Mina olen Neeme raud New Yorgis. Tänases saates on kaks vestlust. Mõlema läbiv teema on see, kuidas USA turule tulla, kuidas Eestit siin nähtavamaks muuta. Esmalt räägin Eesti firma Erply juhi Kristjan Hiiemaaga, kelle sõnul on Eesti ja Ameerika ärikultuurides tegelikult palju sarnast selles osas, nagu on kindlasti Eestis ja Ameerikas nagu palju ühiseid jooni. Get filistan nagu põhimõttele, et peaasjad ära kiiresti konkreetselt ja, ja vastu vaidlemata ja, ja ma arvan küll, et enamuse sellistest ideedest, mis Eesti poisid välja mõtlevad, võiski tegelikult Ameerikasse nii-öelda hoopis tuua, et mitte isegi üritada seda kuskil, ma ei tea Soomes nagu müüjad, et sealt tuleb ainult pettumusi, seda ma võin kinnitada. Lihtsalt mina, nagu ma ütlen niimoodi, et Eestis ja mujal kõik ostavad loteriipileteid, aga aga peavõitu ei ole, et Ameerikas on ka võimalik loteriipileteid osta, aga peavõit on ka olemas, et kui õnnestub oma toode suurematele klientidele nii-öelda tööle panna, maha müüa, siis need kliendid on valmis ka maksma, et Euroopas väga tihti loodetakse ka suurematel firmadel kõiki asju tasuta saada, Ameerikas keegi midagi tasuta saada ei looda, et siin inimesed on harjunud raha maksma teenuste eest ja hea töö eest makstakse rahasid. Nii ütleb innukalt siin Ameerikas äri ajav Kristjan Hiiemaa ja teine vestlus New Yorgis toimunud eesti nüüdiskultuuri festivalist peo eest, mille korraldas siin elav kuraator Karin Laansoo. Te ei saa öelda, et, et Eesti kultuuripõud valitseks New Yorgis, et pigem pigem oli idee lähtekohaks nii umbes aasta jagu tagasi, et tuua siia veelgi rohkem ja veelgi erinevatest valdkondadest eesti kultuuri esindajaid. Võib-olla tantsuei ole nii palju näha saanud, võib-olla Eesti moekunsti ei ole nii palju näha saanud ehtekunstnike? Ma arvan, et eelmiseks lastaks, ma olingi jõudnud sellisesse punkti, kus ma tundsin, et kogemuste pagas on piisav, kontaktide pagas on piisav, tekkis selline valmisolek nii-öelda millekski suuremaks. Kõneles Karin Laansoo äsja New Yorgis lõppenud Eesti kaasaegse kultuurifestivali idee autor ja üritustesarja korraldaja. Need on siis tänase reporteritunni teemad kohe kõigest lähemalt. Esmalt vestlus Eestis loodud tarkvarafirma Erply juhi Kristjan Hiiemaaga. Kohtusime siin New Yorgis, kus firmal esindus pärast seda, kui president Toomas Hendrik Ilves seda oma septembrikuise USA visiidi ajal külastas. Mis firma annerply sellest meie jutuajamine algas. Herpiljon. Internetipõhise äritarkvarapakkumisega tegelev ettevõte, siis pakume kassas süsteeme, laosüsteeme ja jaekaubanduse tarkvara. Ja välja on kogu tarkvara mõeldud ja kirjutatud Eestis absoluutselt iga rida on kirjutatud Eestis Eesti inseneride poolt. Millal see mõte üldse tuli hakata sellise valdkonnaga tegelema, sina oled selle firma looja? Mõte tuli mõned aastad tagasi, kui saime aru, et Eesti turg on kerges kriisis või vaikeluseisus tahtsime proovida nii-öelda uusi võimalusi ja kõigepealt läksime sellisele startup võistlusele nimega, siit kaante peale seda jätkasime siis oma ringreisi juba Ameerikas, kus siis õnnestus ka selline riskikapitaliraundi tõstmine. Siis Ameerikas on püüdnud tulla paljud Eesti tehnoloogiafirmad, aga läbilööjaid siin on siiski väga vähem. Miks te võtsite Ameerika sihikule ja kuidas teie siiatulek välja mängida? Ütleme, reaalne tulemine on suhteliselt lihtne, tuleb lennupilet osta, aga, aga reaalsuses sealt edasi tuleb lihtsalt leida õiged inimesed, et ma arvan, et see on nagu õnnestumise või ebaõnnestumise võti. Nagu et kui leida õiged inimesed, siis kindlasti on võimalik nagu olla edukas. Miks Ameerikasse tulime? Peamiselt sellepärast, et kui meil Eestis on kusagil seal 800 ringis selliseid kliente, siis Ameerikas meil kõige suuremal kliendile on kusagil 500 poodi, nii et mastaabi vahe on nii suur ja miks mitte nagu sama tark vara pakkuda suurel turul. Sa ütlesid, et oluline on siin läbilöömiseks leida õiged inimesed. Räägitakse ka seda, et hea idee on alati nagu läbilöögi peamine eeldus. Ma kardan, et kuidas sööriget ideesid ostetakse nagu 10 tükki ühe sendiga, et idee maksab midagi, maksab ikkagi teostuse ja elluviimine ja Ameerikas elluviimiseks on vaja õigeid inimesi, et see turg on nii suur ja siin on võimalik lihtsalt väga kaua vales suunas joosta, ilma aru saamata, et see on vale suund. Me istume praegu ühe Manhattani kõrghoone 25. korrusel. Siin akna taga on uhke linna panoraam. Tundub, vähemalt seda väikest bürootsin vaadates, et teil nagu läheksin, noome oma esimesed võidud olema juba nii-öelda saanud, et esimese, ligi miljon dollarise lepingu sõlmisime siin ligi paar kuud tagasi ja, ja täna sõlmisime järgmise, kellel on ligi 500 poodi, nii et Ameerikas kindlasti on võimalik raha teenida, aga tuleb arvestada, et Ameerikas on ka kulud teises suurusjärgus, et võrreldes Eestiga ma arvan, et kõik kulud on vähemalt 10 korda suuremad. Räägi siis, kellega te koostööd teete, kes on teie kliendid ja mida ta täpselt neile pakkuda? Ütleme kõigepealt kindlasti me töötame koos erinevate pankade maksja süsteemidega Kubliga töötame Piipeliga peamiselt pakume siis oma klientidele ja tarkvara ja siis integreerima seda erinevate nii-öelda makselahendustega ja meie klientide hulgas on näiteks autofirmade keete. Meie klientide hulgas on äärest ääreni jaekaubandusriided, riidemüügiketid, jalatsid, nii edasi kuni printeritoonerite, nii näiteks Räbitrifil, kellele on tsirka 100 location ja meie, ütleme Läksid klient on portsjon 500 klienti ja ühtlasi börsifirma nime kahjuks ei saa. Nimekiri on väga uhke, aga mille poolest teie poolt pakutav tarkvara ja teenus on parem, kui teie konkurendid omab, ma arvan, et see turg, kus te olete suhteliselt täis, ei ole seal ainuke tegija turg on väga täis siin ja, ja ma arvan, et Ameerikas on kõik turud täis, et tuleb lihtsalt leida õige lähenemisnurk, punkt üks ja teiseks tuleb leida konkurentsieelised, miks siis ettevõtja peaks nagu ennast uuele platvormile nii-öelda viima ja meie puhul peamine viimise võti seisneb siis selles, et me pakume poeketidele tsentraalset lahendust, kus nad siis saavad ühest kohast hallata, koguma poegiieti, tegevust, määrata hindu, määrata allahindlusi, tekitada kuponge ja nii edasi ja nii edasi. Kuna meil on internetipõhine lahendus nii-öelda põhisüsteemi osas, siis nad saavad oma annetele igast hetkest igast asuvast ligi. Aga teiselt poolt me oleme mõelnud ka sellele, kui internetti ei ole või on mingid tehnilised probleemid ja selleks meie tarkvara on võimeline töötama ka ilma internetita. Ja nende äri seetõttu ei peatu, kui internet on ära näiteks. Ja ma arvan, et see on üks eelis, et nad tahavad vada tsentraalset süsteemi, nad ei taha selle eest maksta kümneid miljoneid dollareid ja nad tahavad samas, et see süsteem või siis töötab, kui internetti ei ole, mis on nende põhimure nagu, ja me oleme need probleemid ja küsimused suutnud ära lahendada. Ja lisaks sellele on tarkvarafunktsionaalne, et et nüüd see kogemus, mis me Eestis saime seda Ameerikas Me peamiselt rakendamegi, et Ameerikas väga paljud ettevõtted ei kasutava laohaldustarkvara, et mida meie siis pakub. Kuidas Ameerikasse tuleks siis välja nägi, kuidas see jala ukse vahele saamine ja suhete sõlmimine välja nägi. Sa lugesid siin rea kliente ette, et kliendid ei teki ju niisama mäe aktiivselt siin toimetanud, kusagil ligi 10 kuulnud ja, ja ütleme, me alustasime sellega, et me valisime välja suuremad traditsioon Ameerikas ja järjest siis nii-öelda külastasime neid, kuni me siis leidsime sealt teatud hulga võtmekliente, saime endale teatud sellise rahavoo ja peale seda kohe lõime oma kontori ja asusime hoogsalt oma endale õigeid inimesi siia. Ja siis kulus veel paar kuud, kuni me oma tarkvara nii-öelda saime turule kohandatud, kuna tuleb arvestada, et Ameerika turu loogika on teistsugune, siin väga palju tegeldakse, kupongid, allahindluste promotsiooniga Eestis natukene asi selline teistmoodi toimib, et seal väga palju seda ei kasutada, rohkem olnud kliendikaart, mida kasutatakse. Et kõik sellised täiendused viisime tarkvarasse sisse, leidsime õige meeskonna ja asusime aktiivselt tegema. Suhtlesime ajakirjanikega, saavutasime võimaluse nii-öelda artiklit pressi saada. Eks see ongi selline kompleksne tegevuste jada, et ega ühte ühte ühte konkreetset edu valemit ei ole, tehke nii, et siis on kindlasti hästi, et ma arvan, et kõige olulisem on nagu alustada, proovida ja võtta mingisuguseid riske, et selles mõttes ja hinnata nagu, kas selle riski võtmisest nüüd tekkis tulu? Ei tekkinud. Siin kontoris Manhattanil on teil kaks tuba. Me oleme külalistetoas, kus ta klientidega suhtlevad, teises toas on paar arvutit, seinal on Skype, mis on pidevas ühenduses Eestiga. Kui suur see firma üldse on, kui palju teil siin inimesi töötab, kui paljudel Eestis inimesi töötab? Ameerikas on meil kogu seitse inimest ja Eestis on meil kogu kuskil 25 inimest, kui ma ei eksi ja meil on veel üks inimene, kes siis Ameerikas ei asu New Yorgis või tasub Elleys? Jah, Skype on meil põhivahend, millega me tööd teeme, arvutid on laptopid või tabletid, et selles mõttes need ongi kõigil kogu aeg kaasas, kus nad käivad peamiselt siis siin on ja niinimetatud business development ehk siis müük, müügitegevus, marketing ja nüüd juba olemasolevate klientide pilling, et peamiselt tegeldakse raha teenimisega tarkvara New Yorgis me ei kirjuta bürood Tallinnas, siis tegeleb tarkvarana? Jah, peamiselt, eks seal on ka abitegevusi, on personalijuht, on sekretärid ja nii edasi ja nii edasi, aga peamiselt on meil insenerid ja heaga süsteemi insenerid, kes hoiavad servereid Ameerikas elus ja töös ja nii edasi, et ta ühtegi tehnilist tööd ameeriklasi ei telli ja see põhjus on väga lihtne, tegelikult sellepärast, et see lihtsalt võimatult kallis. Eesti on mõistlik ja seal tasemega spetsialistid, keda me Eestis oleme endale leidnud. Ameerikas Ma arvan, et isegi väga palju makstes meil ei oleks võimalik neid palgata, kuna nad oleks juba ammu kuskil Google'ist öelnud. Tundub, et siin ringi vaadates, et tegemist on väga noorte inimeste firmaga ja eks ka Eestis on meil keskmine vanus ikkagi seal alla 30, et proovime nii-öelda uue põlvkonna tarkvara teha, eks selleks ongi vaja nagu noort seltskonda, kes kes saab aru noogu detailideni, mis on internet, kuidas see töötab, mis on sotsiaalvõrgustikud ja nii edasi, kes oskavad kaasaegseid marketingivahendeid kasutada. Aga, aga noh, samas on meil ka meie mõned tippinsenerid on, on seal 45 ja varsti ligi 50, nii et ei saa öelda, et, et ainult noored saavad teha. Aga siin kindlasti on noortega lihtsam. Seeniortaseme inimeste palkamine Ameerikas tähendab kusagil 200000 dollarilist aasta kulu, nii et kes ütles, et kui president Silvesingeelset tarkvara ei ole valmis saanud siin laua peal küll kettad tarkvarakorra töö pidevalt selle täiustamise nimel, siis jätkub absoluutselt. Ma arvan, et see ei saagi kunagi valmis, et kogu aeg aeg muutub, võimalused muutuvad, just eelmine nädal, Google, Lountsisenda, Valleti, mis jällegi täielikult muudab kogu arusaama maksetest meie jaoks, see tähendab seda, et me koos Google'iga juba oleme oma tarkvara ringi teinud, et see toetaks seda nii, et pidevalt teeme täiendusi ja pidevalt leiutame uusi asja. See on normaalne protsess. Tarkvara valmis ei saanud. Et ta ei saagi kunagi valmis, et ta saab kogu aeg minna paremaks, et see on selle asja mõte. See firma on juba tulus. Ütleme nii, et hetkel me kasumis ei ole ja, ja raha ei teeni, et me ikkagi tegeleme investeerimisega. Aga kui ma oma investeerimise ära lõpetaks, siis me kindlasti oleks nii-öelda kasumis, aga meie eesmärk. Ja ei ole otseselt nagu olla kasumis, vaid meie eesmärk on hankida endale suuremaid kliente ja, ja ütleme, iga kliendi leidmiseks tehtav kulutus ei ole tegelikult nagu kahju on, vaid see on investeering, et ma arvan, et me oleme saanud päris hästi hakkama. Kuidas sa näed tulevikku, kuhu ta siirduda, kas teie plaan on jääda ise turule või nagu paljudel arendajatel firma lihtsalt kellegile suuremale maha müüa väga tulusaks on kindlasti eesmärk ikkagi oma kliendibaas luua ja oma toode nagu panna tõsiselt turule. Et ma arvan, et tänases faasis veel nagu vara kellegagi liituda, kuna me ei ole kindlasti oma meeskonna nagu tõelisi võimeid veel olnud, et me oleme ikkagi ladunud vundamenti, et praegu vaikselt hakkame seinte juurde jõudma, et maja ei ole valmisele. Ma sattusin siia koos president Ilvesega, kes oma ÜRO visiidi ajal tuli teie bürood vaatama, et Eesti firmat oma silmaga näha. Ja selle vestluse käigus võrdlesite te Eestit ja Ameerikat üsna palju ja sa ütlesid, et Eesti ja Ameerika ärikultuur on üsna sarnane. Ja ma arvan küll, et et selles mõttes see kogemus, mis Eestisse on tulnud, et see on üsna sarnane sellele, mis siin Ameerikas toimub, et tundub, et Eesti on vaikne, väike, rahulik ja siin käib elu hoopis teises tempos. Aga ma arvan, et liikluse tempo ei ole, võib-olla jah, see ärikultuuri õige peegeldaja, et aga, aga noh, ma arvan, et ta on lihtsalt kiire ja selline kett Finstan nagu põhimõttele, et teha asjad ära kiiresti konkreetselt ja ja vastu vaidlemata ja selles osas nagu on kindlasti Eestis ja Ameerikas nagu palju ühiseid jooni, et asjad ära lihtsalt. Sa ütlesid veel seda, et Eestit ja Ameerikat võrreldes ja eesti oma ideede rohkuse poolest sugugi Ameerikale alla ja ma arvan küll, et enamuse enamuse sellistest ideedest, mis Eesti poisid välja mõtlevad, võikski tegelikult Ameerikasse nii-öelda hoopis tuua, et mitte isegi üritada seda kuskil. Ma ei tea, Soomes nagu müüjad. Et sealt tuleb ainult pettumusi, seda ma võin kinnitada, kuna lihtsalt mina nagu mõtlen niimoodi, et et Eestis ja mujal kõik ostavad loteriipileteid, aga, aga peavõitu ei ole, et Ameerikas on ka võimalik loteriipileteid osta, aga peavõit on ka olemas, et kui õnnestub oma toode suurematele klientidele nii-öelda tööle panna, maha müüa, siis Need kliendid on valmis ka raha maksma, et Euroopas väga tihti loodetakse ka suurematel firmadel kõiki asju tasuta saada, Ameerikas keegi midagi tasuta saada ei looda, et siin inimesed on harjunud raha maksma teenuste eest ja hea töö eest makstakse rahas. Ja siiski miks mitte näiteks London, miks New York tundub, et selline sendiment ja, ja ütleme, eestlaste mentaliteet nagu töötab paremini Ameerika turule, et ka Londonis on meil päris arvestatav hulk kliente ja meie toimetame seal, kuid Ameerika on meie jaoks selline nagu Mission Impossible olnud ja ja me proovime enda seda ideed nagu ellu viia. Ütleme, Londonisse minek Eestist ei ole teab mis probleem Ameerika on juba füüsiliselt kaugem ja kogu see suure ettevõtte Luige, mis siin toimub, on, on selline, mida väga tihti ikkagi Londonis kogeda, et Ameerikas firmad on ülisuured ja, ja isegi tehes ainult väikest lõiku on võimalik teenida väga palju raha. Aga kindlasti Ameerikasse tulek Ameerika nii-öelda kulubaas on Euroopaga võrreldamatu, vaid see on ikkagi noh, ütleme New Yorki eriti on nagu ülikallis, et selles mõttes ja veel üks tähelepanekule suled Londonis nõutakse sult perfektselt briti inglise keelt ja, ja vaadatakse, et sa oled ikkagi võõras, kui sa täpselt ei sula sellesse inglaste brittide massi siin New Yorgis seda probleemi Ameerikas seda probleemi ei ole. Ja Ameerika on ikkagi niivõrd multikultuurne, et siin kõik räägivad kelt erinevalt ja oma oma aktsendiga, et ma arvan, et eestlased ei paista üldse ei torka silma sina. Mida sa ütleksid neile, kes piinlevad USA turgu? Natuke hirmunult piinlevad, sest konkurents on suur, mida sa ütleksid neile, kes tahaksid siia tulema hakata, teie olete nüüd siin? No jalg on ukse vahel esialgu veel jalg ukse vahel, et näeme, näeme juba valgust kuskil, aga aga kes tahaksid tulla siia, et on palju selliseid inkubaator tüüpi programm olemas, et näiteks on Londonis sitkem on Ameerikas y kombinaator ja, ja neid on veel ja veel siit Buster on ka arengufondi enda programm, et proovida ilmselt ka näiteks GrabCAD sai siit mustri abil nii-öelda omale võimaluse tulla siia proovida oma asju ellu viia, et ma arvan, et neid võimalusi, kuidas nagu natukene stardikapitali hankida, on päris palju ja ka juba Eestis on äriingleid. Ja nagu öeldud, ei maksa nagu karta oma ideedest nagu rääkida sellepärast et niikuinii on see asi juba viis korda siin ära tehtud, et ei ole mõtet üldse karta, nagu et ma arvan, et kolmele inimesele on juba see toode kuskil võib-olla valmis programmeeritud. Et Ameerikas ja eks mujal ikkagi maksab nagu eksikation maksab selle ideena kosmosesse viimine ja, ja investorid ja, ja nii-öelda, aga need erinevad nagu startup programmide hindavad inimese võimet nagu seda ideed reaalsusesse viia, mitte nii väga seda ideed ennast, et idee võiks nagu hea olla, aga, aga tihtipeale ka nõrgema ideega õnnestub nagu lained lüüa. Ega meie nüüd äritarkvara ei ole mingisugune unikaalne idee, et lihtsalt võib-olla see meetod, kuidas me seda teeme, on natuke erinev, aga esmajoones ikkagi meie põhimõte on see, et me viime oma mõtte tello ja leiame need kliendid ja nii-öelda saame omale juba lubada ei, rohkem ja rohkem töötajaid, kes rohkemate meil klientidele seda pakuvad, et ega seal muud muud tõde ei olegi saladustele, mida tuleks arvestada Ameerika ärikultuuri puhul, see on siiski erineb Euroopa omast. Et Ameerikas kindlasti tuleb arvestada, et suures ettevõttes see protsess on hoopis teistsugune kooskõlastamist, ring seal võib olla ühe toote tellimise juures võib-olla osaleb 10 või 20 inimest ja noh, sellesse tuleb rahulikult suhtuda lihtsalt, et kui tulla kahekesi sealt Eestist ja siis teisel pool lauda on äkki 10 või 15 inimest, siis ei maksa ära ehmatada, et see on normaalne. Tegelikult nemad ongi harjunud ka selliste väikeste firmadega kohtuma ja ja väga tihti sellisest asjast sünnivadki head koostööd, et ma arvan, tasub pane endale nagu kõrgemad eesmärgid, kuna suuremates ettevõtetes tihtipeale nagu see töö kvaliteet on nagu väga kõrge ja kui nad midagi loovad ja midagi kokku lepivad, siis nad teevad selle kindlasti ära, et et kui te olete juba kuhugi sellise imelik kooskõlastuse saanud, et jah, et me teeme tehingu, siis väga suur tõenäosus on, et see tehing sünnib ka sellisel kujul, et seal keegi oma mõtet ei muuda enam, et et ikkagi noh, üks asi on toode alati ja teine asi on statiiv, mis ta teeb ja kui tiim endast suudab jätta hea mulje, siis, siis võib-olla isegi see toode või see idee ei ole veel niivõrd hea, aga, aga ostetakse sellelt, kes jätab parema mulje, suudab särada. Meil on veel ameeriklastega suhtlemisel tuleks kõrva taha panna või teada. Paljud Eestis tulijad leiavad, et siin rips, mailing, rõõmus, optimistlik suhtlemisstiil on võib-olla natuke võlts eestlasele harjumatu, ma arvan, et selle positiivsusega harjub ära nõuetega. Kui jah, tihtipeale Ameerikast tagasi tulla, siis Eestis on päris suur kontrast tegelikult bana, et võikski nagu positiivsem olla, et ja vähem nagu traumat, et noh, suurusjärgud ikkagi on niivõrd erinevad, et see kõik probleemide mass, mis Eestis on Ameerika omadega ei ole ju võrreldav, et ma arvan, et Eesti inimesed kindlasti võiks rõõmsamad olla. Jõudu teile, aitäh. Minu vestluskaaslane oli firma Erply looja ja juht Kristjan Hiiemaa. Samal ajal kui president Ilves Erply New Yorgi kontorit külastas, kirjutas firmas ka Wall Street Journal. Artikli pealkiri kõlas, kuidas Eesti Erply kohalikust firmast globaalseks muutus. Tallinnas käinud lehetehnika korrespondendi loost jääb kõlama, et Ameerikas, mille firma on sihikule võtnud, võib teda oodata suur tulevik. Tänavu, kui Tallinn on Euroopa kultuuripealinn, on eesti kultuurifestivale toimumas ka mujal maailmas praegu Prantsusmaal, siis Belgias ning ka siin New Yorgis, kus viis aastat tagasi siia elama asunud kuraator Karin Laansoo leidis, et aeg on tutvustada enam eesti nüüdiskultuuri Ameerika publikule. Nii sündiski festival bioeest, mille raames nägi New Yorgis kunstniku ja fotograafi Ulvi Tiidu näitust Mart Kangro tantsuetendust ansambli U kontserti, kus kõlasid ka kahe Ameerika helilooja poolt just nende jaoks kirjutatud palade esiettekanded. Moekunstnik Marit Ilison korraldas omalaadse kitli perfomance. Vestlesime Karin Laansoo, kes töötab New Yorgi Williams purgi kunstnike linnaosas rahvusvahelise kunstnike residentsi juhatajana selle hoone katusel olevas puhkenurgas, sest New Yorgis kestab veel ilus indiaanisuvi. Meie jutt algaski sellest, et New Yorgis on niivõrd palju üritusi ja sellele vaatamata otsustas Karin neile lisada veel ühe festivali. Jah, täiesti õigustatult võib küsida, et kas New Yorgis siis kaasaegset eesti kultuuri piisavalt ei näe, et et teeks ühe uue festivali korraldama, sest et kui me vaatame näiteks, mis kas või viimase aasta jooksul on New Yorgis näha saanud, Anu Tali on dirigeerinud Arvo Pärt on teinud kuhugi ravimiga koostööd. Nii et peaaegu et iga kuu toimub siin midagi. Ja öelda, et, et Eesti kultuuripõud valitseks New Yorgis, et pigem oli tee lähtekohaks nii umbes aasta jagu tagasi, et tuua siia veelgi rohkem ja veelgi erinevatest valdkondadest eesti kultuuri esindajaid. Võib-olla tantsuei ole nii palju näha saanud, võib-olla Eesti moekunsti ei ole nii palju näha saanud ehtekunstnike. Ma arvan, et eelmiseks lastaks, ma olingi jõudnud sellisesse punkti, kus ma tundsin, et kogemuste pagas on piisav, kontaktide pagas on piisav, tekkis selline valmisolek nii-öelda millekski suuremaks ja see võttis festivali kuju niimoodi orgaaniliselt, sest et lahtikohaks oli see mitmest erinevast valdkonnast näidata ja samas, et ta mahuks niimoodi enam-vähem paari nädala sisse ära. Et tegelikult. Ta on selles mõttes natukene ambitsioonikas amps. Et ma tegin seda oma töö kõrvalt ja suhteliselt üksi, kuigi on päris palju inimesi erinevatel perioodidel aidanud ja, ja nii-öelda kaasa mõelnud ja ideid panustanud, aga aga lõpuks kujunes selliseks ühemehefestivaliks. Enne kui sa New Yorki kolisid, viis aastat tagasi olid Eestis kunstikuraator, aga siin oled sa galeriides töötanud, nii et soov midagi kureerida on sul väga tugevalt olemas. On küll jah, selles mõttes, et ma juhatan seda residentuuri seeni ja töötan ka vabakutselise kuraatorina, et et ma töötan kunstnikega igapäevaselt, et see on see, mis mulle kõige rohkem naudingut pakub. Ja see on see, mida ma kõige rohkem tahan teha. Et ma arvan, et see oli ainult ainult loogiline, et selle festivali jaoks eesti kunstnike siiatoomine, et see oli see, mille jaoks ma ei pidanud paljuks aasta aega töötada. Ja ikka see küsimus, miks on festivali nimi bioest väga kõlav nimi, väga lööv nimi ja kõigile siin New Yorgis see nimi meeldis, sest ta jääb meelde, mida see bioosis tähendab? BIOS tähendab lühidalt Eesti elu bioon kreeka keeles elu ja Est on riigi lühend ja et siin on see pesupulbri link ka kindlasti olemas. Tegelikult, kui nüüd natuke gaasigeerida, siis see nimelugu ongi pärit sealt vanast 80.-te bioosti, reklaamist, mida siis kaks aastat tagasi sai Williams vürgis tänaval Screenitud ja ja see video või reklaam olekski justkui nii-öelda eesti kultuuri pakendamine ja suurde maailma riiulisse panemine. Sellisena ma seda reklaami vaatasin ja see sai nagu lähtekohaks festivali loomisel, nime loomisel ja, ja alguses ka graafilise kujunduse loomisel, aga sellest me lõppjärgus nagu loobusime päris uue logo kasuks. Kuidas siis Eesti kultuuri New Yorgis nähtavaks teha, kuidas sellise festivali loomine salgab New Yorgis ringi vaadata? Tundub, kõik on nii suur. Kõik on nii palju. Kust alustada? Tuleb kogu asjale läheneda ikkagi väga täpselt ja läbimõeldud, et noh, uisapäisa midagi kokku panna arvata, et inimesed tulevad kohale, et noh, nii see päris ikka ei tööta küll. Kõige aluseks on see, et sa tead, mida ja kellele sa tahad näidata, et kas sa tahad näidata kohalikele eestlastele, kas sa tahad näidata kohalikule New Yorgi kultuuri publikule või mõlemale mis on need, vaat kus sa tahad näidata, kuidas sa oled kohanud, saanud, kuidas seda üritust rahastada, kuidas seda reklaamid. Et need on need põhiaspektid, mis tuleb väga täpselt järgi mõelda. Ma lähenesin sellise mõtteviisiga, et kuidas võimalikult väheste vahenditega võimalikult suur tulemus saavutada suure tulemuse all ma siis pean silmas täissaale tagasisidet ja, ja seda, et üritused läheksid edukalt korda. Ja kui ma tean reklaamieelarveüritusel praktiliselt nullilähedane Ja sellepärast sai ka valitud festivali avaürituseks siis koostööd hambo festivaliga, mis on siin üks üks vanemaid festivale tähistas sellel aastal oma viieteistkümnendat tegutsemisaastat ja kus publikut kõrvu ka loetakse kümnetes tuhandetes. Et sellisele peo Eesti taolisele alustavale festivalile oli see väga suur tugi ja teisalt osalevale kunstnikule Ulvi Tiidule näha nagu milline tegelikult on potentsiaal ja kui suure publikuni on võimalik jõuda New Yorgis, et see oli väga-väga suur motivatsioon. Et jätkata edasi ja võib-olla siia tagasi tulla ja teha veel projekte. Aga mis see puudutab nende erinevate kohtade leidmise, siis jah, see on nagu see nähtamatu töö, mis tegelikult, millele kulus, nagu suurem osa sellest etavalist nost aastast. Tega ühele eesti kultuurifestivalile, ma arvan, ukse niisama tuntud saalides ei avata. Ja see tähendab ikkagi tähendab kontaktide olemasolu. Kui kontakte ei ole, siis tuleb leida nii-öelda need vahendavad kontaktid, kes siis tutvustavad, et et üldjuhul on nii, et kui sa valid koha välja ja lihtsalt meilid või helistad, et sa ei pruugi mingisugust vastust saada. Sest oleme ausad, sõna Estonia ei ole paljude New York laste jaoks siiski liialt tuntud. Nii hea kui inimesed oskavad teda Euroopasse või Põhja-Euroopasse paigutada. Kui isegi mäletad, sai eelmisel sügisel filmitud Times Square'il sellist väikest küsitlust ja ma arvan, võib-olla üks 10-st inimesest oskas eestigraafiliselt kuskile kaardile paigutada, et tuntud ta ei ole. Jah, ja see muidugi teeb töö ainult raskemaks. Minu eesmärk oli Eesti kaardile panna Senisest suuremat. Oli küll jah, oli küll, sest ma arvan, et Eestis on niivõrd palju häid tegijaid, kellel oleks vaja rohkem rahvusvahelist nähtavust, eriti New Yorgis. Kuhu tullakse ennast näitama ennast võrdlema teistega, mis toimub antud valdkonnas. Ja ma arvan, et inspiratsiooni ja, ja nii-öelda jõudu edasiseks koguma kaks kõige suuremat ja kõige ajakulukamad tegevust ongi nende kohtade leidmine. Ja ma usun, et järgmine kord on see selle võrra lihtsam, et hästi palju uusi kontakti on, on kontakte, on lisandunud ja kui sa oled juba ja nagu teinud New Yorgis sarnast üritust siis iga järgmine kord on lihtsam. Teine valdkond, kuhu läks meeletult energiat, oli muidugi reklaam, eriti kui sul on eelarve on null eurot, siis noh, leiutanud absoluutselt kõige leidlikemaid ja pooleldi absurdse maid, viise, kuidas, kuidas see sõna publikuni viia. Et siin on alates Facebookist erinevate nii-öelda sihtgruppide meililistid, kas siis Columbia ülikool, tantsuringkondade meililistid, kõik, kuhu tasuta saab panna veebis kuulutusi või ka trükiväljaannetes need loosi läksid muidugi esiteks võitlemine alati loeb, nii et ma arvan, et mu enda omaenda kontaktide võrgust ikkagi suurem osa inimesi tuli vähemalt ühele üritusele, mille üle mul on väga hea meel. Üks pealtkuuldud vestlus Skandinaavia majas, seal oli ansambli kontserdil Skandinaavia maja asedirektor, kes rääkis, kuidas norralased korraldasid seal hiljuti ürituse ja kohale tuli ainult 15 inimest ja siis ta vaatas täis saali eesti ansamblit kuulamas. Ma arvan, et Skandinaavia majale oli see suur üllatus, sest et nad peavad meid väga väikseks tegijaks maana ja võib olla ka nii-öelda kultuurimaana. Ja see võib-olla natuke üllatas, et me tahame, tahame tulla Põhjamaade kultuurikeskusesse, oma üritus tegema, aga nad olid väga toetavad ja positiivsed. Kuigi selge joon tõmmati kohe Skandinaavia riikide eesti vahele alguses ära. Ja tõmmati küll ja mis mind väga üllatas, nii et meie esimesel koosolekul Me arutlesime arutasime pikalt, kas, kas Eesti kuulub Põhjamaade hulka ja ja miks ta siis seda Skandinaavia maja nägemuses, miks te sinna ei kuulu, küll oli, seal oli jah, noh, selles mõttes, et poliitiliselt välja välja kujunenud ja see on, ma arvan, et võib-olla lihtsalt ka pisut konservatiivsem lähenemine siis konkreetselt selle selle koha poolt, aga ma arvan, et seda on, on, on lihtne muuta ja seda lihtsam on seda muuta. Kuivõrd me saime kutse järgmise festivali ajal kindlasti üks üritus seal teha. Nii et ma arvan, et järgmise sammuna äkki saab. Kui viia siis Eesti siis Skandinaavia Ameerika fondi direktor ja Eesti konsul, et siis edasine koostöö nii-öelda kinnitada koha leidmisest isegi olulisem on nii-öelda kohalike kontaktide, pikemaajaliste kontaktide leidmine ja nende alustamine siis selle esimese etendusega. Et see oli nagu see kõige olulisem asi, mida silmas pidada. Ja Tambo festivali puhul me olime sinna kutsutud, et selles mõttes see oli veel eriti eriti hea lahendus ja kuna tegemist oli tänaval asuva konteineri projektiga mida võiks näidata ka siseruumides, aga ta lihtsalt töötas ideaalselt selles kontekstis, mis on tänaval, asub konteineri projekt. Põhimõtteliselt see toimus niimoodi, et, et ta on pomm, mis on siis üks Bruckini piirkondi. Seal oli kinni pandud liiklusele siis terveks nädalavahetuseks üks tänav, kuhu oli transporditud kõige tavalisemad laevanduskonteinerid ja muudetud need sellisteks ühekordseteks näitusepindadeks, väikesteks galeriides. Ja osalt osutab see faktile, et New Yorgis on väga raske saada näitusepinda ja kuidas seda nii-öelda mobiilselt ja võimalikelt väikeste vahenditega nagu juurde tekitada. Ja selle toksiin Aidid, foto endast siis oli need neli viis konteinerit sinna toonud ja igasse ühte siis valinud ühe, ühe projekti. Nii et see pime ruum, suhteliselt kitsas konteiner ja tänaval asumine. Ma arvan, et me saime niivõrd palju inimesi seda vaatama, et me ei oleks mitte üheski galeriis suutnud sama tulemust saavutada. Ja see oli lõpuks kõige olulisem. Nagu sa ütlesid, kavatsed sa festivali korraldamist jätkata? Sa oled uurinud viimasel ajal seda, kuidas New Yorgis festivale korraldatakse. Ma arvan, et see huvi on tulnud sellest, et mind huvitab, kuidas erinevad maad ennast New Yorgis näitavad, et see on mul olnud viimase aasta nagu eri huvi, osaliselt nagu bioeestist sõltuvalt aga osalt ka lihtsalt sellest, et ma näen kuivõrd väike kitsas lava on tegelikult New Yorki, kui paljud inimesed tahavad trügida ja tegelikult, kui vähesed sinna valgusvihku jäävad. Ja mulle pakub lihtsalt huvi jälgida ja analüüsida, millised millised meetodid töötavad ja millised mitte. Mul oli väga huvitav vestlus eelmine nädal, krossing, laine, mis on siis siinse prantsuse kultuurifestivali korraldaja Simon Taaviga ja nemad teevad festivali neljandat aastat järjest, läheb kui hästi nad on pannud kokku väga hea programmi ja nad on niimoodi aeglaselt liikunud esimesest esimesest festivalist alates nagu eemale sellisest kitsalt prantsuse kultuuriimpordist, et nad on läinud hoopis rahvusvahelise maa koostöö suunas ja võtnud kogu seda kultuurieksporditeemat natukene lõdvemalt paindlikumalt ja samas on see ainult tähendanud seda, et programm on muutunud palju huvitavamaks ja suuremale publikule huvitavamaks, nii et Armani nõu oli, et esimene, esimene festival ongi alati raske. Tehke oma kindlasti edasi ja et kuskil niimoodi kolmandaks, neljandaks korraks niimoodi hakkab kujunema selline hea rütm ja sul on finantsi keerimisega pall lihtsam ja samas on sul selleks ajaks niivõrd palju häid kohalikke kontakte, et sulle tullakse neid kohti ise pakkuma. Sa ei pea nägema pool aastat vaeva, et saada ühte tantsuteatrilava. Mingi eelarvefestivalil siiski pidi olema päris nii see organiseerimine käinud, et, et sa lihtsalt käisid ja ajasid kohad välja ja ja raha üldse. Ei muidugi selles mõttes, et eelarve oli täiesti olemas. Kui suure eelarvega saab New Yorgist sellise festivali korraldama või väikse eelarvega? Jah, pea Eesti eelarve oli suurusjärgus 10000 eurot ja kuna sõidukulud suunal Euroopast Ameerikasse on ikkagi suhteliselt suured siis. Ma arvan, et väga palju väiksema summa eest ei ole võimalik do kuueliikmelist orkestrit ja, ja ja kolm mahukat projekti nad ikkagi eeldasid ka tööde teostamist, et need valguskastid Ulvi Tiidu jaoks Maritilissoni kitlid titud oli lausa 70 just et oli kõik sinna sisse arvestatud ja festival ei oleks muidugi üldse võimalik ilma Eesti välisministeeriumi, Eesti Kultuuriministeeriumi, Kultuurkapitali toetuseta. Ja meil õnneks olid ka paar erasponsorid, kes tulid nii-öelda viimasel kriitilisel nädalal appi siis eriti Ulvi Tiidu puhul. Saalid, kus kontserdid, etendused toimusid, olid tasuta. Suures osas küll jah, aga selles mõttes, et, et et sul võib olla küll saal tasuta, aga kuna sa pead ikkagi maksma inimeste töö eest, on see siis tehnik video, valgusmeessaalid on vaja koristada ja üritused toimuvad nädalavahetustel. Nii et noh, päris päris nii ei ole, et, et isegi kui sa oled programmis sees, nagu me olime Skandinaavia maja sügisprogrammis selle kontserdiga sees täiesti ametlikult ikkagi on teatud kulud alates tammi trükkimisest kuni siis otseselt nagu lavaga seotud kuludeni. Publikult piletiraha ei nõutud ja publikult piletiraha ei küsinud, sellepärast et Ameerikas esinemiseks peaks siis Euroopa Liidu kodanikel olema tööviisa. Ja kuigi me neid viisa asju uurisime talvel täpsemalt järgi, siis tundus, et selle ühe, ühe etenduse jaoks on, on see liiga palju korraldada, nii et esimese festivali kõik üritused olid tasuta ja ma arvan, et see viisaküsimus ongi üks selline küsimus, mis nagu järgmise festivali jaoks siis kas tuleb leida mingi muu lahendus või siis jääda selle mudeli juurde, siis tegelikult ma arvan, et see, kuivõrd palju inimesed tuleksid neid üritusi, vaadata tema ja maksaksid ka piletiraha selle eest, ma arvan, et see näitaks kui suur on reaalne huvi Eesti kultuuri vastu, tasuta kultuuri, ma arvan, väga paljud inimesed naudiksid, seal on lihtsalt sinna piletihinna. Siis ma arvan, sa saad väga täpse arvu nagu sellele, et kui palju huvilisi, toetajaid sul siin on? Igatahes muljetavaldav see, et 10000 euroga saab New Yorgis sellise ürituste rea korraldada linnas, mis ei ole ju sugugi odav ja väga-väga heades kohtades, nii et ei saa öelda, et raha taha midagi seisma jäi. Ja siis tegelikult energia ja aeg ja arusaamine, mida sa tahad saavutada. Pluss kontaktid. Ma arvan, et see, see valem, millega saab asjad tehtud Kontaktid kontaktid, see sõna kordub Su juttudes väga, väga tihti. Ilmselt küll jah, sest et ma arvan, et kui ma ei oleks siin viis aastat elanud ja oleks üritanud teha midagi sarnast esimesel aastal ega see ei oleks õnnestunud. Küll, jah, järgmine peost tuleb mitte järgmisel aastal, vaid ülejärgmisel aastal. Sinu plaanide kohaselt. Ja ma arvan, et iga aasta oleks pisut palju lihtsalt noh, põhimõtteliselt praegu kui esimene lõppes, peaks hakkama kohe järgmist juba planeerima, et ma arvan, et üks aasta hingetõmbeaega seal vahel kulub ära ja samas sätivad ka plaanid ja suunad, et kuidas täpselt järgmist teha ja keda seal näidata ja kus näidata. Minu vestluskaaslane oli New Yorgis toimunud esimese eesti nüüdiskultuurifestivali Bio Est looja ja korraldaja, kuraator Karin Laansoo. Selline oligi tänane Reporteritund, mina olen Neeme raud New Yorgis. Peatsi jälle kuulmiseni.