Tere õhtust, kell sai kuus ja võtame nüüd kokku neljapäev, 27. oktoobri olulisemad sündmused stuudios on toimetaja Margitta otsmaavarahommikul lõppenud oma ala tippkohtumine otsustas, et Kreeka võlga vähendatakse aastaks 2020 120 protsendini Kreeka sisemajanduse kogutoodangust ja pangad kannavad kahju 50 protsendi ulatuses võlakirjade esialgsest väärtusest. Veel lepiti kokku, et Euroopa finantsstabiilsusfondi võimendatakse ühe triljoni euroni. Analüütikute hinnangul on tippkohtumise otsus vaid tulekahju kustutamine. Tähtis on sundida kõiki eurotsooni liikmesriike viima eelarvet tasakaalu. Väljas Euroopat võeti Euroopa ülemkogu otsused vastu positiivselt. ÜRO Julgeolekunõukogu tühistas Nato Liibüa-missiooni lõpetamise. Riigikogu arutas riiklikult tähtsa küsimusena Eesti inimarengu aruanne 2010 2011. Peatoimetaja Marju Lauristin ütles aruannet tutvustades, et kõigi kolme balti riigi suurim väljakutse on rahvusliku kestlikkuse tagamine. Hariduspeatüki tutvustanud Mati Heidmets nentis, et Eesti ühiskonnas on siiani õpetajaid alahinnatud. Rapla maakonnahaigla nõukogu tänase otsusega suletakse esimesest jaanuarist 2012 haigla sünnitusosakond. Haigla juhatus peab detsembri keskpaigaks välja töötama uue arengukava. Osakonna sulgemise vastu kogunes täna meelt avaldama umbes 50 inimest. Helsingis avati 11. raamatumess, mille tänavuaastane peakülaline või nagu soomlased ütlevad teema maa on Eesti. Messi ajaks ilmus soome keeles paarkümmend eesti autorite teoste ja soomlaste uudishimu eesti kirjanduse vastu on tuntav, nii ütles Tuula isonieme, kelle osa eesti saamisel teemamaaks oli suur. Ja homme päeval on meil vahelduva pilvisusega ilm. Õhutemperatuur on öösel miinus kaks kuni pluss kolm ja homme päeval pluss kuus kuni pluss 10 kraadi. Eile alanud euroala tippkohtumine lõppes alles täna varahommikul, kokkuleppele jõuti võlakriisi lahendamise meetmetes ja pankade tugevdamise tingimustes. Suurim vaidlus toimus erasektori rolli üle Kreeka võla vähendamises. Kadri Kukk jätkab. Kui eile õhtul kardeti, et kohtumise otsused ei sisalda numbreid, siis tegelikkus läks vastupidi. Eurotsooni riigid leppisid kokku, et Kreeka võlga vähendatakse pastakas 2020 120 protsendini Kreeka sisemajanduse kogutoodangust ning erasektor kannab võlakirjade algsest väärtusest maha 50 protsenti. Ilma osalise kustutamise ta tipneks Kreeka võlg järgmisel aastal ja oleks 186 protsenti Kreeka SKT-st. Võrdluseks, et Saksamaa võlg on 83 protsenti SKT-st. Eurotsooni riigid leppisid kokku ka selles, et Kreeka jaoks ollakse valmis juba lähiajal koostama järjekorras juba kolmandat, 100 miljardi eurost uut abipaketti. Lisaks Kreekale lepiti kokku Euroopa finantsstabiilsusfondi EFSF-i võimendamisest ühe triljoni euroni. Selleni jõutakse kahel viisil. Esmalt võib EFSF garanteerida teatud protsenti eurotsooni riikide võlakirjadest, mis omakorda võimaldab alandada võlakirjade turu intressi. Ning lisaks luuakse EFSF-i juurdefond, mis tõmbab ligi investeeringuid üle maailma sealhulgas Venemaalt ja Hiinast. Juba varasemalt eileõhtusele Euroopa Liidu 27 liikmesriigi kohtumisel lepiti kokku Euroopa pankade rekapitaliseerimiseks. Lõngad vajavad lisakapitali 106 miljardit eurot ning tulla tuleva aasta juuni lõpuks peaks pankade kapitali adekvaatsuse määr-Euroopas olema üheksa protsenti. Selleni jõudmiseks tuleb pankadel esmalt iseturgudelt kapitali juurde hankida. Tippkohtumisel kõneldi ka Itaaliast. Aastaks 2013 peab Itaalia jõudma tasakaalus riigieelarveni. Enne seda kirjutatakse nõue tasakaalus eelarvest sisse Itaalia põhiseadusesse. Aastaks 2026 tõuseb pensioniiga Itaalias 67 eluaastani. Aastaks 2014 väheneb Itaalia võlg 113 protsendini SKT-st. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Kadri Kukk pris seal. Nüüd aga räägime edasi. Tsoonidest Brüsselis otsustatud otsustatule ja Indrek Kiisler teeb kokkuvõtte Võlausaldajatele ligi 100 miljardi euro maksmisest peaminister Andrus Ansip kinnitas, et hoolimata osa võlgade mahakandmisest ei saa Kreeka endale lubada nüüd raha distsipliini nõrgenemist. No Kreeka on kaugel sellest, et ennast lõdvaks lasta. Kreekas on kärbitud kulutusi, sisemajanduse kogutoodang seeläbi on läinud langusesse, sest sisenõudlus on oluliselt vähenenud, aga aga Kreeka majandus seisab püsti sisenõudlusele ja kuna sisenõudlus on vähenenud, siis ta maksutulusid laekub vähem ja see omakorda tingib siis uue kärpimise lainet. Kui on aastakümneid üle jõu elatud, siis on ühe või paari aastaga väga raske jälle maalselt majandama hakata ehk siis kulutada nii palju, kui on sissetulekuid ja selle eest kreeklased maksavad need ränka hinda. Tuleb tunnistada, et kogu Euroopa maksab nende üle jõu elamise eest väga ränka hinda. Praegu. Rahandusasjatundjad on rõhutanud, et möödunud öine otsus on vaid tulekahju kustutamine. Endiselt puudub mehhanism, kuidas karistada neid riike, kes ei täida Maastrichti kriteeriumi. Nordea panga peaökonomist Tõnu Palm ütles vikerraadio reporteritunnis, et heaks näiteks on Itaalia viimaste päevade sammud. See, mida Itaalia nüüd kavandab, tasakaalus eelarveprintsiip, et tegelikult, mida rohkem Euroopa riike suudavad selle oma põhiseadusesse viia, seda kindlam ja meil tulevik, sellepärast et siis on ka poliitilise mastaabil alati arutelu selle pealt, et kui tehakse mingi lubadus, siis kuskil peab olema see lubaduse peale kate Eesti ei tohiks jääda nagu sellest rongist maha. Et me oleme olnud kõige paremaid nagu selliseid näiteid, et miks mitte, võiks nüüd võtta sellise jõu kokku ja teha ka Eestisse ära, et põhiseadus oleks selline säte meil olemas, et siis me käiksime samm teistest riikidest ees, et midagi on meil ka õppida sellest kriisist. EFSF-i juurde luuakse ka Fund, mis peaks ligi meelitama investoreid kõikjalt maailmast. Räägitud on Venemaa ja Hiina suurest huvist selle fondi vastu. Kas aga nende riikide puhul pole tegemist kahtlase rahaga? Küsisin seda peaminister Andrus Ansip, pilt. Ja veel reaktsioonidest maailmas Mall Mälberg. Väljaspool Euroopat võeti Euroopa ülemkogu otsused vastu positiivselt, analüütikute hinnangul on eurotsoon liikumas õiges suunas. Üldjoontes ootasid seda ka finantsturud. Teade euroala riikide üksmeel, sest üksmeelest võlakriisi lahendamisel tõi kaasa aktsiahindade tõusu Aasia börsidel. Euroopa väärtpaberiturud avanesid positiivsete uudiste taustal märgatava tõusuga. Hiina avaldas lootust, et tippkohtumise tulemused aitavad suurendada turgude usaldust. Hiina välisministeeriumi teatel soovib Hiina president, uudsin ta kõnelda telefonitsi Prantsusmaa presidendi Nicolas Sarkozy. Iga. Rahvaliidu allika kohaselt tuleb juttu Hiina võimalikust osalemisest euroliidu päästefondis. Kanada valitsusjuht Steven happen ütles, et teda julgustab eurotsooni liidrite üksmeel. Haator märkis, et turud ootavad endiselt plaani üksikasju ja nende avalikustamist enne G20 tippkohtumist novembris. ÜRO Julgeolekunõukogu tühistas seitse kuud kestnud mandaadi NATO sõjaliseks operatsiooniks Liibüas, mis viis Muammar Gaddafi kukutamise ja tapmiseni. Viieteist- liikmeline nõukogu võttis ühehäälselt vastu resolutsiooni, et lõpetada ÜRO mandaat, mis kehtestas Liibüa kohal lennukeelutsooni ja lubas NATO'l tsiviilelanike kaitsmiseks kõiki vajalikke vahendeid kasutada. Resolutsiooni kohaselt lõpeb ÜRO mandaat välisriikide operatsioonidele Liibüas 31. oktoobril kell 23 59 Liibüa aja järgi. Türgi palub Euroopa Liidult abi enam kui 500 inimelu nõudnud maavärina tagajärgede likvideerimiseks, ütles Euroopa Komisjon. Türgi palus Euroopat patsiviil kaitsemehhanismi käivitamist Türgiga koos vani provintsi, kus pühapäeval varises 7,2 magnituudi see maavärina tagajärjel kokku üle 2200 maja ja vigastatute arv ulatub 1300-ni saadet ikka mitu eksperti. Läti transpordiministeerium on saanud lennufirmalt Air Baltic mittu rahastamistaotlust, kinnitas ministeeriumi kantsler. Taotlused vaatab läbi erikomisjon, pärast seda teeb ministeerium otsuse. Läti riigikassa on eraldanud transpordiministeeriumile 16 miljonit latti, mis on mõeldud lennufirma aktsiakapitali suurendamiseks. Kokkuleppe kohaselt peab valitsus esialgu airBalticus investeerima 16 miljonit latti ja kaasaktsionär valt ja Saviatsias siis teemas 14 miljonit. Ja vahetame teemat. Eesti inimarengu aruanne võttis sel aastal vaatluse alla Eesti arengu võrdlemise Läti ja Leeduga ning Liisu Lass teeb nüüd üle vaadata Täna riigikogus toimunud arutelust inimarengu aruande peatoimetaja Marju Lauristin ütles riigikogu ees aruannet esitledes, et Eesti jaoks on suurimaks väljakutseks järgnevatel aastatel meie rahvusliku kestvuse küsimus. Riskideks on tema sõnul noore põlvkonna keeleküsimused võivad veelgi rohkem panna noori inimesi otsima eneseteostusvõimalusi Eestist väljaspool rõhutas siinjuures ka hariduses toimuvaid reforme. Meie prioriteediks vanema rahvastiku vähenemise pidurdamine ja inimvara defitsiidiga toimetulek on vaja vaadata, kas sellele eesmärgile vastavad või poliitikud konkreetselt on vaja teha soratsionanud reaalselt ja ausalt, mitte müütidest, emotsioonidest või erakondlikest motiividest lähtudes. Ja just nimelt seda, ma väga soovin, et see arutelu kaassunniks meid rahulikult ausalt koos otsima lahendusi meie kõige kõige suuremale kestlikkuse probleemile. Aruandes Eesti hariduselu korraldamise probleeme käsitlenud toimetaja Mati Heidmets ütles, et Eesti on mitmete haridusnäitajate poolest maailma tipus ent peamiste probleem valdkondadena nimetas ta alaharitud hulgal suurenemist Õpetajate alahinnatud positsiooni ühiskonnas ning kõrghariduse kvaliteeti ja sellele juurdepääsu. Üheks oluliseks küsimuseks on Heidmetsa sõnul Eesti õpetaja positsiooni viimine vastavusse positsiooniga, kuhu Eesti õpetaja töö tulemused on Eesti hariduse viinud. Nende vahel on tema hinnangul praegu suured käärid. Eesti kõrgharidusmaastik on Heidmetsa hinnangul viimase 10 aasta jooksul oluliselt korrastanud, mis on suurendanud ka kogu ühiskonna kindlustunnet pakutava kvaliteedi osas. Praegu riigikogus menetluses oleva tasuta tasulise kõrghariduse küsimuse kohta ütles Heidmets, et praegune seis, kus poolad, üliõpilased õpivad tasuta ja pooled tasulistel kohtadel ei ole õiglane ning ei toeta ka Eesti arengut. Tasulise õppe lihtviisil ärakeelamine ei ole see lahendus, sest seda tüüpi sammudele on vaata kui hästi palju määramatud kõrvalmõjusid, mis teevad kogu ettevõtmise natukene selliseks hüppeks tundmatusse. Üliõpilaskonna totaalne vabastamine õppekulude katmiseks on paraad kui hetkel Eestile üle jõu käiv ettevõtmine. Ehk tasuks läbi arutada ka mudel, kus kõik Eesti üliõpilased katavad mingi osa mõõta tuludest. Raplas avaldati täna meelt kohaliku haigla sünnitusosakonna sulgemise vastu. Rapla maakonnahaigla nõukogu on seisukohal, et Raplas sünnib liiga vähe lapsi ja see ei taga personalile nende kutseoskuste säilimist ja arengut. Samuti toodab sünnitusosakond haiglale kahjumit paarsada 1000 eurot aastas. Olev Kenk käis kohal. Rapla maakonnahaigla nõukogu esimees Kalle Toomet kaks tundi on nõukogu aru pidanud, millisele otsusele jõudsite. Kõige halvemal otsesele loomulikult vaadates on aga kliendi poole pealt. Nõukogu jäi seisukohale, et meie ettepanek on esimesest jaanuarist 2012.-st aastast teenus lõpetada ja teha ka haiglale uus arengukava. Mis on need peamised põhjused, miks sünnitusosakond tuleb kinni panna? Täna ei jätku lihtsalt selle jaoks rahalist ressurssi, sünnituste arv on väike. Oleme langenud 220 sünnituse peale aastas keskmiselt ja kahjuks meie maakonna sünnitajatest on väljaspool maakonda sünnitamaks, pigem me täna ütleme seda, et me suurendame ja paneme põhirõhku hoopis genekoloogilistele, ravijuhtudele ja, ja ennetusele naised oleksid tervemad ja kõik need haigus, lood, mis siis on, kõik oleks võimalik sind paremini ravida, et kogu sünnitus toimuks normaalsel teel. Rapla maakonnahaigla ette on kogunenud umbes 50 inimest, tegemist on valdavalt ka noorte inimestega, kaasas on ka väikesed lapsed ja nad kannavad mitmeid loosungeid. Näiteks kuigi Raplas sünnitada ei saa, kolime Tallinna. Iga lapse sünd on imekakssada 30 last aastas on 200 kolmekümnekordne ime ja siin on kaob päris pisikeste lastega emasid. Miks olete tulnud nii külma ilmaga välja? Esiteks heidame ikkagi Rapla naiste eest, tahame ka edaspidi siin sünnitada, mitte võib-olla kusagil keset Tallinna teed. Teil on isiklik kogemus Rapla haiglaga olemas? On küll, ma olen siin sünnitanud, et minul oli väga tugev süsteem enim taga, et väga rahulikult ühtegi halba sõna. Kõik olid nii toredad ja abivalmis, Raplamaanaised ju ei käi see siin sünnitamas, paljud sõidavad ju Tallinna sünnitama. Eks ikkagi mõeldakse mugavustele eelkõige, et vesisünnitust ja siin teha ei saa. Taagi tellus, teie olete üks selle meeleavalduse peakorraldajaid, mis on teie tegelikult eesmärgid? Tegelik eesmärk on, need sünnitusosakond läks avatuks, ehk siis siin on plakatitel ka kirjas, et tahame kaasa rääkida, kas see tähendab seda, et kohalike inimestega ei ole piisavalt räägitud, kohalike inimestega ei ole üldse räägitud? Kuulnud ei nõukogu omavalitsusjuhtidelt mingit informatsiooni. Mis siis ikkagi tegelikult juhtuma hakkab, kui Rapla naised ei saa enam puha peal sünnitada? Reaalselt, siis on see kindlasti väga kurb ja teiseski kindlasti tervislikel põhjustel, et peab hakkama Tallinnasse sõitma, sünnitama, aga kui sul on ikkagi kiire sünnitus ja sünnitustegevus, siis olgem ausad, Tallinnasse on päris pikk maa. Tänavate Helsingis 11. raamatumess, mille tänavuaastane peakülaline või nagu soomlased ütlevad, teema maa on Eesti. Põhirõhk on nüüdiskirjandusel ja aruteludel aktuaalsete ajalooliste ja ühiskonnateemade üle. Kohal on ligi 50 kirjaniku ja väga paljudel neist ilmus tänavu raamat soome keeles. Helsingis on kohal Riina Eentalu. Eestlaste must kuup kõrgub keset messihalli ja püüab pilku. Selle maamärgi järgi leiab eestlaste messi pesa hõlpsasti üles Eesti saamisel teemamaaks oli suur osa Tuula isane Emil, kes ütleb, et soomlased teavad hästi Krossi, Kaplinski, Viivi Luike, mats, traati vaata et juba klassikuid, kuid siis tuleb vahe. Seepärast ongi rõõm tõdeda, et sest tal on ilmunud erakordselt palju eesti kirjandust, soome keeles suisa paarkümmend teost. Ja oligi aeg see vahepealne auk täita, ütles Tuula Isoneemi oodatuks. Lähina udeli suuta ütleme, Shiro esse kirjalikule Zdanov juuri näele, flashi, varas Suomi vähe nüüd paika tämmest tihedamiste soomlaste hulgas on tunda uudishimu, et mida sealt oodata. Kuna senine teadmine eesti kirjandusest on püsinud klassikute varal, nüüd uute tõlgete seas on palju, neid raamatuid on tõlgitud mitmesse keelde, aga pole enne soome keeles ilmunud. Olgu või Marisa või mõni teine. Nii et Soome, nüüd natuke nagu paikab seda auku, ütles Tuula Isoneemi. Viivi Luik esitleb messil oma varjuteatri soomekeelset tõlget. Kuidas teos soomlast võiks kõnetada, see on alati üllatus, kas mõni raamat kõnetab kõnet siiamaani neid inimesi, kes lugenud, on kõnetanud niisugune laiem pilt või vastukaja või on see üldse oluline? See on, see ei ole oluline, ma olen siiski seda meelt, et kusagil on kirjutatud üks sõjaluuletus või hea raamat mingisse tundmatusse selles ja seda ei ole tõlgitud siis siiski kirjutatud ja see on olemas. Tähtsam on siiski see, et need asjad on olemas ja kuidas neid kinnitatakse, et see on rohkem tehniline töömessi avamisel ütles tervitas Eesti president Toomas Hendrik Ilves, kes hiljem ka ise oma raamatut omal läänel sõna jõuga esitles. President ütles, et nagu ma paljude soome-ugri keelesugulaste saatuse pealt näeme, võrdub kirjakultuuri mittejõudmine aeglase rahvusliku enese tapuna. Ei soomlased ega ka eestlased kavatseb kirja kultuuri mõttes ei kustuda ega hävida ja messil soovil eesti oma kirjandust jagada, ütles president. See ei ole maailma vallutuslik missioone lihtne Soonu täieõiguslik, kuna see tähendab kõigile arusaadavale olla osaline globaalses kirjakultuuris inimkonna mõtte loosi mõttevahetuses. Sõna jõuga. Raamatumess kestab pühapäevani. Riina Eentalu Helsingi. Pea aasta aega on Eesti Kirjandusmuuseumi töö veidi häiritud, kuna muuseumile ehitatakse juurdeehitust. Täna sai uus hooneosaga nurgakivi, Toomas Kelt jätkab. Eesti Kirjandusmuuseumihoonet Tartus on juba korra laiendatud, 19.-st sajandist pärit, mõne sai juurdeehituse üheksakümnendatel, siis kestsid ehitustööd kuus aastat ning valu ja vaeva oli küll, aga seekord on ehitustähtaeg aasta ja ka vaeva on vähem, rääkis muuseumi direktori Janika Kronberg. Päris ilma vaevata aga siiski läbi ei saada. Juurdeehituse protsess annab eelkõige tüli ja ebamugavust, aga see, mis valmib, lihtsustab ja soodustab igati meie mäluasutuse tööd, parandab säilitamistingimusi parandavate loodetavasti kättesaadavust inimeste töötingimusi. Kui silmas pidada seda, mida ja kuidas, millises mahus juurde trükitakse, siis selle materjali maht, mida me oleme kohustatud hoidma ja säilitama, ei ole sugugi kahanenud, vaid seda tuleb järjest juurde ja vanad hoidlad lihtsalt jäid kitsaks ja osa nendest ei vasta ka nõuetele. Vanas majaosas paiknevast hoidlast saab nüüd osaliselt pill tööruumidele, kuid paranevad veel paljude teiste muuseumile. Tähtsate tegevuste tingimused. Üle 2000 ruutmeetri on siin hoidla põrandapinda ja lisaks on siin planeeritud ka tööruume, laboripinda, restaureerimine, digiteerimine ja nii edasi fotolabor. Muuseumi juurdeehitust rahastatakse suures osas Euroopa struktuurfondide vahenditest. Toomas Kelt Tartu. Ja veel üks teade, nimelt Võrus toimus täna pärastlõunal juveelipoe, röövomaniku väitel viidi ära kuldehteid väärtuses kuni 35000 eurot. Täpsemalt räägib Lõuna ringkonnaprefektuuri pressiesindaja Kristiina kostina. Umbes 15 20 sisenesid Woody, kaks isikud võtsid mitu alust kuldkettidega ja põgenesid Tartu tänava suunas. Ta praegu politseil ei ole kedagi ka kahtlustatavana üle kuulatud. Politseinike käes on nii palju informatsiooni, et tegemist oli kahe meesterahvaga. Kes vaikisid, nad öelnud ühtki sõna müüjale. Meeste vanus on umbes 30 eluaastat ja rohkem nende kirjelduse kohta informatsiooni ei ole. Seepärast politseil on palve, et kui keegi on näinud kuskil kella kolme paiku juuri tänaval kahtlaseid isikuid või ütleme kahte meesterahvast kelle vanus on umbes 30 eluaastat siis võtke palun ühendust politseiga tasuda telefoninumbril 110 ja siis edastage, palun seda, mida te olete näinud. Ja ilmast öösel ja homme päeval on meil vahelduva pilvisusega ilm, öösel sajab kohati vähest vihma, päev tuleb olulise sajuta. Puhub lõunakaare tuul kaks kuni üheksa meetrit sekundis. Õhutemperatuur on öösel miinus kaks kuni pluss kolm, rannikualadel paiguti pluss seitse kraadi, homme päeval pluss kuus kuni pluss 10 kraadi. Selline oli tänane Päevakaja kuulmiseni.