Nüüd on meil külas aga tantsutüdruk Monika tuvi. Tantsutreener tere. Et ka tantsutüdruk, et sa lähed isegi päris palju, no kunagi alustasid ikkagi ju tantsijana. Tantsutreener seda nüüd küll, aga pigem sobiks ikka praegu vist öelda tantsutreener. Hästi, ütleme sulle edasi, tantsutreener. Et noh, jah, et kõige aktuaalsem ongi see, et sa oled nüüd asja vist suhteliselt värskelt avanud, et siis koha, kus saab õppida, tantsida, kuidas, kuidas seal oli mõni tantsugeen, tantsustuudio oli ja mis, mis on nüüd stuudio erinevus näiteks mingisugust tantsu taas tantsutrennist või koolis näiteks? Okei vahe ongi selline, et me meie stuudioei ole niivõrd akadeemiline, et ta ei ole tantsukool, aga ta ant tantsustuudio, et see on just selline harrastajatele ja huvilistele ja sinna on absoluutselt kõik oodatud igas mõõdus igas kaalus igas vanuses inimesed rühmitamine nad niimoodi eri vanuses gruppidesse ja kõigil on õigus luba tulla ja seal ennast liigutada. Aga ühesõnaga jaotus käib nagu vanusepõhiselt. Jah, sest et noh, me ei pane päris sinna mudilasi või ütleme, kolme 14 aastaseid ja ka kahe 30 aastaseid kokku ühte gruppi, et. Aga kas saab niimoodi ka, et, et kui tahaks natukene vanemate daamidega koos olla mingi meesterahvas, noorem talle nagu meeldivad vanemad daamid, kas niimoodi saab ka kuidagi, et poetan sellise soovitusliku või tungivalt nagu palve ka nii-öelda kaetatud sõna? Jah, aga me arvestame siis kõikide soovidega, et kui nüüd see noormees tahaks vanemate daamidega koos tantsida, siis me kui need daamid ei ole vastu, siis loomulikult see noormees saab sinna trumpi, aga aga me arvestame kõigi soovidega. No aga millised on need stiilid, mida siis vastavatud tantsugeenis tantsida saab? Meil on seal palju erinevaid stiile, alustades balletist loetlange, need siis on ballett, contemporary, džässakrobaatika, hiphop, körli, hiphop, Haus klapp freestil ja nii hea, et igale igale maitsele. Kontsentro oli džäss, mis nüüd on seal mingi kigi nagu mängib siis täiesti mingisugust avangard saksofoni ja siis inimesed liigutavad. Ja live bänd nurgas ei ole tegelikult see on selline, selline väga hästi hea ja äge stiil, et seal saab nii hüpata-karata rullida, roomata igasuguseid asju teha, nagu on, nagu tsässon. Aga see on selles mõttes nendele, kes need, kellel ei ole rütmitaju, eks ole, et siis keegi diste naera, et sa võid, ükskõik mida sa teha, et ikka kuul. Kuulan ikka jah, aga mitte nüüd, päriselt, sa lähed sinna ja siis kargad, nii et segad teiste trenne ikka ikkagi rüht teeb seda, mida treener ette näitab, õpitakse. Saavad hakkama sellega, aga kas tuleb ette, et tuleb inimene tantsima, väga tahab tantsida, aga selle rütmitunnetusega ei ole nagu lood päris korras. Mis te teete sellisel puhul või, või annab inimeste õpetada? Inimest annab õpetada süüdlast Ma mõtlen teepuujalaga, eks ole, selles mõttes, ja see ikkagi ongi suunitletud puujalgadega eestlastele. Et selles suhtes, et ma lähen seda kogu aeg rõhutanud, et kõigist ei saa tantsu superstaari, et aga tantsida on lubatud kõigil ja siis me anname endast parima, et isegi see puujalg seal trennis tunneks ennast super hästi. Ja lõpuks ikkagi see on treenitav, et kui te nüüd päris ei tule niimoodi, et noh, ei lase teda võib-olla kuhugile suurele lavale esinema, aga ta saab selle selgeks tantsu ja, ja see kõik on õpitav. Aga kas niisugune tants ei ole, mis, mis nagu puhtalt nagu naljatants, et ma lähen, teen nalja, seal. Et siis kõik olla nalja see koduste, aga siis sa ei pea selleks tulemusi. Jah, see variant, mille peale ma ei tulnudki, täitsa jumalast täitsa hea mõte, et võid ju kodus teha seda. Monika, sa oled olnud aastaid tantsutreener ja nüüd siis lõide oma tantsustuudio. Mis sind, mis andis sulle tõuke oma tantsustuudio loomiseks? Me lõime selle tantsustuudio koos, Regina teen, aga kes on minu koostööpartner selle tõuke andis tegelikult noh, ma ütlen, et see see idee või mõte või selline väike unistus on olnud päris ammu, et ma olen kogu aeg mõelnud, et ma tahaks sellist oma väikest nurgakest ja päris sellist oma. Aga pole selleks olnud, pole olnud aega, pole olnud võimalust ja noh ja nüüd kuna mul oli pikem paus sees paar aastat isegi natuke rohkem, et ma olin lapsega kodus ja ma jäin muse paus venis nii pikaks isegi nagu Ma ei eeldanud üldse, et ma nii kauaks jään sinna koju ja niimoodi, et ja nüüd tundus ainuõige õige aeg ja variant olevat. Tulla sellise uue suure Jah, just need suure teha, et alustada nagu noh peale pausi, et alustada just nii Ma saan aru, et noh, ühesõnaga et sul mees, kuulus jalgrattur Jaan Kirsipundis lihtsalt raha, et nüüd see võimalus tekkis selle tõttu Ja ta võttis paberirulli taskust, ütles. No vot, see on olnud päris, on mees ei olnud niimoodi. Kuidas sul jah, võib mulje jääda küll, jaa. Aga tema lihtsalt ütles selle isegi esimesena välja. Et no mis sa jamad, et mul olid variandid ja see ei olnud nagu päris ideaalne, et just et noh nüüd ma hakkasin kogutava. Selles suhtes, et tema ütles variandi, et aga, aga miks ei tee näiteks enda stuudiot. Aga siis ma ütlesin, et, aga noh, see on natuke keeruline ja nii edasi ja siis tema oli nagu valmis toetama ja anna meile selle stardi nii-öelda stardiks raha, et me saame selle valmis ehitada. Ja loomulikult me anname endast parima, oleme valmis endal taguotsa tagant ära tantsima, et see asi läheks tööle, et me saame talle selle raha tagasi anda. Kogemusi on seal palju, esimene lugu, mis kõlas deklotrooniks üldse, papad vičemm, et ka selle selle bändiga oled sa vist koos esinenud või kuidas? Ja ma olen neile bäkki tantsinud ja tegelikult ma olen väga, väga paljudele välismaa mõistele artistidele tantsinud ka, et ma isegi niimoodi ei mäleta, ma ei ole neid kunagi kahetsen, et ma ei ole isegi pannud teinud endale mingit listi või sellist Tseeveeded, kuhu kirja panna, aga tehnotroonika on üks nendest, et Lätis oli, eks esinemine niimoodi, et keegi seal oli keegi vahendaja, kes eestist organiseeris esisinna nii-öelda tantsud, taustatantsijad ja kaks tüdrukut, siis mind paluti ka mina ja üks teine tüdruk veel. Ja siis see tehnotrooniku. Me tegime sound check, kes ta tahtis, et no näidake tüdrukud ette, kuidas te tantsite ja ja mis koreograafia niimoodi. Ja siis lõpuks meesterahvas otsustas, et see teine tüdruk ei tantsi, et tema ei sobi ja mina tantsin üksi ja ma tantsisin üksipäini sellele bändile bäkki, et see oli natuke veider, et mul tuli suur lava ära täita, kalpsusin paremale, kaltslasi vasakule, aga sellega selline hästi hea kogemus ja selline, kuigi enne seda mulle see tehnotehnotroonik väga meeldis juba, et see on selline hea vanakooli, mis paneb alati jala tatsuma. Järgmine lugu on nende child, et kas sul oli sellega ka väike kogemus? Ja sellega oli eelmise aasta oktoobris, kui ma käisin USAs oma poegadega koos, siis me käisime Mäkiga, ma käisin oma vanemaga, aga koos meritsi platsi kontserdil, universaalstuudios ja siis soojendajaks sellise sama elda baas. Ja meil ei olnud üldse aimugi, kes see on ja mis on, ja siis oli niimoodi, et soendus tuli siis Eldabatsia koguse saal, mingi meeletult suur sall, umbes meie nagu linnahall, aga kordades suurem, kõik tõusid püsti, hakkasid täiest kõrist kaasa laulma ja rokkima ja siis meie olime niimoodi Mäkiga. Issand, kes see on, kes on hoida. Me olime suht tagasihoidlikud ja rahulikult seal, noh nagu eestlased, loomi seal. Ja, ja siis üks meesterahvas, kes oli meie kõrval, seal istus nii-öelda ja siis hakkas rokkima siis ta küsis, et vabandage, aga et kust te pärit olete sellised kuivikud. Ja siis ütlesin, et me oleme Eestist ja nii edasi, siis ta tegi meile sellise väikese tutvustuse, et see nende baasia luges blabla plaarekesel nähtusele stoori ära. Tegelikult see muusika oli juba oli ka nii hea, et ja siis varsti Merokkisime kõik koos seal näpud püsti. Kuulame seda lugu. Kuulasime sisel debašei ja meil siin me oleme, on külas Monika Tuvi tõmmu kaunitar tantsida ja niimoodi, et rääkisime natukene Ameerika muljeid siin vahepeal, et meil oli hästi lõbus. Rääkisime ikka, et kus Ameerikas ikkagi on hästi ikkagi noh, tõeliselt noh, naised ka tugevad tükid ja söövad ikka sa läksid kontserdile, võtavad oma kanakoivad. Mitte omaga. Vaid nad ostavad, seal on lausa niimoodi. Et seal ees müüakse nagu meil näiteks selles, ütleme, Saku Suurhallis, seal saab ka friikaid neid osta ka seal meil siin süüakse ära, keegi ei lähe sinna saali sellega ka seal oli need mammid ikka võitsid sellised mega XL, suured korvid, kanakoiba sid asju ja siis nad istusid maha ja surev rinna peal, ratsutasin need endale sisse ära, aga kõik oli, ajastus oli selline, et nad olid lõpetanud selle nosimisi nusimise, kui algas kontsert. Vaat see on tore selles mõttes, et vaata õigel ajal õigeid asju ikkagi teha, ma sain aru, et tegelikult ka selle tantsustuudio vastu on juba huvi, et inimesed hoolimata rasketest aegadest, et iga asja pealt säästma ja kogu aeg näed, kuidas hinnad aina kasvavad ikkagi noh, on valmis kuidagi noh, panustama omaenda siis tervisesse ilmselt liikumisse mingil määral. Jah, ja meelelahutus. Ja ma arvan, et sellega on nii, et kui ongi nagu muul alal või töö või kodu või kusagil natuke raske või keeruline või pinget, et siis see meie juurde trenni tulek on just see väljaelamise koht, kus saab seda head emotsiooni, et sellest näiteks raskest tööpäevast või argielust saab ennast täiesti välja lülitada ja ennast välja elada seal trennis ja siis lähed ära higisena, aga rõõmsana õnnelikuna. Aga teil ju ütleme siis seal peres ma saan aru, on ju suur sportlane, Eesti üks kõvemaid? Jaan Kirsipuu on ju ise ilmselt kogu aeg ikkagi trennist, et noh, vaatan ikkagi uudistes jälle kuskil võit võistleb ja nii edasi, et, et seal vist teil kodus ei saagi istuda kõike 11 nagu tüdinevad triot trenni ilmselt jah. Ja no ikka liigutama peab noh, liikumine moes. Aga hommikul kohe läheb lahti, silm läheb lahti, kohe jooksma. Ei päris nii ei ole päris hullud, me ei ole nii võistlused. Jalgratastesse jalgratast ka tallad ütleme niimoodi, et noh, jaan muidugi on, mis saab hea tempoga, et kas seda infot on võimalik pidada või ta teeb nagu kuidagi noh, sellises tempos, et saaks ülejäänud perega järgi. Ja me oleme koos käinud küll sõitmas jah, seda küll juhtub suhtarv, aga vahest kui selline juhtub, et tal on selline kergem trennipäev ette, näiteks sõidab vähe ja rahulikumalt siis ta on läinud minuga koos trenni ja siis ta sõidame, sõidame täpselt sellises tempos nagu mulle sobib, aga mitte, et nüüd me uimaksega momendi ma mingi sildi all. Sinu noorem poeg Sämme sai kahe aastaseks ja sinu vanem poeg Mc on 14. Kahe aastane, ilmselt veel väga spordist lugu ei oska pidada, aga kuidas Mäkiga loodan? Teismeea, eks ole, ohud tulevad, et tahab ilmselt ka. Noh, eks see arvuti ikka köidab neid nooriaga, Agan, Mac käib kickpoksitrennis praegu ja, ja Sämmi ma tahan, ma üritan suunata ja sellest ma räägingi. Meil on stuudios veel lustakad, jalakesed ka treening kõige väiksematele. Et seal on küll alates kolmest aastast, eks, aga ma olen juba üritanud nüüd sättida, et ma lükkaks tasarmi natuke sinna trenni ka, et noh, ta on natuke memmekas, et kui ma saan niimoodi ära mindud, et mõtlen džauli, kui ta lubab mul ära minna, siis ta on nagu rahulikult seal teeb kaasa, aga kui ta teab, et ma kusagil seal ukse taga või teises ruumis olen, siis on täitsa nägemist, siis on vaja emme juurde saada. No sa rääkisid enne kaheksane jäide Sämmiga koju pisut pikemaks, kui sa võib-olla esialgu plaanisid just. Kas, kas see oli sinu enda soov või lihtsalt asjad läksid niimoodi või see on lihtsalt nautisid seda aega nüüd oma väikese lapsega koosolemist kodus. Aja mahavõtmist. Ja ma nautisin seda täiega, et alguses ma mõtlesin küll, kui augustis sündis, ma olin täiesti kindel, et ma olen septembrist tagasi ja rokin trenni juba aga ma ei raatsinud absoluutselt sekundikski lahkuda, esiteks jätta teda kuhugile ja teiseks kuidagi. Ma olin nii selle oma beebiga tegelemise sees, et ma ei suutnud nagu kuidagi keskenduda või mõelda, et hakata mingeid uut koreograafiat välja mõtlema ja minema minna, teha trenni või midagi. Ma olin, ma olin nagu täiesti. Mu laps on maksimaalselt saanud kaks aastat. Et see, see ongi sihuke, ma saan aru siis, no mitte kõik mehed ei, vist ei sünnita, eks ole, ja ei saa nendest rõõmudest osa, aga, aga ma saan aru, et, et see oli nagu mõnus aeglemine sinichill, mida sai nagu täiega ikkagi nautida, et sina osa naisi ju ütleb, et eks ole kohe nii, kui on laps välja saanud, et kohe jälle ründab kuhugi tööle. Aga sa, kuidas pigem soovitaks sellist. Seda ei saa niimoodi kas soovitada või noh, see on hästi individuaalne, sest ma arvasin ka, et ma jään ja olen, aga läks hoopis teistmoodi ja ma, ma sain õnneks teha ja olla niimoodi, et kuidas mulle sobis ja meeldis ja see oli tõesti ikka väga chill aeg, et et sobis. No selle jäi kahe lapse vahele päris pikk aeg, 12 aastat. Et kui sa nüüd võrdled seda aega, kui sündis mäkke, seda aega, nüüd, kui sündis ämm, mis on, mis on teistmoodi sinul kui emal? No seal on ikka hästi suur vahe juba see minu vanusevahe, et ma olen sedamoodi analüüsinud ja mõelnud, et kõik need emotsioon on ikka sama, et on oma lapse, beebi ja ilusa lahe. Aga kuidagi noh. On on ikka suur vahe sees, kas olla saada emaks 20 aastaselt või 30 aastaselt? Kumb on siis nagu parem? No mõlemad on mõnusad. Aga lihtsalt 30 aastaselt on see, et sa oskad tähelepanu pöörata hoopis rohkematele asjadele ja noh, siis ongi, et sa isegi oskad nautida seda rohkem, võta rahulikumalt, et sa võib-olla sa närveerida närvitseda rohkem, kui sa oled seal, noore, sa ei tea üldse midagi ja nii edasi. Abistamist on natuke liiga palju, küll noores eas tehaksegi. Jah, või siis on see, et ei oskagi üldse pabistada, võib-olla jälle vastupidi, et vanemana pabistad üle, sest et teadmisi on rohkem ja ma ei oska nüüd öelda, et see on hästi individuaalne. Aga võtame nüüd ette siin ühe muusikapala ja see nüüd on küll puhas eesti artist minu meelest, et palju see Monika üldse eesti artiste tegelikult kuulad. No ma niimoodi otseselt ei kuulast, kui ma olen kodus või nii, siis ma eelistan, siis ma vist üldse peaaegu ei kuulas, meil eelistan rahus ja vaikuses olla, aga kui kuskilt sellist tausta ikka noh, võib-olla, aga ma ei, ma ei ole nii väga kursis, ma ütlen, Eesti Eesti muusika ka, aga noh, see on üks selline lugu, mis võtab kaiga, kel jala tatsuma ja suu rõõmust kaasa laulma. Kuulame siis lugu Thvriks staadilt ja kolm soovi. Armund tellinud. Päris. Tunda ka autosid. Ei jäta. Kes meist targem poolesi? Sööda ame. Ja haaratsid endas ka või ei soovi. Chuck juhiks start ja täiesti eesti bänd, muide kes ei tea, et noh, nime poolest võib-olla ei ütlekski, aga kelle nimi oli kolme loo nimi, oli kolm soovi, nii et, et meil on siin külas Monika Tuvi, et, et mis siis sinu kolm soovi. Minu kolm soovi on salajased. Oleks. Olla salajased, aga ütle noh, selles mõttes, et me ainult nii-öelda oma vahe ainult selline, kellel on mõni kuulaja ka veel saablaga osa Okei, no las need minu soovid jääda, aga mulle üks naljakas Lugusele soovik soovidega seoses, et kui Mcali mingisugune Ma olen nelja aastane, äkki siis me käisime kalal, püüdsime, saime kolm väikest kalakest ja siis igalühel ükse, viskasime selle vette tagasi ja, ja ütlesime, et nüüd, et sooviks soov, aga et seda ei tohi kõvasti välja öelda, et mida sa kõige rohkem soovid ja siis Mc viskas oma kala tagasi, pani niimoodi silmad kinni ja käed ette ja ütles kõva häälega. Hobune. Nii, ja mis siis sai, hobune ilmuski kuskil? Ei hobust ei ole veel tänapäevani ilmunud. Aga endal see soov veel endiselt olemas ei ole enam. Soovidest soovides soovidest, lähme kohe algusesse, kus Monika, sa sündisid sellises toredas väikelinnas nagu Jõgeva. Et kas käid seal Jõgevas oled sa, noh, millal sa viimati käisid? Ma sõidan sealt läbi, võib-olla päris tihti või kui ma sõidan, lähen tartu pooleva kuhugile sinna, siis ma lähen armastan minna rohkem Piibe maanteed pidi, mitte Tallinn-Tartu maanteelt seal piibe piibe maanteel on rohkem loodust ja saab chillida ja seal ei ole neid hullumeelseid autojuhte ja seal saab nagu omas tempos rohkem sõita, aga ma väga tihti Jõgeval ei satu. Räägi palju sina, mäletad nüüd Monika sellest, et kas, kas väikelinnast toimusid ka siis nagu suured nagu sahinat, kui, kui kui hakkasid sirguma selline ilus kuidas öelda piimašokolaadipiiga mööda jõgeva tänavaid, mis raputas see nii-öelda siis väikelinna ikkagi kõvasti. No ikka väga kõva ja ma ei tea, kas nad siiani on sellest üle saanud. Nii mis noh, millised olid need, ütleme sellised kokkupuuted nagu reaalsusega meie siin eestlased vaatama, et kuidas kõigil kadedad kindlasti, eks ole, kuidas sul nii ilus jume on? No ma ei tea, kas nad siis olid võib-olla praegu rohkem osatakse sellest nagu jumest lugu pidada või tahetakse jume, aga siis oli ma arvan, et see oli võib-olla sihuke suht šokeeriv, sellel ajal olid veel piirid kinni, keegi pole, on väga näinud, et käisid kõik nagu füüsiliselt katsumas lausa vaatasid, et issand, mis laps see selline on ja mis tal peas nuustik. Tundeid sinus kui väikeses lapses tekitas praegu loomulikult tagantjärgi naljakas mõelda ja meenutad siine läbi naeru neid asjaga, mis sind, mis tunded sul tegelikult sel hetkel olid? Noh, see oli niisugune, eks ma olen selline hästi arglik ja selline, see hirmutas võib-olla laste ikka hirmus, kui tulevad, mingid tädid, onud löövad sulle käppa juustesse, katsuvad või katsuvad su nahka või. Aga noh, praegu ma olen sellest üle saanud, mingeid jäävad, traumat ei tekkinud, järelikult ei olnud midagi. Kas sa oled selline, noh, tundub noh, kogu aeg selline rõõmsameelne ja optimistlik ja et saad ülenext asjadest teistest, mis, mis nagu Eesti Eesti inimene nagu tekitab tavaline selline kes, kes on noh, ma ei oska öelda, suhteliselt kitsarinnaline Nendes küsimustes, olgem ausad. Et koolis. Mingisuguseid võitlusi pidid rusikaga paremhaagi vasakhaagi panema mängu, et, et. Tuli tuli ette ja aga sellest sain ka üle, nii koolis kui ka hiljem oli ka ilmselt noh, siis oli sellise, võitsin sellise kaitsehoiaku või sellise, et iseendal lihtsam oleks, kui keegi näitas näpuga või ütles neeger või ütles midagi halvasti või tuli tegi või et mingist hetkest minus toimus selline muutus, et ma võtsin, ma hakkasin kõigele vastu ja sellest hetkest läks ka minu elu lihtsamaks. Et kui ma seal ikka kellelegi oli ikka kõva tutakas käreda ära andnud, siis juba oli, läks järjest lihtsamaks, ühesõnaga. Aga kas ei ole, ütleme, et tänasel päeval on ju pidemai peksa. Aga aga kas tänasel päeval on pigem nagu boonuseks, ütleme seal välimus just, et pigem, eks ole, antakse sulle võib-olla mingisugune ots, et sa oled nagu nagu parem. Noh, võib-olla mitte, et kas need parem, aga teistsugune et ma nagu erinev teistest, et isegi teataja tahate, igaüks tahab, keegi ei taha panna endale kanda samasuguseid riideid, olla täpselt ühesugune, keegi tuleb mingisugusel suurel üritusel tuleb vastu keegi sama kleidiga, mis sina siis tahaks ära joosta ja peitu pugeda, et kõik tahavad erineda. Aga kuna ma olen juba sündides selline natuke teistsugune, siis võib-olla on mul natukene lihtsam. Aga teisest küljest jälle ei ole, et noh Aga kuidas on lood sinu pojaga, kui sina kooliajal pidid enda eest seisma ja võitlema, siis kuidas Mcil läheb, kuidas mäki vastu võetakse? Mäki läheb väga hästi ja mara mu pojad on mõlemad, neil on küll lokkis pea, aga nad on blondid. Ja samas on neil natukene jumet ka, et muidugi mitte isegi pooltega, võib-olla veerand, mis mul on, aga päike hakkab neile lihtsalt ja kergelt peale, et nad on sellised blondid poisid, aga siis suvel saad pruuniks ka ja mäki puhul ma mõtlen, et noh, tal on selline, kui minul oli, mina käisin oma Maigrofon Heediga ringi enam, mul oli täiesti metsik Gioosse, siis oleks mingeid ka tahtnud pikesile vaid juukseid, eks või ükskõik mis soengut aga polnud võimalik teha sinna heinakuhja siis mu ema veel armastas õudsat seda, seda palli ümmarguse maks kammida, et ma noh, ma olin sellega õudselt hädas, siis praegu ma mõtlen, jumal tänatud, et see on in, et isegi need, kellel pole, siis proovivad endale teha seda mikrofoni ja olla sellised, et, et mäki puhul, et see on, ma mõtlen ise, jumal tänatud, et tal on ka selline parukas peas. Et aga see on tänapäeval, on see, et tema ei pea kindlasti hakkama võitlema. Sellepärast sinu kodus on siis kasvamas kaks väikeste südametemurdjat. Jah, lõnga, lõnga pead. Kindlasti. T noh, ema, tahaksid poiste kõrvale tüdrukut saada, millal see plaanis on, et nüüd oleks ikkagi asi täiuslik, siis tüdruk peaks ka tulema ja ütleme, ema asja võib-olla nagu otsesemalt edasi viima. Nojah, kui ma teaksin ainult sellest ei saa asjadest saaks mingi garantii, siis ma võiks seda võib-olla sealt nüüd ohverdada veel paar aastat, võta uuesti kohe ette, aga kuna selleks garantiid pole, siis ma ei võta seda ette. Vabatahtlikud, järgmise, minu järgmise viisaastaku plaani sisse ei kuulu. Et ma nüüd teen natuke tööd ka ja, ja ja ma olen just inimeseks saanud jälle. Paneme nüüd jälle muusika mängima, Moquai, mis mõtted tekivad Monika sinu peas selle looga? No kuulake see lugu ära ja siis ise igaüks tunneb, et see ei ole see, see ei saa jätta ühtegi inimest külmaks, see on lihtsalt selline. Minu jalad näiteks ei kuula sõna, kui ma seda laulu läheb, tantsuks paneme peale. Stuudios on meil endiselt Monika Tuvi, kellega meil on veel õnneks aega natukene rääkida. Jah, me siin vahepeal lõime tantsu, sest et teiste nagu Monika ütles selle looga, mis nüüd hästi õppes ei ole võimalik seista lihtsalt niisama. Aga tegelikult, kui sa ikkagi oled eestlane, siis ikkagi on. Monika on ju niimoodi teistest ikkagi peab sikutama, vägisi sa isegi rääkisid, kuidas karjud kogu aeg nende peale. Gary Johnsonil tantsutrenni ei maga, harjunud, ma ei karju mingi nende peale, aga ma karjun või ma räägin kõva häälega ja ma teen seda vahest üle muusika siis siis ma karjun, mitte ma ei pahanda. Näiteks niisugust noh, pigem präänikut ja piitsa vähem selles mõttes Ei piisa ka, aga ikka mõistlikus koguses. Räägime sellest, et Monica käis ka seal vist mitu aastat tagasi nagu Aafrikas käisid otsimas oma juuri oma isa ja meil oli sellest natuke juttu, et Kesk-Aafrika Vabariiki läksid, võtsid Jaani, kaasJaan Kirsipuuga koos, läksite ja räägin natuke sellest kogemusest, sest et noh, ega eestlaste jaoks ka Aafrika on, noh, ma ei tea, paljud jaoks võib olla suhteliselt selline tundmata ala. Et teatakse ühtegi oma teist, aga palju asju pannakse ilmselt ühte patta. Ta, et mis see Kesk-Aafrika vabrik on, et me teame, et riigikiir on seal prantsuse keel, Jaan Kirsipuul on prantsuse keel sujuvalt suus. Et selles mõttes oli ka Jamine Jah, ma ei käinud seal juuri otsimas, vaid ma käisin nendega tutvuma ja kohtumas, et noh, ma teadsin kogu aeg, et nad seal on ja mul mingisugune kontakt isaga oli, aga see oli siin vahepeal aastatega nagu oli nagu soiku ja suht selline siis nüüd sai see jälle jälle tänu Jaanile sai see ette võetud, sest et noh, tema ütles jälle, et no lähme käime seal ära, vaatame, mis ärkan, eks. Ja kuna ongi, et Jaanil on prantsuse keel suus, siis noh, ma arvan tänu sellele tänu sellele, et ta oli nagu täiskohaga tõlk, seal sai nagu palju asju selgemaks, et ma arvan kuna mu isa, mina räägin temaga vene keeles, aga noh, pole minu vene keel niisub päris hea ja tema on sellega ära unustanud, et noh, siis on nagu, me ei oleks saanud nii palju suheldud. Olla, et su isa tegelikult sai emaga kokku meie nõukogude kodumaa pealinnas Moskvas ja et sealt siis noh, tema seal õppis, ma saan aru ja seetõttu ka vene keel on. Ja ja kunagi me olime kirjavahetuses vene, vene keeles, et sellepärast ongi, et noh, ma, minu vene keele kirjaoskus, noh, nüüd ma olen võib-olla ära unustanud, aga vahepeal oli küll täiesti noh, viis pluss, sest et ma tegin seda nii palju Monika sinu retk isa juurde oli kahtlemata kindlasti põnev kogu see riik ja ja kõik see kokku, aga kindlasti oli see ka emotsionaalselt väga kurnav reis. Ja oli küll jah. Et seal oli, me olime seal kohapeal nädal aega ja alguses mulle tundus, et issand, see on nii lühike aeg, et võiks ikka kaks nädalat olla, et noh, kes teab, millal sinna jälle saab ja aga juba esimese päeva lõpuks ma olin lihtsalt nii vaimselt nii kurnatud ja seda infot kõike tuli nii palju peale ja emotsioone, et mõtlesin esimesel õhtul, et issand, millal koju saab. Siis selle puhata ei lasknud siis üldse. Ja aga me ikka päris palju veeti mediga palringe oli vaja ju käia need rajada kohad kõik läbi, et esivanemad ja sugulased. Ja kui sa nüüd meenutad natukene, siis milline oli sul see esmamitte, siis esmakohtumine, vaid taaskohtumine isaga üle paljude aastate. No vinge kogemus. Aga noh, ma ei oska seda niimoodi kirjeldada, et see oli nagu selline kõva ei oska kirjeldada. Kas seal oli ka nii, kuidas öelda poolõdesid-vendi, kellega kohtuda? Ja mul oli seal ja kaks, kolm poolvenda ja üks poolõde. Räägi, mis sealt nagu kultuuriliselt mida, mida see keskkond seal kujutab, millised olid nagu sellised asjad, mis nagu silma torkasid hästi, selgesti. Noh, mis mind nagu ütleme, mis mind nagu kurvastas, siis oli selline, kuigi nad ise on seal hästi sellised rõõmsad ja rahul, et nad ei kurda üldse, kuigi neil on see elu seal väga raske ka absoluutselt teistsugune, kui meil siin. Et mis õudselt silma hakkas, oli see, et väikeseid lapsi oli hästi palju, et igal mingil noorel tüdrukul või naisel oli siis kas tal oli selga seotud või kaenlas või, või käekõrval või et väikeseid beebisid oli hästi palju. Ja aga muidu oli selline. Alguses ma sain natuke kultuurišoki, sest et Need on vist oli, teadis rohkem natuke nendest asjadest ja tema üldse imestanudki, aga minu jaoks oli küll nagu osa asju väga sellised, et ma ikka pidin kohe lausa seedima tükk aega. Näiteks noh päris kõike ka ei hakka rääkima. Räägin sellest esimesest emotsioonist, kui me läksime sinna, siis nad tulid meile vastu, noh, nende jaoks oli see mingi no tõesti maailma suurim asi ja nagu väga suur sündmus, et me läksime sinna külla neile niimoodi. Ja siis kogu see kamp, sugulased ja terve suguvõsa oli tulnud meile vastu niimoodi, et autodega ja autokastis olid inimesed. Et see lennujaama lennujaama osaline ka hästi turvatud ja piiratud, siis sinna pärisjaamasid vastu meile tulla minu isa ja siis isa vennapoeg, ehk siis onupoeg, kes on politseinik seal ja tähtis mees ja ta on ikka väga tähtis mees ja siis noh, oligi, me mõtlesime, et nemad tulid vaste, oi, nii tore, räägime nendega ära ja siis, kui me lõpuks sellest territooriumist sealt nendes sellistes aedikutes piiratest välja saime siis oli terve kari neid ikka ka tumedaid inimesi, et noh, mina isegi ehmusin ära ja olid nagu väga. Ma ei teadnud, kes on kes, et noh, ma ei olnud isegi näinud, ma teadsin, milline mu isa näeb välja tema naine ja siis need poolvennad ja õde, onju. Aga ülejäänud kõik nad tulid seal niimoodi kallistama ja musitama ja siis me olime Et neid oli tõesti hästi palju ja siis noh, meil on video, mida meenutada ja vaadata siis kuidas esiteks, autodesse pannakse juba vähemalt kuus, seitse inimest topitakse sisse tavalisse sõiduautosse ja siis teised olid, tulid meile järgi, sõitsid džiibiga, kõik oli pannud oma parimad riided selga, seisid uhkelt, kastis püsti, juuksed lehvimas. Et see oli nagu selline üli üliemotsioon oli nagu väga-väga kõva. Sa oled ikka kogukonnatunne vist, eks ole, viige hõi, noh, kuidas öelda, noh, ma ei oska öelda, suur pere on väärtustatud. Jah, vot meil ongi see, et et kõik need, kes olid ka, ütleme siis minu onude-tädide lapsed ja need, et, et nemad kutsuvad siis minu isa, et tema on nagu selline nagu pealik neil või selline, et nad kutsuvad teda kõik nagu vabaks, et ta on nagu kõigile ei saa, et siis oligi, et vahepeal Mul tekkis küsimus, ma ei saanud aru, et kes nüüd on või kes ei ole, et kõik olid nagu õed ja vennad ja emad ja kõik olid sellised, et noh, hästi-hästi selline tõesti selline ühtne või selline pere selline karja kuulumise tunne. Aafriklased on selline rahvas, kes ilmselt tantsukoolidesse väga tihti oma jalga ei ei vii aga ometi on selle tantse väga-väga tähtsal kohal ja tantsitakse kogu aeg. Kas oli sul ka tantsuosas Aafrikas kogemust? Ja ikali nad, me tegime sellise nii-öelda seal koduhoovis sellise üks õhtu sellise peoga siis olid kõik need sugulased, tädid ja need külanaised tantsisid siis sealt ma vaatasin küll, et kuigi nad ei olnud ka kõik nii super andekad, et ka nende hulgas ma nägin, et oli paar sellist, kes panid rütmist mööda, et nad ei ole ka kõik läbinisti andekad, et paar olid sellised ka, kas siis rütmitundetud või sellised, aga nad ikkagi rocki täiega. Vaata võibolla võibolla ja mina, Elva, eks ole, minul silm või kõrv ei suutnud seda tabada tantsul kuule, seal on muidugi. Ma ei tea, ilmselt mitte, ma arvan, nad tantsivad nii, nad on kõik looduse lapsed tantsivad seal parasjagu, teevad rütmi ükskõik millest ja millega ja tantsu tuleb, nii et siis ma sealt tundsin küll vaatsele, et nüüd ma saan aru, kust see geen tuleb. Tantsu. Tantsugeen. See on täiesti nii, ei, on täiesti nii, aga kuidas noh. Kui sa lähed nagu Aafrikas, siis mõtled, et huvitav, eks ole, et kuidas selle söömisega, mida ta sõitis, mida te jõite seal seal on nagu huvitav. Mida me jõime seal me alati enne söömist võitsime ikka korraliku punnsuutäie puhast rummi alla, et kõht oleks. Korra kaasas vee, ostsite kaaslast? Ei, me käisime sealt, seal oli see kõik imeodav, aga me sõime seal küll niimoodi, et vahepeal oli suht hirmuäratav, üks kogemus oli, mingeid inimesi oleks söönud, aga lihtsalt see, mis nagu turult osteti, millest süüa valmistati selleni, kui üks õhtu tegelenud nad õudsalt pingutasid, nad olid hästi ette valmistunud ja ma arvan, et nad nagu igapäevaselt niimoodi ei toitu ja võib-olla nii hästi isegi elaga Nad õudselt pingutasid, et meile nagu külalislahkus ja et aga ükskord oli küll turult me ostsime, oli nagu selline kuhja sellised mustad käkid, Need olid nagu need kitsed või ka salli ka see ka sellid või mingid sellised loomad, aga nad teevad niimoodi, et kuna seal on nii soe ja palav ja külmkappe pole, siis nad grillivad, need küpsetavad lõkkel ära, süsimustaks nagu täiesti läbi grillivad ära ja siis ta püsib päikese käest nii telenäod. Nüüd tuleb. Ja siis pärast pannakse sedasama loom niimoodi potti ja seda siis niimoodi autatakse lõkketule peal terve päev otsa ja siis see on valmis, selline jälle taas liha ja saab seda süüa. Mis tahtsin küsida, kas ta siis vaadatakse või süüakse? Ise jääb, see jääb. Ja maitse. No maitse on poole paha? Ei siis ükskord oli küll tõesti, mina tundsin natukene teistmoodi, eks ju, ja ja siis noh, kuna need eesti keelest aru ei saa, siis vahetasin nagu Jaanile ka, et kas sina tunned ka, et see on natukene halva maitsega? Jaan ütles ka niimoodi tooni muutmata, ütles ja tundub küll viisakalt mälusid, teised neelasid alla, kaminad, panin endal suutäis ja siis läksin lihtsalt sülitasin selle viisakalt välja, aga noh, igasuguseid puu ja juurvilju ja riisi ja kõike selliseid asju, noh tegelikult olid need ülejäänud toidud ühtse üks kogemus oli selline. Ja võib-olla see musta käki nägemine. Et see oli selline, selline halb või veider, aga ülejäänud osa oli küll, noh, olid päris maitsvad toidud, et kui me käisime ühel päeval sõitsime auto kastist selle Toyota mingisugune mis Toyotas on hästi-hästi vastu pidanud, niisugune kastikas siis sellega käisime, sõitsime 200 kilomeetrit, siis sealt pealinnast välja, sinna metsakülla nii-öelda, kus ta on siis minu isa ja isa isa ja need pärit. Käisime seal külas, siis nad olid nii lahked, et kõik tulid, tõid meile kingitusi ja minule kingiti. Mäggile kingiti kana, minule kingiti kaks kana. Jaanile kingiti kets ja siis meile veel pandi kaasa igasuguseid Aafrika riideid, kostüüme igasuguseid ja siis mingisugune terve palmitäis banaane, nii et meil oli see auto kast, kui me tagasi läksime maast laeni kraami täis ja inimesi oli nii palju, et selline mingi rääkimine ja kaagutamine, selline tõsine, sihuke ekstreemretk. Aga siis oligi need kingitused, kõik läksid lõpuks toiduks, meile küpsetati need ära, siis me ei hakka neid kaasa võtma. Oh, aga fantastiline, ikkagi kogemus, mulle tundub küll, et, et selline selline asi mis suur tänu, Monika, et sa said meile külla tulla ja et sa ikkagi näed vaeva sellise nagu toreda asjaga, et ikkagi inimesi torkida, liikuma ja väljundid mõnusasti rütmi. Aitäh sulle. Edu moniga jah, ja kuulame veel sinu valitud loo nüüd selle tunni lõpetuseks.