Kell on saanud üks ja Eesti raadios on eetris saade ekspertstuudio täna meil on hea meel Vello Mikuga tervitada ekspert stuudios tõelist eksperti Tõnu lauki ja seetõttu on ka meil hea meel rääkida täna ainult ühest teemast, nimelt ordenitest teenetemärkidest. Te tulite siia meie stuudiosse selle selleks, et meie palvel kõnelda sellel teemal ja olete varustanud meid värviliste piltidega raamatuga, et meil igav ei hakkaks teid kuulates enda ette, olete te laotanud lauale aga suure hulga pabereid, dokumente ja tõmmiseid tähtsatest dokumentidest. Millest te alustate, seda teenetemärkide ja ordenit juttu kõigepealt, Tõnu Lauk. Ma ei hakka nimetama, mis asjad on need ordenid ja teenetemärgid vaid ma alustaksin ühest riigivanema dekreedi, st, mis on välja antud seitsmendal oktoobril 1936. aastal, see on teenetemärkide seadus. See algab niiviisi peale rooma üks, siis tuleb araabia üks esimene peatükk üldeeskirjad. Eesti iseseisvuse väljakuulutamise päeva, 1918. aasta 24. veebruari mälestamiseks ja riiklikku ülesehitavat ö tunnustami miseks. Asutatakse riigivapi teenetemärk ja eesti rahva vabadusvõitluse mälestamiseks valgetähe teenetemärk. Muide need riigivapi teenetemärk ja valgetähe teenetemärk, need on kujundanud Paul luhtein. Professor Pauludi kaitseliidu poolt Eesti iseseisvuse 10. aastapäeva tähistamiseks asutatud kotkarist loetakse teenetemärgiks Eesti riigikaitselise töö tunnustamiseks Eesti Punase Risti seltsi poolt asutatud Eesti Punase Risti teeneterist teenetemärgiks eesti rahva enesealgatuse ja seltskondliku isetegevuse tunnustamiseks. Kuna neid autasusid anti enne 1930 kuuendat aastat välja kui diplomaatilisi autasusid ja oma meestele ka päris autasud ära siis oli tarvidus. Kuigi ma ütleksin, et praegu ma ei näe selleks mingit põhjust. Ja võib-olla edaspidi tuleb seda teenetemärkide seadust parandada, mis tähendab riigistada teenetemärk see tähendab, et organisatsiooni nagu kaitseliit kotkarist siin oli selge, sõnaga öeldud, loetakse teenetemärgiks Eesti riigikaitselise töö tunnustamiseks. Ja Eesti Punase Risti seltsi poolt asutatud Eesti Punase Risti teeneteristi teenetemärgiks ja nii edasi. Need võetakse nagu organisatsioonid ära ja nad muutuvad üldrahvalikuks. Teenetemärgi saavad nagu kaalu juurde, siis nad saavad kaalu juurde selles mõttes, et neid võidakse annetada kui riiklikke autasusid, mitte üksi kui organisatsiooni Audusest. Ja seda otsustab riigivolikogu president. Ja, ja seda on muide otsustanud juba riigivanem 36. aastal oma dekreediga edasi vabadusrist, mis asutatud vabadussõjaaegsete teenete hindamiseks ning mille annetamine on lõpetatud sellekohase seaduse põhjal on sõjaliseks aumärgiks Eesti iseseisvuse kaitsmiseks peetava sõja puhul. Vabadusristi võib uuesti annetada pärast sõja puhkemist välisvaenlasega ja teme annetamine lõpetataks iga kord peale sõja lõppu riigivanema otsusega. Kuna meie uue vabariigi taastamine Läks valutult ja veretult valutult, võib-olla vähem siis ei saa kasutusele võtta mingisugust Vabadusristi paragrahv kaks igasugused muud teenetemärgid, muide see on väga tähtis peale paragrahv üks tähendatud ei või omada riiklikud, teenetemärkide või üldiselt tarvitusele olevate au- või teenetemärkide kuju. Samuti nende kandmise viis peab erinema au- või teenetemärkide kandmise viisist. See paragrahv on väga tähtis, sest neil tekib praegu igasuguseid autasusid igasugustele organisatsioonidele, võib-olla ka nende organisatsioonide märke. Ja nemad hakkavad kasutama ja on juba kasutanud neid riiklike aumärkide kujusi või kujundusi näiteks maa praegu nii Pauksete julgen mainida, kuid noh, see on mul nagu ettevalmistamata, kuid need kas on olemas juba või tulevad. Ja siin peab astuma juba seadus oma jõus. Pategreemi klikk ja täpselt riiklik kontroll peab taolistele asjadele nii, et kõik märgid, mis tehakse, peab pead nagu riikliku kontrollile alluma ja vaadatakse, kas seal ei ole mingisuguseid seaduserikkumisi kujunti kujundiliselt kujunduses ka erandid käesoleva paragrahvi eeskirjadest on võimalikud riigivanema poolt määratud alustel, see tähendab, et kui leitakse, et on tarvis, kasuta neid, siis võib paragrahv kolm teenetemärki võib annetada nii oma kodanikele kui ka välismaalastele. No siin on jutt, selge. Nüüd teine peatükk, teenetemärkide annetamine, jaka andmine, teenetemärke annetab riigivanem kas omal algatusel või teenetemärkide komitee, esimesel mida see nüüd tähendab? Tuleb taastada teenetemärkide komitee ja seda peab tegema riigivanem. Riigivapi teenetemärgi kett on riigivanema ametitunnus mis edasi antakse koos riigivanema ametiga. See on ainult ühes eksemplaris, seda annetata kellelegi. Muide, see riigivanema ametitunnus asub praegu-Venemaal. Ja minu arust peaks tegema kõik, et selle tagasi saada. Selle on valmistatud, see on valmistatud kohvifirmas. Ja selle on valmistanud üks meister, kelle juures mul on au olnud olla ka praktikal, kui ma õppisin veel kunstiinstituudis Seal kullast rubiinidega rubiini toodud Saksamaalt on teil koht teada või? Minu teada ajaloomuuseumis? Moskvas riigivanem omab alates ametisse astumise päevast riigivapi teenetemärgi, eri suurpaela valgetähe teenetemärgi keti kotkaristi, esimese klassi teenetemärgi ning Eesti Punase Risti esimese järgu esimese astme teenetemärgi. Noh, see on nüüd niiviisi, et kui need neli autasu on ikka küljes, siis vasak külg kipub nagu allapoole tõmbama. Et võib-olla praeguseks ajaks natuke palju ma ütlen, et seda dekreeti peaks veidikene vaatama seda teenetemärkide seadust ja parandama. Paragrahv viis, teenetemärkide komitee esimehe, esimehe asetäitja ja liikmed nimetab riigivanem oma ametis olemise ajaks. Teenetemärkide komitee asjaajamine toimub riigivanema poolt kinnitatud erieeskirjade alusel. Paragrahv kuus. Otsused teenetemärkide annetamise kohta avaldatakse riigivanema käskkirjas ja registreeritakse teenetemärkide komitee poolt. Ametiisikute kaitseväe väelaste ja kaitseliitlaste kohta käivad otsused kantakse nende teenistuskirjadesse. Nii, nüüd ma tahaks öelda, et meile on tulnud härrasid mujalt eksiilis, kes on siia asudes kohe hakanud riste jagama. See näete, läheb, ei lähe kokku selle teenetemärkide annetamise ja kandmise eeskirjadega, aga meil on praegu üldse niukene interreeglina, ma ütleksin. Paragrahv seitse teenetemärkide kavaleridele antakse koos teenetemärkidega vastavad diplomid, mis kannavad teenetemärkide komitee esimehe või tema asetäitja ja ühekomitee liikme allkirja. Teenetemärgid ja diplomid antakse tasuta. Muide nüüd teenetemärke tuleb ilmselt hakata tootma, kes hakkab sellega tegelema. Vanasti oli kaks suurt ettevõtet, kes seda tegid, kust riik tellis teenetemärkide komitee tellis üks oli Roman tavasti töökoda, väga kvaliteetsed asjad ja teine oli kopp videole. Paragrahv üheksa välismaa au- ja teenetemärke võidakse vastu võtta ja kanda ainult riigivanema loal, mis avaldatakse teenetemärkide komitee esimesel riigivanema käskkirjas. Välismaa au- ja teenetemärgid registreeritakse teenetemärkide komitee poolt ning kantakse teenistuskirjadesse paragrahv kuuenda kohaselt. Paragrahv 10, enne käesoleva seaduse maksma hakkamist kaitseliidu kotkaristi statuudi põhjal vääriliste teenete eest Eesti või kaitseliidu vastu annetatud kotkaristid ning Eesti Punase Risti seltsi põhikirja põhjal Punase Risti tegevuse alal Eestile osutatud tähtsate üldkasulikud ja teenete eest annetatud Eesti Punase Risti teeneteristid loetakse riiklikest teenetemärkideks. No see on seesama. Ja kaitseliidu autasud muutusid riiklikeks teenetemärkideks. Nende teenetemärkide omanikele uusi diplomeid ei anta ja selle poolt ka ausalt öeldes tähtsust. Isikuid, kellelt võetud kohtuotsuse õigusega kohtuotsusega õigused aumärkide kandmiseks ei ole õigust kanda ka teenetemärke. Teenetemärke tagasi ei nõuta. Lähema korra teenetemärkide annetamiseks ning ning nende kandmiseks ning teenetemärkide statuudid annab riigivanem. Nii, sellega oleks teenetemärkide seadus, üldeeskirjad, annetamine kandmine läbi ja nüüd tuleb teenetemärkide kirjeldus, et ma arvan, et me neid ei hakka ette lugema, siis seal kaunikesti pikk. Kuivõrd teate riigi Pi teenetemärk oli 12 klassi ja hakata siin ette lugema mitu haru milised läbimõõdud, see ei oma mingit tähtsust. Aga. Me teame, et iga selline teenetemärk andis ja on andnud ja annab kindlasti mingid soodustused, mida siis toona lubati ja mida selle märgiga Selleks peab sirvima riigi teatajaid ja vaatama missugustele märkidele, missuguseid soodustusi anti. Põhimõtteliselt kõige suuremad soodustused olid vabadusristi kavaleridele. See oli juba tiitel. Selle kohta on ka määrus ilmunud ja need on kõik riigi teatajas kirjas. Kui me läheme nüüd nende Eesti autasude juurde siis neid on piisavalt palju. Ma nüüd loeksin üldse ette, palju need siis oli. Kõige esimene oli vabadusrist. Teine mälestusmärk oli tähtsuselt teine autasu oli riigivapi teenetemärk. See oli nagu tsiviilteeneteorden. Riigi. Kolmas oleks valgetähe teenetevärk vaat mis asutati täpselt samuti 36. aastal. Ja siis tuleb kotkarist seal Maltarist musta emailiga kaheksa klassi. Piisavalt palju. Siis tuleb Eesti Punase Risti teenetemärk. Ja need ongi põhilised Eesti vabariigi Audust. Sinna juurde tuleb lisada ka vabadus, vabandust, põhiseaduse mälestusmärgi. Mis on kahejärguline kaelas kantav järinaganta ja neid anti välja üldse kas 140 748 tükki ja need on väga haruldased asjad. Ja nende autoriks on jällegi professor Paul Luht, teinud nii et kolm viimast Eesti vabariigi autasu on kujundanud Paulude. Aga see oli siis Mida veel rääkida eesti autodest? Siin on mu ees nimestikus on nende seltside ja. Ettevõtete sisemised autasud või hoolsusmärgid? Nagu kaitseliidu valge rist, see oli kaitseliidu sisemine laudas, seda annet ikka väljamaalastele. Naiskodukaitseväe teenetemärk. Siis on väga ilusad ja auväärsed märgid Eesti tuletõrjehoos märgid. Terve pikk rida. Apostliku-Õigeusu mälestusmärk kolm järku. Loomakaitse roheline rist, kolm järku pluss medal. Ühistöö mälestusmärgid, kolm järku. Looduskaitsemärk, kolm järk, ka selle töö anti eest anti autasusid. Siis on veel allveelaevastiku sihtkapitalimärgid, neid on terve pikk rida. Ja siis tulevad veel väga väikesed seltsid, kes viisid sisse omad niuksed, isiklikud autasud ja aumärgid, aga need on nagu kõige olulisemat millest me võime nagu rääkida. Aga kas ei tundnud, kui neid autosid on nii palju ja need märk nii palju natuke madaldatud väärtus, et ma saan aru, et iga eluvaldkond tahab oma teenete eest autasustada, aga samal ajal peab olla mingi üldriiki? Teate võib olla küll, kuid võib-olla sellest lihtsamast hakkamegi peale. Näiteks võtame kasvõi sellise valdkonna nagu tuletõrje, see on raske elukutse. See on seotud riskiga. See on ju seesama riigi, teenis mida võib riigi. Ja aga see on seotud meie vara elude päästmisega. Ja selleks puhuks oli Eesti vabariik kehtestanud ühe sellise, õigemini punane rist on selle kehtestanud. See on. Elukaitse elu päästmise medal uppuja päästmisest ei ole uppuja vabad. Kõik Euroopa kultuur riiv omavad sellist medalid kõik nagu elupäästmise eest. See oli ka tsaariaegse Venemaal. ZAZ basseini pagipsi, Nõukogude Liit sihukest asja ei tunnista, tema, tunnistan ainult seda fakti, kui oled ikka veest välja tõmmanud, siis on päästnud, kui oled tulest välja rebinud, nooled ka päästnud, aga kui tõmbad näiteks auto eest ära või riskides muud moodi oma eluga kuristiku servalt näites kuskil päästad ära võib-olla päevi näed vaeva, et kellegi elu päästa siis see ei olnud mingisugune tegevus, elu päästmist, sest inimene ei maksnud mitte midagi meil Nõukogude liidus. Selles on asi. Ma arvan, et esimese aktina peaks president kehtestama selle määruse, et viia sisse esimesena elupäästmismedalit. See oleks kõige humaansemaks, mitte mingisuguste teeneterist ega muid asju pole alguses vaja, ennem kui ei ole teenetemärkide komiteed, kuid elupäästmismedal peaks olema muide seda juttu, ma lähen räägin meie esimestele meestele esimestele valitsustele, kes meil on siin olnud, kui see Eesti vabariik nagu hakkas jälle uuesti toibuma, ma ütleksin. Kuid need mehed ei pidanud seda miskiks, see oleks suurepärane poliitiline akt olnud ka teistele Euroopa rahvastele, et millega me hakkame tegelema. Me hakkame elusid päästma, kõigepealt aga mitte ei hakka siin venelasi piinama, neile kaikaga pähe lööma. Kangesti tahtsid tema, laiendaksin seda teemat võib-olla hoopis peaks aga varastest päästma, meil on ikka moraal nii all end praegu te iga päev kuulate meie politseiteated siis kümmekond varguste, röövimiste, Tallinnas või vabariigis vabariigis on muidugi sadu. Ei ole üldse küsimuseks. Jaa, seda küll muide. Ka see on elupäästmise eest, eks ju, ja vara päästmisest. Kui nüüd selline. Aga ta ei, väga täpne, sest see oli, ei teadnud seda, mida ma teile nüüd ütlen. Nimelt mul on au olla Eesti politsei teenetemärgi autor. Selle ettepaneku, kui nad tulid välja kuu aega tagasi, ma tegin neile kavandid ära. Sai esitatud Nad kinnitasid ära põhivariandid. Ja see tuleb kolmeklassiline. Kas see on Eesti politseiameti teeneterist? Ja see on kahte liiki. Üks on teenete eest administratiivalal. Kui te istute laua taga, organiseeriti seda asja ja teine liik teeneterist on, kui te jälitate konkreetset, mingit mafioosode, kurjategijad, relv käes, kusjuures te seate konkreetselt oma elu ohtu riskide sisendav Nendele ristidele tulevad juurde spetsiaalsed lisandid, mis näitavad ära, et mees on olnud vapper oma asjaga toime saanud, sest kes seal esimesena päästikule vajutas, see jäi siis ellu. Ja see on ka meie vara ja elude kaitseks. Aga see rist tuleb. See on siis Eesti vabariigis praktiliselt esimene teenetemärk nii-öelda uues Uues Eesti vabariigis jah, on küll. Ja ma pean ütlema minu lugupidamine sellele uuele politseile. Et ta kohe tuli selle peale, et on tarvis sellist märki teenetevähki. Millal see, kuigi selle loomine on, läheb läbi kändude, sest ma ei tea isegi, missugune asutus seda hakkab tegema, aga mitte igal juhul Tallinna juveelitehas, kes on täiesti võimetu täitma igasuguseid riiklikke ülesandeid. Ma natuke nüüd kaeban, sellepärast et Tolli valitsus, õigemini Eesti tolliamet kutsus mind oma juurde kunstnikuks palus, et ma teeksin korda nende märginduse. See sai tehtud käisi, embleemid on olemas, mütsimärgid on olemas. Isegi mütsi sai neile välja disainitud. Nüüd mütside tootmine ka sai joonde aetud kuu ajaga. Talimütsid on see esimene riigiamet, kellel mütsid valmis. Me lähme nüüd ordenites natuke kõrvale, kuid mütsimärgid ikka veel saamata, sest seda teeb veebruarikuust saadik Tallinna juveelitehas. Mis mehed istuvad seal eesotsas minu meelest need tuleb kiiremas korras maha võtta, aga see selleks. Teisest küljest läheme tagasi ordenid, et kas meil on vaja praegu need ordenid haudadest, kui elu on ikka tõest nii korrupteerunud, kui me ei saa lifti vargad kätte. Tore on lugeda, kui Tallinna politseiprefekt ütleb mustas kirjas Õhtulehes. Sõredad. Laseme nüüd maha iga venna, kes varastab lifti baski, nad ei ole selleni jõudnud, veel üks maffia mees, on vaja mahlastaja siis hakkama medalit andma, eks ole, kõik õige ja raekoja platsis ei ole vääraga ega ta seal tõbraste pärast. Samas, et kõik mafiooso näeksid, et selle eest karistatakse, sest praegu siis ma naise medali sellel mäel, aga paratamatult me libiseme ordenitest kõrvale kui me medalit orden ja ma tahan öelda seda, et peab mõtlema ette. Teate, kui käis vabadussõda. Ei olnud teada, kuhu poole see kaldub ja millega see lõpeb, kuid siis juba võeti ette, et on tarvis seda sõda jäädvustada. Vabadussõda nimelt. Ja muide, selle vabadusristi eestvedajaks oli Konstantin Päts. Ja see tehti ära sõja ajal. Autasustamine toimus alles peale sõda, sõja ajal ei saanud keegi ühtegi risti kätte. Nüüd me jõuamegi selle juurde, et kumb on siis tähtsam, kas, et sa võitled õige asja eest või võitjaid medalist. Sa võitjad õige asja eest? See on enesestmõistetav, aga kui tuli see teade juba, see kumu levis kohe, et asutatakse Eesti vabadusrist siis tõstis kindlasti meeste võitlusvõimet tohutult, kusjuures seal oli nagu anti valida ka selline kumu levis, et kui sa oled saanud vägitükiga hakkama, siis sulle kas annetatakse maad või annetatakse rist ja paljud mehed ütlesid, et nemad võtavad risti. Aga siis juba tähendab, et arvata, et see politseimedali paneb asja paika. Ta ei pane paika, vaid ta on see porgand, mille nimel mehed hakkavad rabelema. See on tunnustusmärk, see tähendab, et riik mõtleb sinu peale. Nad saavad ka privileegid ja ma, ma kardan, muidugi, kui see mafioosode mahalaskmine hakkab ja jälitamine siis mõnigi mees saab pihta politseist. Ja ta on selle risti ära teeninud. Selle saab kas tema ema või tema lesk. Ma tahan nüüd teie käest mehed küsida, et see organite ja teenetemärkide valdkond on ikka äärmiselt maskuliinne sest sõja ja sõjategevusega seotud mehed saavad ja on saanud ja saavad ka tulevikus, nähtavasti, kui sõjad jätkuvad suurema osa kõikidest teenetemärkidest kas nad saavad siis sõjategevuse ajal või hiljem. Mehed armastavad neid ka kanda ja ennast kaunistuda ehk Decureerida, nagu ütleb Rein Helme mitmesuguste teenetemärkidega. Miks te seda teete, mehed, miks te armastate ordenit kanda? Teate, muide, ma usun, et teil kummagil ei ole ordenit, aga ma küsin nii-öelda veel pool seal veel ei ole. Teate, minul on autasu on olemas selline ühendus nagu Eesti See tekkis Ma ütleksin, põranda all 1987. aastal. Need olid inimesed, kes tundsid huvi eesti märkide vastu eesti autoste vastu. Ja me tegime, see on võib-olla ka pretsedenditu, see võib minna. Mis raamat see on, kus pannakse need asjad kõik kirjat? Väga kummalised eriskummalised. Et üks ühing teeb omal aumärgi eesti valeristide teenetemärk. Neid on välja antud kaks risti praegu. Ja ühe kavaler istute ees. Kuna ma tegin 88. aastal suure näituse tarbekunstimuuseumis Eesti märkidest ja autasudest. Tänaseks on maffia sellest kolm korda üle käinud. Midagi on siiski veel alles. Ja 93. aastal ma püüan teha veel ühe näituse niinimetatud mälestusnäitus, täiendades seda võib-olla uute autasude märkidega. Nii et teie hulgas on siiski üks kavaler Ma ütleksin, Reedale jah, anna andeks. Tähendab, selge on see, et ikka õige märk antakse õigele mehele ka. Ainult Nõukogude liidus on see märkide staatus on nii devalveerunud, eks ole, et iga mees posta mingi ordeni poest viie kopika eest oma rinda panna, ta mõtleb, et on suur rahva eest välja, eks ole, see ei ole. Ja tegelikult, kui võtta mehel rinnust kinni ja küsida palun näita näidata ordeni raamatut ja kui ta seda ette näidata ei ole, siis selle eest oli Nõukogude Liidu seaduste järgi kriminaalkaristus samuti see peaks hakkama kehtima ka nüüd. Aga kuna see riik on kokku varisenud ja neid ordenit Vene Nõukogude Liidu ordenid on kõik kohad täis, terve roopan ära uputatud sõna tõsises mõttes. Aga need on ka praktilist pooled pseudoordenid, eks ole. Kuigi kuigi kullad lüüakse kuldtähe orden, neid antakse asja eest Anti vähemalt, kuid anti ka niisama. Ja praegu võib igaüks osta, kelle rahakott võimaldab ja hästi odavalt. Aga ikka te eeldasite mõlemad kõrvale, miks mehed armastavad ordeneid kanda? Need on ju aumärk. Need on nende töö või tegevuse tunnustusmärgid. Arvati, et naised ei saa aumärke, saavad küll. Kui nad on need ära teinud. Ja ikka nagu märgist statuut ütles, et seda ei saa ikka tänaval kanda, seda kanti ainult pidulikel juhtudel, niiet. Saiga tänaval kanda juhul kui esineti nagu minatuuriga, no ja märgiga, mis näitas, et sul on selle ordeni kandmisõiguse andmise õigust näiteks auleegioni kavalerid kannavad alati oma pintsakule väärilt pisikest punast lindikest või rosetikest olenevad ordeni klassist. Muidugi ka eestlased said auljandina ordenit. Olete uurinud, millal see kõige esimene orden möll anti? Kes kõige Nurdel vot seda nüüd raske öelda, millal esimene orden välja anti. Siis me peame siis minema nende ordenit tekkimis ajalukku juba otsapidi ja esimesed autasud kui niisugused, eks nad olid teate, kas orjatar või parem relv või midagi taolist. Kreeklastel oli selline autasustamise süsteem nagu topelt Paris süsteem, aga nagu sellised erilised pandlad, mida kutsuti Falera. Aga see aja jooksul nagu kadus ära. Ja meie ajani pole nagu ulatudki, kuid selle süsteemi võttis nagu üle või selle õigemini nimetuse võttis üle Rooma impeerium. Hääled olid spetsiaalselt selleks valmistatud pandlad, medalikujulised, ringikujulised, mida annetati meestele. Selliste asjade nagu kes esimesena vaenlase rivi läbi murdis, kes esimesena jõudis vaenlase vallile. Kes esimesena seda tegi, seda teist ja kolmandat julguse eest ala ja alati olid, pidid olema tunnistajad, kes ütles, et vaat see mees murdis läbi see mees lõi 10 vaenlast maha. See mees tegi seda ja seda. Meieni on säilinud mõningad andmed, nendest nimetan kujutisi kus meestel on rinnas neid Phaelaraid. Ühe Rooma tsentuurio. Riik on neid üheksa. Kuid Roomas hoitakse ühte nahast pantserit nihukest katet, mis kaitseb keha mõõgalöökide piigilöökidest kus neid on 10. Järelikult see pidi eriti võimas mees olema ja eriti osav sest need Falerat saadi kõik lähivõitluses. Seal ei olnud niiviisi, et pool kilomeetrid olid vahet ja tulistasid snaiperpüssist. See oli silm silma vastu, hammas hamba vastu ja kogusad eluga. Riskimine. See tuletab meelde teie poolt kavandatud Eesti politsei teenetemärki, siis see on ka ju ring on täis. Kunagi võib-olla räägime nendest kavanditest, sest seal ma esitasin nii sellise kavandi, kus oli see must ja valgevoolus nagu pool ja nagu sees, aga kuna neid oli neli, siis nad valisid nendest ühe. Pidid ühe kasuks otsustama. Kas maailma riikides ordenit ja teenetemärkide kandmise traditsioonid on enam-vähem samad tähendab? Tulles tagasi 36. aastal välja antud dokumendi juurde, mida te saate alguses tsiteerisite kas me võime öelda, et see on üks niisugune euroopalik toon aumärkide kandmisel ja viitasite ka sellele, et kui kõik need ette nähtud autasud rinda panna, siis vasak külg õlg vajub pisut allapoole isegi. Ja siit minu teine küsimus mikspärast neid kantakse näiteks vasakul pool. Müüdkontaksega Borembulbu. Tegelikult aga need kandmise määrused ja asjad on välja töötatud niiviisi, et igal asjal on oma statuut ja seene bet, mis õla pealt suu jookseb, mingisugune lint, kuhu külje peale peab panema ordeni. Ja ei olnud ju ära määratud, et üks mees saab nii ja nii palju ordeneid ja autasusid. See polnud ära määrat, kui arvestati ainult ühega, maksimaalselt kahega või, või keegi ei öelnud, et sa just saad. Aga kui sa tõesti olid teenekas ja sulle pidevalt neid annetati, no kuhu sa nad siis panid? Pidid külge kleepima. Eesti vabariigi presidendil oli neid autasusid piisavalt palju, kui ta oleks need kõikumal rinda pannud. Tõepoolest, tal fraki esisest oleks puudust tulnud, aga seal ta pidi tegema alati valiku. Presidendi tunnus oli põhimine ja Eesti vabariigi põhiautasud olid ju olulised. Sinna juurde tapanjaati, Ungari Audas. Soome kõige kõrgem haudus, vaat need olid tal tingimata sealjuures ma ei ole ilma nendeta näinudki presidendi pilt. Aga major tal rinnas näinud näiteks ühte Vatikani autasu, mis on ka küllalt kõrge laudas. Nii et nende kandmistega võib tulla niukseid loosungeid, kus, kus tõesti, kui sul on annetatud niivõrd palju ristirahasid, et sa pead nii-öelda enda juures hoidma teist isikut, kellele siis sõnaga rinda kinnitatakse ka sinu autasud? Mõtleme, kuidas nägi välja Brežnev, kui tal nad kõik autasud rinnas ta seda pilti ma olen näinud Maali, kus ta istub, sellepärast ta vist ei seisaks püsti, kui tal need kõik on rinnas. Seal on nii palju kaalu. Ma mäletan ühte karikatuuri, kus tal oli õlapikendused, kõik orderid ja tal oli Elle, jäi eriti silma see ordenit, armastus. Tal oli eriline nõrkus nende ordenit vastu ja räägitakse ka autode vastu, Hollanud. Aga Stalin näiteks ei kogunud ordereid. Muide, Hitler ka ei tundnud erilist huvi autoste vastu, tema kandis ainult esimese maailmasõjaaegset esimese liigi raudristi mille ta oli välja teeninud. Kuigi öeldakse, et esimeses maailmasõjas. Et ainult enesetapp võis päästa Raudristist. Nagu ta juba viitasite. Ordenit olid ikka kõigepealt sellepärast, et inimene bee väga julge olla, vapper oma elu ohverdama või elu vähemalt andma kui vajali. Teisalt, millal tuli siis see ideed ka tööga ja kultuuri ja kunsti ja kirjanduse ja muusika võib oma rahvast teeninud samamoodi, millele hakati sellise töö eest ordenit andma. Ta juba väga ammu ma võtan, vaatan siin oma paberitest, mis ma siin välja kirjutasin. Meie üks lähinaaber Rootsi näiteks nii esimene töö eest. Väljaantav orden Rootsis on näiteks polaartäht asutatud 1748. See anti välja teaduse ja kultuuri eest. Kas see on töö, on loomulikult, see on, 1748 leidsid rootslased, et on tarvis sellest asutada orden. Järgmine orden on Vasa orden asutatud 1772. Mis antitööstuse, kaubanduse, põllumajanduse ja kunsti eest. Kes seda siis said? Kaupmehed, töösturid, vabrik, kandid, põllumehed ja kunstnikud. Mida te veel küsite? Maffiale pane, kordan seal maffia kehtestanud omale ise oma ordenit, kui on. Huvitav mikspärast oli see just Rootsi, kes niisuguse töökuse ja ja kultuuriordenid esmakordselt tõi. Tähendab, ma ei ole kõiki neid maailma ordenit niiviisi läbi töötanud, aga seda on olnud ka välja Belgia, Holland ja teised Euroopa riigid, aga tundub, et ikka need väiksemad patsifistlikud riigid, eks seal ainult üksi ka. Prantsusmaa auleegion antakse ka kunsti eest teaduse eest ja sõjaliste teenete eest. Ta on kõikehõlmav WordNet, seetõttu ta ongi nii populaarne. Noh, ja 19. sajandil tekkisid ordenid nagu seeni metsa all. Ja siis oli iga valdkond oli puudutatud. Aga põhiliselt läksid kultuurharidus, kunsttööstus ükski valdkond ei jäänud puutumata. On olnud kindlasti läbi ajaloo terve hulk niisuguseid väga kuulsaid ordeneid, mida on ihaldanud endale kingituseks autasuks saada väga kuulsad valitsejad ja kuulsad inimesed läbi sajandite. Noh, ütleme siis sukapaela orden ja Kuldvillak ja auleegion hilisemal ajal. Kas nende pärast on ka võideldud nii, nagu me teame, maailmas on võideldud kuulsate kalliskivide ja, ja haruldaste kullakamakate pärast, ma usun, et intriigi on küllalt sepitsetud vist saada. Ei tähendab, asi on selles, et olenevad ordenistatuudist ega iga põllumees isand niuksed olusid ja iga sõjamees ka ei saanud hoid, privilegeeritud ordenid, mis olid ainult munarhidele. Kuid selles mõttes näiteks auleegioni on selles mõttes väga demokraatlik, ta hõlmab kõike, alates kuningatest kuni koja meheni. Ja see on tema surilis. Aga võtame või siin, mul on siin käepärast meie ilus naaber nagu Taanis kellega meil on selles mõttes head suhted, et meie territooriumil said nemad oma lipu. Tannebrok. Kuid selle auks asutatiga tanner roogi, orden. Seda on mitu korda taaselustatud püütutele elu ele sisse puhuda. Elevani under muidu orden on väga kummaline, esiteks, et ta, et ta elevandikujuline oli Taanis nii külmal maal ja elevant, äkki, aga teate, elevant oli ju eraldis, et on niisugune tarkuse, õigluse ja suuremeelsuse sümbol. Seetõttu taanlased valisid oma selliseks kordeniks jahutuseks tan üheklassiline ainult väga elitaarsed isikud saavad selle. Ja tema hüüdlause ongi, et autasu suuremeelsuse eest. See on asutatud aastal 1190 ja arvatakse, et selle ordeni taustaks on selline juhtum, kus Taani rüütlit võideldes saratseenide vastu. Ratseenidel olid ka sõjaelevandid. Sain neist jagu. Ilmselt ei kartnud neid elukaid ja seetõttu loodi selline orden. Christian, esimene Taani kuningas, elustus selle ordeni uuesti 1458 või kuskil 1000, niisugust kaks nagu mul siin kirja pandud. Ja muide, ja see, mis te siin vahepeal küsiti, see oligi ordenit nii meestele, kui naistele. Tähendab 15 sajand, mõeldi ka naiste peale siis taastati ta uuesti 1693. Ja siis ta oli juba niisugune ilmalik õukonna orden, meestele piisab, aitäh. Muide, sellega koos oli üks niisugune seik, et kui Peetriaal Mintzikov käis seal Taanimaal ka ja Talle annetati ka, noh, ta oli niukene. Niukene. Intrigeeriv mees ja ennast täis väga siis ta sai ka selle ordeni. Tema pani kohe rinda oma Vene Püha Andrease ordeni kõrvale ja sellest tuli suur poliitiline skandaal. Sest elevandi ordeni statuut nõuab, et tema kõrval ei tohi mitte ühtegi teist orderit olla. Tema vastaste veidike ära ka selle taani Loogad taanlast võtsid elevandi oma ordeni peale. Ma hakkasin mõtlema, miks peab võtma selliseid loomi, mida, nagu sellel maal esimene, kuna meil on lõvid võetud riigivapp. Ja aga neil on kõikidel väga täpne tähendus. Lõvi on näiteks niukene, julguse, vapruse, valvsuse sümbol ja seetõttu, et ütleme näiteks, meil politseimärgil on, lõvi praegu veel ei ole, praegu on Karu paaritatud lõviga, soomlaste järgi võttes ei ole, see oli juba niinimetatud Eesti ajal oli see lõvi valitud politsei sümboliks, nimed keskajast on teada, miks lõvi oli selline valvsuse sümbol. Arvati, et ta ei maga öösel. Sest vaadake, kui eurooplased sattusid Aafrikasse, siis nad söödi põhiliselt ära öösel. Eks ole. Ja sellest ka selline arvamus ja lõvi eraldile, lõvi on alati suure silmaga või suurte silmadega ja suu lahti. Nüüd jääb ainult küsida, kelle poolt meie inimeste ära süüakse. Kelle poolt me ei tea, kelle poolt süüakse küsime parem, kelle poolt on meie inimeste hinged ära söödud. Maasitaksin vastuks muide selle elevandi ordeni kui niisugune põnev lugu Simmul. Et kui Peeter 1713. aastal sai elevandi ordeni, siis sai temaga koos ka üks teine aadik Dolgoruki. Aga temalt võeti see orden tagasi, saadeti Kopenhaagenisse. 1519. Kuid siis, kui ta oli nii-öelda jälle võitnud õukonna usalduse või kutsuti õukonda tagasi 26. 1007 20 anti talle teist korda tagasi ise orden. Noh, aga ei läinud palju, vaheldusid imperaatorit ja uuesti mees saatsid, saadeti erru või õigemini pagendusse ja ordeni võeti ära kõik teised regaaliat, ka siis annetati talle see, see talle, Brok, vabandust, elevandiorden kolmas kord, see oli 1742. aastal. Aga seekord ei jõutud teda rohkem tagasi võtta, mees suri lihtsalt ära. Aga see on niisugune kurioosne lugu, kus ühte ordenit on solgutatud kolm korda. Ja see näitab, kuidas Venemaa suhtuti ordenitesse ja nende saajates ikka võta tagandada, siis jälle tagasi jälle ära võtta, hele, tagasi. Kuldtäht teatrast surma järglastele. Ja kuld kohta kehtis määrus, et see jääb. Perekond. Kusjuures algselt oli niisi veneorganite puhul ma mõtlen Nõukogude Liidu ordenit teatud ordenit tuli tagastada peale surma, kuna neil oli väärisime Talle või igale riskile. Need on need sorterogeenidega. No ja me läheme nüüd selle tuntud ordeni võidu ordeni juurde, mida nii uhkelt välja jagatud ja siis jälle tagasi võetud ja siis jälle jagatud ja lõpuks võttis neid mees, kes neid absoluutselt polnud ära teeninud. Nonii, mida siis veel rääkida Talle provi orderist, talle jälle Taani orden? Valdemar teine kui käis Eestimaal ja oli siis selle niinimetatud Lindan isa, võtnud siis selle mälestuseks asuta suurt tamme, broki. Seatuna Taani lipp päritses Tanja Brok tähendabki Taani lippu. Aga aegade möllus see valus jälle unustusse reformatsiooniga seoses muidugi. Jaa, Christian, viies 1671. Taaskehtestas selle siis vajustaja lõuna, juhtus see 1808. jälle puhuti taling sisse, nii et ta kehtib siiamaani. Kusjuures meil on üks teadaolev tarneblogi kavaler, kõik annad nagu peavad omama appi. Ja see oli Konstantin Päts. Nüüd, kus kõigega ja kõigest tehakse raha, öelge palun, milline orden maailmas on kõige hinnatum praegu. Mis näiteks oksime? Oi, seda on raske öelda, aga ma arvan, üks hinnatum, Holden oleks Stalini orden. Seda jõuti valmis teha, mees suri ennem ära. Ja seda mitte ainult paar eksemplari, tähendab graveerida, kes selle valmistas? Tegi ühe nagu ametlikult teise tegi hõlma all mitteametlikult ja seda olla tema poeg siis pärast müünud. Aga õnneks KGB või kes sai peale ja võttis ta ära. Ja nüüd on ikkagi mõlemad ordenid mõlemast Stani noortele trikka Nõukogude liidu valduses. Aga ma arvan, olete kindel, et ma ei ole selles kindel pead anda ei või, kuid need jutud räägivad niiviisi, et, et võeti tagasi, läks müüma, lohh joodikuks oli hakanud ja müüs nii-öelda isa töö maha. Aga valesse kätte, mis. Kuidas Tõnu Lauk üldse suhtute nendesse kuulutustesse meiegi eestikeelses ajakirjanduses, et ostan ordeneid, müün ja kuidas te või kas te üldse käite nendes, meie anti kvaarsete esemetega kauplevates poodides, kus on ka ordenit ja teenetemärkide väljapanek. Viimasena. Päris suur ja, ja ma käin seal hoolega oma siiamaani omani kutsumuse tõttu ja ka nüüd lõppenud ameti tõttu käisin ma meelsasti ja vaatan ka praegu igasuguseid asju, sinna tuleb väga huvitavaid asju. Ilmub välja. Nende hinnad on kyll väga erinevad, sest vene ordenit hinnad langevad pidevalt ja nad peavadki langemas, sest neid on nii tohutult palju, kuid nende hulgas on päris huvitavaid ja haruldasi asju. Samal ajal tuleb välja nii Eesti autasusid kui ka naaberriikide autasusid. Viru tänaval on näiteks müüa seal praegu üks Leedu autasu üks komandöri rist ja üks Bulgaaria komandöri rivist. Vaatame, millal tulevad need suuremad autost ka neid kindlasti on veel olemas kuskil ja need need liiguvad. Nad liiguvad mitmesuguseid kanalit pidi. Ja seetõttu nende peale nüüd hakata jahti pidama või öelda, et see on keelatud. Meil on nüüd turumajandus, kõik ordenid on ostetavad ja müüdavad. See tähendab seda, kui palju keegi küsib. Nii palju ta võib saada. Kuid ta saab niipalju kui teine on nõus talle andma. See ongi turupeeri. Aga öelge nüüd lõpetuseks tee kui ajaloolane ja inimene, kes diakorterite väärtust ja seda eetikat, mis nendega kaasneb, olete mõnikord teinud ka kodus sellist vastuvõtusõudjate panete mõned tähtsad ordenid. Lenna tuleb tema külaliste, et ei, mitte kordagi. Seda ma ei ole teile, ma olen ainult puhas, mis siin pattu rääkida tähendab, küsimus on selles, et võib ju mõnda asja demonstreerida. Aga kõige parem on teiste peas demonstreerida, panna kaela vä mujale, aga ma arvan, et isegi teatris peaks kehtima selline seadused, ehtsat autasu ei panda teatrietendusse, sest seedepeab välja teenima tan liiga ehtne selleks võib-olla selleks on kulutatud väga palju vaimuenergiat ja ka füüsilist. Et seda saavutada, seda autasu. Ja see pole kindlasti saad sa sellepärast hinnatud, et mind just nagu ordenit taotlema. Aga see on tema tegevuse eest talle annetatud, sest ta ei tea, millal ta see antakse, see pole nii, nagu siin Nõukogude Liidu sõja ajal oli, et teate, mehed, kui te lähete nüüd üle selle jõe siis esimesed kolm saavad Nõukogude Liidu kangelase tähe. Aga nii on neid eesti sõjamehi ka lollitatud Vene armees. Mul ei tule selle tankikomandöri nimi meelde, kel löödiga näed, võtad selle kile ära, saad kangelasest. Aga talle ei antud kangelast sellepärast, et ta oma giidisi märkinud ta venelane vaid märkis, et on eestlane. Ja ta oleks olnud selle järgi, mis ta seal sõjas tegi, oleks olnud kolmekordne Nõukogude Liidu kangelane. Mul kahjuks ei tule ta nimi meelde. Te ütlesite siin ühe poole lause sees selle idee välja, et iga ordeni ümber on olemas mingi hingeline, no nimetame siis seda vaimseks auraks. Kas teie oma kollektsiooni vaadates korrastades ja pärast mustade jõudude röövretki teda uuesti nii öelda siludes tunnete, et see, see vaim annab teile midagi rohkem kui tavapärast Niukest kollektsioone, näärirõõmu või midagi muud, kas te näete nende orderite taga ka mingeid inimesi või või seda ajastut? Rohkem kahtlemata kahtlemata just nimelt just inimesi, ma näen seal taga rohkem inimesi, aga ma näen ka seda, et ma tulen natukene erineva teema peale, võib-olla nimelt kollektsiooni koostamine on ka kunst. Peab nägema mingisugust eesmärki, miks sa üldse korjata enamus kollektsionääre, kes meil siin on, võtab seda kui kapitali mahutust, kapitalipaigutust, oi, see on nii odav, selle ma võtan, see hakkab hiljem hirmsasti maksma või midagi taolist, mõni lihtsalt kogumiskirest. Minul olid oma eesmärgid väga kindlad eesmärgid, ordenid, materjal, ordiniku, erinevad ristide tüübid. See on täitsa teine teema, aga see on sellega seotud nimetatust, ristide tüübid. Ja, ja siis, kui, kui niisugune personaalne autasu millegi eest vaata, me ei tea täpselt, paljudel on kaduma läinud, kellele see rist on kuulunud. Mõnel ma tean, kellel on kuulnud, nendel on väga auväärsed mehedanud näiteks tulen tagasi selle elu päästmise medali juurde, inglased, kui annavad oma autasusid välja, siis nemad medalite serva peale löövad tingimata, kellele see autasu on antud nimeliselt tema osa ja liik ja nii edasi. Näiteks on mul olemas üks Edward seitsmenda autasu elupäästmismedalit Inglismaa ja seal serva peal on öeldud, et see on saanud e-sepp. Sellise sellise asjast koht on ära näidatud 1908 samal ajal see medal tuli minuni Vene impeeriumi elupäästmismedaliga koos. Ja ma tean nüüd täpselt, et mõlemad Audastasid nii inglise kuningriik kui ka Vene impeerium ühte meest ilmselt laevahuku puhul teiste madruste inimeste päästmisest. Järelikult oli seda väärt. See on olnud Saaremaa mees. Kui tähtis on märkida ära autasule, kes on selle saanud. Meil teenetemärkidel seda tava ei olnud. Kuid. Tavalistel märkidel väeosa ohvitserid ja need on kõikidel numbrimärgid, nendega saab identifitseerida, kellel on mingi miskisugune märk kuulnud. Nii et kui meie edaspidi hakkame oma autasusid välja jagama, siis me peaksime mõtlema ka selle peale, iga märk oleks nii-öelda isikustatud, ta konkreetselt kuulub kellelegi, kuna ma seda teadsin ja ennem oli selle üle mõelnud siis sellesamale eesti Fale ristide teenetemärk on alati nummerdatud. Aitäh teile selle toreda tunni eest ja teeme neid ootamatu pöörde, selge on, seent, medaleid ja ordeneid antakse välja inimsuseinimlikkuse eest. Aga meil võiks anda ka sigaduse eest. Öelge üks loomadel natuke medalid välja loomadele loomadele, medalid välja. Aga neil on inimestele määratuid autasusid kaela küll riputatud, kui suhtutakse neisse nii-öelda noh, põlastusväärset v tunnistata neid. Tavaliselt keeldutakse mingisugusest autasust talle annetada, ta ütleb, et ei, mulle ei meeldi see autos, ma ei võta seda vastu. Nii on juhtunud küll ja küll. Segadusest võiks anda mingi ordeni, veel? Võiks küll, miks mitte? Seda on tehtud, näiteks Peeter esimene üritas anda ühele mehele niukene juuda autasu selle eest, et ta tarretis, see oli nimelt Püha Andrease ordeni teine kavale. Esimese sai admiral kolovinud. Ja teise sai siis aasta hiljem sedasama. Atamann Mazepa ja teate, mille eest see on praegu väga aktuaalne, nimelt et kuna Etmann või kuidas seda nimetada iga hetk, Lazepa oli rahustanud juba 13 aastat Kaukaasiat ja sealseid lähedal asuvaid rahvaid selle teeneks, siis anti talle Andrese ordeni märk number kaks. Sest Peeter esimene endale ei võtnud kohe seda autos, tema sai hoopis neljandana selle. Ja, aga kui peale Poltavat. Ma sepaiu läks üle Karl 12. poole. Peeter sai sellest teada Sistoli hirmsas raevus ja siis kohe mõtles välja selle juuda autasu ja käskis selle valmis teha ja nii ta üles otsida selle Mazepaid talle seda üle anda. Aga selleni jõudnud Mazepazurienem ära, aga, aga hallatud tammedest on antud sigaduse eest. Aga autasustada sigaduse eest, minu meelest seal ei ole mõtet, see pole ju mingi autasu. Niisuguste asjadest lihtsalt pannakse vangi või tühistatakse kõik need autasud, mis talle on antud, kui ta nii vääritu inimene olnud. Kui. Tänases ekspert stuudios rääkisime me teenetemärkidest ehk siis kordonites, nagu teda rohkem seda nimetust teame. Niisiis ordenitest rääkis meile täna ekspert Tõnu Lauk ja teda küsitlesid Vello Mikk ja Reet Valing.