Tere õhtust, kell sai kuus. Eesti raadio uudistetoimetus teeb kokkuvõtte reedest esimesest juunist. Toimetaja Mall Mälberg. Regionaalminister Vallo Reimaa peatas ajutiselt Harju maavanema Värner Lootsmanni korralduse, mis kehtestaks suveks kogu Harjumaal alkoholimüügi piirangud. Eelarvestrateegias järgi eraldatakse aastaks 2011 teadus- ja arendustegevuseks kaks protsenti SKP-st. Selles vallas on meil veel palju teha, ütles peaminister Andrus Ansip pärast kohtumist Eestis visiidil oleva Euroopa Komisjoni ettevõtluse ja tööstuse voliniku Günter Verhoigen ida. Täna on lastekaitseväe Sotsiaalminister Maret maripuu hinnangul peab riik enam tähelepanu pöörama pere haridus ja tervishoiupoliitikale eesti lastele. Tervis on viimaste aastakümnetega paranenud, kuid nagu mujal Euroopaski, kasvab meil suhkruhaigete laste arv. Pärnus avati täna Johann Voldemar Janseni pronkskuju, millega märgiti Eesti ajakirjanduse 100 viiekümnendat sünnipäeva. Avamisel esines president Toomas Hendrik Ilves, kes rõhutas tänasest ajakirjandusest rääkides, et välja, et mis ei keskendu informatsiooni võimalikult erapooletul edasiandmisele või otsivad oma läbimüügi suurendamiseks sensatsiooni, ei ole ajakirjandus. Täna esietendub linnateatri suvelavastus Carlogodsi Comedy järjelarte võtmes näidend rong, mille lavastas Elmo Nüganen. See on ka viimane lavaaugu suvetükk. Jõustus Euroopa Liidu ja Venemaa viisalihtsustusleping, mille eesmärk on hõlbustada lüüa realiste viisade väljastamist. Linna parlament tahab kehtestada seaduse, mille kohaselt valimiste tulemused on kehtivad üksnes siis, kui valimas käib vähemalt 50 protsenti valimisealistest elanikest. Kirikute maailma nõukogu peasekretär Samuel kobija pead kiriku peamiseks väljakutseks noortes huvi äratamist. Sellest peavad kirikut tegema investeeringuid ja kasutama ka virtuaalmaailma võimalusi. Homme tuleb päikesepaisteline. Sooja on 17 kuni 22, rannikul 14 kuni 16 kraadi. Regionaalminister Vallo Reimaa peatas täna seitsme päevaks Harju maavanema Värnar Lootsmanni korralduse, mis kehtestas suveks kogu Harjumaal alkoholimüügi piirangud. Peatatud on lootsmanni korralduse see osa, mis puudutab alkoholi müügi piiranguid suveperioodil. Kehtima otsus piirata alkoholimüüki täna, lastekaitsepäeval ja esimesel septembril. Alkoholimüügi piirangute kehtestamine on peatatud kuni järgmise reedeni jooksul analüüsivad juristid, kas Lootsmannil oli õigus terveks suveks Harjumaal alkoholimüüki piirata. Postimehe võrguväljaanne teatas täna, et üheksa keskerakondlast, sealhulgas Keskerakonna Kose osakonna terve juhatus esitasid protestiks Lootsmanni kehtestatud alkoholimüügi piirangu vastu erakonnast välja astumiseks avaldused. Keskerakonna juhatus võib arutada Kose osakonna juhatuse lahkumisavaldusi esmaspäeval, teatas Keskerakonna infojuht Toomas Raag. Euroopa Komisjoni asepresident, ettevõtluse ja tööstuse volinik Günter Verheugen kohtus täna peaminister Andrus Ansipiga. Arutati Eesti-Vene suhteid, kuidas minna edasi Euroopa Liidu põhiseadusleppe ratifitseerimisega ja Euroopa konkurentsivõimet, jätkab Riina Eentalu. Euroopa Komisjoni asepresident, ettevõtluse ja tööstuse volinik Günter Verheugen rõhutas taas, et Eestil on suhetes Venemaaga Euroopa Liidu ja Euroopa institutsioonide kindel toetus. Venemaal on antud märk, et kolmandal riigil pole lubatud kohelda üht Euroopa liidu liikmesriiki teisiti, kui ülejäänuid. Venemaaga soovitakse jätkata strateegilist partnerlust, kuid Venemaa peab arvestama, et Euroopa Liit rajaneb solidaarsusel iga liikmesriigi suhtes. Me peame jätkama kõnelusi ja kontsentreeruma tegelikele teemadele, ütles Günter Verhoigen. Räägiti ka majanduse arengust. Eesti positiivne majandusareng on riigi õigete otsuste tulemus ja seda olukorda tuleb kasutada ära, et tugevdada riigi ja kogu Euroopa konkurentsivõimet. Jälitada tuleks kontsentreeruda teadusuuringutele innovatsioonile, haridusele, ütles Günter Verhoigen. Peaminister Andrus Ansip lisas. Eesti jaoks on oluline see, et me juba käesoleval aastal saavutame Lissaboni strateegia ühe eesmärgi ehk siis 70 protsendilise tööhõivekuid. Teadus-arendustegevusse suunatud vahendite kasutamine Eestis ei ole Lissaboni eesmärkide taset veel lähemal ajal saavutamas Aastaks 2011. Me tahame oma eelarve strateegiaga kulutada teadus-arendustegevuseks kaks protsenti meie sisemajanduse koguproduktist. Kui ei ole ette valmistatud kui hulga doktorikraadiga inimesi, siis pelgalt raha suunamine teadus-arendustegevusele ei too häid tulemusi ja ei tähenda vahendite efektiivset kasutamist. Siin on meil tööpõld veel lai. Jätkame välisuudistega Vallo kelmsaar. Ukraina ülemraada toetas esimesel lugemisel valimisseaduse muudatusi, muuhulgas näeb seadusemuudatus ette, et valimised loetakse toimunuks vaid siis, kui hääletamas on käinud vähemalt 50 protsenti valimisõigust omavate isikutest. Juhul kui seda valimiskünnist ei saavutata, tuleb kahe kuu jooksul välja kuulutada kordusvalimised, millel 50 protsendiline osalus nõue enam ei kehtiks. President Viktor Juštšenko pikendas ennetähtaegselt laialisaadetud parlamendi volitusi veel tänase päeva võrra. Parlament saaks vastu võtta erakorraliste valimiste korraldamiseks vajalikud otsused. Nii ülemraada esimees kui ka peaminister avaldasid veendumust, et otsused võetakse vastu. Eelmisel nädalal jõudsid poliitiliste jõudude esindajad kokkuleppele, et ennetähtaegsed valimised toimuvad Ukrainas 30. septembril. Liibanoni põhjaosas puhkes täna taas äge lahingutegevus palestiina põgenikelaagris varjuvate võitlejate ja liibanoni armee vahel. Armee teatel ründas rühmitus Fatah Liz lam hommikul valitsusvägede positsioone. Vastuseks avas armee suurtükitule. Tänase päeva jooksul on surma saanud vähemalt 14 inimest, nende hulgas kaks valitsusvägede sõdurit. Lahingut põgenikelaagris on kestnud juba ligi kaks nädalat. Kokku on selle aja jooksul surma saanud ligi 100 inimest, nende hulgas vähemalt 20 tsiviilisikut. Rohkem kui pooled Hagrid 40-st 1000-st elanikust on oma elupaiga maha jätnud ja lahingute eest põgenenud. Bosnias serblaste komandöri Ratko Mladić endine abi kindral strahvad Oliver toimetati kohtumõistmiseks Haagi. Tolymer vahistati läinud ööl Bosnia ja Serbia piiri lähistel. Esialgu teatati, et mehe tervis on väga halb ja seetõttu on keeruline teda haagi toimetada. Venemaa ja Euroopa Liidu läbirääkimised täieliku viisavabaduse kehtestamiseks võivad kujuneda pikaajaliseks, kuid mitte lõputult kestvaks, leiab Moskva. Venemaa soovib, et dialoog täieliku viisavabaduse küsimuses oleks intensiivne, on ise selleks valmis, ütles Venemaa välisministeeriumi kõrge ametnik. Euroopa Komisjoni esindaja Moskvas kinnitas omalt poolt, et viisavabast liikumisest pole huvitatud mitte ainult venelased, vaid ka Euroopa elanikud. Tänasest jõustus Venemaa ja Euroopa liidu vahel lihtsustatud viisarežiim. Vastavalt sõlmitud lepingule tuleb lühiajalise viisataotlusi menetleda 10 päeva jooksul ning viisatasu on 35 eurot ehk 545 eesti krooni. Täna on lastekaitsepäev, küsisime sotsiaalminister Maret Maripuult, mis on see, mida riik praegu laste heaks ennekõike tegema peaks? Ma arvan, et lastega seoses on oluline rääkida kolmest märksõna ja selleks on pereharidus ja tervishoiupoliitika. See tähendab, et meil oleks palju lapsi end turvaliselt õnnelikus tundvates peredes võimalus seada hea haridus kõikjal Eestis ja et arstiabi oleks kvaliteetne, kättesaadav. Need on need kolm asja, mis peab riik tagama. Ja siis ma usun, et kõik lapsed saad ütelda, et nende lapsepõlv on olnud õnnelik ja kuhu peaks siis lisanduma see, et lastevanematel oleks oma väikest võsuri jaoks aega nendega koos olla ja palju asju ette võtta. Ühtlasi küsisime lastearstide seltsi presidendilt Anne Ormisson-ilt, missugune on meie laste tervis. Eesti laste tervis selle 50 aasta jooksul on paremaks läinud, aga samas Ühed, haigused kaovad, teised haigused tulevad asemele. No näiteks meil ei ole enam suuri kõhulahtisusega kulgevad düsenteeria puhanguid, mis häirib üsna palju laste tervist paarkümmend aastat tagasi. Samas näiteks suhkurtõve esinemissagedus lastel tõuseb üsna kiiresti terves Euroopas, võib-olla ka terves maailmas. Eesti laste toitumus on paranenud, aga samas meil on suur mure selle pärast, et meil on ka osa lapsi jäänud väga kehvades tingimustes. Laste suremus on Eestis väga palju vähenenud. Kui me 90.-te aastate alguses avalikustati need arvud, siis oli ju ühiskonnas šokk, et me oleme viis korda kehvemad kui Soome. Me oleme üsna Euroopa keskmisel tasemel ja üsna veidi ainult Soomest järel. Aga mis meid paneb muretsema, on vigastused ja traumad, sest Euroopa liidus me oleme kahjuks viimane maa, kus on kõige suurem laste suremus vigastuste kätte, ma mõtlen siin nii liiklustraumat, uppumist, põlemisi ja nii edasi. Pärnu Rüütli tänavat kaunistab tänasest Johann Voldemar Jannseni pronkskuju Toomas saldades, avamisel. Sel moel alustas tänast Jannseni kuju avamistseremooniat segakoorile viiendal juunil tuhatkond 957 Pärnus ilmuma hakanud ajalehe Perno Postimees ehk nädalile rajas Johann Voldemar Janseni eestikeelse ajakirjanduse ja kuigi nüüd on meil ajakirjandusväljaandeid lugematu arv, on Pärnu Postimehes jätkuvalt elujõuline ja maakonnalehtedes suurim. Et oma asutaja mälestust väärtustada, tekkiski Pärnu Postimehe tegijatele plaan püstitada oma toimetused Rüütli tänavale Janseni kuju. Konkursi tulemusena asus seda looma professor Mati Karmini skulptuuri eelarvest, milleks oli 613000 krooni. Kattis pool riik. Mõni päev tagasi pandi kuju oma kohale ja täna tõmmati 190 sentimeetri kõrguselt ja 450 kilo kaaluvat Janseni pronkskujult. Kate enesega aga sai sõna vabariigi president Toomas Hendrik Ilves, kes keskendus oma sõnavõtus Eesti ajakirjanduse tänasele päevale. Uue Eesti arusaam ajakirjandusest kui milleski Montes Köörlikult võimulikust on paraku algusest peale vale. Olles neljas võim ja mitteseisus, lubab ajakirjandus riigivõimul määrata, millest räägitakse ja millest mitte informeerida nii erapooletult kui võimalik, mis tegelikult toimub Anne, kes selles suunas ei püüdle v kes otsib oma läbimüügi suurendamiseks sensatsiooni on ainult äritegevusväljaanded, kes suurendavad oma müüki tülitavad äsja surma saanud lapsevanemaid. Ajakirjandus, see on Tšaakalindus, neil pole kohta ajakirjandusnõukogudes vaba sõna nõukogus ega ka pressikonverentsidel otsigu oma kasumit oma päevi. Juba Janseni juuresolekul kõneles Isamaa ja Res Publica Liidu esimees, ajaloolane Mart Laar Janseni mõjust eesti kultuuriloole. Pärnu muuseumi direktor Aldur Vunk tutvustas arvukatele kohaletulnutele Jannseni aegset Pärnut. Sõna sai ka täna avatud kuju autor, skulptor Mati Karmin. Kuidas portreteerida meest, kes oma eluajal oli kõigest meeter 60 pikk, kuid tema jäljed, mis ta epis eestlus ja Eesti kultuuri on mõõdetamatud? Ju on tegelikult minu ühistöö Pärnu Postimehega, just ühiselt tekkis see pilt Jansenist lõpuks valisuga Postimehe toimetus välja just nimelt selle kavandi teiste võistlustööde seast. Et kuju valmis Pärnu Postimehe eestvõttel, küsisin selle peatoimetajal Hannes Kuusmaalt, kuivõrd toimetuse igapäevatöös tuntakse, et tegu on Jannseni asutatud ajalehega. Mis siis, et see leht on vahepeal kandnud erinevaid nimesid ja tema õigusjärglus on selline, et täna saavad tegelikult kaks lehte pidada oma 100 viiekümnendat sünniaastapäeva Pärnu Postimehes kui ka üleriigiline suurim leht Postimees, et loomulikult on see lehe nimi meil iga päev silme ees. Jannseni kuju avamispidustuste järel kostitas Pärnu Postimehes kõiki kõrvalasuvas lastepargis suure suure tordiga ja jääb vaid loota, et Janseni kujus saab samasugune Pärnu sümbol, nagu seda on tema tütre Lydia Koidula ausammas Koidula pargis. Ja siia veel üks ajakirjandus uuris. Äripäeva uueks peatoimetajaks saab alates esimesest septembrist Meelis Mandel, kes juhib praegu lehe uudistetoimetust. Jätkame Eestis, on kirikute maailma nõukogu peasekretär Samuel kobia. Siinsetel kohtumistel on kiriku osa praeguses maailmas. Kai Vare jätkab. Eesti Evangeelse luterliku kiriku peapiiskop Andres Põder ütles, et kirikute, maailma nõukogu peasekretär on maailma Kristlaskonna tippesindajaid. Rooma paavst on kahtlemata kõige laiemat ristlaskonda esindav persoon, aga kirikute maailma nõukogu peasekretär on kohe järgmine. Kirikute maailma nõukogu peasekretäri Samuel kobia sõnul on tänapäeva maailmas kiriku jaoks peamiseks väljakutseks see, kuidas nooremas põlvkonnas huvi äratada. Paljud noored peavad kirikus käimist raskeks ja teisalt on kiriku jaoks keeruline noortes huvi äratada. Kobi ei eitanud, et kirik peab muutuma, kuna üles on kasvanud uus põlvkond, kelle elus olulisel kohal internet. Kirik peab olema võimeline sellega võistlema. Kirikute maailma nõukogu peasekretäri sõnul peab kirik suunama investeeringuid iseenda ja oma suhtlemisvahendite nüüdisajal taastamisse. Seda teevad aga praegu vähesed. Kui kirikud ei suuda oma tegevuses rakendada moodsaid tehnoloogiaid, kaotatakse veelgi enam noori. 20 aastat tagasi kasutatud vahendid ei anna enam tulemusi, hoiatas kobija. Ma arvan, et paljud noored osaleksid kiriku elus, kui oleks olemas nii-öelda virtuaalne kogudus, sest noored ei taha jätkata pühapäeva hommikuti kell kuus või seitse kirikusse minna, küll aga oleksid need valmis jumalateenistustel ja koguduse elus osalema arvuti vahendusel. Eesti kiriku üheks väljakutseks peab samal kobija olukorda, kus aastakümnete pikkusele atistlikule propagandale on järgnenud turuväärtuste Reaalse meedia mõju. Tema sõnul areneb turu ühiskonnas välja tugev individualism tarbijalikkus, seda ka traditsiooniliste väärtuste arvelt. Peapiiskop Andres Põder on veendunud, et Eesti ühiskonnas on siiski taas jõudu kogumas pehmed väärtused. Kirik muutub inimestele jälle oluliseks. Kui Eesti majanduslik mahajäämus on olnud nii suur, siis kahtlemata on täitsa mõistetav, et meie rahva esimesteks prioriteetideks kippusid saama just majanduslikud väärtused, aga tegelikult. Ma usun, et me kõik näeme praegu, et otsitakse ka teisi väärtusi, nimelt vaimseid väärtusi, kausulis väärtusi. Täna esietendub Tallinna linnateatri suvelavastus Carlo Kotsi näidend ronk kommendidele arte võtmes. Näidendi lavastas Elmo Nüganen. Riina Eentalu jätkab. Kui meenutada armastus kolme apelsini vastu menu, siis võib arvata, et Tallinna linnateatri suvelavastus ronk küll publikupuudust kartma ei pea. Autor on sama Karla Katsi ja lavastajaga, Elmo Nüganen. Karla katse oma näidendites anko, meediadelarte žanrit värskendanud ja dramaturgiliselt on ronk apelsininäidendist samm edasi. Rõngas on ikka olemas nii imekaunis muinasjutt ja armastuslugu kui ta kuulsat komeediadel arte maskid. Elmo Nüganen otsis hoolega, missuguse tükiga tavaautoga hüvasti jätta, räägib linnateatri avalike suhete juht Kristiina garantsis seal lavaaugu viimane suvi, kui kõik läheb plaanide kohaselt, hakkab Linnateater ehitama uut teatrimaja toitvaid või sisuliselt peaks minema kopp maasse. Ja siis lõpetamine nüüd see suvi peakski olema eriliste ilusat ja lisaks oli veel selline tingimus, et võiksid mängida kõik noored näitlejad ja seal ongi laval kaks noort naist, siis Ursula Ratasepp, Elizabeth tamm ja terve posu noormehi. Mart Toome, Roo kõrve, Argo Aadli, Indrek Ojari. Ja esimesest juunist on linnateatritrupis ka täiesti uus näitleja, kes seal siis Ugalas tulnud. Priit Võigemast, Priit mängib ka, nagu sa isegi enne ütlesid, et apelsinid olid põhiliselt inimeste naerutamiseks, see tükk ikka vist päris ja puhtalt ei ole. Jah, ta ongi tegelikult hingeliselt tragikomöödia, et seal on, ma arvan, absoluutselt kõike, et kohati saab naerda nii et kõht vappub, aga samas on seal ka väga, väga kurbi hetki, et noh, nii nagu hea teater peakski tegelikult olema, et kes on võib-olla Elmo Nüganeni kõiki lavastusi näinud või osaliselt teab, et, et seal on alati need mõlemad tasandit koos ja selles tükis on, ma arvan, kindlasti sellist, puhast mängu rõõmu hästi palju. Ja sellist teatri stiihiat, mis ongi siis suur nauding maskidena olemisest, maskidega mängimisest ja üleüldse vabas õhus mängimisest olemisest. Ja hea teatritükk on ka üle aja, seda enam, et mask võib endale kõike lubada. Ma arvan veel, et inimesed on ikkagi selles mõttes läbi sajandite üsna samad. Muutuvad ühiskondlikud formatsioonidega, inimese olemus jääb ikka samaks. Ronka mängitakse linnateatri lavaaugus terve juunikuu ja ka juuli alguses. Lisaetendused on ka augustis. Ja ilmateade. Öösel tuleb meil selge või vähese pilvisusega kuiv ilm, puhub kirdetuul viis kuni 10, puhanguti kuni 15 meetrit sekundis. Sooja on öösel viis kuni 11 kraadi. Homme päeval on päikesepaisteline ilm, puhub kirdetuul viis kuni 10, puhanguti 15 meetrit sekundis, õhtuks tuul nõrgeneb. Sooja tuleb 17 kuni 22, rannikul 14 kuni 16 kraadi. Te kuulsite, Päevakaja järjekorranumber on 16833, toimetaja oli Mall Mälberg. Kuulmiseni.