Head raadio kohe kuulajad, meil on alanud saatetund, kus nagu ikka, on meil üks põnev persoon külas ja täna on selleks lauljatar Keit Triisa. Tere kõlas Keit sina lauset selles ansamblis, mina laulsin selles ansamblis. Jooni, millest tehtud sa käid, see on teie bändi kolmas singel. Kolmas no päris kiiresti on teil tulnud singleid, arvestades seda, et bänd sai loodud kevadel. No kuna Karl on nii kiire nende lugude kirjutamisega ja tal oli vis pagasis ka neid hästi palju, siis me oleme salvestanud päris palju neid Karl Karl Kanter. Karl Kanter on ju seesama poiss, kes tegi ka Helen randmele, mida siis selles mõttes loo, aga osalejal seal osaleb, seal ka, laulsin seal. No kus see Karl siis nüüd järsku sinu ellu niimoodi ilmus ja neid lugusid hakkasin pilduma? Kuidagi sattus niimoodi me oleme tegelikult kohtusime esimest korda siis, kui ma olin niisugune pisikene 16 aastane tüdruk ja käisin superstaari saates ning ta mängis seal kitarri ja kuidagi lihtsalt oleme kokku juhtunud ühised tuttavad ja siis ta lihtsalt haaras. Ma tundsin, kuid pisikene asi, siis sa siis olid, kui sa seal superstaari saates läksid, et ma saan aru, et sa sind poogiti nagu välja, et see oli ta alamõõduline, siis ma sain aru. Ja pisike ja ma olen siiamaani nii, aga, aga, aga mis siis, kas see oli, millal see toimus, see, see saade, kus, kus on, siis üritasid superstaariks saada, eritasin superstaariks saada 2008, aasta teine aeg. Aga ma ei tea, siin oli esimesel tunnil meil selline huvitav teema, kus me otsisime kõige kihvtima Troc rokilauljaid, kes, kas sinul, mis sinul nagu sisuliseks žanriga nagu, nagu rokk seostub ja ja mis lauljad sulle sellest žanrist meeldivad siin inimesed sattusid meil kommentaariumis nüüd nii hoogu, et et ei saa pidada, mis on tore ja me kolmandal tunnil kindlasti vaatan. Asjad. Rockiga seostub mulle väga palju mingisugusest märjad kehad ja kitarrid ja juustega vehkimine. Niisugune kõva siis ma millegipärast kuidagi tuleb niisugune pilt silme ette päris nagu sihuke rokiaustaja või ma lihtsalt ei ole kursis selle muusikaga võib-olla nii palju. Sellepärast ma ei oska nimetada sihukest sihukest artisti, kelle saatel ma läksin kodus peegli ees laulnud või tantsinud. No käib selline 16, kui sa otsustasid osa võtta siis superstaari saatest mis, mis on jäänud nüüd vahepealsetes aastatesse, mis sa teinud oled? Ma just mõtlesin selle peale kodus, sest ma arvasin, et küsiti mu käest seda. Aga ma olen teinud väga-väga palju erinevaid asju ja ma tunnen, et mul on nagu kogu aeg redelis. Ma olen nagu üles läinud, et ma ei ole selle saate. Ma ei maganud maha nagu asju, võimalusi, mis mulle anti, võib-olla alguses küll, aga ma ikkagi jäin muusika juurde ja ikkagi tahan teha seda ja mul on väga hea meel, et ma käisin seal. No millised võimalused need olid, mis sulle avanesid siis tänu sellele saatele? Ma olen teinud erinevaid erinevate bändidega koostööd, ma olen palju laulnud tausta mis on väga arendav laulja jaoks, sellepärast et kui sa seal tagaplaani oled, siis sa pead suutma ennast kuidagi nad natuke nagu rohkem talitseda, et sa ei saa kõike teha, mida sa võib-olla tahaksid. Ma olen väga palju, ma isegi, ma isegi ei oska öelda konkreetseid, praegu. Taustalaulmise juurde tulles olid sa ju peaaegu peaaegu teel eurovisioonile Kallas kaks korda Lennaga samamoodi enne siis rapuntsliga sel aastal siis aut Lauzzile laulsid sa tausta, oli siis selline pettumus ikkagi sees selles mõttes, et kui ikkagi kaks esimesele kõvasti konkureerivad, vaata kolmas kohta, öeldakse, et on parem koht kui esimene koht, on ju. Et siis selline napikas ja teinekord on parem kui teine kord, kolmas koht, selles mõttes. Et just esimene ja teine on nii-öelda see noh seal siiski nagu öeldakse, et kaotasid, kui sa ja teiseks, kui sa jääd kolmandaks, siis sa pead olema õnnelik, et sai jäänud neljandaks, vaid sa oled esikolmikus. Et kuidas oli, kas närvid seal. Trikke ka ei, ma ei tea, tegelikult see pettumus peabki olema, kui sa üldse lähed sinna võistlusele ja võtad osa sellest mingit moodi, siis kui nagu mina võtsin aut laudiga lihtsalt bäkki lauljana, siis Sa peadki ju sa pead tahtma sinna saada, sa ei lähe sinna niisama külma kõhuga muidugi alguses kuskil 10 minutit oled natuke pettunud, aga samas kuna getter on mul väga armas inimene, siis ma olin Getteri üle nii õnnelik ja ma arvan, et et kõik läks väga hästi, väga hästi, nii out laulsil kui ketteril ja meil on väga hea meel. Siis sa oled kogu jah, ikkagi nina alt napsatud, neid neid esikohti siis jääda, siis sa oled tublisti nagu sa isegi ütlesid, saanud õpetust teadjad vanasid, distsipliinitunnetus on sul olnud, et sa oled pidanud ennast lava peal nagu taustalauljana pisut tagasi hoidma. Et sa oled hästi-hästi nagu saanud, kõva trenni olen, olen saanud, kuidas sa kavatsed kõik oma oskused nüüd õige pea või juba oled nagu mängu pannud, et mida sa kõike saavutada siin elus ta siis lauljana. Ta tuleb kasuks küll, kuigi ma arvan, et päris nipsuga see käia, et ma ikkagi pean ka üksinda seal praadima piisavalt kaua ja palju, et et ma jõuaks kunagi sinnamaani, ma arvan, et kunagi ma Isak küpse selles mõttes nagu lõpuni valmis, et arenemisruum peab olema ja see on, see on, ma arvan, et väga tähtis. See vist pidigi nii olema see ütlused, et naised ja vein lähevad aina paremaks ajaga. Selles mõttes pole need ka, nagu ma olen ka seda meelt, et mehed lähevad, kajas selles mõttes kõige parem Eestist räägime ka. Aga muusikast veel. Et kui sa ütlesid, et, et sihuke rokiasi ei olnud sul või ole sulle olnud nagu oluline, mis muusikat siis kuulasid, mis muusika sind kujundas, mis muusika su sellist noh, maitse nagu vormis selliseks, et ta nagu praegu on. Lapsed. Seda saanud või on väga raske mul nimetada. Aga kütuse kuulusid? Ma kuulasin. Muidugi ma kuulasin, Pope hästi palju kuna muusikaga tuli poppi väga palju paiskasid ja kõik asjad. Aga, ja ma ei tea, ma mul ei olnud niimoodi, et ma otsisin kuskilt mingeid kindlaid artiste, vaid kõige parem oligi lihtsalt panna üks muusikakanal peale ja mis seal tuli siis seda sa kuulasid ja ükskõik, kas sulle meeldis või ei meeldinud siis midagi ikeselt toppisid välja. Tantsida sai. Tantsida sai, no meil on üks artist ma valmis siin pandud sinu valikul, et räägi, see peaks sinu muusikamaitset natukene kuvama. Kindlasti kuvab, imagen, hib mis sulle meeldib seal minu meelest ta on lihtsalt suurepärane helilooja ta, just see plaat, see lugu, mis nüüd kohe kõlama hakkab, see plaat on viimase aja viimase kahe aasta jooksul üks mu lemmikuid, ta on palju enamus pillid ise sisse mänginud, ta on õppinud klaverit, tšellot, löökpille, siis see plaat on salvestatud tema kodustuudios, tema lapsepõlvekodus, inspireeritud lahkuminekust oma mehega. Ja see plaat on minu jaoks hästi terviklik ja ilusa helikeelega ja ma lihtsalt ma lihtsalt fänna. Mida ta oli sinu jaoks nagu ikkagi selline ideaal, et tahaks ise ka, et tuleks, et me mängiks kõiki neid pille ja läheks mehest lahku, kui kõik siuksed? Absoluutselt meest, ma tahaksin väga lahku minna. Pille, sa mängid? Oleneb klaverit päris päris pikka aega. Sellele imagen Hiibile sai nii hea selline reklaam tehtud. Kuulame ka. Keedan. Keeran. Keeran. Keeran siin keeran. Keeran. Siin me oleme, läheb jutuke alt edasi ja stuudios on Marisa Tõnu ja meiega koos lauljatar Keit Triisa, kes on siis kevadel valmis saanud uue bändiga, milleks nime, millel nimeks nii on ja saate esimese loona mängisime ka Niiani kolmandat singlit, milleks oli, millest tehtud saab praegu siis aga? See on see nii, kas bändi nimi on nii, on? No on alles käes ja nii on jah, ongi nii. Aga kuidas te sellest sündiski selle mõttega, et mitte neoontulede? Ei ei, ei ole absoluutselt tegelikult selle nime üldsegi mõtles meile selline inimene nagu Helene Vetik ja see kuidagi jäi silma nende nimede hulgas kohe ja tundus väga lihtne ja sihuke konkreetne nimi. Mis ta nüüd on, aga? Kus sa paned selle sellesse vormi, et nii on, siis on tõesti lihtsam, mina, kusjuures seostasin seda ka pigem nagu mingeid neoonvärgiga, nagu Tõnu mainis. Mina ei ole seostanud, võib-olla sinule tundub, vaata ja nii on dastancice Urbaalne linnaline, sihuke romantika või siis maaromantikat, kus, kus linna ikka linnas muidugi linnatüdruk, eks ole, ei ole selles mõttes Viljandit linnade vahel linanen Drakesemas olen nagu ka. Et kaks korda, siis eesti laulule napikas napikas teine koht, kas tuleb ka kolmas kord? Muidugi tuleb absoluutselt. Ma loodan, et kolmas kord saan ma ise seal esimese mitt kri taga rokkida solistina. Muidugi, nii on, iga. Nii on. Lood on siis valmis juba ja ära saadetud. Ei ole ära saadetud, see on ju, see peab ju viimasel hetkel andma, sest sina oled üks neist. Sellel viimasel päeval ala kell kolm kukub kell, siis sina oled üks neist, kes viis minutit enne kolme oma oma plaadis. Sinna kasti viskab, ma arvan, et ma saadan Karli jooksma, aga ma arvan, et nii umbes läheb küll, jah. Mitu lugu siis saadad igaks juhuks ikkagi kamaluga tosinast. Iga kolm viga ja ma ei tea, eks see on rohkem isegi nagu Karli nii-öelda otsus, tema loodia ja mida ta tahab üldse sinna saata, aga kindlasti olen nüüd mitu lugu, miks, miks me peaksime ühega piirduma, kui meil neid on? No kas sa ise ka kirjutad lugusid või kõikkondne Karl Kanteri õlul? Ma kirjutan, ma, tegelikult ma nii on, neil ei ole kirjutanud lugusid sellepärast et neil on lihtsalt nii palju materjali, et mul ei ole tekkinud siukest vajadust veel. Aga kindlasti kirjutajana olen sellest juba rääkinud ja väga tahan ja sellega on kõik väga hästi. Kes teil seal bändis veel on? Bändis, meil on veel üks inimene, kes on väga oluline, on kindlasti Marilyn Jurman, kes on meie sihuke? Täielik ema, kes ütleb meile sõnu, kes tegeleb praegu meie video videoga on režissöör seal. Ja ühesõnaga tõeline mentor, täielik, väga-väga tore, armas andekas inimene. Meil on basskitarril Siim Usin, klahvi mängib Madis, muul trummidel on Peep Kallas ja Karl ja mina. Viiekesi. Aga Marilyn, kas kas teil seal naiste vahel nagu omavahel nagu kiskuma siuksesse lähete, mõlemad tahaks laulda, särada, võib-olla seal keskel, kuidas või kuidas teil seal ära jaotatud, need asjad? Mari liinil on mantra koora ja Marili, neil on ka oma sooloprojekti, et et ma jah, tal on nii palju erinevaid asju, et ma arvan, et, et nii all on minu ja oran paariline. Sellest uuest videos, mida sa siin põgusalt mainisid, et mis loole te seda teete viimasele singlile, millest no mida seal näha saab. Näha ühte purjus tüdrukut, kes kakerdab ja kakerdab näitlejate poolt on meil oma võtmed ära teinud. Kati Ong, kes on siis Marilyni kursakaaslane? Kooliajast osaleb praegu kodu keset linna saates, näitab seal, meil on Rasmus Kaljujärv kes mängib tema siis meest. Meil on Juss Haasmaa, kes on samuti näitleja, ma ei tea, kui palju inimesed teavad neid inimesi, aga siis olen mina ja minu poisid. No kuidas siis niimoodi läks, et otsustasite näitlejate kasuks, tihti tehakse muusikavideod ju artistide endiga ära. Miks mitte kaasata neid, kes teevad seda paremini ja kes on professionaalsed ning? No minu jaoks muidugi kohe kuidas öelda tundub väikse murena, et kuidas ikkagi siis niimoodi, et noor tütarlaps niimoodi siis purjakil ja puha ma ei tea, kas seal nagu noh, oktoobrini viinakuu ja porikuu, et, et mis siis on, need kukub seal lõpuks noh, mis seal loo moraal on, kes lõpuks ikkagi saab aru, et et alkohol ja naised käigus muidugi ei käigi nii säili pole nii hull, kui tähendab, Sänne. On tegelikult väga armas video. See on kindlasti väga armas, ei tea, millal näha saab. Novembri keskpaigaks peaks olema valmis, nüüd on paar võtet veel vaja teha minuga ja poistega ja siis ma arvan, et sellega läheb päris ruttu. Ootame juba väga-väga-väga. Lihtsalt naiselik jõu- ja ilunumbreid näha saab, kus te näiteks noh, ma ei oska öelda. Avakse avas mingil moel, noh, nagu ikka, see on riideid. Ei, ma mõtlesin, haarad naeratate järsku näiteks kuskil. Naeratame muidugi tantsime ja möllame ja teeme kõike, mida vaja. Vaat see on tore, et selle peale võiks lausa kuulata muusikat, mis eesti muusikast muidu üldiselt arvad, et on head, halvad. Väga-väga kõva säga, kõva. Jumal tänatud, et paljud meeldivad. Väga paljud meeldivad, mulle meeldivad. Mul on nii hea meel, et Eestis on nii palju häid artiste, see on lihtsalt nii inspireeriv ja väga tore. Mulle meeldivad paljud Lenna venna iiris. Ewert and The Two Dragons, mis, mida me vorstiga mängime? Need on nii palju, saad ka klassikut, Tõnis Mägi ja kõik sellised, et Eestis on ka väga palju head muusikat tehtud. Läbi aegade on minu arvates väga hea meel selle üle. Seda on rõõm nentida ja seda Augsis lasemegi ähvardanud. Vägendasid, aga kusjuures siin tuleks kindlasti välja tuua see, et sa valisid mitte siis nende ülisuper megamenuka viimast albumit. Just vaid valisid esimese albumi, ma valisin esimese albumi, sest ma ma ei tea, lihtsalt mulle millegipärast meeldib esimene album rohkem võib-olla see esimese esimese Albu v teema, et sa minu jaoks teine album lihtsalt natuke juba popim või noh, ta on kuidagi mulle hingelähedasem ja mulle lihtsalt kui ma Lividel ka kuulasin, kuulasin neid, seda esimest albumit ja neid lugusid, siis ma siis ma sain aru, et mulle väga palju Kas seal on midagi sellist, ka teda teine album seal nagu juba juba kogu rahva oma aitad kõik Laigivad kõigile meeldib, aga esimene oli siuke, mida, mida võib-olla paljud ei teadnud. Ei kindlasti ei tea, ma olen ikka paljudega rääkinud ja paljud ei teagi, ja ma ikka üritan haleda sundima sundida kuulata, et et esimene album on tõesti ja ma ei ütle, et teine album halb oleks muidugi absoluutselt ei ole, aga see on mulle kuidagi südamelähedasem. Aga mis me mängime sealt, kuulame siis. Esimese albumi esimest lugu The Hills pihain Hills Hills pihainda Hillsis Ewert and do esimeselt albumilt, mille meie tänane külaline Keit Triisa valis. Jah, jaa, Keit Triisa on siis meil just selline justkui nagu loodud Eesti vabariigi taasloomise sellise auks. Et, et sa oled ka just selline laps, kes on kroonile Ps kraaniline täielik rooni, lapsed ei tea, tea, rubla rublatehingust ta vist ka ei teadnud, siis olid mähkmetes vist. Aga, aga rubla ajast ei mäleta mitte midagi. Ma ei mäleta, aga keegi ei räägi mulle. Aga miks mina ei oska seletada, ma olen alati tahtnud küsida vate noor inimene, et et kui sulle räägitakse nii-öelda, kas siis sovjeedi ojast või nõukogude ajast või praegu, vaata see jookseb telekasse. Mis te, sari on, Eesti NSV näiteks? Ega ei ole juhuslikult sattunud vaatama seda. Seda ma nii väga ei ole isegi jälginud, aga seda tuulepealset maad oli see tuulepeana. Seda ma küll vaatasin väga. No kui sul kuskil räägitakse nõukogude ajast või vene ajast, mis, mis, mis ette kusid, seal üldse tulevad, et võiks tõesti teha sellise katse katseklaasi pista praegu siis Keit Triisa ja siis lasta sinna peale mingisuguseid vedelikke, mis seal nõukogude Nõukogude ajast pärit, et vaataks, kuidas reageerib kuidas selle, mis, mis sulle räägib, kui hakatakse ehitama jälle? Vaat meil siin nõukogude ajal ja Brežnevi ajal ja ja, ja mis, mis pilt sulle nagu lööb, ütleme, naksti kuidagi mingisugune pilt peab lööma või, või noh, praegu vaatamegi Mis ma, ega ma vaidlema ei hakka või ega me ei saa selles mõttes, et ma kuulan ära ja kuna ma ei oska kaasa rääkida, siis siis ma lihtsalt kuulangi ära, et ma ei, ma pole nagu väga uurinud, et mul ei ole nii palju võib-olla sugulasi ja vanemaid inimesi, kes saaksid mulle rääkida põnevaid lugusid, kõik sellest Aga keegi seal vanavanemad on rääkinud, kuidas neid küüditati või kuidas neid vaenati või selliseid asju ei olnud. Tead, ma ei ole kuulnud, et mu perekonnas oleks kedagi küüditatud. Ja sellepärast võib-olla ka ma pole lihtsalt nii lähedane sellega, et mul ei ole nii palju seoseid. Teil oli siis kulakud ja mingisugused kapitalistid omaniku suhtes praegu keegi selle teema ja ja oluline Rahele väikese märkusena, et näiteks minu 14 aastane vennapoeg ei ole kuulnud sellist sõna nagu telegramm meil üks päev, üks päev lihtsalt tuli jutuks ja küsisin ta käest, et kas sa tead üldse, mis asi on telegramm, ta vaatab mind sellise näoga, et kuule, ma ei tea, osta elu ja noh, ühesõnaga ei, ei tule mitte midagi. Seal on ka, et sina oled ju kompuutri või selle arvutiga ilmselt maast madalast kokku elanud, muidugi muidugi mobiiltelefonilt, mobiiltelefon oli ka täiesti suht, mäletan oma esimest ka väga hästi. Tänu vaatab sind küll, aga ma ei näe välja. Ei, ei noh, see oli niisugune väike, lihtsalt lõik on, teil on võimalus mulle rääkida mind härida praegu ja et pärast praegu sina räägiksid ja räägi siis sellest, kuidas sinule meeldib elu siin Eesti vabariigis, sa ütlesid, et sul on hea meel, et Eesti muusikal läheb hästi ja artiste on palju ja palju muusikat. Aga et sa oled nüüd juba tegelikult täiskasvanud tüdrukud, olgem niimoodi ja, ja sa teeb käinstatukse teraseid tähelepanekuid, et kuidas sulle tundub siis kuidas me elame? Me elame väga hästi, vaata, kuidas me naerame siin stuudios täna päike. No ja jah, kümbleme siin päikesest tegelikult ja meil on soe, aga kui me välja läheme, seal oli minu meelest päris külm. Täna hommikul. Kui mina tulin, siis oli juba päris mõnus, päike kütab ja tuju on kohe palju parem. Sina oskad ikka need positiivsed küljed alati üles otsida. Peab leidma. Kui sinna Eesti peale juba jutt läks, siis oled sina äkki mõelnud minna välismaale õnne otsima. Nurdla. Noored lähevad täitsa jah, lähevad. Mul ei ole konkreetset plaani olnud. Kui ma jõuan kunagi sinnamaale, siis, siis ma jõuan, ma ei, ma ei ole väga inimene, kes planeerib ette selliseid asju. Küll aga sa küntside suvele hoogsalt Eesti ja Soome vahet Rootsi Rootsi vahet ja sa esinesid siis laeval. Ja ma esinesin, põne oioi. Jah, ma pärast saadet, kui ma läksin Viljandisse tagasi, tuli mulle ükspäev telefonikõne, see oli Mikk Purre, ma ei tea, võib-olla ei tea, seda inimest on Me teame, ikka teate, ja kes siis on linnahallis teinud kõik need muusikalid ja hakkas tegelema siukse asjaga nagu nii-öelda siis lavastusi showprogramme tegema Tallinki laevade peale. Ning mul oli väga suur au olla üks lauljatest seal. See võib-olla kõlab hästi veidralt, et laevas töötamine ja ma, ma olen kuulnud nii palju, kuidas muusikud räägivad, et bändina laevas olemine on kõige suurem piin ja sinna lähevad inimesed, kel maa peal tööd ei ole, siis tegelikult see ei ole üldse nii ja see on kohutavalt. Ma olen lihtsalt nii palju saanud nendest show programmidest, mida ma olen teinud tõesti imelised inimesed ja naudivad kõike, see on suurepärane, lihtsalt. No ma lugesin ükspäev Gerli Padari intervjuud, mille ta andis Maalehele ja seale. Kerli meenutas ka seda aega, kui tema laulis väga pikka aega laevadel ja ütles, et tänu sellele laevakogemusele ei ole tal enam publikut, keda ta kardaks. Tead, see, see on jah, kuidagi vist päris tõsi. Ma ei oska seda seletada, sa pead ise olema seal laval ja ise tegelema nende inimestega, kes seal saalis on, et et sa pead iga päev minema lavale endale tegema kõige vastikuma meigi näkku ja ripsmed peale panema ja olema inimene, kes võib-olla absoluutselt ei tahaks olla, aga see lihtsalt see, see on veits nagu niisugune show business, mis on? Ma ei tea, see on väga tore. Mis meigiga siis selles mõttes nii hirmsat on, et ta on nagu sinu jaoks lihtsalt nagu võõras. Kummikutega inimene, nii et ma alguses päris kaua aega harjusin selle nii-öelda glamuuriga, kuigi meie õnneks meie show'd ei ole niuksed varietee show'd, kus mingi suled ja asjad meil on väga muusikalipõhine ja ei ole väga palju vaja endas endast ennast näidata või kuidagi ebamugavas olukorras olla. Aga see oli siis huvitav. Kas sa näiteks, mis seal veel on, eks ole, need kleidid ja asjad, et sa muidu nagu ei, ei kanna eriti, et et oled nagu rohkem selline püksiprill. Ma ma oleneb tujust, mõnikord on ikka vajadus, ma olen ju ikkagi naissoost isik ja vahest on ikka vaja tunda ennast naiselikuna ja ilusana. No muidugi, näiteks kui internetis sinu kohta natukene ringi tuulata, siis lööb seal küll, et päris palju pilte, mille kohta küll ei ütleks, et ta kummiku tüdrukule Hingelt olen ikka tegelikult ma ikka hingelt olen väga-väga-väga maaliline. Kummikutes nendega häda ei ole, oleneb, eks ole see tervik seal seal on aga laevast veel. Et kui sa viitasid, et siin nagu see laeva laeval võib-olla on olnud kuskil mingit nagu kahtlast kuulsust laeval olemisest, siis, siis kas tuleb nagu siis rohkem sellest, et, et inimesed seal on nagu enamasti purjus, millest, millest see nagu, mis sa arvad, milles asi seal? Kui ma päris ausalt ütlen, siis ma arvan, et igal teisel kontserdil kuskil Eesti klubides on inimesed 50 korda rohkem purjus, kui seal laeva peal. Seal on ikkagi, seal on toolid, inimesed istuvad, neil on kokteilid. See on väga loomulik, naudivad etteastet. Mul ei ole olnud kogemusi purjus inimestega väga-väga vähe. Muidugi seda tuleb igal pool, et kõnnid tänaval või ükskõik kus. Aga ma ei tea kindlasti, võib-olla inimesed arvavad, et see on nii, et seal inimesed ainult pidutsevad, aga see ei ole üldse erinev sellest, mis toimub mandril. Ei, ma ei kujuta ka ette, et, et miks ei võiks tähendab pidutseda, eks ole, laeva peal, aga kas seal on siis siis repertuaar on, on ikkagi ettekirjutatud, et sa seal midagi väga edendad seal. So programmid, need on pooletunnised, põhimõtteliselt pooletunnised, siis siuksed lavastused, tantsu ja lauluga. Väga palju erinevaid lugusid, muidugi see on muidugi ette kirjutatud, mul seal mingit improviseerimisvõimalust väga ei ole, aga see ongi see mis tugevaks teeb, et sa pead vastu pidama. Viimati ma olen olinit kolm pool kuud laevas. Vilgatsi ka, Kaire Vilgatsi ka siis olime dublandid, aga ikkagi see koormus on päris suur. Kui sa iga õhtu seal esinema pead, siis nii-öelda häälele. Aga see on kõik niisugune, see kasvatab hästi palju. Oled hästi, oled hästi trellid drillituda nagu ja, ja seda kõike saad sa ju ise jällegi ära kasutada, just nagu me alustasime ka seda juttu, et sa oled väga tugevasti tööd teha. Te saite head tasu seal, ma olen kuulnud, et minu meelest makstakse ikkagi normaalselt. Laevas muidugi makstakse absoluutselt. Kusjuures eile vist oli uudised Tallinki vis tõstis palka üheksa protsenti, ma ei tea, kas see kestis ka teise nii-öelda kõigi kohta, eks ole, et seal millal sul järgmine siis minekul. 15 november 15 on me ümber, lähen laule jõululaule tuleb natukene, Secord on minuga koos Marten kuningas, seal, kes on ka väga suurepärane Eesti laul ja see on väga tore. Marten Martiniga proovides on väga naljakas ja ta on väga naljakas inimene, on väga hea meel. Miks mihukene ohates ütlesid, et järgmine kord on 15, november, sellepärast et see on esimene kord, kui ma jõuludel kodus ei ole. Võtsin endale sellise kohustuse, et aastavahetus ja jõulud on, läheb jälle laevaperega koos. Et ma ei ole kurb, aga lihtsalt jah, see on niuke natukene. Kurb ikkagi. No aga paneme praegu peale poniveri loo Calgary mille sa oled valinud, räägi natuke sellest loost. Sellest loost ma võib-olla isegi nii palju ei räägiks. Poniver on mu niisugune kahe viimase kuu artist, keda ma kuulan öösiti hommikuti igal hetkel, kui mul on võimalus, ma panen selle plaadi peale ja need on geniaalsed. Nad on live is nii palju, kui ma olen saanud live vaadata internetis, siis kahjuks kuna nad on Ameerikas kaugel, kaugel, kaugel siis. Ma te peate lihtsalt kuulama. Võib-olla viib teid, kuulame. Nii kõlas siis me jäimegi natukene mõttesse. Väike selline kurbus oli pugemas hinge, sest statistikat, et Triisa, kes meil täna külas on on siis nüüd novembrikuust täiesti komandeeritud laevale ja isegi jõulud jäävad seekord siis tegelikult pidamata. Kuidas need jõulud on kodus? Tavaliselt? Õnneks olen juhtinud iga aasta kaja, mille ja aga siis nüüd oled laeva peal endale laevadel ja huvitav uus väljakutse, kuidas siis neid jõulusid seal pidada, igal juhul? Tööd jätkub, see on ka tore tänasel päeval rasketel aegadel, mitte kõigile ei jätku tööd. Mida sa kõike siis ära ostad, me rääkisime just seda detalling tõstab ka ka veel, et mis plaanis on mingisugused mõtted siis sellised korralikud jõulukingitused, hilised uus aasta kingitused siis ma saan aru, et alles novembris lastakse sind lahti sealt. Jaanuaris jaanuaris-novembris lähen. Ma ei, väga ei ole siuke planeerija, kes ostab endale plaani järgi asju, ma, ma olen laristaja. No jaanuaris on siis need tulevad, siis on ka väga head allahindlused ja angel kuus Tallinn. Ja et ostad siis kõikvõimalikke asju lihtsalt emotsionaalselt. Et ma olen jah, päris sihuke sihuke tüüp. Trusti, kas. Vaatan neid. Ma ei tea, asjad on nagu mälestus mingist hetkest. Ma ei tea, ma väga hullult, nüüd poodides ei käi iga päev, aga see raha läheb, raha läheb niikuinii, raha läheb igale poole ja raha peabki minema. Igale poole. Mis, mis asja siis keegi rohkem seal kodus on, kui sa vaatad niimodi ja säilitad neid asjakesi. Kuna ma just kolisin, siis mul on enamus asjad kuskil peidus minu eest täielikult. Aga mis mul on? Ilma riieteta ei saa käia ringi, riideid ikka peab olema natukene. Või ma ei oskagi välja tuua, mul mingid raamatud, ma väga ei kogu asju, ma pigem annan neid ja kingin neid ära, kui vähegi saab. Söögi peale on hea kulutada, siis jätan järgiks, seal alguses on suur hulk asju, siis sööd ära, onju, ja siis jäid ära, absoluutselt. Ees ei alusel kõiksugu asjad. Ka väga geid, räägi mis sinu tulevikku lähiplaanidesse nii-öelda päris lähiplaanid on nüüd jah, laeval ja rockis ja te isegi tulevikuplaani suutsime välja pinnida ehk siis osalemise konkursil Eesti laul vähemalt seal eelvoorus. Ja mis saab sealt edasi? No ma loodan, et me Niioniga oleme elujõulised ja kirjutame palju muusikat ja saame esineda palju. Ma, ma arvan, et uuel aastal ma võtangi selle südameasjaks, et Karla mu peale päris mitte Paane, aga ta ikkagi väga ei taha, et me selle laeva läheksime, et praegu on õnneks tulnud päris palju esinemisi ja sellepärast on ka natukene kahju nagu loobuda nendest. Aga eks lähitulevikus teen bändi ja elan edasi ja üritan olla õnnelik inimene. Töö ja karjäär on nagu fookuses praegu sinu jaoks, et kuidas siis Arne on kõik hästi, siis võib ju ennast sinna ja nii on, ühesõnaga sa ütlesid, nii, on kida. Sa siis armastad? Appi. Keda ma armastan, ma armastan väga paljusid inimesi, oma sõpru, oma perekonda. Väga palju erinevaid inimesi, armastan iseennast, armastan ka. See on hea, käin, kui sa enne ütlesid, et sa laeval läks nüüd sul terve suvi võimelised laeval ära ja ütlesid, et pidid loobuma päris paljudest esinemistest, kas nende esinemised olidki juba koos Niianiga või tegid sa veel mingisugust muud asja? Koosniani? Aga eks ma olen kõik need aastad teinud ka muud asja, et ma olen ikkagi ikkagi nagu üksi esinenud ja ma ei ole ainult taustalaulja olnud. Aga nii oli ka põhiliselt küll jah, sellepärast et kevadel me tulime välja ja suvesuvi on ju, tead noh, niisugune aeg, kus inimesed tahavad väga palju kontserditel käia ja muusikat kuulata. Aga kuulame meiega praegu muusikat. Sa oled valinud Laanadele rei loo videogeimis. Olen valinud väga ilus naine imelise häälega. Väga hea, ta on sihuke teine naisartist, kes on nüüd viimasel ajal mulle väga nagu hingelähedane ta on. Tundub, et tema vaimne maailm on kuskil nii kaugele, et pole mõtet isegi küündida sinnamaale. Me paneme selle loo peale ja meie otsime siit internetist taustaks, kui kena ta ikka on. Nii laulis meil ilus tütarlaps ja meil siinsamas laua taga ka täitsa ilus tüdruk ja kellel on väga vedanud kõvasti, et ta ikkagi saab tehale seda lauljatööd ja teenida sellega leiba ja leiva peale võib-olla ka väikest tükikest, jah. Triisa meel veel siin viimaseid minuteid stuudios Na Keit, räägi, kuidas või mida sa ütleksid noortele muusikutele, kes ei ole veel saavutanud neid asju, mis sina, kellel ei ole veel neid sidemeid, mida neil oleks vaja, ehk siis noored muusikud, kes tahavad tulla ka välja, mida sa soovitad neile? Kuulata muusikat, kirjutada muusikat, uskuda iseendasse ja teha tööd, võidelda enda koha eest siin. Kui sa päriselt tahad sellega igapäevaselt tegeleda, siis, siis sa pead vaeva nägema, et sa ei saa lihtsalt ühe päevaga ennast kuhugi. Kohale sättida, et ei saa aimatav, ei saa loota, et keegi tuleb, koputab uksele, ütled, et muidugi palun, siin. Nii ka juhtub, aga tegelikult sa pead ikkagi ise väga-väga tubli olema. Aitäh, heited tulid meile külla ja sina oled väga tubli ja meil oli sinuga väga tore rääkida ja paneme nüüd viimase loona peale Marten Kuninga, kes on ka sinu hea sõber. Marten laulab meile loo. Oota mind veel. Tean, et oled. Ka ja ta võiks päevi ja öid teeme eel on olnud. Loost.