Näib küll, et tuhanded inimesed kogu maailmas armastavad Pariisi selle linna kuulsaimad paigad luumamma. Eifel särgher mania eriti šanss oli, see on pidevalt täis naeratavat ja imetlevad rahvast, need on Pariisi ealised ja kui sul on õnn juba mitmendat korda selles kunstide ja valguse linnas viibida, lähedase hommikuti tül Riiaeda, istud tiigi äärde, vaatad, milliseid mänge, pardid ja kajakad seekord mängivad. Su selja taga on vägev Lowrya eespool kauguses elurõõmust pakatav šanssellisvee mille lõpetab tohutu triumfikaar. Ja kui sa siis longid läbi pargis nii vasakule kaldale viiva sillani seisab tunnelis jälle, nagu ka möödunud ja ülemöödunud sügisel doosema üksildane saksofonimängija kelle vaiksed lood sobivad ideaalselt kaugel keset sääne jõge laiuva päikese kuldses hommikuudus saarega, millelt tõusevad jumalaema kirikutornid. Aga Pariis oskab sulle alati ka midagi uut jutustada, näiteks hotell Velli Pariisi raekoda tohutut hoonet, mida ehib lugematu hulk tornikesi ja kujukesi hoonet, kus lõi 13. kuninganna Austria Anna kandis ühel ballil noid kuulsaid teemantripatsid, millel Tartanyan peaaegu oma elu kaalule pannes Inglismaal Buckinghami hertsogi juures seal käis. Niisiis seda uuemat ja uhkemad, Pariisi raekoda hakati ehitama renessanss kuningaks kutsutud François esimese ajal, kes valitses 1494 kuni 1547 ja sellesama valitseja ajal sai oma näoga vägev ja kuulus ajalooline foontan loss, mis seisab umbes 55 kilomeetrit Pariisi keskusest kagu pool. Ilusat pühapäeva, siis jälle kord vikerraadio Helgi Erilaid ja alanud on. Fantan on armas roheline linnake, kus ajalugu ja tänapäev omavahel ilma konfliktideta läbi saavad. Kunagi kutsuti siinseid paiku fantan veel mis võiks tõenäoliselt tähendada selge veeallikas. Praegune nimi on aastast 1169. Noil aegadel ehitati küla lähedusse kuninglik jahiloss ja väike kabel, sest tollasel, kuni Ingal lõi seitsmendal, oli kombeks siinsetes suurtes metsades jahil käia. Jahiloss oli kindlustatud, seda ümbritsesid Vallikraavid ning õige mitmed Prantsusmaa varasemad kuningad veetsid oma jahiretkedel siin kenasti aega. 515 tuli Prantsusmaa troonile kuningas, ehitajaks kutsutud François esimene kes laskis jahimajast tõelise kuningliku lossi ehitada, mis meeldis nii talle endale kui ka tema oriidile Ethani hertsoginna laennile. Franzaja esimene oli ka esimene Prantsusmaa renessansiaegne monarh. Arhitektuuriajaloo pöördepunkt, renessanss, humanism, vabadus ja uute ideede levik pärast pimedat keskaega. See vajaks ehk veidi meenutamist. Alguse sai see stiil taas kordid Itaaliast, kus arhitektid, tollal pigem ehitusmeistrid hakkasid innukalt ja fantaasiarikkalt vana-rooma allikatest uusi ideid ammutama. Väljaspool Itaaliat kohtus renessanss kohalike ehitusstiilidega ja tekkisid hübriidstiilid, mis nagu arhitektuuriajaloos kirjas olid mõnikord hiilgavalt fantaasiaküllased, kuid teinekord lihtsalt üks paras segadus, kuigi ka see oli enamasti võluv. Prantsusmaal ongi üks uhkemaid renessansslosse, toosama fun Suur-helepalee tohutu Fargija iluaedade keskel, kogu ehitus paikneb tiibadena ümber suurte siseõuede ja 16.-st kuni 18. Islandini laskis iga prantsuse monarh siin uuendusi teha. Midagi lõhuti maha, midagi ehitati uuesti, midagi ehitati ümber, nii et lõppkokkuvõttes sai valmis mitmetest erinevatest osadest koosnev, kuid ometi harmooniline tervik Napoleoni sõnade järgi tõeline kuningate eluase ja ajastute palee. Selle ehitamist keskaegse jahilossi vundamendile alustes siis François esimese ehitusmeister, Shelle Breto, vana lossi suur nelinurkne kesktorn jäi alles. Selle ümber kerkis tornidega hooneid ja lossi tiibu ning kuningas laskis rajada spetsiaalse Francois esimese galerii, mis viis otse tema magamistoast lossi kolmainsuse kabelisse. Firenze kunstnike vanni patistati Jacob pohh ehtis galerii kuningat ülistavate freskodega. Aga see oli alles algus. François esimese poega on riideine, jätkas fantambloos oma isa tööd. Tema laskis ehitada lossi idatiiva, mis avanes valge hobuse siseõuele ning kaunistas selle eriti efektse hobuserauakujulise trepiga hoone keskosas. See trepp on suur ja lai ning seda ümbritsevad toredasti looklevad, palus siis jah, iga valitseja lisas midagi juba isegi vägevale fantan paleele ja niimoodi ehitus aina kasvas. Tekkis üha uusi tiibu, paviljone vahvaid trapetsikujulisi külgvaates kolmnurkseid torn, katuseid üha uute ärkliakendega, punastest tellistest tornid ja korstnad muutsid keerulise hoone siluetti uhkelt saagiliseks. Siin on koonilise katusega torne, ümaraid, madalaid sammastel seisvaid torne, nelinurkseid aknaid ja suuri väikesteks ruutadeks liigendatud ümaraknaid, valustraade kaunistuseks kujusid, medaljoni ja maske. Nii et väärikas ja tohutu renessanss los on tabloo üks kuulsamaid Prantsusmaal, kus on nii meeletu hulk loss, et hakkad mõtlema, kas kuningad tõesti jõudsid nii paljudes lossides elada. Louvre versai, kõik laari jõe oru lossid, mida on kümneid ja kümneid sai, oli muidugi hilisem päikesekuninga lõvi 14-ni. Hiilgav palee. Kuid Niilui 14. 15. kui 16-st jõudsid elada aga fondambles. Prantsusmaa arvukate kuningate losside lood on salapärased ja põnevad. Ja nad leidsid aset enam-vähem sellisel taustal, nagu on seda lõi Neljateistkümnenda õue muusiku Jean-Baptiste lee looming. Niisiis, kümned kui mitte sajad kuninglikud lossid Prantsusmaal küllap olid nad peaaegu kõik algselt linnused ja kindlused mis ehitati aegade jooksul ümber särama Wateks kuninglik residents ideks, sest Prantsusmaa kuningad armastasid vaheldust. Lausa sajandeid rändas kuninglik õukond, kuhu võis kuuluda tuhandeid aukandjaid ja aadlikke ühest lossist teise. No kõik need tuhanded inimesed koos kuningaga küll pidevalt lossi vahetanud, aga sajad kindlasti. Sellised pidevad rännakud tähendasid aga ka seda, et sajad teenrid ja kannupoisid ja toatüdrukud Jagokad pidid pidevalt valmis olema. Kui kuningal tuli järsku tuju järgmisse lossi rännata, polnud siin enam aega pakkida ja reisiks ette valmistada. Niisiis olnud kogu reisiks vajalik varustus pidevalt kirstudesse pakitud Navalmis. Pealegi oli igas lossis kõika juba olemas, sest kõik need olid äärmiselt uhkelt, rikkalikult ja kaunilt igati kuninga vääriliselt sisustatud ja lossi kohalik teeniaskond alati valvel. Kuninga tujusid ei tea keegi. Missugune raiskamine võiks praktiline inimene tänapäeval mõelda kõik need kümned kui mitte sajad vägevad lossid, täis kallist mööblit, pupeegleid, Kobe, Läänemaale kristall, kroonlühtrid, kauneid lauanõusid, kuninglike ainete jaoks kõik need uhkelt rikkalikult sisustatud magamistoad, kus kuningas võib-olla iial ei maganudki, missugune raiskamine. Mis teha, kuningad, elasid säravat, luksuslikku elu ja ega need lossid vähemalt osa neist päris tühjade nõga ei seisnud. Prantsusmaa kuningad armastasid vaheldust ja see ei puudutanud kaugeltki ainult klasse. Prantsusmaa kuningatele oli tõukondadel ju alati ka favoriidid ja favoriitidele tehti kalleid kingitusi ning ehitati kalosse kuningas Henry, teine keskkond anglolossile kuulsaia uhke hobuserauatreppi ehitada laskis, elas selles lossis õieti koos kahe daamiga oma kuningannaga tärina Timeditši jaama favoriidid Jean Deboizziega, kes oli küll, on riist 19 aastat vanem, kuid kuningas oli temasse äärmiselt kiindunud. Prantsusmaa kuningate alati intriigiderohkes õukonnas olid favoriidid täiesti ametlikult tunnustatud isikud ning neil olid luksuslikud eluruumid kuninglikest lossides mis seal auste või salatreppidega kuningaruumidega ühendatud olid. Kuningannal polnud siin suurt midagi öelda, mis siin öelda, kui isand ja kuningas jagab ja valitseb näiteks Nende 600 seitsmekümnendatel aastatel olnud kuninganna Marie-Therese käsutuses versais vaid 11 eluruumi kuid päikesekuninga ametlikule favoriidile madam demontes paanile oli eraldatud terve 20-st toast saalist koosnev luksussviit. Andrei teine jõudis oma kaaskondlaste ega ka väga kaunis konsool lossis elada, eelistades sealgi poidzee seltskonda ning eraldades tema jaoks lossi kauneimad ruumid, kuni kuningas ühel turniiril õnnetult haavata said ning mõne päeva pärast suri. Siis maksis kuninganna Katariina Timeditši oma rivaalile kätte. Te saate Stephens klassist minema, kuid diaanil polnud häda midagi. Juba 1550. aastal oli kuningas Henry teine lasknud tema jaoks kauni anne lossi rajada, millest nende ühine peidupaik oli saanud. Pärast kuninga surma läks Diandi poidzee tagasi oma õnne lossi, mis jäi tema viimaseks elupaigaks. Säärast eelteadmistega varustatuna võime ehk nüüd ka siseneda suurde ja keerulisse. Fantan Blo lossi, kus igal lugematutest, saalidest ja ruumidest on oma ajalugu ja saladused. Nii sina. Spia. Viia. Laiu ja kõrgeid raudväravaid ehivad kuldsed kotkad ning kuninglik kuldne ornament mustal taustal. Su ees on sümmeetriline ja stiilipuhas siseõu tumedat eks koonusteks pügatud põõsad ja laitmatu murru, mida läbivat korrektset sirget kivideed. Neist tähtsaim ja laiem madalate noorte puudega palistatud tee viib otse suure ja piduliku hobuseraua trepi juurde, kust kunagi avanes lossi peasissekäik. Tohutu helekohaga Meie värviline, kohati punaste telliskaunistustega peahoone ja tiivad kahel pool terasallid katusel lugematute igat masti tornidega. Uhke ja vägev, salapärane jäine renessanssloss. Juba siis, kui fundamblee oli veel kuninglik jahiloss, kuhu õukond suvel mõneks kuuks elama asus, valitsenud siin kindlad ja prantsuse õhkkonnale omased etiketireegleid. Aeg läks, loss kasvas Emmutuse haluksuslikumaks ning õukonnatseremooniad ja ettenähtud protokoll olid siin kindlalt au sees. Kuid siiski ehk veidi vähem kui Loovris Türi lossis Eversais Phantom löö tähendas toredust, hiilgust ja pidulikkust ning õukonnaelu kestis siin kuni aastani 1870. Ei saa loota, et sajandeid vana lossi sisustus oleks ikka veel samasugune nagu selle algusaegadel või ka hiilgeaegadel. Noodsamad sajandeid on siin mõndagi muutnud ja niimoodi sa satudki neis särades ides aegade keerisesse, millel pole just alati tegu ajaloo sündmuste kronoloogilise järjestusega. Näiteks leiad end taldrikute galeriis, mille kuningas Louis Filipp 1840. aastal endises terrassist ümber laskis ehitada laemaalid ja seinamaalid, kuid seinte alumise osa paneelide vahele on piklikes ridades paigutatud 120 maalitud taldrikut, mis valmistatud kuulsasse Re portselanivabrikus ning millel on kujutatud stseene fondamblee ajaloost. Kuldsed orna momendid helesinisel taustal ehivad taldrikute ääri. Nende põhjal on aga maalitud ajaloolised pildid, näiteks kuningas Filipp õiglases sünd siinsamas vöös aastal 1268, lõbus mäng kuninglikel lõunasöökidel. Et milline pilt sulle avaneb, kui oled oma supiga hakkama saanud. Pikk ja uhke on François esimese galerii, mida on peetud renessansi stiili musternäidiseks. See saal lisati kuningaruumidele aastal 1531. Aasta varem 1530 oli Francois esimene abiellunud oma teise naise austria ele anoriga. Esimesest abielust oli tal seitse järeltulijat. Kolm neist surid õige noores eas. Tal olnud õukonnas ka mitu ametlikku favoriit. Python tamm. Lõõs olnud selleks blond ja haritud taani hertsoginna on varasematel aegadel aga ka Inglismaa kuningas Henry kaheksanda lühiaegne sõbratar Henry teise naise n Mulleini õde Mary Marleen. Prantsusmaa kuningad jõudsid küll kõike sõdu pidada, riiki valitseda, kaubandus randa losse ehitada ja täisväärtusliku õukonnaelu elada. Francois esimene oli lisaks veel kunstide patroon ning väikestviisi ka luulet, taia oma fantambloo lossi. Selle renessansi ime muutis ta küll vapustavalt kauniks, kui vaadelda tema nime kandvat galeriid, mille kujundas itaalia kunstnik rasso Flarentiino aastatel 1533 kuni 39. Seal on jäävad hätta. See on suur ruum, mille ühes seinas on laest põrandani ulatuvad AK Nad. Mõlemad seinad on lausa fantastiliselt kaunistatud. Seinte alumised osad on kaetud kreeka pähklipuust paneelidega, mille külge on ehitatud ka uhkel lõvi jalgadega pingid paneele ilustavad ümarates kuldsetes raamides liilia õitega vapid Kuninga monogramm, Suur eff, Francois, mida võib siin lossis kõikjal leida ja kuninga embleem. Leekidest ümbritsetud kuldne salamander. Paneelide kohal on peamiselt rosso Forientiina freskod, mida ümbritsevad ekstravagantset Gibscrofist. Raamid. Nende ülaäärtel kõlgutavad kipsist inglid fresko äärte kohal oma jalgu alumistele. Äärtele on väikesi pontsakaid, ingleid, puuviljakorvide kallal, maske ja keelduvate servadega medaljon. Nii Kornamente juste fresko, maalide, raamide uudsus, originaalsus, saanud prantsuse kunstiajaloos tuntud esimese fantama koolkonna tunnuseks. Maalid ise, nende raamide sees on kaunid pastelsed näiteks kolmikpilt, mille keskuses seisab lumivalge kuninglik elevant. Sellest ühel pool röövib Jupiter parasjagu Euroopat. Teisel Poolaga Saturn flira ja fresko raami ülaservale on taas inglid ning Inga embleem kuldne salamander keset tuleleeke. Ja nii see kõnnib mööda fundam lõputuid ruume, uskudes, et enam uhkemaks minna ei saa. Aga ikka saab. Ballisaal rikkalikult kullaga kaunistatud ja kaheksanurksete kujunditega süvistatud laes ilutseb juba kuus monogramm täht H. Anri, teine muutis oma isa François esimese ajal siin seisnud lahtise sammaskäigu ballisaaliks. Avatud juurtest said maani ulatuvad aknad ja on peaaegu võimatu leida pinda, millel poleks fresko Sid ornamendid, de kuldseid kujukesi ja igat sorti kaunistusi. Hiigelruumi ühes otsas seisab vägev kamin, mida valvavad mõlemas servas ilmatu suured pronksist saatorid. Teise otsaseina rõdul on aga muusikute galerii ja võib vaid kujutleda säravat palli kõrgete kaarakende orvadest langevate kuldsete kroonlühtrid devalguses. Lõõr palee ballisaalis kuningas anriideise ajal. Minu, et veel polnud vägevaid Lockilisi parukaid, tohutuid Krinaliinega puuderdatud, kõike paljastavaid kolteesid, härrasmehed kandsid sukkpükse ja tänapäeva vinklist vaadates ülinaljakaid, lühikesi sibulakujulisi puhvpükse kindlasti ka aumärke ja kaelakette ja ka üks kõrvarõngas olnud noil aegadel moes ja daamid. Kostüümiajalooalbumis leidub kuningas Henry teise favoriidid poidzee kostüümipilt, millel madaam kannab kullaga ääristatud roosat kleiti. See näitab tema saledat pihta ja langeb koonusekujuliselt põrandani. Kleidil on laiad puhvidega ning hermeliiniga vooderdatud pealisvarrukad ja üpris mõistlik dekoltee. Ilmselt oli see kauni Bean'i jaoks päris ootamatu kostüüm, sest väidetavalt kandnud ta tavaliselt vaid musta, valget ja halli. Need on värvid, mida kannab kostüümiajaloo albumi pildil läände. Poidzee rivaal on teise abikaasa ja kuninganna Katariina Timeditši. Tema tuli ju Firendsest ja rõivastus itaalia moe järgi. Katariina kannab mustvalge mustri ja võru seelikuga kleidi peale avarat kroon kraega musta maani ulatuvat mantlit mis on vait kurgu alt kinnitatud ja langeb võrdnurkse kolmnurgana vabalt kahele poole, paljastades kuninganna kleiti, kaunistavaid väärkividest ehteid, luksuskallid, kangad, kuldehted, pärlid ja kalliskivid. Sellised olid pallid fundhamble uhkes ballisaalis. Aga aeg läks Phantom löö paleesse, tulid üha uued valitsejad, terve rida, Luisid 13. 14. 15. ja 16. ja nende kuninganna Sid. Fundamblös on olemas ajalooline, lausa tseremoniaalne kuninganna magamistuba, millele kõik selle kõrgest soost asukad oma märgid on jätnud, nii et see kujutab enesest ka omamoodi sisekujunduse ajalugu. Laes lehis ilustustega ornamentide seas hoiavad merineitsid ja tiibadega cupyydod rippuvaid, lille vanikuid ning kogu selle kuldselt särava ilu keskel seisab Austria Anna monogramm A-täht. Tema oli Lui 13. naine ja Lõvi Neljateistkümnenda ema. Päikesekuningas ise viibis enne versaisse kolimist päris sageli fantonglös sest talle meeldis siinsetes metsades jahti pidada, kuid lossi arhitektuuris ta kuigivõrd suurimuda ütles, et ei võtnud vahest vaid niipalju, et laskis sisustada luksuslikud eluruumid oma kloriidi madaam demantenoni jaoks. 15. abikaasa marjale Svenska ajal muudeti kuninganna magamistuba pisut moodsamaks. Malda hiin, voodi paigutati kaunisse alkovi ja ilustati aknaid jagamine. Uksi kaunistavad kuldsed ara, veskid on aga juba lõi 16. kuninganna Marie Antoneti ajast. Küllap on selles ruumis aegade möödudes veelgi muutusi tehtud, kuid praegu näeb ta küll erakordselt kirev ja kuldne välja. Seinakatete valgel põhjal elavad oma elu suured värvilised linnud lopsakatest, rohelistest okstest ja lilledest. Kadezdovaalides Mariantoneti jaoks 1787. aastal tehtud voodi tundub kõrge ja imetillukese na. Seda ümbritseb uhke kuldne valustraad. Kireval põrandavaibal seisab kuldsete sfinks käsipuudega tugitoole, lillemustri, heliste katetega, istmeid, laudu ja kummuteid. Ühesõnaga rikkalikult särav luksuslik kuningannat ruum, mis võtab silmad kirjuks. Oma ajaruum. Irw Montaan on jätnud meile loo kuningast ja kuningannast ja kellestki markisist. Küllap võis mõni sedalaadi lugu vabalt ka Phantom lossis juhtuda sealsete lugematute luksuslike, saalide ja ruumide rägastikus mille püüdlik kirjeldamine neist siiski vaevalt ettekujutuse annab. Aga troonisaali ei tohi ometi tähelepanuta jätta, sest nagu kuningannat magamistuba jutustab seegi ruum Ki hääletuid, lugusid mitte ainult Hondal Prantsusmaa ajaloost. Ja kunagi oli siin hoopiski kuningate magamistuba, kus nad kõik oma lossis viibimise ajal öösiti unne sõikusid. Kõik Andrei neljandast lõi 16.-ni. Aga enne jooni saali jõudmist tuleb jälle pisut ajalugu uurida. Suur revolutsioon tuli aastal 1789, kui tormihoog lõi 16. ja tema kaasa. Marie Antoinette maksid viimse võimaluseni luksuslikku elu eest oma peaga. Ja varsti ilmus ajaloo hiigelareenile uus tegelane Napoleon Bonaparte. Sõjageenius Napoleon, kelle armee võidutses Euroopas, kes tegi Pariisis 1799. aastal riigipöörde ning valiti aastal 1802 prantsuse vabariigi esimeseks eluaegseks konsuliks. Seejärel tühistas ta enam kui suure prantsuse revolutsiooni demokraatlikest otsustest. Temast sai diktaator, kelle senat 1804. aasta mais päritava võimuga keisriks kuulutas. Napoleoni õukond uppus, toredusse, kirjutab Jevgeni Tarle oma raamatus Napoleon ja jätkab. See oli mingi katkematu hiilgav pidu, nõiduslik, muinasjutuline vaatepilt, küll riis, handan, lösson Kloodis ja Malmensioonis. Mitte kunagi ei olnud nähtud sellist hiilgustega, niisugust tohutut briljantides, sädelevat eukondlaste seltskonda, kui nad kõik teadsid, et paljudel nende hulgast tuleb ühel hetkel keisri käsul kiiresti maha jätta kogu see toredus ning minna jälle suurtükitule ja kuulide alla. Kuid seni, kui elu oli vaid katkematu ja hiilgav pidu, sai keiser kama pidulikel lossi ümber ehitada, kaunistada ja enda jaoks kohandada. Seda tegi Napoleon fantan plaani nimetatud sisemiste apartementidega, mis varem olid olnud revolutsioonimöllus, pea kaotanud kuningas Louis 16. eluruumid. Niisugust ooperimuusikat võis keiser noil aastatel oma kaaskonnaga kuulamas käia, samal ajal kui Phantom löö lossi ruumidesse, ilmusid monogrammid suure n-tähega heanepal joon laskis näiteks endise niinimetatud puderdamis toa oma magamistoaks ümber ehitada. Uhkes ametkond tega voodi rohelise balda hiini all on jälle üllatavalt lühike. Kuid kõik neli voodiposti on varustatud allegooriliste kujudega. Need on õilsus, hiilgus, õiglus ja küllus. Oma kõrgest voodist astus Key sõrmedega trepiastet kallile vaibale, mille keskne organ ment kujutab enesest auleegioni. Risti. Kamina ääres seisavad ebasümmeetriliste käetugedega toolid, milles istudes keiser võis nautida kaminatule soojust. Mina simsi toetavaid valgeid, marmorfiguure ja omaenese suuri kuldseid monogramme kuldsete võidujumalanna tega kamine kohal seisvat peeglite ääristavatel, lumivalgetel paneelidel. Selline magamistuba. Kuid see polnud ainus keiser, Napoleoni magamistuba fantan plös. Keisri peas keerlesid aina sõjaplaanid. Ta tahtis vallutada kogu Euroopat, Bach ja tegi palju tööd oma raamatukoguks muudetud kabinetist lossi põhikorrusel. Sealt viis spiraalne trepp üles spetsiaalselt sisustatud väikesesse magamistuppa, kus olnud lihtne raudvoodi, mida Napoleoni puhul on küll raske kujutleda, sest kõik tema ruumid handam, löö lossis olid äärmiselt luksuslikud ja seinu katsid kõikjal see amet, punakuldne brokaat, Vi kallicobe läänid. Tõenäoliselt oli ka lihtne raudvoodi noil aegadel pisut teistsugune kui praegu. 1808. aastal sisustas Sis Napoleon varasemate kuningate magamistoa oma troonisaaliks tül lossist pärit kuldse trooni kohal seisab sinine siidvoodriga punasest sametist valda hiin, mille kuldseid sambaid, kroonivatkulised võidupärjad, kotkad ja suur Enn Napoleoni monogramm, mida selles lossis veel nii mitmes paigas leida võib. Ja punast palgahhini katavad kuldsed mesilased. Tublid olendid, kes oma valitseja töökust pidid sümboliseerima. Saali järgneb saalile ruum ruumile kuningate ja kuningannad ehk keisrite ja keisrinna eraruumid õuedaamide, jõukondlaste ruumid, valvurite ruumid, söögisaalid, ballisaalid, salongid, galeriid kokku olevat Phantom löö suures keerulises mitmeosalises lossis 1600 ruumi. Võimatu on isegi väikest osa nendest ühe korraga läbi vaadata, veel võimatu on kirjeldada, on täiesti erakordseid paiku hirvede kalale Meri näiteks mille sammastest vaatavad välja suured sarvilise hirvepead või Hiinammusseam või 400 kohaline lossiteater, mille laskis ehitada keiser Napoleon kolmas juba 19. sajandi keskel või lossikabel imekaunis Kolmainsuse kabel, mille ehitamist alustati juba Francois esimesel ajal ning kuhu viisis kuninga magamistoast pikaleri selle kõrget kaar lage ja seinu katavad ornamendid ning erikujulised maalid, põrandad, kaunis mosaiik, ühtki sentimeetrit pole selleski ruumis kaunistusteta jäetud. Kuldmarmor ja säravad värvitoonid valitsevad ka siin nagu kogu selles tohutus lossis mis on koos teiste arvukate lossidega sajandeid olnud Prantsusmaa kuningate kuningannad, õhukondlaste ja kuninglike favoriitide elukoht. Jah, õukonnaintriigide sünnipaik. Iilide ta puljuva Kivive ela. Ta tuura koodi sadu o o. Viiverebosinane Viive reedoodi Viiverebosimane Viiveri toodi. On Dan le on nii uhke paik, et siit nagu ei sobikski tavalisel kombel lahkuda. Lahkugem siis pidulikult koos keisriga. 1814. aasta aprillikuuks oli Napoleon Bonaparte Euroopa liitlaste ja Venemaaga peetud pikas sõjas lõplikult lüüa saanud. Ta viibisondamblös sammus lõputuna tunduval ööl vastu kuuendat aprilli mööda selle toreda ja sünge lossi imepäraseid saale ega maganud kummaski. Oma kahest magamistoast. Hommikul teatas keiser oma samuti lossis viibivatele marssalitele. Armeel ei tule enam verd valada, sest ta on nõus troonist loobuma. Ta istus oma laua taha ja kirjutas troonist loobumise aktile alla. Nagu kirjutab Jevgeni Tarle oma raamatus Napoleon, läks endine keiser 11. aprillil 1814, kui fundhamblös tehti ettevalmistusi tema teele saatmiseks Elba saarele oma ruumidesse ja võttis oma väli paunast pudeli oopiumilahusega. Juba 1812. aastal, kui Napoleon Venemaal vangilangemise ohus oli küsinud oma ihuarstilt tugevatoimelist mürki. Poolteist aastat polnud ta seda puudutanud kuid nüüd fundhamblös neelas pudeli sisu alla ja piinles tunde, kuid mürk ei olnud surmav. 20. aprillil 1814 seisid lossi ees tõllad, milles keiser oma väikese saatjaskonnaga Elba saarele teele pidi asuma. Aga kõigepealt tahtis ta oma kaardiväega jumalaga ja tegi seda fundamble lossi hiigelsuurel paraad õuel. Uhke hobuserauakujulise trepi ees. Keiser tänas oma relvakaaslasi ja ütles, et ta tahtis anda Prantsusmaale võimu maailma üle ja et tal on oma missioon jutustada järelpõlvedele suurtest tegudest, mida tema ja tema sõjavägi korda on saatnud. Endine keiser suudles lahingulippu ja istus tõlda. Kaardiväelased hüüdsid. Elagu keiser ja tõllad kihutasid minema. Kuid Napoleoni epopöa ei lõppenud siiski 1814. aasta aprillis fantamblös. Ta suutis veel maailma hämmastada, aga see on juba hoopis teine lugu.