha ennast eriti märjaks teha ja ei ole nii suurt vajadust, eks me tahaks yle küll, aga lihtsalt lähme kergema vastupanu teed. Aga te lubasite mulle näidata seda, mida üks Karu on siin teinud, kas see jääb teisele poole kraavi, see teisele poole järve räägime sellest. Ta on jah, üsna siin, vastas kohe teisel pool järve mullu sügisel, tõenäoliselt üks karu murdis noore põdravasika ja siis sõi selle tasapisi ära, võimalik, et ka hundid teda selles aitasid ja nüüd on siis seal ainult pleekinud suured kondid järel. Aga looduskaitsealal on niimoodi, et kui hunt või karu saab Tra kätte, ta ära murrab ja rasedus on tema õnn. Tema kõht on täis. Kui põder pääseb plehku seal tema õnn. Hundile karul tuleb muud otsida. Siin on nüüd hoopis teistmoodi niisugune pehme mõnus samblik nagu nagu umbes niisugune, nagu Juula tahtis, et Jürka paneks talle puusärki. Täpsustame asja, see, millest te mulle räägite, ei ole mittesamblik, vaid sammal. Ja milles ma eksisin? No need on kaks täiesti erinevat rühma, vaat samblikke praegu siin konkreetselt kate puude peal, need hallid nagu Corbana katvad või kihina seal kuuse peal on seal samblik. Ma usun ka muidugi, et julai palunud Jüril mitte sambliku puusärki panna, vaid ikka sammalt. Nojah, ja siin siin on siis erinevaid samblaliike, kuidas kõige laiemas joones vahet teha, ütleme, samblad on enamasti rohelised, kuigi turbasamblad võivad olla ka väga värvikad, kollasest punaseni. Aga samblikud, Edasis vetikad, seenekooselu väga keerukas vorm. Need on enamasti hallid kahvatud rohekad, valged kollased, kas inimesed eksivad sageli nii nagu mina teadmatusest, rumalusest? Harimatusest on muuseas väga suur harimatus mille ma nüüd ilmsiks tegin. Te olete üsna tavaline inimene, see, see ei ole midagi siukest kohutavat, suurt aga võiks teada ja ma arvan, Ta lihtsalt teab koolis õpetama, siis laps teab, et on niisuguseid inimesi, kes noh, nagu on selles selles looduses käimises mitte, et neil on silmad kinni, vaid nad ei oskagi vaadata või nad ei näe või, või pole neid keegi õpetanud. Oleneb muidugi rohkem lapsi, sest et siin mul käib üsna palju just lastegruppe koolidest. Käib, keda ma vin metsa ja rappa, nii nagu soovitakse. Ma tänan neid õpetajaid, kes võtavad lapsed kaasa. Ja no seda on öelnud teised, ka minust vanemad ja targemad ja kauem loodust õpetanud inimesed. Et tänapäeva koolilaste looduse tundmine on vähenenud väga palju. Ja eelmisel aastal oli mul minu jaoks väga kurb, kurb juhus. Kevadel viisin ühe Tartu koolilapsed tappa, kalume, lähme enne metsast läbi ja ühe kraavi kaldal õitsesid pääsusilmad. Ja üks tüdruk küsis minu käest, et mis lilled need on? Ma, ma ütlesin talle ja, ja tuli välja, et seitsmenda klassi laps polnud elu sees näinud pääsusilma. Ja samal ajal need olid minu lapsepõlve noh väga tavalised lilled. Me igal kevadel kindlal ajal, siis kui nad õitsesid, läksime sinna, on niisuguse. Noh, siis me ütlesime soo peale, eks ta niisugune sooligi neid pääsusilmi korjama. Kus teil see sooli, kus teie lapsepõlves lilli korjasite, see oli Tapa lähedal, kui tihti te praegu sinna jõuate, tavaliselt olete te seal üldse? Minu vanemad elavad tapal, vanemate juures käin, aga seal seal pole ikka mitu aastat seal soo peal pole käinud. Mis te arvate, praegu on niisugune, nagu siingi? Ei, no seal oli teistmoodi, see oli selline lubjapinnase peal viljakas lubjarikas soo, kus olid just sihukese lubjalembesed, sootaimed ja, ja sealhulgas ka pääsu silmale meeldiv selline, sest et seal valge ürgorus seal on paksud, need lubjakihid on all. Ja ta on lihtsalt teise ilmeline, teistsuguse taimestikuga kui siin. Nüüd kui me oleme siin käinud natukene aega siin metsa vahel mätast pealt, ühele ühelt teisele hüpates on päike välja tulnud ja taevas on sinine, ilusate valgete pilvedega. Nüüd oleks ehk paslik aeg küsida, et millal teile meeldib siin käia. On teil mõni lemmikkellal aeg või, või lemmikpäike päikesenurk või, või taeva värv? Ei, seda ei ole. Alati on ilus. Kohe päris kindlasti. Alati on midagi sellist, mis on teistmoodi kui, kui tavaliselt või mingi väike asi tomatist puu peal või, või just värskelt lahti läinud lehe mungad või mõni lind või või taim õitseb, no kõik on hea, kõik on ilus. Kas te võite öelda, kas on meeleolu, millest Te arvate, et inimestel ei tasuks metsa tulla? Ei, kindlasti ei ole isegi. Ta on vihane või pahane või rusutud. Lets võtab selle endasse ja ta pöörduksid tagasi hoopis teistsuguse, puhanud värskeima inimesena. Võtta sülita ühte puud, võtta puu kaissu. Noh, ma ütlen niimoodi lasteaialastele, aga, aga see käib suure inimese kohta täpselt, samuti üksinda oma kodumetsa. No mitte jah, mitte päris niimoodi linnas, kus on palju käijaid, nihukest, natukene üksikumasse paika ja silitas seda puud ja lasete läbi oma pihku ja sa tunned, et sul hakkab palju mõnusam. Võib olla ühe jaoks on see kastis jaoks kuusk kolmanda jaoks mäng. Kas teil oma puu, mida te teate, mis teile sobib? Niisugust lausa ei ole, aga paati hobukastan meeldinud, sest et minu kodu juures kasvasid mitu suurt hobukastaneid ja siis kevadel, kui nad oma küünlad põlema panid, siis minu meelest see oli kõige ilusam. Siin Toomal kasvab mõni hobukastan. Jah ikka, aga nad ei ole nii suured puud nagu minu kodus oli. Kui vanad teepuud olid? Ei oskagi öelda, Need olid ikka istutatud. No ma arvan, et nad olid eestiaegsed. Eestimaa kõige väiksem õistaim väikelemml et ta niimoodi ta ujub siin vee peal ikka pisikesed lehekesed ja siuksed on niuksed nagu juureniidiga tõmbasin juure, niidikesed on ka Eestimaa kõige ja ta on niisugune massiliselt, ta katab veekogusid, no näete, siuksed peenikesed nagu juurekesed. Nii, siin on jälle ühed julgakesed keelo, no tõenäoliselt rebanen söönud lindu, näete, rootsu otsad paistavad seal mõne linnuga ära söönud ja siin mulle tundub, et tal on nagu noh, vot ei saagi päris hästi aru, mis nendel luukillukesed rebast on üsna palju, aga Ilvest liigub üldse siin Jõgeva kant, Don ilveste poolest üsna rikas hunt karu. Sel aastal oli suur isakaru magasin. Ja eelmisel aastal siin tooma zoo hüdrometeoroloogiajaama vaatleja nägi karu kahe pojaga sügisel kohe silmast silma. Mida ta siis tegi? Tähendab see vaatleja muidugi mitte karu noh, eks ta natuke vaates ja siis tema läks ühes suunas ja karu teises suunas peaaegu nii nagu Suumanni luuletuses, kuidas purde peal kohtuv tädi Janet varuga. No ma arvan, et selles situatsioonis, eriti kui emakarupoegade aga on mõistlikum üsna kiiresti teises suunas minema minna. Seda tegi ka tädi vette. Tooma karu tuli poegadega Pedja äärde, ju. Tädil oli ilus nimi, plink Anette Karu nime, seni pole teada saanud, mitte. Kõndisid laad asjalikult rahuliku moega. Ta jäeti ja karu, kel taga kaks poega. Vintarentaar rada viis nad purde juurde kokku. Hirmsal kombel ehmatasid ja siis juukseid papp. Tädi lippas kodu poole, Carrogahtlas rappa mõlemale torgatud, kui tuli oli, saab mõlemat naat, värisesid. Tädi oli. No me karu kohta seda öelda kindlasti ei saa, me tädi pea siis valutas ja vaene süda kloppis harujalu kustutuseks pohli suhu toppis. Pojad lasid uperkuuti üle sambla mätta tädi ennast välja magas, ka ei jäänud hätta. Oli tema, oli ilus nimi Flink Anette Karu nime, seni pole teada saanud. Räägime veel loomadest, Endla looduskaitsealal on jahipidamine keelatud. Te pidasite vajalikuks seda eriti toonitada, kas eksitakse selle vastu? Kuidas salaküti ära tunnete? Hiina niisugust taga väga suurt tekkimist või, või ulatuslikku eksimist ilmselt siin paari viimase aasta jooksul on, on paar meest vahele jäänud püssiga lihtsalt? No tõenäoliselt siin piirialadel, eriti Järvamaa pool ikka mingil määral see salaküttimine käib, aga no alati ei jõua ju jaole ja siis kui paar nädalat hiljem kuuleb, siis on juba hilja. Aga niisugust suurt probleemi me selles endale ei näe. Aga ma tahtsin seda jahipidamise keeldu just sellepärast rõhutada, et et Eestimaa looduskaitsealad on suhteliselt väikse pinnaga võrreldes kõige muu alaga. Endla on üle 8000 hektariga. No see on keskmise suurusega looduskaitse kala ja lihtsalt noh, niisugune salajahimaadest väljajätmine ei kujuta suurt kahju, eriti kui siin on tegemist ulatuslike rabaaladega, kuhu niikuinii varem jahimesilas teinud, sest et tal oli raske seda jahisaaki sealt välja vedada. Siis viitsib põtra selga võtta või kasvõi metssiga välja lohistada. Peaaegu siis mõned vanad Eestimaal ka jahimehe poolt puutumatuks, olgu siis loomadel üks koht, kus nemad võivad rahulikult elada ja paljuneda ja ja nii nagu looduslik käsib. Kas te arvate, et see siin õnnestub? No tahaks loota. Kas te ei arva, et ka siin hakatakse raha peale mõtlema ja natuke tugevamale valuutale ja ülitugevale Margaleja ja hakatakse siin erandeid tegema. Kas looduskaitsealal kehtib telefoni seadus, ma tean, et teil telefoni sees ei ole? Ei, tähendab, mina ei, ei usu, et meil hakataks sellega kunagi raha tegema, vähemalt senikaua, kuni Endla looduskaitseala siin Eesti vabariigi seaduste kohaselt eksisteerib. Ja Me siin kõik riigiametnikud, kes täidavad Eesti vabariigis kehtivaid seadusi seni, kuni me seda tegema peame, meie siin midagi sellist ei luba. Missugused seadused Teie käitumist reguleerivad, muuseas, mis lind laulab meie kohal? Nüüd nagu spetsiaalsete Vaiksalu-lehelind, teine siin taga võib olla köiel põismasti, kuule, niisugune väga vaikne hääl võib olla salu-lehelind, nagu matab teda ära. Me meie lähtume eeskätt muidugi looduskaitses vabadusest, oma põhikirjast, põhimäärusest, kõikidest seadustest, mis Eesti vabariigis siniseni senimaani on vastu võetud ja ja. Mis meile kohustuslikud kuidas nende seaduste, igapäevase täitjana ja teistelt nende seaduste tundmist ja täitmist nõudva ja ja? Ja austamist nõudva inimesena arvatakse, need seadused on hästi ostetud, on nad nagu öeldakse, kasutamiskõlblikud vajavad nad pidevat ümber tillimist ja tempimist. No need, mis nüüd väga värskelt vastu võetud looduskaitseseadus, et neid on küll väga põhjalikult läbi kaalutud, läbi arutletud spetsialistide poolt ümber hinnatud, seal on kaasatud looduskaitse spetsialiste, juriste ja muudelt aladelt kõigilt, mis on vaja olnud. Ja ma leian, et need on head seadused ja, ja, ja nende järgi on võimalik käia Lähme siis mööda taliteed edasi käime mööda seda, kui kelle jäljed see paistab, niisugune väga. Aga v loom või mingisugune sihukesele kindel rada. Toimetaksid ei osanud hästi näha, et niukene vaikselt niimodi silistaks insener ja läksin alla peitu. Meil on sõidud tihaste sabatihaste, kõik tavalised tihased on siin olemas. Seal üle üle kraavi on olnud metsise mängumaaga enam metsist ei ole hätti seal üle Eesti jäänud väheseks. Ja kõik tema mängupaigad on üle loetud teadlaste poolt neid vaadeldakse, jälgitakse ja üldiselt need on salastatud. Et mitte juhuslik halva tahtega inimene neid sinna märtsikuus segama ei läheks. Sest ikkagi on väga tähtis, et meie loodusaladel oleks selline suur ja ilus lind nagu metsis olemas. Aga selle koha Te viitasite selles mõttes, et sellest võib öelda, et ta mängis siin kunagi, eks, nii et meie avaldanud mingit saladust. Jah, praeguse on kahjuks nii, et ta kunagi oli siin, aga just selline mets on talle sobilik raba serv. Mis siin on niisugust, et mis võiks sellele linnule siis meeldida, et on hele ja hõre ja kõik on näha ja kuulda ja hääl kaigub hästi. Noh, ma ei tea, kes hääle kõikumine nii oluline on, aga niisugune hõre, ilus rabamännik on, see vast mängib oma osa Raadio fonoteegis peaks olema Fred Jüssi poolt lindistatud metsisemängu, aga ka tema hoiab saladuses kusse lindistatud on. Ja nii see peabki olema. Ma tahtsin selle v kohta öelda, mille, millest te enne rääkisite. Et see vesi on küll selline pruunikas ja selle pruuni värvi just määravad, need rabast tulevad humiinained. Aga turbasamblad on sellised, mis võtavad kõik saasta endasse ja lasevad endast välja puhta vee ja seetõttu rabast välja voolav vesi on alati puhas ta sellise erilise spetsiifilise raba maitsega. Aga ta on tervislik ja täiesti joogikõlbulik, nii nii et kui te lähete mõnda looduslikku rappa ja teil on hirmus janu nagu suvel palava ilmaga juulikuus Morakate korjamise ajal juhtub, siis rabavett võite alati jõuani laukas kui ka kraavist. Ja nüüd oleme hästi vaik, sest me saame kuulata metsise mängu hääli, neid samu salastatud mängupaiga hääli, mis on Eesti Raadio fonoteegis. Tänu Fred Jüssi aastatepikkusele tööle. Vaikne linnulaulja, vaikne tuuleõhk. Ja keegi ei ütle, et pika sammu jagu lahutab need siin mätta peal seisjaid. Laukast. Mis sealhulgas siis on, Katrin olid nagu kas see on veesilm rabas? See on küll väga luuleline lauka kohta. Minu ja võib-olla ka mõne teise mälus või, või selles läbi elatud elude mälus võib-olla sellest ajast, kui inimesed soosse põgenesid elasid vaenlaste eest varjul üle niisuguste laugast oma elu päästes ümber nende mööda. Ainult neile teada olevaid radu käies on jäänud mingisugune niisugune aukartuse ja hirmusegune tunne, see vist tuleb üldse sellest, et raba on niisugune õudsuv ja, ja kahtlust ja kõhklust äratav, kuna igalt poolt ei saa läbi minna ja võib sisse vajuda ja, ja noh, see on nagu kandunud üle kaukasse. Kui sügav see laugast siin meie ees võiks olla, kas seda on ka mõõdetud konkreetselt teda laugast ma nüüd küll ei tea, et oleks mõõdet, et aga noh, ta võib olla ka paar meetrit sügav männikjärve raba, kõige sügavamad laukad, mida on mõõdetud, on nelja meetri sügavused. Mida see niisugune veekoonus siis või veesilm sisaldab, endas ütleme, neli meetrit vett ja siis siis tuleb turvas, sest kad tekivad raba teatud arenguastmel, raba peab olema piisavalt vana, piisavalt paksu turbakihiga, siis alles saavad hakata tekkima laukad, sest et enamasti tekivad niuksed, lamedad ümarad või ovaalsed lohud rabapinnale, mida kutsutakse halvesteks, jood Alved tähega on sellised kohad, kuhu siis inimene võib niimoodi sisse vajuda, et raskusi on väljapääsemisega nagu lapsed, vahet mu käest minu käest küsivad, kui ma nendega rabaretkedel käinud, et kas mõni koht on rabas selline Michisse imeb? Võib-olla võiks olla hälvest, aga see imemine ei ole nüüd päris päris õige sõna. Mida ta siis teeb, kui ta ei inimest sisse, kas inimene rumalusest hakkab rabelema või, või kuidas noh, eks ta siis seal on niisugune lihtsalt pidel ja hästi-hästi veerohke koht rabas ja, ja sealt on raske lihtsalt siis välja tulla. Inimese Eagade pind on niivõrd väike. Ta lihtsalt hajub, vajub sinna sisse ja, ja ei tarvitseks kõrvalise abita välja pääseda. Ometi need hälbed on nii süütukesed võrreldes sellesama suurel laukapinnaga laugas, nagu ise ütleb, et ära puutu mind, Alves on niisugune kena ja armsakene, mina ei uskunud temasse. No halveson on, ta kannab märki, kui, et ta on teistmoodi koht, kui muidu see rabas siin noh, ütleme, jagame selline koht jaguneb nagu peenrad ja laukad, Webelad siis need kõrgemad kohad võivad olla helveste vahel või Laugaste vahel ja, ja seal võib julgesti käia, siis peab jälgima seda taimestikku. Hälve peal on sellised erksad kollakad, rohekad, turbasamblad ja kes oskab ikka vaadata, see näeb ju ära, et et sinna ei maksa minna. Nüüd hakkas jälle tihedat maikuu vihma sadama. Mul tuleb siin, kui me seisame nende kuni kuni meetri kõrguste pisikeste rabamändide vahel, mõned suuremad on ikka ka siin Laugaste vahel meelde see, et kui te, Katrin, esitasite mulle kutse tulla Endla looduskaitsealale, te ütlesite, et tulge siis, kui raba õitseb. Ometi ühte õitsvat taime on ka praegu meie ümber, aga teine taim valmistub õitsemiseks. Aga see, see aeg, millal teie arvasite, et ma peaksin tulema, see tuleb tänavu aasta vist alles suure hilinemisega? Ei tea, oleneb, kui tuleb näiteks laine, siis võivad kõik asjad tulla nii-öelda õigele. No teie mõtlesite praegu muidugi jõhvikat, aga aga ausalt öeldes on kinnid äraõitsenud taimi ja veel õitsema hakkavad. Õige mitu näete siinsamas, meie ees on tupp-villpea ja tema on nüüd juba rohkem kui kuu aega tagasi ära õitsenud ja vot need valged tupsud, mida inimesed nüüd juunis ja veel isegi juulis, aga need ei ole mitte õied, vaid viljad. Ekslikult sageli arvatakse, et see valge ongisi õis, sihukene tupsakas, õitseb praegu Hanewitz. Aga õitsemiseks valmistub Külvits jõhvikas kukemarja enam-vähem õitsenud jõhvikal, vaat vaatame, siin on kohe näha need õiepungad siin. Näete, selle varre otsas on pisikene roosasid ja ahne killuke, on ta küll ja siis paistab, et tuleb kolm, kolm jõhvikat välja, kolm punga nagu on roosa juba ikka täitsa näitab oma oma oma seda õit, et ta on valmis selleks, et ta tuleb ja hilisemaid, see on muidugi kanarbik. Möödunud aastane kanarbiku paistab sihukese heleda õnnetuna, aga kui te tuleksite siia augustikuus, kui ilus lilla, kõik see metsaalune on siin. Ja siis saladuslik ja vängelt lõhnav sookail. Nojah, too kail on siin täiesti vahepealne õitse ja selle ma unustasin ära ja muraka ka muidugi. Aga muraka seal alles siin sambla sees peidus ta. Aga hiljem kui teised, ega siin rabas on lähedaini sellepärast et vähesed, kes lepivad niivõrd kitsaste oludega, aga seest on nad ilusad ja omamoodi võluvad, et nad siin hakkama saavad. Ja kui rääkida nendest mängudest, siis näete, need nisukesed männid, mis seal pealt nagu lameda võraga, need on kindlasti vanemad, nad võivad olla üle 100 aasta vanad, siin on ka uuritud ja puuritud eriti männikjärve rabas, mis seal nagu tuumale kõige lähem ja, ja on leitud 150 aastaseid rabamändi, et mis on niisugused nagu kolmnurkse kujuga, need on pisut nooremad, aga osa siin lauka servas, näete niuksed kõverad madalat, need on ka vanad. Kuigi nad näevad niukseid väga põõsa moodi männid välja. Kuidagi väga jaapanlikonsemennikesin, siin mõned niisugused ikebana tegijad, need on jah öelnud, et hundil on nii palju, bonsaidsin. Ma tahaksin veel rääkida sooga ilust seoses soogaasiga ja virvatuledega, sest kus mujal kui sääres, me võiksime seda juttu rääkida. Sookail on selline tugevasti lõhnav taim millel on imeilusad valged õied, mida võib-olla paljud inimesed ei ole vaadanud, sest et inimesed ei käi sel ajal rabas, kui sookail õitseb. Ja kevadel, kui soo nagu käivitub ilmad lähevad soojaks, siis hakkab ju turvas käärima kõdunema ja siis tekib soogaas ja see eraldub sellistes hälve kohtades maapinnale seal teine koht. Kui gaas väljub, siis ta purustab need taime juured ja seal keegi peal kasvada ei saagi, ongi niisugune paljas, üles surutud turbaga koht, me kutsume seda muda halveks. Seadse soogas eraldub aga inimesed, kes arvavad, et see on midagi erilist ja teda on palju. Arvatavasti mõtlevad selle all kailu, sest suviti, kui on päikesepaistelised ilmad, siis sookail lõhnab eriti tugevasti ja mõningad inimesed on tohutult tundlikud just selle sookailu lõhna vastu ja neil hakkab pea valutama ja süda hakkab pööritama. Siis arvatakse, et siis soo eritabki sihukest mürgist gaasi, mis selliseid nähte tingib. Aga räägime nüüd siis virvatuledest ka virvatuledest, mina väga palju ei tea. No puu sees oligi iga ori jooksis murran omandu, sona rajoon, mutrid laugastest üle kanda. Ei ta Messaari konn saidi tuur on kaasas ka viigada, tee lahti ahelviise pahaseks. Pauk ja karri tuuningu ilu alati avatud kõrva kui ta appi hüütud. Ja kui naasone, linnud, mõrvad ja tajaid oli Nonii musta sügavikku seal avatuks, silmi ootavad igaviku olendid. Neist on meil praegu siin varju all matkamajas ja Endla järve kohal on päris korralik raju pilv kui niisugune sant ilm, väljas on siin ikkagi seinad ümber ja katus pea kohal ja võimalus ka natukene pliidi alla tuld teha. Eks ta sihuke kehvapoolne Anniki on ja varjualune, see on ehitatud siin 70.-te lõpus eites alg alguses edevate tar Jõgeva Tarbijate kooperatiiv. Ja siis ta läks üle Islandile ja kui moodustati Endla looduskaitseala, siis ta tuli nagu meie räägime nüüd siis sellest veekogust sellest Endla järvest, mis meie silme mees mühab selle äsja tulnud tuulehoo käes. Muidugi, veepeeglist eraldab meid mitu-mitukümmend meetrit, kui mitte sadu meetreid. Kõrk kästiku. Aga mis ta siis on? Üks legend, tõelisus. Endla järv on meie looduskaitseala kõige suurem järv. Kunagi oli ta üle 400 hektari suur. Aga see oli juba pärast seda. See on juba mõõdetud pärast seda, kui mõisnik oli kaevanud otse läbi. Selle niinimetatud räägu kanali kuus jõe ja see sündis 1872. aastal. Seda tegid muidugi tema käsul. Töölised, talupojad ja ma tean natuke, uurisime asja, et, et väga palju kraave siin piirkonnas on kaevatud saarlaste poolt, kes tulite suveks tööd otsima ja ja näiteks männikjärve kraav on kindlasti saarlaste poolt kaevatud. Siis Endla järve seepärast selle räägu kanali kaevamist langes umbes 20 sentimeetrit. Mõisnik vajas maade kuivendamiseks eesvoolu ja veetis juhiti siia Endla järve. Kui tuli teine aeg ja siis tulid suured süvendajad jõe peale 1949. 50. tal süvendati siis praegu kanalit tunduvalt ja Veetase Endla järves langes meetri võrra. Sellisele madalale järve. Siin noos oli see hukatuslik, sellepärast et 400-st hektarist järgi umbes ainult 180 hektarit. Kalad olid olnud selles keskses lombis siis hunnikus koos kaldaalad, taimestusid. Ja siin isegi uuriti, kui kiiresti siis endine järve põhitaimedega kattub? Mingit väga suurt kasu sellest järve alla laskmisest ei saadud, välja arvatud see, et kala, kala kalastik jäi vaesemaks ja vaesemaks. Ja 60.-te lõpus poolsalaja kalamehed tegid Sinijärvele ette paisugusest, Sinijärv oli täiesti tühi. 45 hektari suurune järv oli ainult see keskeltläbi kaevatud kanal, kus olid esi ja sinna isegi kasvasid jälle pajud ja vased. Tammi ehitamise tagajärjel Sinijärv taastus, kuigi sellises kujus, nagu ta oli looduslikuna ei ei saada iialgi olema, tema servad kasvavad praegu väga intensiivselt kinni. Seal on juba õitsik ja, ja läheb kiiresti üle madal sooks ja ka siirde saaks juba. Ja raba kasvab talle peale. Järvega on sama lugu, et need kaldaalad, mis olid kunagi täiesti veetud, need on kaetud suurte pillirooväljadega, sinna on tulnud kõik muud taimestik on kaske paju. Ja kui siis seda veetaset tõsteti, siis 1009 87. aasta metsakorralduse andmetel oli siis Endla järve pindala 264 hektarit. Praegu ta on enam-vähem sellises suuruses. Eelmisel aastal õnnestus meil tammi pisut parandada, mis oli juba hakanud mitmelt poolt kõrvalt euristuse mõjul liiga palju vett läbi laskma ja veetase oli Endla järves langenud. No nüüd praegu on looduskaitsealaülesanne säilitada Endla järve tase kindlal kõrgusel. Et ta ei kõiguks, et ta oleks ikkagi selline veekogu küll juba inimeste poolt tugevasti rikutud ja suundub ta siis muidugi nüüd suustumise poole. Torile korraks puhkust on istunud mees, jutt, nagu ma leian. Sobivus. Lekkest röövad õlu, meil olnud lauk. Ei, me pelga raske tööga rinda pista ega maadelda, koor ja aga meil veegakesi tõsta ruhi. Õlu lauta esimene kui. Toimetatud anekdoodi. Mustad mülkas olla. Looduskaitseala on saanud nime järve järgi ja seetõttu võib arvata. Endla järve hoidmine on teie põhiline ülesanne. Milles te peate, nagu öeldakse, päeval rääkima öösel und nägema, looduskaitsjale nime ei andnud mitte järv, vaid soostik. See on ikkagi Endla soostikud, kaitstakse. Ja, ja peamine siiski, miks see looduskaitseala loodud on, on vesi me kõik vajame puhast vett ja rabad on just need kohad, kus meie vesi puhastub, siit läbi läinud vesi ka see vesi, mis tuleb kuskilt Kohtla-Järve või oma suurte elektrijaamade kohalt. Kuidas ajab siin meie rabade kohal maha siis turbasammal ja turbad võtavad selle saasteained endasse ja lasevad kraavide ojade niredena jõgedesse juba puhta vee. Ja vot sellepärast me peame neid rabasid kaitsma nagu hiiglaslik looduslik filter või, või nagu mingi Käsmis imeb endasse. Aga kuidas see soostik ennast ise puhastab, et olla lõpmatult puhastaja samblad, turbasamblad lihtsalt kasutavad neid aineid endas või siis lihtsalt säilitavad endas nad ei lase neid edasi vett. Sajandite pärast võidakse neid samblikke ja samblaid uurides näiteks teada saada, mis 100. teatud kümnendil maha, missugused saasted ja, ja, ja muud hullud ained tulid taevast täiesti kindlasti, aga siis mitte, me ei uuri neid samblaid, vaid juba nendest samadest tekkinud turvast. See on võimalik. Mida te loete praegu, kõige suuremaks, kahjulik suid kahjustajaks, mis teile kõige rohkem lisaks inimesele muret teeb, inimene on üleüldse kõige suurem kahjur? No ütleme nii, et tänu sellele sotsialismi kokkuvarisemise ele siin meie maal. Me oleme õnnelikud, sest varem oli neid väga ärevaks tegev fakt, see, et ülevalpool looduskaitseala, see on ülesvoolu, kus jõgi peaks olema puhtam, oli Põltsamaa jõgi väga saastatud ja saaste, kus ta tuli Pandiverest, mis oli Pandivere suured farmid, palju väetisi. Ja see kõik läks jõkke. Ja nii et siis need loogeldessin meie rabade vahel läbi minnes. See Põltsamaa jõgi puhastus. Aga nüüd on see väetamine ja, ja sõnnikusõnnikuhulgad ja kõik, kõik see vähenenud ja tänu sellele on ka meie jõgi puhtam. Kaua see kestab, ma arvan, et ikka ikka niivõrd kaua raha määrab selle kui ei ole võimalik laristada ja raha määrab, kui palju sa paned väetist või, või kui palju see loomi tead, kui palju on mõistlik, niiet seal ei maksta. No ma loodan, et ja, ja kui ütleme juba raha enam ei naera, siis on järsku inimestel rohkem haridust ja looduse mõistmist tulnud, et siis juba seda ei tehta, kuigi ka raha võimaldaks. Seda ei tehta sellepärast, et et see oleks loodusele kahjulik selleks looduse kaudu meile endale kahjulik. Siin vahepeal seinad ühises. Kas see tähendab, kevad on siis endale tulnud ja kägu? Kuulsin mina sellel aastal ka mõni aeg tagasi ja lugesin, et tervelt 15 aastat antakse mulle esimese raksuga. Kägu on siinkandis juba ikka pikka aega olnud, mina kuulsin esimest korda kaheksandail mail. Aga hüüp siinsamas matkamajanukas kord ühel, kord teisel pool seda Neeme otsakest, lodukannikesed. No see on tõeline kevad. Sookured on siin Endla kui üks kotkas nüüd küll lendasid, aga noh, ta läks virutada. Sookured on siin Endla looduskaitsealal meil täiesti kindlad pesitsejad. Noh, erinevatel aastatel on erinev arv, neid paare nad ka pesitsevad edukalt, tähendab et neil on pojad. Ja neid võib ikka kuuldasin nii kevadel kui ka sügisel, sügisel muidugi võib-olla rohkem, kui nad on kogunenud niimoodi parvedesse ja toituvad siin küllaltki külade lähedal põldude peal. Ja Nad ikka lasevad ennast kaugelt vaadata, aga see on kevadel üks imekena hääl, kui, kui nende mina ei oskagi öelda trompetihüüd, isane alustab, emane jätkab ja siis kaigub üle selle raba seal midagi müstilist ja niisugust. Ja kui sa neid ilusaid suuri linde näed ka, sihuke elamus. Endla soostik on iseennast kaitsnud, siia on raske ligi pääseda. Liiklusvahenditega siia ei saa tulla, ainus tee, mis meie lääne poolmikus allikate juures läbi looduskaitseala, territoorium läheb, on üsna kitsukene kruusatee. Ja kaugel suurematest inimasulatest. Sinna niisama juhuslikult ei eksita, ikka tullakse meelega ja ka siia tulevad ainult jalgrajad või siis paadiga saab tulla. Jota, tema oli ju Vanemuise kasutütar. Ja kuidas te selleks siis sai? See oli nii, et Vanemuine läks, kosja, läks kosja kolmest õest kõige nooremale andis talle korvi, siis läks kosja keskmisele, see ütles talle ära ja läksis kostja kõige vanemale õele ja see ei olnud ka nõustama, naiseks saama. See kurvastas meie vanemaist niivõrd, et ei tahtnud ta ei pilli mängida ega laulu lüüa. Hulkus mööda metsi, kannel rippus lõdvalt langus. Ja niimoodi, kui ta oli kurvalt mööda metsi hulkudes sattunud ühele imekenale väiksele lagendikule leidis ta järsku seal ühe vastsündinud tütarlapse, kes käsi tema poole sirutas. Hõikas ta siiapoole, sinnapoole lapsukese ema järele. Keegi ei vastanud talle, võttis ta siis selle tüdrukukesega kaasa, läks vanaisa juurde ja palus selle lapse endale kasutütreks. Ja niimoodi siis Jutas, tema kasutütar, Juta sirgus maks, siis õpetas vanematele kõike kauneid kunste, mida ta ise tundis laulmist ja pillimängu. Ja Jutas sirgusid, kena neiu. Ja noh, nii nagu ikka, eluseadus on armuste noormehesse, kelle nimi oli Endel. Aga elu on vahel karm. Seda me kõik teame. Ja Endel oli surelik ja sel päeval Endel suri. Selle peale kurvastas Juta väga. Ja rahvasuu räägib, et istudes siis sellel hallil kivil ta nuttis ja nuttis ja nutiski Endla järve. Nii et õige ei ole öelda mitte nagu naise nimi Endla, vaid tegelikult on see Endli pärast nutetud järv. Sest no ega Juta ei olnud selline nagu meie, tema oli ikka jumalik olend, tema oli surematu. Ja siis räägitakse veel nii, et selleks, et Juta rohkem ei kurvastaks sepistes tema lell Ilmarine hõbedat, raadist imeliniku ja kui Juta selle endale Ülle võttis, siis nägi ta kõiki õnnelikke aegu koos Endliga, nagu need oleksid just praegu ja kõik oleks nii nagu vanasti. Ja armastus ja õnn oleks tagasi nüüdki. No ma ei ole seda nüüd kuulnud, et keegi ütleks, aga ma arvan, et see on üks väga ilus luuleline ütlemine. Et kui inimesed näevad kassis munes või silmi sulgedes ja unistades oma kalleid kadunukesi, et Juta laenab neile hõbetraadist imelinikut. Siin on nüüd siis niisugune roigaste, noh, eks paljudel mõõtmeid on üks, seitse korda kaks või niisugune lasume kandnud kümmekond meetrit pikk ja mõned metsid laia poolteist meetrit kõrge roigaste hunnik. Ja need loomad on siis selle kõik kokku kogunud, aga see ei ole neil mitte ühe aasta töö, vaid vaid kui mitu aastat võisid nad seda teha, siis. Mina Ma tean seda pesa siin juba kaheksa aastat. Ja on ta aasta-aastalt suurenenud ja, ja vaata, siin on praegugi näha, kus nad on niimoodi sealt otse jõest tulnud ja tassinud siia nagu kohe tihendanud. Nad toovad muda, et see elamine oleks tihedam ja, ja tihendavad seda ja seal on kohe näha see rada väga ratsionaalselt ära kasutatud toidujäänused. Et parajad puuoksad, mis on juba koorest ära näritud ja mida rohkem kasutate, need kasutatakse ehituses ära. Kui sügaval sisse koprapesa siin tegelikult Don talunik, kas jälle niisugune ta peab olema võimalus minna minna vee alt oma koju, nii et Niukest maapealsed sissekäikudel ei olegi siin kõrval on siis kohe kraavia jõgi ja, ja eks ta siitikalt läheb ja siin on siis mitu kambrit kus ta siis oma perekonnaga elab. Aga huvitav, miks ta seda ehitussiia peale ehitab? Et oleks turvalisem, tähendab, kus on niisugune kõrgem vallas ja kergem kaevata, ütleme turbapinnas seal ta, seal ta niisugust ehitist ei tee, seal ta elab lihtsalt turgudest. Aga siin on ilmselt see liiga õhuke, need, et saaks endale turvalise kodu rajada. Ja siukene kuigk pesa on kodastele väga tüüpiline. Te hoiatasid mind enne, kui me siia tulime mööda ojakallast, et ma oleksin ettevaatlik kopraaukude suhtes. Ma olin ettevaatlik kuni viimase auguni ja siis paremat jalga sinile sääriku sisse. Nii et võin öelda, et olen omal nahal tundnud, kui tublid kanali ehitajad ja, ja aukude uuristajad koprad on, niiet aga kui sääriku sees on valged villased sokid sisega jälgi kannatage eriti. Kas Teiega on seda sageli juhtunud, et vajuta sisse või te tunnete kõiki ladusin nii hästi või? See ei ole võimalik. Ja kopra Elioni eluliselt tähtis taandees osav loom aga maa peal sedavõrd kohmaka ja tal on tähtis, et ta saaks minna ohutult oma seegi paik. Ja siis ta niimoodi kaevad neid käike ja vahelise käigu lagi on meie, meie jaoks on systeni õhukene, inimene vajub sealt läbi. Aga möödunud talvel ma kukkusin Endla järve peal, läksin ühte koprapesa, vaatamiskukkusin küll läbi jää, seal oli neil omal, no selline soe soe kevade, kui on aeg, olid, nad juba liikusid ja unes oli oma käigukäigukoht seal ja siis siis ma vajusin ikka päris päris korralikult ära, tähendab tublisti sisse vajuma. Noh ikka ikka, jalad olid üleni sees, kus suuskadega rabelesin välja, seal oli pajuvõsa ja katkusin siis ennast kuidagimoodi sealt mudast välja ja mis mul üle jäi, eks ma siis kihutasin koju. Nüüd hakkab jälle natuke nagu vihmale kiskuma, nii et meil nüüd tagasiteel ühtegi niisugust varjualust majakest ei ole. Me peame nüüd ainult metsa vahel korralikku tempot hoidma. Nonii väga svingirütmis tagasi teega ja meil ei kulgenud Katrin valitsusega. Need ei olnud mitte koprapere maa-alused hääled, mida te eelmises helilõigus kuulsite. Vaid kõikidest tehnoloogia, imedest ja turvameetmetest hoolimata, mida ühel tuulisel maikuupäeval metsajärve ja jõekaldale väljaminev reporter ette võtab ja kasutab. Ei aita midagi, kui emakene loodus on otsustanud, et just selle nurga Pealt teeb ta niisuguse kõva tuule, mis teeb olematuks igasugused tuulekaitsed mikrofoni ümber. Nii et krõbinad on puhttuule enda ehk looduse poolt tekitatud. Aga nõnda me siis pöörasime kopramajale selja ja hakkasime minema mustjõgi vasakul käel üle mitmeoja ja üle mitme purde. Katrin miilits ütles, et neid purdeid tuleb kokku neli aga mets oli täis üllatusi ja vesi oli täis üllatusi. Sest nagu Ta ütles, kraavid hakkasid vastama, tähendab, kraavid hakkasid nagu teistpidi jooksma, sest vesi oli möödunud nädala lõpupäevade suurte lausvihmade tõttu kõrgele tõusnud. Ja jõgi oli üle ujutanud kõik need tavalised retke rajad, mida mööda looduses sealkandis käiakse, nii et meil tuli kõndida päris suuri ringe tehes. Ja uskuge mind, see magnetofon, mis alguses tundus oma nelja kiloga täiesti normaalne, Anne oli sealt koprapesa juures tagasi teele tulles minu jaoks vähemalt 10 korda raskem. Ma sättisin teda küll paremale õlale, küll vasakule õlale aga midagi ei aidanud. Raskemaks ta muutus, kuigi jah, ma olin vahetanud juba kaks korda patareisid, neid muidugi korralikult kaasas tassides, sest et ega loodusesse niisugust kraami ei jäeta. Aga nime siis sinna Endla looduskaitseala peahoone poole, tüürisime läbi metsa läbi. D ja kuulakem siis, mis meiega edasi? Me olime mõnda aega vait ja vagusi, sest et oli oli tegemist, et hing sees püsiks vaided valged sokid, millest vahepeal juttu oli, kuivaks jääksid, aga nad ei jäänud, sest tuli ületada mitmesuguseid veetõkkeid. Pääsesime õnnelikult, katsun veel väga õnnelikult. Ma juba mõtlesin, et ikka ikka rohkem saad märjaks. No mina vajusin põlvini sisse ükskord ühes ojas ja siis olin praegu tasakaalu kaotamas, kui ma mööda ühte niisugustel lauda püüdsin ületada ühte kohta kraavi ja ja see oli siis nii, kui sul kaelas ripub võrdlemisi raske magnetofon, siis on niisugune tunne, et olgu minuga kuidas on, ma saan ju ka kuivaks. Aga koos magnetofoniga oleksid märjaks saanud ka lindid, kõik meie eelnev töö ja kõik see domine Zoozia rabamändide vahele, need ilusad oleksid muutunud lihtsalt märjaks. Magnetofoni lindiks, need tegelikult need õnnega koos, kuigi säärikutes on niisugune hea lirtsuv tunne, aga mitu korda teie olete vette kukkunud niimoodi või see on iga kevadel, käite korra ära, mõnes kraavis? Jah, ega neid märgi jalgu nüüd pole küll lause lugenud, aga enamasti kui, kui on niimoodi, et ma üksinda käin ja mingi ikka väga suur veetõke üle tuleb, millest üle ei saa, siis eelistan ümber minna. Seda viimast tõket ületades tuli mulle meelde see, kuidas te tuletate meelde Fredi ussid, kes kunagi oli ühes raadiosaates öelnud, et kui tal on valida magnetofon õlal, kas ületada ebakindel veetõke või minna viis kilomeetrist ringi, siis valib ta viimasena. Meil seda võimalust ei olnud, me pidime igal juhul otse minema, aga aga vahepeal seal oli mul küll niisugune tunne, et läheks õige ringi, kuigi siis oleks pime juba peale tuld. No kevadel on ju päevad pikkadega pimeda kätte poleks jäänud, aga jalavaeva oleks küll rohkem olnud. Ja nüüd, kui me jõudsime siia rabaserva ja meie ees on see laud, tee, mille järgi mõnigi tunneb pildi järgi ära, Endla. Kuidas siis öelda neid raba, jah? Endla looduskaitseala ikka jah, võib-olla tuntakse tõesti selle laudtee järgi, mis meil on männikjärve rabas siis te ütlesite, et see on kõige kroon? No see, see tasub selle vaeva ehk selle kui, kui mõne grupiga ja me oleme peaaegu viis kilomeetrit juba mööda metsaradu käinud ja pehmel pinnasel ja purdeid ületanud ja siis retke lõpp on sissepooleteise kilomeetri pikkune laudtee ülemännikjärve raba kus inimene rabast kõrgemal, ta näeb neid kõiki rabataimi ja hälbeid ja laukaid. Ja samale seal ei pea kõndima ebakindlal pinnasel ja iga hetk jala vaatama, et kuhu ta astub, et kas vajub sisse või mitte. Millal see tee siia ehitati? No esimene t tehti siia juba 60.-te aastate lõpul, täpset aastat ma ei ole veel kuskilt leidnud ja see on siinkohal kolmas. Sellel kevadel sai siin ette võtta põhjalik remont, tänu millele meie tee on palju kindlam ja Laugaste ääres on meil käsipuud ja vaatetorn on uus endisel kohal. Nii et kes soovib tulla raba vaatama jalgu märjaks tegemata. Palun männikjärve raba ootab teid. Me võtame selle pooleteist kilomeetrise teekonna ette, need meie kuule, et kes on käinud Siberis ja sealkandis, kus ei ole võimalik teha tänavaid, seal on ka niisugused laudset teed ja tänavad. Nii et pisut tuletatakse seda meelde, aga ometi on ta oma ja kordumatu. No nii ei saa öelda eestimaa rabades on ju mujalgi lauteid, näiteks Nigulas, seal on palju pikem, üle kolme kilomeetri pikk ja Viru rabas lähemal. Nii et see, see ei ole Eestimaa kohta haruldane. Võib-olla ainult tema ehituslik. Reaalsus on see, et ta on umbes poole meetri kõrgusel raba kohal, mujal on tavaliselt ikkagi tehtud otse rabapinnale ja esimene tiim siin rabas oli, oli samuti otse rabapinnale ehitatud laudtee. Nii hakkame siis minema. See on mitte ainult see, et ma tunnen ära laukad selle järgi, et siin on korralikud käsipuud ja et ma ei pea teie käest, Katrin, kallis küsima, et mis siis siin on. Aga ühte asja ma tahan küll küsida, et mis need masinad siin soos näitavad? No siin on tooma zoo, hüdrometeoroloogiajaamal on juba 1950.-st aastast siis kui nad asutati, oma kindel programm männikjärve rabas ja siis on siin meteoväljak, kus on. Natuuri mõõtmised, õhuniiskuse mõõtmine, jaa, mõõdetakse auramist raba pinnalt ja lauka pinnalt ja veel siin väga erinevaid mõõdetakse sademeid ja veetaseme muutust laugast tellija ja ehkki eripärane ja mitmekesine teaduslik programm suvel, kui on ikka soojad ja päike, päike, terve päeva paistab, siis raba pind võib isegi 40 kraadini soojeneda ja, ja sellega on seotud just nende rabataimede kohastumus kehvadele oludele. Neil on kitsad lehed. Mänd on ju ka, ei ole mitte laialehine, vaid on kitsa okkaga ja kõik kõik puud või kõik taimed, keda me siin täna vaatasime. Võtame Hanewitzki vits, kanarbik, sookail, kukemari noka jõhvikas, need on kõik sihukesed. Suhteliselt kitsaste pealt maha jate Alt heledamate lehepooltega taimed, mis isegi väga sooja ilmaga võivad oma lehed modi natuke kokku rullida, seda lehepinda vähendada. Ja ainus laialehine taim, keda me siin raba servas võime kohata murakas. Me ei jõudnud siis siia metsa vahele jälle kuivale ja küllaltki kangelane maale. Ja me vahepeal rääkisime sammaldest ja samblikest ja nüüd pöörati minu tähelepanu ühele. On see nüüd samblik või sammal? Selle kasetüvi on tihkelt täis erinevaid samblikke. Mina ei ole suur asjatundja, aga no mõningaid ma ikka tunnen seal tavaline on harilik hallsamblik. Siis on siin veel rihm, sambliku ja hulgaliselt habesambliku. Vaat selline rippuv nagu, nagu mingi ana võluri hade. Vaat see ongi habesamblik, ta on niisugune natuke rohekashallikas ja sellises kohas, kus on palju habesamblikke, me võime öelda, neil on hea elada, järelikult on puhas õhk. Ja taamal, kui me vaatame siin üle selle kõrgema raba osa, paistab juba meile tuttav männik järv sama, nii et praegu võiksime, meie tähendab mina, kes ma olen tallinlane, hingata, nagu öeldakse, et tagavaraks puhast õhku võtke heaks. Tean jah, diale õitsiklid, niimoodi kassoderv kinni. Mitu kilo, no mina tean täpselt. See on päris. Jätame ütlemata. Aga. Naljakas tunne ja, ja kui läheksite kaugemale, siis võiksite jõuda järve järve veepinnale lähemal sihukesele kohale, kus järsku pind lähemalt ja oletegi jalgupidi kõvasti vees ja mudas. No seda ma olen tänase retke ajal juba paar korda tundnud, nii et õudsuks pisut edasi andeks, kui ilusad, need häälevad jõhvikavarred, seal roomavad mööda maad ja praegu nad on oma alumise niukseid ja poole meie poole pööranud ja kui tuleb hea aasta, siis võib Cixigi jõhvikaid leida. Millal siis see jõhvikas nüüd õitsema hakkab? Juunist. Ja mis värvi see siis siin on, kõik roosa? Seal õõtsiku peale õõtsudes oli tõesti niisugune tunne et treenerid võtavad ideid loodusest endast, sest kust mujalt kui niisugusest kinnikasvavast järvest on saadud idee teha ja turustama hakata vesi madratseid. Kui me jõudsime tagasi sellesama koha juurde, kust me alustasime siis te ütlesite, et viis minutit puudub kuuest ja Me alustasime seda ringkäiku kell üks päeval, nii et viie tunniga, mis te arvate, kas oleks võinud veel kauem käia, kindlasti. Mõnus oleks olnud, kui ta metsas ja rabas kiirustama, siis läheb rohkem, kuuleb rohkem, tunneb rohkem. Nii et ma arvan, et huviline inimene leiab teid ülesse, kui ta õiges teenidest just mööda ei kihuta. Aga arvestama peab sellega, et varuda tuleks aega. Kaasa tuleb võtta kummikud, villased sokid ja kuivad jalatsid ka? Ei, nii see asi päris ei ole, tähendab, kui ikka on ilus kuiv suvi, siis männikjärve raba laudtee peale võib ikka tulla täiesti oma valgete botastega. Taku see särgiga ori jooksis hädas, murran ta. Omatu salaraja võtsid laugastest üle kanda. Ta mees saarel. Koll saidi tuurast kaasas ka Kiieviga, ta. Elvise baas olemas. Pauke ja karjeid uningu ilualal avastatud kõrva kuulda appi hüütud. Ja kui taassündinud mõrvad ja ta ja iidoli Musta sügaviku sea avatuks silmi ootavad. Igaviku olendid. Pääses mu laugast. Nonii, ma usun, et teie sokid on kuivad ja te istute endiselt tugitoolis kui see tema, mille kaasa lahti ja ümber arutamiseks ma teid peaaegu kaheks tunniks kaasa kutsusin, huvitas ja mõtlema pani. Ma ei tahtnud eriti suurelt teile meelde tuletada, et 14. mail siis möödunud pühapäeval oli looduskaitsepäev ja praegu on looduskaitsenädalad, mis lõppevad keskkonnapäevaga Keskkonnakaitsepäevaga juunikuus. Ma tahtsin lihtsalt realiseerida kõige muu kõrval ka ühe oma ammuse soovi. Käia Endla soostikus, mida ma vanasti nimetasin Enda jaoks Endla sooks, aga nüüd ma tean, et see on Endlas soostik ja seal Endla riiklik looduskaitseala. See on muidugi väga isekas, kui. Nii tagasi mõelda, aga ma olen lõpmata tänulik saatusele, mis juhtis mind kokku inimestega, tänu kellele mul oli võimalik. Selle nädala esmaspäeval Endla soos Käia magnetofoniga ringi 10 kilomeetrit ja olla. Ühes teises elukeskkonnas tervelt viis pikka ja äärmiselt huvitavat tundi. Katrin mölitz küsis mõnikord, kui me nende mätaste vahel seal edasi kõndisime. Et kas mul on huvitav ja ma tunnistan ka praegu, tunnistasin siis, et mul on äärmiselt tore päev olnud, rääkimata sellest, et ma sain hingata värsket õhku. Nagu te kuulsite, õhk on seal tõesti puhas, sest muidu ei kasvaks seal need habemetaolised samblikud. Ma olin vihma ja päikese käes, ma kuulsin linde ja nägin loomade jälgi. Ma olin inimeste hulgas, kes teevad oma tööd. Trafaretne ütlus oleks öelda päevast tööd, nii nagu meie kõik. Aga nende töö on teistmoodi, sest nemad kaitsevad seda, mille osakene meie ise kõik oleme, nad kaitsevad loodust. Ja nagu te kuulsite, mõnikord ka meie enda eest. Aga nüüd on sellel väikesel tooma külal üks niisugune palve. Et kui meie raadiokuulajate hulgas on inimesi kesise veel või kelle sugulased või lähemad tuttavad on kunagi olnud seotud Tooma soojaamaga zookooli ka ükskõik kuidas seda omalaadset teaduskülaga pole kutsutud alates aastast 1910 siis olge head, võtke ühendust Jõgevamaal asuva Endla riikliku looduskaitsealaga, kirjutage Katrin möllitusele ja jagage nende inimestega seda infot, mis teil tallel on. Uskuge kunagi pole liiga vähe. Fotosid, kunagi pole liiga vähe talletatud mälestusi. Kas või sellest, kuidas paljaste kätega tehti soomaad kändudest puhtaks, kuidas inimesed töötasid ja elasid. Võib-olla on need sama räiged mälestused, mis tulid esile selle vana traktoristide lauluga kus pruunid mülkad alla annavad ja kuidas suu käest maad saadi. Võib-olla on need hoopis leebed ja helged mälestused lapsepõlvest. Võib-olla natukene müstilised ja muinasjutulised, võib-olla keegi teist on tantsinud koos virvatuledega soo serval laukaäärel ükskõik millega seega seotud ei oleks. Võtke ennast kokku ja pange see paberile ja saatke Endla looduskaitseala direktsioonile. Tänaseks on siis see tugitoolisaade lõppemas. Mul on hea meel tänada kuulajaid. Ja tahan veel teadvustada seda et selles saates kasutasin ma Aleksander Suumanni ühte luuletust, tema enda ettekandesse on pärit tööd Eesti raadioluureprogrammist ja enamus siin kuuldud perfektses teostuses looduslikke taustu on pärit reeti jussi poolt lindistatud Eesti raadio tausta fonoteegist. Nii et jääb vaid öelda. Head laupäeva õhtuti ja kui teil on mahti ja aega, siis varuge endale need tunnid ja mingi Eestimaa loodusesse, ükskõik kuhu, võtke kasvõi mõnel puul ümbert kinni, nagu teile selles programmis soovitati. Jätke oma mured maha ja tundke end hästi Eestimaal kõike head ja kohtumiseni.