Oh, oi kõigile, kel huvi mere ja merenduse vastu. Täna tervitame kõiki meremehi Eesti merehariduse 75. aastapäeva puhul. Nii vaja on Eesti merehariduskeskus ehk lihtsalt Tallinna merekool. Tervitused tulivatena Pärnust, sest merisaade ahoi on täna Pärnu jõe kaldal Pärnu muulil ja Pärnu lahe ääres. Põhijutud aga tulevad Pärnu sadamast. Peresaade Hoi läheb Eesti veeteede ameti ja Eesti merelaevanduse eestkostel. Laulud on täna Pärnust ja pühendatud Pärnule. Sloveeni asfaltsoola. Läks saavutides o häkkiniust vastu ootust viimasel päeval siis. Tundsin liiga kiirelt lõivu, söödan entroosi, aeg möödus ruttu. Sest juba lõppes nagunii pealelöövi, kes tuut läksid lahku. Näitas saatus mulk arvust all nägin käes kid, laser, must muulenbaarises koormuks roosist OK. Vaid. Meresaade hoian täna Pärnus Pärnu sadama kontoris. Jõgi on otse siin, akna taga, meri paistab, teisest aknast ja juturingis on Lootsi laeva kapten härra Matti ott, vetelpäästejaamaülem härra Madis Paju. Pärnu sadama kapten härra Uku tiiki ja sadama järelevalve kapten härra Matti Kukk, Pärnu ja meri. Need on ju alati kokku kuulunud, aga Pärnu on jäänud tähtsamate sadamate varju. Häirib see, teid ei pannud nagu väiksem linn ja sellega on ta muidugi sadama, tahtsin sealt ka väiksem siia, näiteks Pärnu sadamasse ei saagi nii suured laevad tulla, kui ütleme Tallinnasse. Ei no miks, miks ta sellepärast, et sadama tujul tagasi läinud viimasel ajal siiski uue edu on vähenenud. Aga piirab seda kõike. Sadama mõõtmed ja pikk talveperiood, mis siin peal on, sadama kusagil? Siiski november, detsember, jaanuar, veebruar, märts-aprill kinni abile oma jäämurdjat ei ole ju, pole üks sirge korralikult, mis aitaksin, jää, loodus sõita ja sügised piirduvad igasugust jäämurdjat Pärnusse ei saada ju möödunud aasta karu reidil oli. Ankruplatsile tuleb aga sinna veel mõned kuud, enne kui kuulide vahele jõuda või suured laevad sadamasse tulevad. Labaras olevas keskeltläbi viie meetrise süvisega laevad, mis juba üle viie meetri on, nendel on juba väga raske, aga keskeltläbi normaalseks neli pool meetrit. Marvates ühise natuke väike, peaks olema sügavam ja üldse vett viis meetrit kiilu alla ka veel jääta, natukene veetaseme kõikumine, see annab ka siin oma pool meetrit, teinekord tuleb seda eriti jälgida, kui laevad on juba ääre peal. Me oleme kuulnud jah, tõusu-mõõna, mujal meredes siin Läänemeres ja Soome lahes seda kuulnud ei ole. Mida see õieti Pärnu Pärnutuultes sõltub ju süüdvasti tuultega tahab üles siin aga pahatihti on idakaare tuuled. Vesi on maas pool meetrit julgelt. Eriti omale on just see, et Pärnus siin vesi võib tõusta väga kiiresti ja samastan jälle savati vaid langust, toimunud on sellest väga kiiresti seal poole tunni jooksul vesi tõusnud juba seal neli 50 sentimeetrit. Ja kui ta tuult ei ole, muudab kuskil siin idakaarte tuulega sellega jälle vesi langeb võrdlemisi kiiresti. Sellepärast ja kui seda arvestada tõuseb nõelad on siin väga raske, peaaegu võimatu täielikult seas. See oleneb täielikult tuultest, ainult Teie. Praegu olete vist kõik meresõidud juba lõpetanud, suured meresõidud, ma mõtlen, kauged meresõidud. Nüüd olete paiksed ja selle väikese veega lepite, kuidas oli viis meetrit ainult hädaga pooleks viis meetrit tahetaks süvendama hakata ja isegi päris lähitulevikus, aga see küsimus jälle seisab investeerijatest. Aga plaan on kuskil kuue meetri peale viia sügisel enne kui teie nüüd paikseks jäite, kust te siis teie sõitnud olete? Põhilist kalalaevades kuni Põhjamereni välja ja isegi Barentsi meres ja ja ega kaugemale päriselt käibki. Põhjamerede Barentsi merele kala enam ei püüeni, kaugelt ei kala, ei kalapüük veel, käib, kuigi mingil määral Barentsi meres tema firmad ja Vello tellitud laevade renditud laevad ja aga siin otseselt meil ei ole, kaugele-kaugele kõiki praegu eriti ei ole. Mina sõitsin. See laev on seal ka oma rajoonid kus ta töötas? Muidugi laiemaks läinud üle maailma. Aga seal sellaasil Lääne-Euroopa Vahemeri aafrika vallas. Kas suurele merele tagasi ei kisu? Kõige raskem on muidugi siis, kui see otsus sai tehtud ja kaldale, teadus. Aga muidugi sobiks. Pärnu lahte on vist liiga väike teie jaoks? Nõvast Pärnu laht on jah, nagu ta on saelaht ja teevad, mina ei ole rohkem sõitnud, kui mina olen niiskuse laevaga nagu kus olen ise kapten ja, ja jõujaam süstaga 10 aastat. Sestaga aga laevade peal ja ma olen sporti teinud. Aga nii et ma päris meremees sadamast muidugi pole kunagi kartute. Nüüd olen rohkem vee all või saan jälle vaja kohe kähku vee alla ja seal menu amenda elukutselt tuuker. Ja kui sind Pärnu vett küsida, siis ütleme, kui ma siia jõe keskele näen, nii põhja- ja kätt hoian seal ütleme 20 sentimeetrit eemal seisma kättena. Vesi on nisuke, nii mudane, sodane ja igasugust osakesi liigub vees. Ja siin on tegelikult hõljuvad Kahnišmuda vallikraavid ja niisugused kohad, teed on nii pajud poolest kehast saadik sisse ja edasi enam ei liigu. Siin ei ole siin tänu sellele suurtel laevadel aga siin enam ütelda, eks ole, me absoluutselt kõik otsimised ja kõik tööd teeme, võin silmad kinni panna ja niiviisi teeme seda tööd siin. No ütleme, vahepeal seal juba suvi ja päike paistab ja siis seal on ikka noh, ütleme kolm ja heal juhul viis meetrit nähtavust, aga noh, see on ka kõik, ütlesite pimedast peast, teete siis tööd, mis tööd te siis siin on vee all, noh, siin näiteks on asutasimis võtavad siit vett, kasutavad küll katlamajad, küll lihakombinaadid võtsid ja kõik niisugused, mis torud vete tulite seal väiksed augud ja imesid siit vett jõest. Need olid siis nagu meie puhastada ja toda ja niisuguseid töid. Tablett sisse pan, tuhun põhjasesse otsimise ka, oleme teinud siin päästetöid, uppunute väljatoomine otsimine, see on tavaline asi. Praegu see asi tööl on muidugi laevu, siin vanasti käis rohkem siin aastaid möödunud aasta ja see aasta kevadel, aga praegu sügise poole natuke vähem ja kas on ka see, et, et kaupu hakkab vähemaks ja mille välja vedada? Aga äkki praegu laevu liigub, kelle laevad need on väga erinevaid laevu, on siin Taani lipu all sõitvad laevad siis Norra, Soome ja väga palju on siis vene lipu all sõitvaid laevu. Kuskohalt teid juba siis laevale võetakse lootsi, no tavaliselt seisab selles, et viinasid lootsi vahele kuskil muulidest neli miili siis seal Lähme siis sellega kaubalaevale vastu, siis seal alamlootsi talle üle ja siis loots toorjuba selle alguse vastavalt sadamasse. Ja kui välja minek, siis toimub siis looslev sadamas juba laeva peale ja siis sõidab silla otsi platsi cirka kuskil neli miili, siis me võtame lootsi sealt pealt maha ja toome Lootsi sadamasse tagasi ja laev seilab siis vastavalt oma bussiga edasi, kus ta on määratud oma sihtsadamas. Me läksime kohe põhiameti juurde, aga te olete ka ju merd sõitnud, eks ole, Jahammerd, vaadake, sõitnud 59.-st aastast, aga minu peamine sõit on kah kalalaevadel ja siin balti mere piirkonnas olid Pärnu laevad ja Pärnu laevad Suur Tark, võimas kolhoos, Pärnu kalur ja siis sel ajal sai siin sõidetud kuni selle kolhoosi lagunemiseni ja siis ei loe siis veel ametis lootsikaatriga. Te ütlesite, et teil ikka tööd on ja laevu siia sisse tuleb. Teatega, mis kaupasid siis välja viiakse. Põhiline väljavedu on paberipuu, Soome turvas Hollandi Hispaania freesi näol. Briketti veetakse välja Rootsi jõujaamade kütteks. Väiksemaid kaup on ka. Sisse tuuakse suhkurd, kuigi palju soolakillustiku killustiku Soomest siis läheb jälle liiva, kvartsliiva viiakse klaasitööstusele. Siis viiakse lubjapaekivi mingit jahu, väikeses koguses on muidugi kauba tuuaksegi nulgi, baaside lugemibaasidele lasen kõik väikse, põhiline on ikkagi paberipuu, turvas, lauad. Viimasel ajal on hakanud tulema saelauad juba hea müüa, ümarpuitu välja, nii palju juba näinud üle 100 kaadrite peale jääks juba valmistoodangu Inglismaale, Saksamaal, Rootsil. Neid otsisin ja seda sadamakontorit püüdsin leida. Siis teie oma kontor on ju ka praegu suurte lauavirnade keskel isegi näo nagu ära peidetud siia vahele. Nii et see kõik on siis juba aja nähtus, paistab lauale, paistab küll valguslaulu üldse välja viidud villast paberipuiduna kiiresti raha kätte ja mets maha ja, aga nüüd on juba hakatud leidma, et laud on kasulikum välja viia kui seda ümarpuitu välja vedada, kallim, ja jätkub ka siin inimestele saekaatri inimestel. Et see paistab, et selles suunas hakkab kaubakogust võla vähenema. Aga need on juba rohkem kui poolfabrikaadid juba või päris ümarpuit, valmistoodang on igal juhul kallim kasulikum Eesti riigile tootjale tegijale. Toormaterjali vedu on kindlasti jah, kõiki asju oleks vaja ikka rohkem. Valmis produktini välja viia, jätkub meil tööd ja seal. Ja tasub rohkem ära. Võib-olla väheneb jah, laevade hulka ka aga rahaliselt võib-olla selles suhtes meelaatorite midagi. Ja kui tööpuudus, küsimus, see vajab singa, see peaks kah väiksemaks muutuma selle võrra ja näidatakse teistes midagi toota, mitu laevadel praegu siin sees anna seal silla juurest lugesin midagi kolm vest, merepoolne, osa, sinna võib veel mitu laevavest reisil on praegu laev, aga tal ei ole parajat sobivat. Kohtusin ohtu niikaua, kui haigus saab tema jaoks valmis. Vabaks tasse Pärnu reisil laevad kaua ootavad? Ei, väga lühikest aega tavaliselt sadamas ootaks, riigil on laevadel võrdlemisi lühike tee kord siin mõni saanud öelda kiiresti, kui konn plaanitud on, hoolitakse väga kiiresti, loodetakse, võis. Kas teie olete loonud ka endale siin Pärnus meremeeste klubi või midagi niisugust, sest teen peaks ju nii noori kui vanu meremehi? Päris päris palju olema. Siin pärnu ligidal ka merekoolja merekoolile, te vist ei ole mõelnud nii palju tööd vist ei ole siin meie otseselt Te, tegelete sellega siin on ju see ettevalmistuskursused suure jões kuulus ookeanil selle baasil tolvistavad, et väikelaeva juhtlaeva juhtimismootoris teda vist sellest aastast esimest kursust ja esimesed lennud on, möllas juba, aga meremeeste klubi? Midagi siin on, aga see ei tegutse praegu ajutistes varjusurmas ühes Pärnu sadama ja Pärnu lahega aastaringse töö seisukohal. Mõni aasta tagasi kergelt talved olid, jõgi oli veel päris lahti, aga reidil sõltuvalt tuultes, nagu siin ennegi juttu oli, tekib Torossid ja surutis muuli otsas mulliskuniboini seda jääd, rüsijääd on väga raske läbida, läheb normaalselt ja lõhkuda. Normaalne jäälõhkuja on juba nii suure süvisega, seda Pärnu lahte sisse ilu siis, kui on pehmetailev. Pärnu jõgi on lahti, aga merelaht jääs ja nüüd siis tekib sinna, eks ta oli, pärast saavad lahes kogu aeg olla miinustemperatuurid. Ja kui on siuke pehme talv, siis tuuled on tavaliselt süüdlestidesti tuuled ja sellega ta siis kogu aeg teeb lahes jääd, kasvatab seda jääd ja tuul kallab ta kogu aeg, Barro, kirjutan siia muuli vahele kuni jõe suudmes välja. Ja kui on, ütleme, vastavad tugevad tuuled seal juba nii tormituuled tekib, keda peksab, kuni peaaegu põhjani poIe muulivahe jääd täis. Ja vot sellega seoses tekivad siuksed jääbarjäärid, millest on väga raske juba Puksuritel läbida väikese süvisega ja nõrgad bokserid. Aga sinna on vaja juba sellised suuremad jäälõhkujad ja seoses selle suurema teadetega meie süvis talle ei võimalda seda. Ja seeläbi meil on väga raske suhtelised jäävallid, tekivad seal vaid need Pärnu lahte tekkinud isegi mitu, aga kui ta on, ütleme, niisugune vaikse ilmaga külm, mis valetab, Tarv, lahe. Ja juba ütleme siit Pärnu lahest juba viis, kuus miili selle jääkattele võtab siis tormid ei jõua seda, jää tuleb nii ära purustada, ta suruta Pärnu muulide vahel välja. Meil on siin ennesõjaaegsed kaardid. Pärnu laht on avatud süüdvest, eks ole. Lõpetasin ära siit edasiminekut, kuhugi ei ole, kõik tuuled valitsevad tuuled, süü tõesti, omal ajal seal jää kõik lahtega lahte sisse, lahesopi muuli otsas on siin esimene barjäär on juba nimede vahel, siin võib vahel olla siin ta liigub ja jää paksus tavaline, võib-olla kusagil seal 25 30 sentimeetrit sinna lükkab kokku pooledest meetrile. Faktiliselt paksemadki tarossid rüsijää kokku, laseksin nagistada mitu meetrit jäätee all ja mitu meetritel jääb peal jääd ja no sellest loomulikult Ta näeb enda aastaseid noori korvulil. Karu oli jah, karu tuleb siia, eks ole, jäämurdja jäämurdja Karu son Tallinna Muuga sadama oma, Tarmo oma seitsme meetriga ei tule kuhugile. Ja siit ka veel miil maad lootsijaama, kõige kitsam, ohtlikum muu osa farvaater vaius ütleme 60 meetrit, eks ole siin 60 meelde kõrvale alla nelja poole neli meetrit juba ei jätku kellelegi manööverdamiseks maad tavaliselt uksele, võimsust ei jätku siis selle ületamiseks. Aga mis siis sai, kui möödunud aastal oli nii suur ja vägev talv? Ta ei olnud suur ja vägev talv, ütleme, et keskmine talv oli, ta oli ühtlaselt külmunud, ei olnud veel aasta tuultega siia randa toodud suutvarjääri. Need kannatas autoga sõita nüüd nii vaga Me sõitsime kõrval soomlastab ukse tuli ja siis tuli ilma selleta sisse, aga klassida kaubalaeva või tassida praami koos. Lõpuks oli ka siis. See võttis aega päeva vist neil. Veel oli ta poolteist päeva enne kui nad said praamikai äärde. See oli, missuguse normaalse talvega, kus ei olnud jääsurutist, ei olnud saunast väga, imestasid ikka, nemad tulevad kindlasti apelsini Antid nele informatsiooniga vastavalt, et ikka jao küllaltki raske ja asjaga läbida ei saa. Aga soomlased võtsid seal arengu, Laivalanema soomlast põhja pool elavad ja Botnia lahes taluvad sõidavad ja et Eestis ei olegi võimalik sellist head tekkida, kui neil seal tekib ja seal me sõidame kogu aeg. Aga kui nad siis selle ära proovisin, poolteist ööd raiusid, siis saad ikka aru, et Eestis võib ka head olla isegi soomlaste jaoks küllalt Vaccia, mida annab lõhkuda. Aga soomlase jonn ja Ütelda soomlaste nime tõekspidamises nemad ikka suured meresõitjad, et nemad tulevad läbi ka päris nii õieti ta ei olekski vaja trügida õlaga juba soomlaste nime hoida tuli lõpuks ikka läbi, aga mis siis Pärnu sadamast saab, kui t5 kuutöörile? See küsimus ongi, selles suvel tuleb usina meelde. Aga mida mehed teevad talvel on teise peremehe sulasendaks, nemad teevad siis nemad teevad vastavalt, nii palju tööd on, eks päris sadam kinni ei ole kunagi pandud, ei ole. Seda pehmed talved on möödunudaastane trügimine siin Pärnus omal bokser bokser jäälõhkuja on see ilmselt tuuakse talveks siia või tõsiasi, et tuleb siis ta ideega küll mitte midagi, seda küll remonditi siin ja nüüd on enam-vähem töökorras, kuigi palju pikendame navigatsiooni, Sesterit detsembrikuu kujutel tavaliselt lähevad, enam ei saaks sõita, siis ta ikka suudab kuu-poolteist suudab ikkagi pikkade navigatsiooni, see meie enda bokser imelist jäälõhkuja. Aga muidugi jah, kuigi palju kolm-neli kuud roniga tuleb aega, tugev jäälõhkujat vaja detsembrikuu ja võib-olla isegi ilmastikutingimustes jaanuari poole peale. Tega suudab jah. Aga pärast läheb tal raskeks. No Pärnu jõge, Pärnu laht läheb ikka vist rohkem huvireisijate jaoks ja sportlaste jaoks kui nüüd väga tiheda laevasõiduteeks ja kaubateeks oleneb kõige rohkem, sellepärast kui need plaanid ja kõik neil teoks läheb ja kui nad suudavad Pärnu lahes selle valva teda süvendada seal kuskil kuue-seitsme meetri peale siis sel juhul Alav suurt tall ei takista Pärnu sadamas laevaliiklust, kui on vastavad jäälõhkujad, jäämurdjat selleks olemas. Aga praegu on jah, kõige rohkem, mis seda aega pikendab, seda navigatsiooni, et ta siin võib ära lõppeda, külma talvedega on just see, et sügis on lõike Pärnu lahes. Ja suure sellisega, jäämurdjad ei pääse siia sisse ja ei ole kuumenemist, tuleb kalduvusi hunnikus seal ees ja siis tuleb teine tüüplaevu koju, siis anna need samased jõelaeval praegu sees käivad. Nii et see enam ei tule sisse. Ma kuulsin, eile oli side, kellega kaubalaeval disviiskümmend viis seisab reidil, ootab laevainspektor kontrolli enne väljumist. Päästevahendite kontroll ja veel mõningad tunnistuses on tal üle vaadata aegunud. Ja see toimub homme, kui läheb kõik korda, siis jätkab reisimomendil reidil täislaadungi juba laadung peal paberipuu Rootsi. Ja kui see läheb korda, siis sõidab ta oma jaht välja. Meeskonna vahetus veel, kellele lae Paldiski 55 on Vene laev on renditud väljas Rootsi virvale Burbos A B ja veab temale, tähendab paberipuud Eestist tuli kudiskvallist jala budiskvali tagasilaadungiga. Kas nüüd laevade kontroll on viimasel ajal ka tugevam, kui oskaks öelda, et nüüd nagu mõõdaks võib-olla sind jälle mingi kampaania selle õnnetuste puhul? Meil on ikka pidev kontrolllaevadele pidev jälgimine, nendega ei saa keegi minna välja enne vähema kontrolliga, kui nüüd. Kontroll on ikka põhiliste nõuded on samad. Nõuded ei ole muutunud kõvemaks selle mõne päevaga mis on laeval nõutud, seda nõutud siiani öeldakse edaspidi ka ühes kõrguses Paldiski poolest apaatia balt eesti pooldas polstabiaatriga Pedaru borda, Pärna. Snaadid pagaabrezdariidele jest maa Jaanina show Iidees minuti naalsepa proovis Nova Ignati Budjannasse taastuvkanali. Aitäh teile, tähendab Pärnu muul rotile ütleb ta hoopis midagi muud, nähtavasti kui meremehele. Kui ma veel kunagi merel sõitsin, siis sel ajal Pärnu muuli vahele jõudmine oli ühesõnaga, nii et nüüd on koduuksest ees, et enam ei ole mingit muret ei probleemi. Aga nüüd mõned aastad juba on juba siin aastakümned ära oldud nüüdse Pärnu muuli ja seda muidugi tähenda. Nüüd on ta muutnud rohkem romantiliseks nagu kõigile eestlastele rohkem tundesse Pärnu muul romantilist suhtes. Ta on üsna pikk Pärnu muul, mis ta siin on? Tavaliselt on ta kõige paremaks näitlejaks, kui udule on ja siin tavaliselt ilmusid väga palju ja siis kui jälle avastada Pärnu muuli vaikses tunned, et et muuli seal tõesti vaja küljed muulisi põleksid Pärnu Sadamale väga raske, hakkab ära vajuma sõbranna muuli vanad, suure veega mäletan, avastane ta ikka ühes kohas või kahes kohas, kus vesi kees natuke üle, aga nüüd on varsti siin palju aega vist enam ei ole näha enam vee peal. Jagan legi jääleja tegelegi siia Maliki pikki aastaid vastu pidanud, aga kaua ta edasi vastu peab, see on muidugi küsitav. Tegelikult parempoolne, muul ajal veel väga hästi säilinud taga Vasakpoolne muulil on juba, võib öelda selle pikkuses kuskil kuus või seitse siukest tõsist augu sees, kus enam on, kui natukegi sihuke kõrgel vesi on, siis jala päris sinna muuli lõpp on päris ohtlik minna. Romantiline külg teile ei tähenda mitte midagi. Ikka kui mõni uus armastus, siis tuleb ikka muule. Selge. Ja. Et ema ema. Tärn usku. Kullo jutt läikis, teatiimsed kiiri siis juba. Ahoi kõigile jälle Kuulmiseni nädala pärast.