Mul on suur au kutsuda teid tagasi tulevikku. Aastaks 2031. Tere, tere aasta 2011, mõtteline sild aastasse 2031 on jälle avatud nagu igal reedel kella ühest kella kolmeni igal laupäeval korduses samal ajal kella ühest kella Nonii ja mis tahes ajal raadio kahe koduleheküljel ja aastal 2031, siis ka eeldatavasti kella ühest kolmeni. Saab kuulata saaled tagasi tulevikku, mida juhivad Erik Moora ja Mart Normet ning meil on juba kolmas saade käsil. Oleme tuleviku osas saanud juba palju targemaks, peaks ütlema. Ja me teame väga täpselt seda, kuidas ja mida me sööme. Me oleme juba väga kihevil sellepärast, sest et 2031. aastal taldriku peal seal ees ootab, ei välista, et seal on putukaid, putukaid ja ussikesi vaklu, aga õnneks ka väga palju sellist, korralikku metsakraami. Vaklu. Mõtlen taimset metsakraami, juurikaid, juuri käidi ja ongi just liblesid. Kõik see, kõik, see õudne riivati hapuoblikat said, mina sain see suvi väga palju hapuoblikat, näed, sa oled reaalselt tuleviku inimene reaalselt korjasimegi hapuoblikat kogu aeg kaasata, sõime sageli. Kui nad olid seal lähedal selle kohal, kus meie lähedal asusid ja olid peatoidus põhimõtteliselt suvi läbi. Sest sa oled juba tulevikus käinud ja saanud aru, et meie metsad ja aasad pakuvad täisväärtuslikku toitu ja mul ei ole sellega probleemi nõgesesuppi söödud püsi ja sel aastal mitte sel aastal kahjuks. Loomulik, see jäi tegemata asjad minema nüüd pruunistunud kuivanud nõgeseid, mida sa veel korjasid suvel oli selline võimalused elada maalähedases koha, siis peale hapuoblikat, mustikad, mustikaid, rohkesti pohli, vaarikaid, põldmarju, siis erinevat sorti seeni. Selles mõttes ma ei ole veel midagi originaalselt, ongi kahju, et ma ei läinud nagu selle asjaga päris pööraseks päris lõpuni päris lõpuni läinud jama ei kaevanud näiteks. Mul on muidugi üldse ongi ju tegelikult looduses selline komme pistan suhu näiteks kuusekasve sisse männiokkaid ja muud taolist, aga seal sageli ilmselt see ongi, kuulame üks variant tulevikus, sest et Eesti Lorbasid ma kahjuks ei söö, aga ma arvan, et tulevikus võiks ta seda siia, sest ma olen jälginud, kuidas põdrad neid isukalt söövad. Et tulevikus lihtsalt, mis me oleme siin saates välja selgitanud. Eesti toodab selles mõttes kuldne põli, et meil on palju puhast loodust ja puhas loodus, pakub meile kehakinnitust, pakub meile vitamiine ja jumal teab mis häid aineid veel, nii et tagasi puu otsa niimoodi jutumärkides. Et see mõte oli siis meie eelmisel või seal üks ideid meie eelmise nädala toidusaates. Me rääkisime siis sellest, mis läheb siis meie inimkeha sisse. Aga täna hakkame rääkima inimkeha laiemalt ja üldisemalt. Otsides siis vastus küsimusele, et milline on aastal 2031 sport ja, ja inimvõimed võtsime sellise hästi konkreetse tee sama, samas ka väga filosoofilise ja kirglikku teema. Meile tulevad tunni aja pärast külla Raul Rebane ja Kristjan Port. Esimene mees on siis tuntud kui kommunikatsiooniekspert ning Gerd Kanteri tiimipealik ja Kristjan Port on sporditeadlane ning Me siis räägimegi aastast 2031 nende pilgu läbi, kuhu inimvõimed on välja jõudnud, millised spordialad on tulnud, millised läinud kas olümpiamängud põhimõttelist samasugused või mitte, kas üldse enam keegi suusatamist vaatab, et aga loomulikult ka üleüldse, et kas eetiline sport kui selline on alles, kas sportlaseid tuuakse endiselt eeskujuks, kas nad on puhtad nii-öelda. Ühesõnaga, kõik need küsimused, mis praegu aastal 2011 tunduvad väga aktuaalseks ja umbes kuhu suunas see maailm liikumas on ning loomulikult tervisesporti tahaks kindlasti puudutada, sest et tervisesport on ju kuidas siis öelda vaimu alus. Et kui ei ole tervisesporti Eesti inimeste seas enam aastal 2031, noh siis ei tehta ka luuletusi ja, ja elu on näidanud, et hea eluga on kaasnenud meil siin senistel viimase 20 aasta jooksul selline üldine Taevustumine. Ja alles viimastel aastatel on hakatud rohkem tervisespordiga tegelema ja vaatame siis, kuhu sa lähed aastaks 2031 ma täpselt nii ja mis puudutab ordis, kas loll on see, kes metsas jookseb? Loll on see, kes aknas seda vaatab, sportlaste kohta kehtib ju selline ütelus, huvitav, kas aastal 2031 ka, et ei no tali siis trennis kui mõistust jagati? Tegelikult see ei pea paika, võime kohe öelda, sest näiteks Ants Laida selline kodus salvestaja, kellel on pööraselt palju laule ja kes on tohutu sportimine, mees on olnud läbi elu, on kirjutanud ka laulus sport, sport, sport ja see tõestab seda, et hing, vaim ja keha, kõik peavad olema täiuslikud selleks, et luua midagi suurt. Sport. Portword, minu hinges ja südames on, ma sündisin ilma selleks, et kõigile ära panna imiku eas, kui ma ei saanud, mida tahtsin, tõstsin kõva kisa ja silmad märjad, olid mul, ma olen kõige parem sellest aru sain juba ammu ja ma sain, mida tahtsin nüüd valu ja vaeva olen tublisti näinud, palju higi valanud, kogu enda elu olen kulutanud selle peale, et kõigile tõestada, mina olen parim Sports nordsport minu hinges ja südames on ta olla tugev, kiire ja vastupidav kõigile eeskujuks, et kõik aru saaksid, kui tähtis on elus sport, et kõik imetaksid, kui ma võidan ja kui ma kaotan, siis uskuge, see oli juhus. Nonii, kuni kõigele härra panen, sest sport, sport, sport minu hinges ja südames on ilma spordita, ei kujuta oma elu ette. Tahan olla tugev, kiire ja vastupidav, et kõiki need läksid, kui ma võidan, näete, mida annab spord, au ja kuulsus ümbritseb sind, selleks tuleb higi valada valu ja vaeva näha. Terve elu pead sellele pühendama. Aga kui vigastused juhtuvad tulema? No teate, isegi härg ei pea sellele koormusele vastu, mida mina taluma pean. Sest ma tahan olla parim, et kõik aru saaksid. Kui tähtis on elus sport, sport, sport, see mu hinges ja südames on ta alla tugev, kiire ja vastupidav. Et kõiki neteksid aru saaksid, kui tähtis on elusport kõigist eluraskustest ma tänu spordile üle saan ja minu tippmargid on kui tähe taevalaotuses. Nad juhatavad kõigile kes tahavad olla tugevad, kiired ja vastupidava ja need, kes ei taha või ei suuda olla tugeva kiired ja vastupidavad. Need tehku siis tööd. Olgu töö nagu sport, kiiremini, kaugemale kõrgemale. Hess, Pärts, start, sport, see elus kõige tähtsam on, selle nimel tasub valu ja vaeva näha. Ja kui te kunagi näete, kuidas vananes kepiga käib, siis uskuge, ma andsin endast kõik, et tõestada, kui tähtis on elus töö ja sport. Mott. Nii ja nüüd enam hakkame moraali lugema, seal tehtud. Ants Laitamm esitas laulu sport, sport, sportaastal. Tont seda teab, mis 2000-ga midagi ujus, äkki Hans laidab kuidagi pinnale ja kallid kuulajad, kes metsis nüüd kuulavad aastal 2031, millal selle saate põhieeter on. Siis teadke siis, et kahe tuhandendatel ehk siis peale kahe tuhandendat aastat umbes tihti Eestis põhiliselt sellist muusikat, nagu äsja kuulsite hakkas bella ansambel. Noorkuu oli selle väga kuna üks eestvedaja ja ikkagi oma oma selline tipp seisvee Apokee saabus siis, kui Ants laidab, pani int just äsja sündinud internetti üles oma lood. Ans vaidlema väga äge koduleheküljel. Loodame, et aastal 2031 nüüdisaga lähme praktiliseks ja räägime olümpiasangaritega, räägime Erki Noolega ja räägime Jüri Tammega, Jüri Tamm on siis teatavasti vasaraheitja. Erki Nool on kümnevõistleja, mõlemad väga kõvad kergejõustiklased olnud, teinud suuri tegusid. Erki Nool, olümpiakuld Jüri Tammel on olümpiapronks ja palju teisi medaleid mõlemal mehel ka. Rääkimata sellest, et Eestis ei olnud nendele meestele absoluutselt vastast Nõukogude Liiduski. Jüri Tammel ei olnud vastast Erkile. Erki Erki võitis rohkem juba Eesti ajal ja ei olnud talle siin erilisi vastaseid ja küsisime nende käest erinevaid ennustusi nüüd tuleviku kohta ja just nagu rekordite poolest, sest rekordid on siiski ju need esiteks numbriliselt kirjeldatavad ja ennustatavat ning teiseks, mis alati elu erutavad meie meeli. Ja mõistagi noh, me hakkasime rääkima 100-st meetrist 100 100 meetri rekord on ju ka see, mida me küsime kõikidelt oma saateekspertidelt. Et kui kiiresti ikkagi joostakse sadat meetrit 2031. aastal ja viskame korra pilgu võib-olla siis ajalukku, vaatame, kuidas see 100 meetrit üldse kulgenud on, kas kunagi joosti seda ka näiteks 14 sekundit või 15, nagu me võib-olla Erik, suudaksime praegu äärmisel juhul? Jah, Peab siiski tunnistama, et spordisünnist ütleme aastast või noh, ütleme võistlusspordi sünnist reaalselt kuskil 20. sajandi alguses aastatel siiski nii aeglaseid jooksjaid kui meie ei ole olnud ehk siis paarikümne või 30 või sinu puhul isegi 50 senti sekundi kanti pole keegi jooksnud. Ja tegelikult on ikkagi maailmarekord, nii palju kui seda mõõdetud või kuidagi kokku lepitud on olnud kogu aeg alla 11 sekundi. See on huvitav ja sellest viimased 45 aastat on see siis olnud alla 10 sekundi ka. Kui 1168. aastal jooksis Chimm Heinz ameeriklane 995 Mehhiko olümpiamängudel, siis ilmselt Johnhainzi nimi võiks jah olla meelas kõikidel mälumänguritele. Tema on mees, kes viis 100 meetri rekordi alla 10 kohe üheksa, 95 peale. See võib päris jah, ütleme nii-öelda jõhker purakas olla, see, see oli jõhker põrkes, ma arvan ja siis siis parandati niimoodi vaikselt, sammhaaval, kui jätta kõrvale vahepealsed tulnud Ben Johnson, kelle maailmarekord küll pärast pole, tühistati, aga on parandatud niimoodi ütleme, erandlik haaval, suurusjärgus oli 993, Calvin Smith siis Carl Lewis üheksa, 92, Leroy, barrel üheksa, 90 ja nii edasi, siis Carl Lewis 986 jälle Tokyo maailmameistrivõistlustel 91. Ja siis sellise sammu haaval natukesehaaval parandamine. Siis on nüüd viimastel aastatel läinud äkiliselt on läinud paugutamiseks jaekui vaadata veel, kes on üldse siin kõvasti jooksnud, on loomulikult ameeriklased sekka mõni kanadalane ja viimastel aastatel, ehk siis nüüd ütleme, 2000. 2000, ütleme kuus 2005 kuni 2011 välja, ikkagi Jamaika on nüüd see koht, kus lisaks siis rege muusikale on tulnud ka väga head jooksjad ja neile sobib loid rege muusika ja reaalselt plahvatuslik säästmine ühest staadioni otsast teise. Et ta Sahha Bauel parandas siis maailmarekordit juba tuntavalt, viies 100 974-ni, kus samm läks suuremaks, kui ainult mõni üksiksajandik. See oli aastal 2007 ja pärast seda Usain Bolt on teinud selliseid tegusid. Mis tekitavadki küsimus, et kuhu veel võib 100 meetri maailmarekord 20 aastaga minna, et kui varem võis eeldada, et mis ta ikka lisandub siin kümnendik vast kärbitakse, siis Usain Bolt on üksinda maailmarekordit viinud juba 20 ligi 20 tandliku siis kiiremaks ja kuulame, mida arvab Erki Nool sellest, kuhu maailmarekord areneb aastaks 2031. No ma arvan, et ta peaks olema kusagil seal üheksa, 930 kandis võib olla maksimaalselt 928 Maksimaalselt üheksa 28 täna on siis üheksa, 58 Usain Bolti kehtiv maailmarekord tähendab seda, et ikkagi kolm kümnendikku parandatakse. Et Erki Nool läheb päris head arengut ette ka, mida arvab Jüri Tamme, võimas mees, suure vasara, ka väga kaugeleheitja mees, mida tema arvab ja teab 100-st meetrist. Ma arvan, et üheksa pool, võib-olla, et kui me ütleme inimestega manipuleerimisest kindlasti, seal saavad olema tehnilised võimalused, paremat ehk jooksurajad ja, ja, ja kõik muu, nii et pakun üheksa pool. Ehk siis mitte oluliselt kõrgem kui praegu ja tema arvab, et arenguid ja mõneks ajaks natukene seisma, et plahvatus on toimunud just nii ja siis lisaksime veel, uurisime Erki Noolelt, kes on tegelikult olnud ka läbi aegade eesti vaatateks kõige paremaid sprintereid, tema on siis teinud 10 34 ajaks, mis on täiesti pöörane selles mõttes, et näiteks eesti mees on jooksnud sellise aja, et uurisime ergi ja seda, et mis üldse on oluline 100 meetri jooksu juures, et kõlab ju kuidagi lihtsalt see küsimus, aga ometi miskipärast kõik me ei suuda joosta alla 10 sekundi, võltsem ei suuda koos tegelikult 10 sekundiga Ki sadat meetrit. Ta peab olema loomulikult loom loomu poolest hästi kiire ja ja ka sammu sammu pikkus ja see kiirus peaks minema ja vastavusse või sammusagedus. Et kui me nüüd tänapäeva kõige võib-olla siin kiusambolds on see mees, kes kõige rohkem räägitakse, et miks tema nii fenomenaalne olnud, siis ju Sam Bolton väga erandlikke sprinter võrreldes välja kujutad Clinterites vana varem politseini tooniandjad, väga lühikest kasvu, umbes meetri sõitsime, 10. isegi veel lühemad, siis nüüd on pilt on väga kiusanud aga samasuguste kiirustike omadustega, nii et eksmaailmarekordi tõus olegi sellest johtus sellest, et kui tuleb selline meeter 95 sentimeetrise pikkusega mees, kellel on tüüpilise sprinteri omadused, siis suudabki saada neid fenomenaalselt tulemusi teha. Aga mida sa kiirus tähendab, kui seda nagu lahti võtta tükkideks sest et me saame umbes aru, mis asi kiirus on, ka auto sõidab kiiresti, aga mida see inimese puhul tähendab kiira? Kõige piltlikumalt on see, et kui me ka aastaid tagasi Wranquröderiks jooksis siia, meil on õhtusöögi ajal ja võistlust Eestis, eks organisaatorite telefon helises ja Ränkel oli umbes kaks korda käsi taskust käite siis, või eestlane võttis ta telefoni taskust välja, siis sa ütlesid, et ei olegi võimalik, eks. Eks see närvikava olegi niimoodi sprintereid sprinterite rohkem selliseks aktiivsemaks agressiivsemaks loodud, nii et kõiki asju nüüd oluliselt kiiremini reageerida kiiremini ja ja liigutab kiiremini, et eks see ongi ja, ja loomulikult kiirus võiks seal närvikava kiirus, teine on ka loomulikult see, su lihased suudavad sinu skeletti edasi liigutada. Sama kiirelt näiteks kui sa, kui sa pead vaatad või näpuliigutus. Kui palju see on treenitav ja kui palju see on kaasasündinud? No kindlasti on kaasasündinud, aga mingisugusel tasemel on ta kindlasti väga edukalt treenitav, noh ma võin enda enda kogemuse pealt tuua, kui ma olin noor poiss. Ma ei olnud üldse sugugi oma klassi kõige kiirem ja ka võib-olla keskkooli ajal ma ei olnud ka kõige kiirem, aga oma treeningute tulemustel on 10 10 34. Ma olen jooksnud, noh muidugi see ei ole tänapäeva sprindi mõistes mitte midagi, aga aga kindlasti kiirem kui tsükline zipline sportlane. Niimoodi kõneles olümpiavõitja Erki Nool, mees, kes tuleb välja ei olnudki klassi kõige kiirem poiss ja see on väga huvitav. Et on täiesti võimalik siis tulla olümpiavõitjaks joosta 10 34 lõpuks, nii et et sust tegelikult mingi Toomas ja Mati oli kiire, ma arvan, et need Toomase Mati võiks küll natukene mõelda järele ikkagi, et kus nende areng pidama ja mida nad oleksid pidanud tegema. Ja kus, kus oleksid pidanud veetma oma koolijärgsed aastad, olla ise olümpiavõitja ja džikis, trennis, staadionil džikis muidugi kõlab televõlugesin, tšikid jah, aga ma arvan, et keegi ei saanudki aru, mis džikis. Ma ei tea isegi, mis mõtlesin, mängud, mingi tsikk kuskil kunagi oli nõndaks, aga hea kuulaja kuus, kolm, üks, kaks, null null on telefon kuus kolm, üks kaks null null null ütle sina. Milline tuleb maailmarekord 100. meetris aastal 2031, milline on kehtiv maailmarekordaastal 2031 100. meetris me räägime ilmselt siiski meeste meeste poole pealt, aga loomulikult võite öelda, kui juurde naiste maailmarekordi, kui te soovite, aga me käsitleme siiski inimkonna ühtsena ja kui naised hakkavad kiiremini jooksma, kui mehed, siis noh, jumal hoidku, siis on ju naiste maailmarekord nii-öelda see kõige kiirem aeg maailmas, mis seal võimalik 100. meetris läbida. Andke teada. Kuus kolmeks. Kaks null null null on meie telefon. Milline on 100 meetri maailmarekord teie meelest aastal 2031? Ansambel The Liu raadio kahes saates tagasi tulevikku ning me räägime sellest, milline on inimvõimete piir, kuhu võiks jõuda 100 meetri rekordaastal 2031, mitte et need 2031 ka mingi piir on, seal ilmselt inimkond toimib. Tal oli 3000, ütle, kas ma panen palju mööda, aga noh, ühesõnaga sa arvad, et inimkond tegutseb veel 3000 aastat. Äkki tegutseb tantsijad ja sa ei olegi optimistlikke? Ma ikka pigem tahaks alla veel rohkem optina. Kui võtta arvesse, et seni on inimkond tegutsenud ikka mitusada 1000 aastat või mitu miljonit aastat. Ja no näed, ma tahaks loota, et ikkagi jätkub sama areng ahvist teinud mind, mis on suhteliselt pikk hüpe. Et see jätkub sama tormiliselt edasi, ma ei tea, kui pikk samas muidugi on, seda ma ei julge kinnitada ega ümber lükata. Aga meie Televida kuus, kolm, üks kaks null null null ja räägime sellest, milline on 100 meetri rekord sinu meelest hea kuulaja aastal 2031, tere. Et see oli vist Al slaida reinkarnatsioon kes ühinenud veel eetris, aga ei öelnud siiski rekordi numbrit, mida ta arvab, et on aastal 2031 100. meetris? Ilusti laulis väga ilusti, päris ei, see oli isegi isegi helistikalis. Ava vist, aga tuletan veel meelde, Erki Nool ütles, et 100 meetri maailmarekord läheb üheksa, 30 võib-olla heal juhul üheksa ja 28. Ja Jüri Tamm ütles, et 100 meetri maailmarekord on üheksa, 50. Jah, Deere, kellega räägime. Tere, mina. Ja mida sa pakud, kui palju on 100 meetri maailmarekord 20 aasta pärast? Noh, ma võiks olla 931 sobiks 2031. Väga hea, kas seda hakataksegi nüüd asi nii ei saa, ikkagi, ma mõtlesin, hakatakse iga aasta parandama vastavalt aastanumbrile. Tulevad kindlasti paremad jalanõud, jalanõudest sõltub kohe. Ja muidugi kõige paremad staadionikatted, selge, suur aitäh, aga paneme kirja üheksa, 31, ilmselt saamise lõpuks mingi keskmise kokku, seerik, viitsid üles kirjutada järjest meie nüüd ennustused, mis tulema hakkavad. Tere, kellega räägime. Väga meeldiv, mis sa arvad? Rekordist 100. meetris aastal? 31? Üheks jääb samaks, arvad, miks nii? Ei tea, aga ma arvan, et mitte see mingil asjal on piirid ja, ja see, see number, mis praegu on üleval, selle kohta öeldi ka, et selleni ei jõuta ja. Ja ometi, aga, aga noh nii, noh, ma arvan, et see mees on oma rekordiga oma ajast ees ja, ja sealt enam üle ei lähe. Võib-olla on nii, Erki, aitäh sulle helistamast kuus, kolmeks, kaks, null null null, telefon kuus kolmeks, kaks null null null, andke teada, milline on teie meelest 100 meetri rekord ehk siis maailma kõige kiirema inimese joostud aeg 100. meetris aastal 2031 ning meil on siis kirjas praegu selliseid, ütleme suht nagu tagasihoidlikud arvamust keegi alla üheksa ei ole julgenud veel isegi prognoosida. Tere, kellega räägime. Tere, mina, Urmas Urmas, mis sa arvad? Minu arvamus on see, see jääb ikkagi alla üheksa. No näed, Urmas on optimism. Sellepärast, et pinna on päris piisavalt palju aega. Palju sa pakud, ütle mingi number, siis me saame panna tabelisse kirja. 8,95 näiteks. Kaheksa 90 väga ilus number ja see tehakse ära siis nii-öelda puhtalt täiesti eetilise sportlase poolt. Seda on raske lubada, et, et ma arvan, pigem maailma mastaabis. Maailma mastaabis küll, aga ma mõtlen lihtsalt, et see on nagu sportika eetiline ja puhas ja tuleb lihtsalt looduslaps jookseb seal ära. Selge, väga Uhke, Urmas, aitäh. Sulle tuli ära. Kaheksa, 95, pole paha. Iseenesest. Ei tulemusena poleks paha, poleks oleks, tahaks seda jooksoosilmagna jooksta, tahaks ise näha, jah. Ja ei tahaks seal kõrval joosta. Nii, vaatame kahekesi. Tere keelega au. Janek, mis sa arvad? 940 kui kes mõõdab Juhon, millega mõõta? Et mis see tähendab, kas sul on selles osas kahtlusi? Ei, aga kõike võib juhtuda, teine variant, et ta on kaks rekordit, üks on biooniliste kehaosadega versioon ja teine siis nii-öelda need noh, puhas, puhas sport, biooniline süsteem, võib-olla juba ka alla alla üheksa. Ühesõnaga arvad, et 20 aasta pärast on täitsa niimoodi, et jooksevad siis nagu poolinimesed ja inimesed? No midagi juba ju praegu oli näha. Ja ma arvan, et tehnika arendatakse niivõrd palju edasi, et kui praegu saab põhimõtteliselt jalutu joosta noh, võrdväärselt teistega siis siis ei ole see 20 aasta pärast mingi probleeme mis on materjaliteadus, areneb nii palju edasi. Ja Janek, suur aitäh selle arvamuse eest ja halloo, kellega räägime? Mihkel pakud. Mina arvan, et andmeüheksal tegelikult ära ja tantsud Aafrikas, mingi must jooksis gepard eest juba ära ja siis läks kiireks. Gepard oli ikkagi sammu võrra kiirem. No kuskil 25 pidi tippkiiruseks välja mudima, et nagu selle eest ära saada, et siis ma arvan juba ära joostud seal üheksat. Tahad sa ka seda aega ennust? Ma ei tea ja ma arvan, et, Nii, aga kui nüüd juhtub, et siis keegi neist saadakse rajale aastal 2031 või enne seda Ta nii palju ei jookse, ega siis, siis on vaja hartale järgi panna joosta, siis võib-olla tõesti. Kas tulevikus võiks kõne alla tulla, et suurvõistlustel pannakse inimestele gepard järgi, et oleks lihtsalt et oleks meelelahutuslikum. Noh, tulemus tuleb juba vanas Roomas tõesti. Miks ei võiks ka? Ja täitsa täitsa huvitav mõte, aga ütleks number kaasa, me saame selle Kirbane tabelisse. No ütleme kaheksa 78,88 Uskumata Su panid praegu kohe niimoodi kõikidest mööda partiga. See on praegu siis ennustuse maailmarekord heldelt su selja taga on ka mingi gepard, et uksestki ennustada. Aitäh igatahes helistamast kuuskolmeks kaks null null null on meie telefon, ootame teie mõtteid selle kohta, kui kiiresti joostakse sadat meetrit aastal 2031. Kuhu maani see praegune üheksa 58, mis tundub üle mõistuse. Elik Linnar Viik, kes meil käis kaks nädalat tagasi stuudios külas, ei olnud kuulnudki, et on üheksa, 58 temal dist, tema arvas, et kui, kui nagu läheb väga hästi ja areng on tormis, et siis võib-olla ma ei tea, üheksa, 70 või midagi sinnakanti joostakse. Ja siis tal oli suur üllatus, et on üldse võimalik, et keegi on jooksnud juba 958. Sellel aastal sisaldab, mis aastal jooksis poldsele, jooksis selle eelmiste olümpiamängude finaalis aastal 2008. Oi vabandust, ma nüüd, vaesed inimesed sassi jooksis hoopis maailmameistrivõistluste finaalis, olümpiamängude finaalis jooksis ta 969 ja nii, et 2009. Aastal joosti siis üheksa, 58 ja eks ole nüüd näha, arvamusi oli väga erinevaid. Me kohe lööme selle tabeli kokku. Missis tuli nüüd keskmiseks raadio kahe kuulajate ennustuseks selles osas, kui kiiresti joosta 200 meetrit 20 aasta pärast. Selline küte otse Ameerika ühendriikidest saab toimuma 22. novembril rock Café s või see tuleb esinema Ameerika bänd rõival sans ja ehk siis et kui te kuulate meid aastal 2031, siis teadke, et 22. novembril aastal 2011 käis selline Ameerika bänd Eestis oma riigis Tallinnas rock Cafes nimelises klubis rokiklubis. Ma loodan, et rock Cafe on alles ka tol aastal üldiselt rokkmuusikat ikka tehakse, mis sest et isegi kui see on mõjutatud nii selgelt nagu rivaal saan sellise 70.-test ja põhjust oligi nagu seitsmekümnete bänd, aga vähemalt korralik rokk muusika muidugi tehakse seal, kus ta kaob ja nii siis 100 meetri keskmine maailmarekord raadio kahe kuulajate meelest 20 aasta pärast on suuresti tänu gepardile, kes on kedagi kuskil tagant ussitanud, on see siis üheksa, 26 926, aga kusjuures kui ma peaksin ise pakkuma, siis ma pakuksin kuskil üheksa kahteteist. Üheksa üks kõlab kuidagi liiga ähvardavalt, aga üheks kahte ei olekski pakkuda. Nii et mis sa ise arvaksid, mina oleksin öelnud ise ja kui ma hakkasin selle peale mõtlema, et mis ma oleksin öelnud, kui võimalust kõigest sellest mõjutamata olnud. Ma arvan, et oleks öelnud, et seda parandatakse. No umbes nagu ütles Jüri Tamm, et kuskil üheksa, viie kanti või noh, natuke nagu parandatakse, aga mitte pööraselt, ütleme, et üheksa, 45, maksimum ja nii edasi, aga nüüd siin tuli ikka julgemalt, sealhulgas Erki Nool pakkus tunduvalt julgemalt ja aga liigume 100 meetri reast hoopis sellise jooksu juurde, nagu on maraton, see on siis 40 kilomeetrit. Äärmused, 100 meetrit, kõige lühem, Läheme siis olümpiadistants ja maraton, kõige pikem olümpiadistants ja ja maratoniga on veel, on sellepärast ka justkui hea armas rääkida, et maratoni maailma tippmark või tippaeg on tehtud just äsja. Vähem kui kuu aega tagasi jooksis Keenia mees nimega Pätrik Macau maratoni ajaga kaks. Null kolm, 38, mis on praegu veel isegi nagu sellise mitteametliku maailmarekordiga rekordina kinnitamata, et veel oodatakse. Aga varsti ja ehk siis rahvusvaheline kergejõustikuföderatsioon ratifitseerib jah, kõlab nagu mingisuguses, mitte väga kauges keeles kaelkirjak kõlab siis tahtsin öelda, et mingisugune loom kuskilt savanni ja. Vajalik aitäh, aitäh. Ta täiendas eest. Ja kuulame, mis Jüri Tamm arvab Eesti siis tuntud pronksimees olümpialt vasaraheites. Muide, ta on ka ju olnud vasaraheite maailmarekordiomanik väga lühiajaliselt, aga siiski sama võistluse raames visati üle, kui ma õigesti mäletan. No näed, aga, aga sellegipoolest, et väga-väga kõva spordimees, mida tema arvab kuhumaani, siis õnnestub nihutada maratoni maailmarekordit 20 aastaga. Noh, ütleme niimoodi, et maratoni tippmargi osas mul algelbline Kas alla kahe minuti jooksul võib-olla küll. Aga need ütleme tingimustes, milles maratoni jooksnud, see on ju, see on ju niivõrd erinevad, nii et et siin on rohkem, mitte mitte ainult sportlased, seal sõltub agaaga. Ütleme võistluste korraldajatest ja. Ütleme klimaatilistes tingimustes, rajas struktuurist nendest asjadest nii, et võtame rahulikult, paneme kaks, kaks tundi. Kaks tundi, siis mitte kaks minutit, siiski, kaks tundi, nii et paraneksid, ütleme kolm ja pool minutit. See aeg, mis praegu on joostud ei ole paha. Ütleme niimoodi, nii pikka distantsi puhul on ka uisutama, vaatame siis viimase 20 aasta jooksul, kui palju on, on siis asi muutunud? Vaatan üldiselt, et kõik maratoni viimased tippmargid on joostud kõik ühel samal Berliini maratonil septembri lõpus. Iga aasta. Aga ilmselt on allamäge rada natukene, aga viimase 20 aasta jooksul maratoni tippmark on, on paranenud. Kaks null kuus, 50 pealt kaks null kolm 40 peale umbes täpselt tahad pisut üle kolme minuti. Et väga reaalne ja ennustusi Ridamas. Jah, ja kuulame Erki Noole arvamust. Ja ma usun, et maraton ja võib-olla on isegi natukene lihtsam ennustada selles suhtes, et kui me vaatame iga kilomeetri läbimise aja, et siis ma pakuks, et tol hetkel maailma tipud suudavad läbida kuskil kaks, 52 52, need mina pakuks maailmarekordiks üks tund ja 50 millimeetrit. Väga kihvt ja optimistlik ja samas põhjendatud aeg et kalkuleeritud ja tõeliselt kiireid kilomeetreid siis arvab, et ta jõuavad joosta kõik need 43 kilomeetrit järjest ja kuulame vahelduseks muusikat Briti saartelt Elton Johni uus pailaps nimega Chiron, õigemini ta oli juba olemas oma muusikaliselt enne seda, kui Elton teda avastas. Kuulame väga toredat muusikapala, mille nimi kõlab nõnda ju nyyd nii. Ait. Nõnda see oli Chiron raadio kahes saates tagasi tulevikku. Me räägime Aastast 2031 ja sellest, millised saavad olema ennustuste järgi maailmarekordid 20 aasta pärast erinevatel spordialadel räägime kergejõustikust, kuna seda mõõta mugavam kui erinevaid teisi alasid, need võib-olla sõltuvad natukene vähem. Noh, ma ei tea, lihtsalt ütleme rajast või mingisugusest muust välisest mõjutajast ja tõesti, neid on võimalik reeglina ikkagi staadionile, kui nüüd see maraton välja jätta. Tegelikult mõõta, Eesti mehed olnud väga kõvad mehed läbi aegade spordis küll olevat maadelnud hästi ja küll on nad teinud muid raskeid alasid, hästi on siis näiteks ka isegi kahevõistlus, mis on ju raskem lihtsalt suusatamine raskem kui suusahüpped, sest need mõlemad koos, rääkimata kümnevõistlusest, mis on olnud need ütleme viimase paariga taastaja tänasest Erki Noole ikkagi eestlaste selline kõva ala tõlgitud jah, ja mida, millest süsteemist meie eestlastena siis see võib olla ka tšehhid ainsana maailmas aru saavad. Et kus, aga siiski siiski tuleb öelda, et viimastel aastatel on taas tekkinud väga tugevad ameeriklased, kes seda ala siiski kontrollivad ja kes seda justkui on nagu edasi viinud. Ja, ja kuulame, mida arvab Jüri Tamm sellest, milline saab olema kümnevõistluse maailmarekord, 20 aasta pärast. Ma arvan, et kümnevõistlus hakkab, tammub nagu kohapeal, et see, ütleme aeg, kus olid fenomenaalsed sportlased, see aeg nõuab võib-olla tõesti ütleme 10 kümme-viisteist aastat, et selline seltskond nagu kokku tuleks uuesti ütleme, uue arengusammu teeks, sest noh ütleme, et minu arust 10, mis see kõige suurem murekoht on see, et ega ta ei ole väga väga laiabilanss, spordiala ja, ja raha ja muud sellised tegurid, mis tänapäeval tulemuste arengut motiveerivad, et need on sinna rasked tulema. Pakun, et 20 aasta pärast on on rekord samas järgus kui täna muidugi juhul paneme jutumärkidesse, et äkki 20 aasta pärast keegi kuulama, mida ma täna räägin, et kui mingi poldi, vend, juhtu kümnevõistlus tegema, eks mina kardan ka vasaraheites, et tuleb üks kahekümnene Kotja reageerutav vajava seal 90 reale, et see ei ole välistatud paha, mis spordiala, see kindlasti, see kaunistab sporti, nii et annaks jumal, et uued supertalendid ja super andekad mehed tuleksid ja ja näiteks ette inimese. Et inimeste võimekuste piiridel on piirideta, nii et piirid Piiritu siis, ühesõnaga on Jüri Tamme mõte, et inimesed viivad kogu aeg lihtsalt rekordi reasi, mida on ju hea ja huvitav kuulda, mida ta küll väga siiski siiski südamest ei ennustanud. Kümnevõistlusele jah, aga kuulame, mis Erki Nool ütleb ja ütlen juba ette, nüüd kikitage kõrvu, sest see on nüüd ühe sekundiline vastus. Kuulame korraks veel päris päris tähtis ka, mida olümpiavõitja ennustab. Üheksa üks viis null 9150 punkti, mis on siis 1020 või vabandust, 124 punkti rohkemgi. Roman Siberi maailmarekord, mis on 9026 ja keegi teine rohkem ühele, siiski ennustab Erki Nool, et keegi tuleb, kes suudab 9000 punkti veel selle aja jooksul teha. Erki Noole enda rekord on 8815. Maailmameistrivõistlustelt, kui ma ei eksi, mis on ka ikka väga jõhker tulemas väga-väga hea tulemus ja, ja liigume edasi veel ühe haava juurde, mis on väga huvitav, mida on arendatud tsükliliselt. Selles mõttes on tulnud lihtsalt supertalendid, kes on hüpanud kaugust mingitel aegadel rohkem, kui teised on jäänud rekordit päris kauaks püsima ja püsivad ja püsiva ja neid üle naljalt ei hüpata. Ja viimane, viimane kaugust, kehtiv kaugushüppe maailmarekord meeste oma kehtib siis täpselt 20 aastat on ta kehtinud. Nüüd on küsimus, kas ta kehtib järgmised 20 aastat veel kaheksa 95 Mike Powell-ilt. Nagu eelmine maailmarekord popimonilt kehtis 23 aastat ajaloos on neid näiteid järjest, et lihtsalt hüpati. Kolmekümnendatel jäi kehtima hüpati, kuskil kuuekümnendatel jäi kehtima hüpati, kaheksakümnendatel jäi kehtima ja nii edasi, et ühesõnaga kaugushüpe on üks väga huvitav ala. Ja aastal 2031 Erki Nool, mida arvab. Kaugushüpe on ka täpselt samas kohas, kus praegu. Et kui me vaatame, et kaugushüpe on kõige konservatiivsem kergejõustiku ala üldse alt siis ma arvan, et, Siis ta siis ta on ka. Samas kui 20 aasta pärast, aga miks ta on kõige konservatiivsem? Gravitatsioon ei ole vahepeal mingit abist, ausalt. Sellepärast. Päris päris hea vastu. 20 aasta sisse jääb gravitatsiooniapsakas. Ja nagu juhtus Mehhiko olümpiamängudel, kui popim on, tegi vapustava maailmarekordi, mis ta enne oli siis kaheksa 35 oli enne ja 68. aastal Mehhiko olümpiamängude lõpus ta siis kaheksa 90. Lea Ta ei olnud ka ise kunagi hüpanud, pool meetritki sinnakanti. Ja äkki äkki siis tuli jah, ja see oli gravitatsiooniapsakas. Erki Nool teda nimetab, aga mida arvab kaugushüpperekordist 20 aasta pärast Jüri Tamm. Ma arvan, et ega ta väga palju ei erine kuskil üheksa peale. Mõned mehed suudavad hüpata ja järjekordselt, et kui peale peale Brasiilias toimuvaid olümpiamänge, siis peaks olema vist neli aastat edasi, et kuskil muutidendil toimub ja siis kuskil-kellelgil õnnestub olümpiamänge korraldada kuskil kõrgmäestikus, kasvõi näiteks Mehhikos Õiga kõrbes, ma ei tea, mis seal Aafrikas, missugused fenomeni seal on. Et hüpatakse tänasele rekordile juurde. Nii kõlab tulevik. Leena saksa lauljatar Chicken, Challenger lugu raadio kahes saates tagasi tulevikku ning loomulikult me oleme jätnud tunni lõppu kõige magusama informatsiooni. Kust selle kohta, milline saab olema kettaheite maailmarekord, ehk siis kõik panused on ju Gerd Kanteri peal, osad veel mõtlevad, äkki Märt, Iisrael tuleb, kõmmutab, et me loodame, et meie meest või ära või siis tuleb ikkagi veel Aleksander Tammert ja teeb ühe ühe õnnestunud heite õnnestunud heite veel veel, et viia sisse uude meetrisse või uude 10-sse meetrisse. Võib-olla, aga kettaheite maailmarekord on samuti selline püsiv suurus olnud ikka väga püsiv suuruse üks püsivamaid maailmarekordit, kui mitte kõige püsivam tänapäeval üldse seal siis kehtinud üle 25 aasta ja pärit on see siis Jürgen Schultilt, kes heitis 74, null kaheksa ja oleme olnud sellele lähedal. Hea, sest et Gerd Kanteri tiimi nimi on ju ka olnud 75 pluss ehk siis tahe on ikkagi heita üle 75 meetri. Aga mida arvab Erki Nool, milline on maailmarekord kettaheites, 20 aasta pärast? Maailma pikim kettakaar oleks võinud olla juba praegu tehtud, mis oleks püsinud vähemalt veel 200 aastat, oleks Alekna Alekna esites, kuna ta, ma arvan, läbi aegade kõige suurematel potentsiaal. Katel kõige suurema potentsiaaliga mees. Ma arvan, et 20 aasta pärast on maailmarekord. Samas kohas Väga hea, kuna kaugushüpe. Nüüd läks meil siis natukene siin väga hea, kaugushüpe tuli sisse, aga ühesõnaga on samas kohas armasta ja, ja ole edasi läinud, et me näeme seda maailmarekordit veel kokku veel 20 aastat veel neid kokku 45 aastat vähemalt. Päris võimas, aga mida arvab Jüri Tamm? Kettaheide on, ma arvan, et selleks ajaks on tanteri unistus täidetud 75 meetrit ilutseb ikkagi tablool. Aga no ma arvan, et üha enam tähelepanu sellel ajal hakatakse just kettaheites pöörama, selles osas tiitli võidab, aga mitte kes teeb, sest nagu te teate, kõik ketas on aerodünaamiline riist ja seda võib väga kaugele lennutada Videaalsetes tingimustes, nii et see rekord iseenesest ei peaks olema väga suur eesmärk. Suur-suur aitäh Erki noolele Jüri Tammele kommenteerimast aastat 2031 kuulame ära meier Haathornisse järel kuulame ära uudised ning siis on meil stuudios Kristjan Port ja Raul Rebane ning aasta 2031 spordis ja inimvõimetes. Mul on suur au kutsuda teid tagasi tulevikku. On aasta 2031. Tere tulemast kuulama saate tagasi tulevikku, teist saatetundi ja järjekorras kolmas saarem, stuudios on Erik Moora ja Mart Normet saatejuhtidena ning meil on väga hea meel ütelda tere Raul rebasele, kes on Gerd Kanteri tiimijuht ja kommunikatsiooniekspert. Tervist. Tere. Ja väga hea meel on samuti öelda tere Kristian pordile, kes on Tallinna Ülikooli Terviseteaduste ja Spordi Instituudi direktor. Tere. Tere. Ja alustame sellest, et me palusime siin nii olümpiavõitja Erki Noolelt kui ka Jüri Tammel, kes on olümpiapronks, siis fantaseerida natukene teemal, et mida toob aasta 2031 spordis ja Jüri Tamm viskabki õhku päris mitu huvitavat palli ja proovime need siis kinni püüda. No kui me vaatame maailmas sporti, siis võib olla suur tõenäosus, et ta oli ja, ja suvealad olümpiamängudel saavad toimuma siis ühel samal ajal et tõenäoliselt talialad siis kolivad suvemängude katuse alla, sest tänasel hetkel on siis sisealadest juba siis jalad juba hoki ja iluuisutamine ja, ja suusatunnelites sõidetakse ja, ja ka sprinti saab teha ju sees, nii et, et minu meelest seal on üks koht, mille üle peaks mõtlema, et see on nii majanduslikult kasulik kui ka kui ka spordi mõttes, et see on üks võimalus raamatust muudatus, mis ma arvan, mis võib juhtuda maailma maailma spordis. Aga noh, eks ole spekulatsioon, ja siis no mis puudutab Eesti sporti, siis tõenäoliselt toimub nõndanimetatud Soomestumine kui me jätkame spordipoliitikas kehtivad joont. Et mugav heaoluühiskond, kus keegi vaevu pingutama ja pühendama tiitlivõidu nimel See on, see on tänane Soome tipptasemel spordirajatisi hakkavad siis kasutama rahvaspordi tegelevad inimesed ja ja muidugi on, võib öelda ka välgatusi, nagu, nagu Soomes jäähoki või meil hetkel jalgpall, võrkpall, kuid see on minu arust rohkem süsteemi kiuste kui sump süsteemi põhjusel. Ja, ja minu meelest veel üks oluline asi, mida tuleb arvestada, et 2031. aastal me ei tohiks üllatada kui rahvuskoondise särkidel iluduse Eesti vaid näiteks Euroopa liit. Vaatame, kuhu suunas see asi läheb, aga sellised on, on igal juhul tendentsid. Ja, ja, ja lõpetuseks võib-olla nii palju, et kindlasti dopingut ja geenitehnoloogiat keerutatakse jätkuvalt spordist eemale ja ja ausa mängu reeglid jäävad edastest. Selleta pole sporti. Väga ilus seisukohavõtt, siis Jüri Tammelt ja hakkame siis otsast neid palle püüdma. Esimene, mille ta õhku viskas, on see, et võib-olla siis tali ja suveolümpia kolivad kokku ja pigem siis talialad suve. Raul Rebane, mida sellest arvata ei ole nõus. Miks? Mu meelest on aasta jagatud neljaks aastaajaks olnud, ma olen tähele pannud seda. Ja, ja tali ja suvi on täiesti erinevad asjad. Need on ajalooliselt välja kujunenud ja ma ei näe, 20 taasta perspektiivis leiduks häid argumente nende traditsioonide muutmiseks, nii et 2031 või 20 aastat edasi siis seda muudatust minu arvates ei toimu. Kristjan jääma üldiselt nõustun, aga aga samas, kui, kui mõelda toodetatiiversifitseerimisele ja mõelda Keenia suusatajatele siis võib-olla sealt suunast tekib see jõud mitte niivõrd paljusid Põhjamaade suunast, et oleks vaja tingimata kõik need üritused ühte meediaruumi paigutada, aga aga võimalik, et Aafrikas lihtsalt suusatamine muutub populaarsemaks. Ja, ja siis niikuinii tuleb seda teha ilmselt seal sisetingimuste just. Selge siis, mida arvata sellest, et Eesti sporti kui sellist ootab üldse ees Soomestumine, et, et ilmselt me ei saa siin päris pikalt Soomele küll peatuda, võib-olla sellel Soomestumisel on täiesti erinevad definitsioonid iga iga külalise jaoks eraldi, aga just see, mida Jüri Tamm pidas silmas, et et kuidagi nagu tippe ei teki, et rohkem selline rahvasport ja ütleme nagu Soome haridussüsteem, et väga-väga demokraatlik Kristjan, mida sellest arvata? Jah, ega kui haridussüsteemi vaadata, siis Soomes on ka tipptulemusi selles akadeemilises valdkonnas ütleme, innovatsioonist, tööstusest. Et kindlasti, mida suurem on harrastajaskond, seda suurem on tippude potentsiaal. Aga ma arvan, et see põhjus, mille pärast tipp ei tule, on mujal kui harrastajaskonnas, vaid pigem alade paljususes. Et kui me arvestame, et täiskasvanute tippu ei tehta täiskasvanud inimesest, vaid lapsest ja lapsel üleskasvamiseks täiskasvanuks, on tee peal niivõrd palju alternatiivseid alasid, et ta lihtsalt ei suuda ühe ala juurest piisad kaua treenida. Ta kaob isegi vahepeal hüpatisega, ta valib põhialaga, ta kaob üheks kaheks aastaks mõne sõbraga mõne teise ala peale tagasi. Et talle seda ütleme seda klaveriõpetust viiuliõpetaja ei saa 10 aastat järjest teha, järelikult ta seal ka tippu ei jõua. Et alade paljudes on, on selleks põhjuseks mitte niivõrd palju et kõik tahavad lihtsalt harrastada meite tipus olla. Ma arvan, et Jüri Tammel, see nii-öelda Soometumine võib põhjamaastumine. See trend on küllalt tuntav ja arvan ka seda, mida paremaks läheb. Elu. Seda suurem on tõenäosus, et suurte talentide otsingud spordis, kellel on võimalusi mingisuguseidki võimalusi jõuda päris tippu. Seda süsteemi tuleb kapitaalselt muuta. Aga neid kerkib igal juhul, sellepärast et osa inimesed lihtsalt on sellised. Aga võimalus, et nii-öelda suurest võidust rõõmu tunda, jääb väiksemaks. Aga kui rääkida üldse Eesti spordivõimalusest aastal 2031, millisena te näete, et kas tänu sellele, et meil on siin nõnda vähe, oleme me siis rohkem ikkagi individuaalalade mehed ja naised ka aastal 31 või praegu nagu näiteks jalgpalliplahvatus, mis on toimunud, võiks viia ka selleni, et näiteks jalgpallikoondis on top 10. maailmas? No mu arvates meie demokraatia ja asetab siin selged piirid, et kui täna umbes 10000. laps, mis maailmas sünnib, on eestlane ja olümpiamängudel osaleb keskeltläbi 10000 inimest, siis eestlase pääsemine olümpiamängudel statistiliselt on päris normaalne. Meie saime aastatel 2000 kuni 2010 olümpiamängudelt kokku 15 medalit ja peame seda täiesti norm maalseks, mida mina pean küll täiesti ebanormaalseks haruldaseks õnnestumiseks või siis ma ei tea mingite muude asjaolude kokkusattumise tulemusena. Ma arvan, et meil on ajalooliselt spordis ette nähtud roll nii-öelda rõõmustada üksikute individuaalalade võitud üle ja siis tipptasemel ja siis nautida võimalust pääseda mingites seal igatahes Euroopas pallimängudel. Kristjan Port jahma aga selles suhtes nagu selgeltprogrammi, et kas on võistkonnaalad, individuaalalad, kindlasti saab olema täringu veeretamine, et see, see tõenäosus on sama suur, väikse rahva ühel indiviidil, kui suured afa ühel indiviidil lihtsalt sinna väga kaugele tippu jõuda. Ja seega öelda, et mis alal ta sinna satub, aga, aga kui natukene suurendada tõenäosusruumi, siis ma arvan, et mõnel uuel alal, kuna võtame suure riigi, mis on pigem suurema inertsiga oma kultuuriruumis ja Eesti, mis on, tõmbleb palju kiiremini edasi-tagasi, teeb ka vigu rohkem. Aga nii nagu me teame naiste laskesuusatamine ootamatult teemiale omal ajal häid tulemusi siis on meil neid tärkavaid uusi alasid, millest me kinni võtame, võivad ka meedia poolt loodud uusi alasid, et seal on oleme sama võimekad ja sama potentsi täis kui kõik teisedki. Lihtsalt sõltub sellest, kui vapralt ja julgelt neid samme teeme, ma arvan, selles suhtes noorel riigil on väljavaateid olemas. Aga konkreetselt jalgpall. Raul, mida te arvate sellest 20 aasta pärast, Eesti rahvuskoondis? Jalgpall on, ma ei tea, kuidas teda, kui teda spordiks lugeda, siis, siis ta kindlasti sellisel kujul on praegu väga selgelt tõusuteel ja ja on võimeline ühendama väga suuri gruppe, eelkõige oma just lihtsate skeemide tõttu ja nii-öelda veretu lahingu asendusainena. Nii et siin suure tõenäosusega Eestil see tõus ei katke. Ja siis sõltub, tähendab luua endale illusioone jalgpallis meie oma miljoni kodanikuga hakkaksime sõdima absoluutses tipus, siis mul sellist ei ole, ma arvan, et me oleme praegu kuskil väga lähedal sellele, mis on absoluutne. Kristjan, mis te arvate, vot siia sobib vastse Soomestamise sõna, et kui soomlased on saanud umbes 20 aastat kauem seda jalgpalli populariseerida, siis me näeme, et nad jõuavad päris kaugele, aga peamiselt indiviididena erinevate tippklubide koosseisuga, aga rahvusmeeskonnana tõenäoliselt mitte. Et see on ilmselt siis ka Eesti tulevik arvata leida aga Kristjan analüüsi sellest, et Eesti võiks mõnel uuel alal läbi lüüa, kõlas päris huvitavalt, et kas on mingisuguseid alasid kamis, 20031. aastal võiks kohe olla selliseid Eesti rahvusalad, mida me täna ei oska oodata. Et mille üle me tunneme uhkust ja räägivad, noh, kuidas ei tea siis meie naist või meest sellel alal? Meil on praegu juba üllatavalt tugevat saalihokis, et, et see on selline väike noor ala olnud, aga me alanud hämmastavalt kiiresti hea taseme saavutanud. Ja see on selline ja ala, mis on koolides kättesaadav, ehk kandepind on suur infrastruktuur või tarind, taristu on odav. Ja, ja miks mitte näiteks sellel alal maailmas tippu jõuda. Väga huvitav mõte, Raul, on teil tagataskus mõni selline mõte, et te näete tulemas noori särasilmseid inimesi mingist vallast? Ei tea. Sest kahtlen ausalt, on tegelikult Joega. Mina võtan nii-öelda läbi olümpiamängude prisma ja olümpiamängud on valdkond, kus nii-öelda marketingi raha on maailmas teiste poolt kinni makstud 100 miljardit sadade miljardite dollaritega 120 aasta jooksul. Ja ausalt öeldes ma pigem olümpiamängudel ei tahaks näha alalisi juurde, vaid väga palju vähenemas. Ja mis tähendab muidugi konkurentsi tihenemise, nii et ma praegu küll ei oska midagi uut siin väga välja tuua. Ühed, eestlased innovatiivselt alati leiavad nii nagu mingi uus asi tuleb ja hakkavad aktiivselt tegutsema, see on aegade jooksul tõestatud. Laske viim puu, mis omal ajal, noh, jälle omaaegses Nõukogude liidus olid eestlased alati need esimesed hokis ka isegi. Aga räägime olümpiast, ise ütlesite, et alasid väheneb, et ei, ma tahaks. Aga on, see on see reaalsus, on see, ma konse minemast sinna suunda, kümmekond aastat tagasi kirjutasin ühe artikli, et millal hakkab olümpiaalade vähendamise trend selles suunas, et tahetakse vähendada. Kui näiteks ühel päeval vist Pekingis oli olukord, kus oli 45 kuldmedalit, mängiti mäng välja siis noh, minu jaoks on see absurdilähedane asi ja see myyb olümpiamängud regionaalseks eht ehk ida vaatab oma taekwondo, me vaatame kergejõustiku, et ma arvasin, et see hakkab alates 2016.-st aastast, sest siis võidab hiina 100 kuldmedalit. Ja, ja siis tekib tahtmine natukene vaataks ringi. Kristjan, mis te arvate? Ja, aga ma arvan, et paljud klassikalised alad stagneeruvad ja nad ei ole enam atraktiivsed, et puksitakse välja ja asendatakse muuga või ei panda uut nende asemel mitte midagi, näiteks. 100 meetri jooks. Koguni no näiteks ja et ma arvan, et seda võiks rikastada. Et ta on paljudele ei meeldi see 100 meetrit mitte üks põrm, sellepärast et ta saab selle doosi niivõrd kiiresti intensiivselt kätte, et ta kogeb pigem tühjuse tunnet pärast seda starti, kui, kui seda seda misse ootus on loonud. Aga noh, see on ka mõttemäng ja, ja samas on näha, et 100 meetri rekordi stagneeruks, et kuigi Usain Bolt on siin natuke erutust tekitama, seganud selle seisukoha päris nõus ei ole, ma arvan, kui miski jääb, jääb seda, aga, aga reaalaladel on tõsiseid probleeme rahvusvahelise leviku saavutamisega, noh võtame kasvõi viievõistluse, osadel jõualadel on probleeme. Samal ajal tulevad osa naistealasid näiteks maadlusesse juurde ja jõualasid, eks ole, ja nii edasi, nii et programm meeste-naiste vahel ühtlustub. Aga osadel all tõepoolest, et, et küsimus esitatakse niimoodi, et kas ujumises on vaja nii meeletut hulk alasid, kas noh, kehakaalu peab nii palju olema, vaat kuskilt sealt kas meeste naistealade ühtlustuvad tähendab seda siis, et naised hakkavad tegema järjest kuidagi nii-öelda ohtlikumaid ja keerulisemaid tehnilisemaid alasid või? Mina ei alahindaks naisi, minu meelest taluvad nad ohtu ja muresid sama hästi kui meie. Et nad teevad minu meelest juba kõike. Lauses on raske öelda, kas on mõni ala üldse täna, mida naised ei tee, mida mehed teevad olümpiamängudel poks. Kui jah, olümpiale küll ei, muidu juba tegeletaks ei seda küll jah, aga et olümpiaraamistikus. Ega need takistusjooks ja see on palju siis täiesti noori alasid ka, mis on nüüd alles nagu lubatud naistel toimetama hakata, et see on. Ma arvan, et need lähevad täpselt sarnaseks Rauli ja siis veel, et aga milline võiks olla siis traditsiooniline pikkade traditsioonidega olümpiaala mis, mis siis üldse kaob olümpiamängude või mis võiks kaduda? Ma ei arva, et nad kaovad lõplikult, aga vähendatakse kindlasti, vähemalt ma loodan seda välja mängitavate medalite arvu, ehk liiga suur on võimalus 45 kuldmedalit ühe päevaga, et et see tegelikult ei mõjuta inimesi enam ja siis toimub pigem nagu see ka olümpiamängude alad jaotatakse gruppidesse, kus on noh, nii-öelda eliitalad, need ja need ja need, eks ole. Et trend pigem läheb selle poole, et vähendatakse alade arvu hala sees. Väga hea, kuulame vahepeal Eesti mürtsus, ansambel kosmikud. Ei lase magada pimedusega liivatel tõmmatud näite. Pimeduses. Tuli alla vaada, mõelda mittemillestki ja olla oma neetud. Magada. Ei lase aga. Aga? Tahaks magada ei lase magada. Need kätte saada, kuidas võiksime elada? Sai Kadri, nad tõid omaette magada. Ei lase magada? Ei lase magada. Muusika, mille järgi on võimalik väga hästi teha näiteks rokkaeroobikat või midagi, oli kosmikud, öö ei lase magada ja võimalik, et ka mingit muude trenni. Aga meie räägime nüüd aladest, mis tõesti lähevad eestlastele väga korda. Räägime Raul Rebase ning Christian pordiga aastast 2031. Mis te arvate murdmaasuusatamise võimalusest aastal 2031, et kas ta on veel selline klassikaline ilus, lumine valge ala, kus osalevad erinevate riikide sportlased? Ei anna ainult näiteks Eesti ja Norra. Härra Ala? Kristjan, mis teie arvate? Ei, ma arvan, et geenlasi tuleb kindlasti juurde, on, ta on kultuurilooga, lae ka kultuur on ikkagi inertsiga, et me põhjamaine kultuur hoiab sellest kinni, otsib vahendeid ja samamoodi otsib kogu aeg vahendeid, kuidas seda atraktiivsemaks teha. Ja kui Jüri Tamm ütles, et seda võiks Ugala taks ümber möllida, et tõesti siin on keset suve raekoja platsile suusatatud, et et see näitab neid üritusi suusatamise säilimise nimel ja selle arendamise nimel pingutatakse, nii et ma arvan, et seda niisama käest ära ei anta. Aastaks 2031 on tiitlivõistluste poodiumil seisnud mustanahaline meesmurdmaasuusatamises. Ma usun küll, et on tahavad ka rikastuda ja, ja mitte ainult selles võtmes, et treenibki Keenias, aga ta on ootamatult madja Rootsi kodakondsuse näiteks. Raul, mis teie arvate praktiliselt täpselt sedasama suurte traditsioonidega? Teatud regioonides väga, äärmiselt populaarne ära ja ma pigem arvan, et tuleb juurde, kui väheneb. Ja, ja sest siin rikas ja kallis regioonis ehk euroopas selle võidukaal on arvestatavalt suur ja juhtidele suusatamisega mitte midagi. Probleem on lihtsalt selles, et kas meie oleme selles mängus sees ja kui suurelt. Üks on selge, et nii suurelt kui me oleme olnud, me kindlasti ei ole, aga ta jääb kindlasti oluliseks oleks, aga miks me jala Seesama demograafiline statistiline põhjus, teine küsimus muidugi ka kümnevõistlus, mis on olnud ka meie, meie selline suur jälgimisobjekte kergejõustiku võistlustel viimased kümned aastad, et mida sellest arvata, kas alakeerukus ja, ja ütleme siis justkui tundub, et võrdlemisi väikene tegijate baas, kas see võib saada saatuslikuks kümnevõistlusele? Ei saa talle midagi saatuslikuks. Kümnevõistlust kerkivad erinevatest riikidest erinevate alade erinevad treenerite juures ja neid on kümneid riike, kus seda harrastatakse. Ja siin tõepoolest on Eesti kümnevõistlejate saavutused on näidanud ka tee ette, et üldiselt meil on mõistlik tegeleda nende aladega, kus on rohkem mõistust vaja. Ja kümnevõistlus kindlasti selliseks alaks jääb, kus on vaja väga spetsiifilist treenerit, tööd väga spetsiifilised ja eriliselt andekaid teestit andekad inimesed ja suhteliselt keeruline on öelda otse ala, mida kutsutakse kergejõustikukuningaks, eks ole, kes valdab kõike seda, et nüüd likvideeri määrase pärast harrastab seda juht Kristjan, olen täiesti nõus. Aga kas see ei või 10, noh, see on siis nüüd see kandepind tegelevate arv, mille poolest salavõiks isegi veel elada, kas talle ei saa saatuslikuks tema vähene teleatraktiivsus, miks ei saa midagi, see on see, et osades riikides seda ei tunta, tunnetate jalgpalliriikides ei tea keegi mitte midagi. Teavad ainult jalgpalli, aga ega me seepärast ei pea närvi minema, see on v koht, aga aastaks 2031 võttes televisiooni punktist kinni, siis kui palju sport muutub tänu sellele, et oleks vaatemänguline? Kindlasti muutub, et kui me praegu vaatame, kuidas sport on muutunud siis ta paljuski muutunud nii reklaamiaegade kui ka kui ka telesaadete tõttu ja seda tehakse endiselt edasi. Kasvõi kollane pall, tennisemängus on sihuke lihtne näide, et et sport on ju ühiskonna poolt kinni makstud ja ühiskond tahab seda tarbida ja kui see tarbimisliides on üha rohkem ekraanikeskne, siis tuleb seda sporti mugavdada selle jaoks. Nüüd, milliseid muudatusi näiteks see võib kaasa tuua, et kuhu, kuhu kuhumaani võib see viia mingite näidete varal? No üks, mis ma olen, ise mõtlen Helme kümnevõistluse näidega, ta ütles, energiat omab, on, kui me vaatame jaapani kultuuris, kus on tele teleprogrammis hästi palju selliseid multivõistluseid siis Kümnevõistlus sobib väga hästi, ta tuleb tihedamaks teha, mitte nii palju aeglaseid proove anda. Katseid ja draamat lisada. Et seda tüüpi kompaktne suumoodi. Tõeliste atleetide võistlus, see on, ma usun, et kümnevõistlus selles suhtes on küll muutumas natukene. Ma lisan siia ühe aspekti juurde. Meil on täna televisioon müstifitseeritud, umbes see, mis televisioonis on tähtis või televisioonis on tähtis ja need, mis ei ole, ei ole teha, siis ma arvan, et aastal 2031 valdav enamik vähegi tähtsaid ja olulisi võistlusi on kas internetti mingi muu tehnilise vahendi kasutusega pildiga kättesaadav koos informatsiooniga kõikidele kodanikele. Küsimus on valikus. Et kas ma vaatan kümnevõistlust vaatama jalgpalli, vaata midagi muud ei ole niimoodi, et televisiooni televisioon näitab niikuinii selle tootmine on lihtsam, võrreldamatult lihtsam, kümneid kordi odavam kui praeguse pärast. Digitaal võimaldab seda kõike odavalt teha, probleem on lihtsalt selles, et siis hakatakse võrdlema, missuguseid vaatajaskonda keegi saab, see on nii, nagu praegu on, juba, ma ei tea. Ma võin õhtul oma kodul valida 25 mängufilmi, vanasti oli mängufilmiõhtu. Noh, üks kanal ja üks pilt, tähendab, see läheb selles suunas, nii et televisiooni müstifikatsiooni pära internet toodab täpselt samasuguse pildi juba praegu näiteks on vaja kergejõustikus seeni, kes ei tee internetti tulemuste otseülekannet, see on juba surnud inimene selles mõttes, et sa pead seda tegema. Aga see just isegi mingis mõttes seda enam ja sunnib alasid pingutama atraktiivse, nii loomulikult, et suusatamine näiteks on ennast väga palju muutunud nendes printside poole, et oleks vaadata ja nii edasi, et kas sa tead, mis on maailmas praegu popimaid telealasid, mille sponsorlus on erakordselt suur ja laul on väga suured. Atraktiivseks nukker. Tähendab seda, mida inimesed valivad ja soovivad, seda praegu ei maksa väga tõsiselt etendusest inimeste soovid on väga erilised olla, et kõiki nisust, kila-kola, ilutulestiku ja et peab olema palju ka palju ei klassikatel aladel on alati oma vaatajaskond ja inimesed jagunevad gruppidesse vastavalt oma huvidele. Inimesed on väga erinevad, tähendab, kuku grupid lähevad väga väikeseks, siis sellelt grupilt ei ole seda silmapaari raha võimalik võtta ja see selles sponsori tagasisidekanali kaudu lihtsalt ala kipub vaeseks jääma. Jah, ja nii ongi ja neid on praegugi. Aga kui rääkida sellest meelelahutuse poolest edasi, et inimesi huvitab ju draama, eks ole, nagu nagu Kristjan mingi täpselt ära selle sõnastas. Et kas see võib tähendada siis seda, et hetk, et ka sportlase isiksus muutub noh, aina enam selliseks nagu meelelahutaja isiksuseks, et kui praegu aastal 2011 see väljendub siis peamiselt selles, et ma tea, David Beckham on tohutu reklaami daamide staaria ja iidol just nimelt ütleme, meedia iidol ja oma uute soengutega iga päev kollases pressis, aga kas ta võib tähendada ka siis seda, et ka need saavutused lähevad järjest kuidagi ütleme, veidramatele alustele või et, et ma nüüd jah, otseselt vihjata spordi sellele, et puhtus peaks sealt kaduma. Aga et tahetakse järjest enam saavutada ja saavutada, et tahetakse ikkagi näha 100 100 meetrit kaheksa sekundiga ja kuidas iganes see saavutatakse, on siis mingisuguste imelike tehisjalgadega joostud meetrit või siis tõesti süstimise tulemusel joostud, mis te sellest arvate, Kristjani? Ei, ma usun, see on täiesti inimlik, et me tahame uusi ja paremaid tulemusi saavutada, siis tekib ühel hetkel küsimus, et kuidas neid saavutada. Ja kui tavamoodi joostes seda ei saa, siis kindlasti pannakse proovile, et kas meil alternatiive kümnekonna aastaga kindlasti humanoidide epiosav jooksja on olemas ja korraldaks võistlust nagu vanasti oli looma ja inimese vahel. Ta hakatakse korraldama looma või tähendab masina inimese vahel, males on seda juba tehtud. 100. meetris pannakse kindlasti proovile. Samas me näeme, et ravi tulemusel või ravi eesmärgil toodetakse ja arendatakse väga palju tehislikku sihukest bioonilist ja mida inimeste sisse pannakse täitsa eetilistel kaalutlustel ja siis küsitakse auto tootega, sportlane, seda ei tohi kasutada. Ma usun, et terve hulk selliseid ravi jaoks mõeldud lahendusi, mis võimendavad mingit kehalist võimet, hakkad võimendama sportlikku võimet ja see on teatud kvalitatiivne hüpe. Küsimus on olnud kas bioloogilise arengu tehnilise arengu tulemus. Ja me näeme praegu näiteks ujumises. Ujumise rekordid ei ole paranenud mitte niivõrd palju treeningmetoodikapõhiselt, vaid pigem kostüümimaterjali arendamise põhiselt, aga mida sealt arstiteaduses näiteks üle saab nii-öelda tuua või mis seal praegu toimub, sellist? Noh, kõik, mis naha alla peitu jääb erinevaid. Tomitsioonzi operatsioon, mis on ortopeedia, operatsioon, küünarliigese kõõluse operatsioon, mis peaks nagu rehabiliteerima inimest, pesapallimängija tomitsioon seal kunagi tavaline. Ja võiks arvata vaata et selle tulemusel tema ta taastab oma käeliigutamisvõime, mitte enamat, aga tuli välja, et tema viskevõimsus muutus paremaks. Ja kuigi seal ühele indiviidile unikaalne operatsioon, siis kui statistikat vaadata, siis ühendriikides tehakse tomitsioonisi operatsiooni üllatavalt sagedasti. Tekib küsimus, kas tõesti nii, paljudel on täpselt samasugune haigus või ütleme, draama esineb, et arvatavasti mitte. Et me näeme teatud operatsioonide abil on võimalik kõõluste ümber paigutada teatud liigutuse jaoks seda optimeerida, mitte tervikliku bioloogilise kohanemise mõttes, aga just et väga kitsalt ühe liigutuse jaoks siis me võime panna infusiooni pumpasid kehasse, mis vaikselt pumpavad, aga näiteks dopingutaset ei ületa või siis aitavad kiiremini taastada inimeste raskest treeningust. Et need tehnoloogiad on juba täna olemas küsimused, mis ja tegelikult, kas ja kellele need on juba pandud, aga kas aastal 2031 me näeme siis selliseid sportlasi rohkem? Päris kindlasti. Raul, ma ei tea, ma tahaks olla nendes küsimustes natuke konservatiivsem. Ja, aga mul on väga raske Kristjaniga vaielda, siis mõtlesin, et inimene teab, mis räägib. Et võib-olla mu eelis on see, et ma ei tea. Ja, ja ma võtan seda nii-öelda müüdi põhiselt. Ma lähtun sellest, et tegelikult nendele nähtustele, mis on ka doping ja kõik sellised asjad seotud, hakkavad mõju avaldama teatud kultuurilised aspektid, mis ei luba noh, nii-öelda täispettuse peale minna. Mina, mina lähtun sellest 30 aastat, umbes oli sport põhimõtteliselt üles ehitatud riiklikult, väärsetele struktuuridele ja see väga jõuliselt viis spordiga Mõigetelt alustelt ära. Ja ta muutus nii-öelda väga tähtsaks, see võit selle nimel hakati tegema tont teab mida. Ja paljudel juhtudel tehakse ka praegu, aga ma siiski julgen praegu kinnitada, et suur osa Euroopa sporti väga paljudes riikides on juba mentaalselt puhas, seal lihtsalt mitte sellisel, põhiliselt kontrollitakse rohkem, vaid tegelikult juba noh, paljusid ei luba eetika minna niisuguseid kõveraid teid pidi, aga võiduväärtus on suur. Ja, ja siis tekivad loomulikult konfliktsituatsioonid. Samal ajal näiteks sunnitakse tegema tulemuste nimel kõikvõimalikke imeasju. See ei ole päris nii sel lihtsal põhjusel, et, et ka sellele mitte niivõrd tähtis tulemus võit kergejõustikus naiste aladel välja arvatud teevas ja vasar ei ole 23 aastat tehtud ühtegi maailmarekordit. Aga samal ajal võidu väärtus on endiselt suur. Ja ega sellepärast, et Gerd Kanteri heitnud 73 meetrit, eks ole. Pekingis ei ole tema võidu väärtus väiksem kui sellel, mis ta tegi 60 882. Seal jääb ikkagi võidule, kaal antakse rahvuslike emotsioonidega ja siis on küsimus see, et minu meelest Eesti on praegu minemas õiges suunas ehk nii-öelda spordi puhtuse suunas. Ja nii lähevad paljud teised riigid on osariiki veel, kes tulevad juurde ja, ja noh, nii-öelda vanadest aegadest, kes kes ei tarbi või kelle eetika on natuke teistsugune. Aga tervikuna mina, Jüri Tamme, selle viimase, viienda punkti juurde tahaks öelda, et ma tahaks loota, et sport on palju puhtam. Aga ma võtan veel sellest sõnaotsast kinni. Ma sugugi ei väitnudki, et nende uute seadmete vahendite kasutamine on doping vaid nad lihtsalt aktsepteeritud, et kui me tahame enda töövõimet parandada, üritame enam, me peame kauem elama, nagu on näha nüüd mida eelmisemalt. Ja siis me peame säilitama oma töövõimet, et kui me kõikidel ülejäänud inimestel töövõimet parandame ja siis ootamatult sportlasele ütlema, et ära sina põranda siis tõenäoliselt nii ei saa olema, et selles suhtes me kindlasti hakkame kasutama tehisteisi võimalusi ka sporditulemuste parandamiseks. Aga ka 20 aasta pärast on kindlasti olemas ained ja vahendid, mis on keelatud. Jah, aga kas, kas me näeme, noh, täna me teame, et on hunnik selliseid keemilisi keemilisi aineid, mis on keelatud kehasse viia ja mida siis sealt tuvastatakse, aga kas mingi hetk siis lisanduvad ka teatavat sorti liigese tugevdused ja mingit teatud tüüpi operatsioonid, mis lähevad nii-öelda nagu musta dopingu nimekirja, mida hakatakse kontrollima? Business või ikka on majandusajakiri ja nemad ennustasid järgmise 10 aasta jooksul, mis avastatakse mõne sportlase, sest avastatakse mingi pump, tehislik, mingi operatsioon, mingi koe asendamine, peamistest liikumisaparaadi, kõõlused ja liigesed selleks, et oma töövõimet teiste suhtes natuke parema hoida ja seda hetke testidega kindlaks ei tee. Ja see siiski eeldab, et see operatsioon on tänaseks juba tehtud ja ei, neid osatakse teha, et kui me vanaemadele vanaisadele paneme neid osi külge, siis miks mitte, et panna inimestele, kes sellega raha teenivad, mitte ainult elukvaliteeti? Kui kaugele sellega võidakse minna, selles mõttes, et kui kui oma sellistes pöörastamastes ettekujutustes aastast 2031 kui kaugele võib-olla läinud see algselt kehaväliste asjade panemine oma kehasse noka konstruktiivses mõttes nii kaugele, kui on vaja elukvaliteedi säilitamiseks destruktiivse mõttes nii kaugel, kui inimahnus ja rumalus fantaasial võimaldab, see on piiritu. Kumb peale jääb, lõpuks mõlemad proovitakse mõlemat proovida, tehakse, aga mulle meeldib praegune sport väga palju rohkem kui sport 20 aastat tagasi. Ja sel lihtsal põhjusel ma arvan, et tervikuna ma ei tea, kui palju kätte saadakse petiseid ja kui palju neid kätte jääb saamata. Aga tundes tolle aja mentaalsust ja praeguse aja mentaalsust tippspordi tasemel, kinnitan praegu seal sport on palju paremini puhtalt ja tundub, et trend on süvenev, selles ma tahaks loota, vähemalt noh, las siis vananemise jäävad illusioonis olles. Me kõik jääme vanaks, laulab need Getter Jaani. Rähketeriaanile te kuulate saadet tagasi tulevikku. Stuudios on saatejuhid Erik Moora, Mart Normet ning eksperdid Raul Rebane ja Kristjan Port ning tõmbaksin kokku meie eelmise teema sellega, et jäi kõlama justkui kaks suurt mõtet. Üks on see, et sport ja selle tarbimisharjumus siis auditooriumile poolt muutub järjest meelelahutusliku maksjad tahetakse suuremaid emotsioone, suuremat atraktiivsust. Ja teisest küljest, et sport läheb järjest puhtamaks, et kas siin ei ole väikene vastuolu peidus selles Raul. Minu jaoks ei ole seepärast, et võidukaal ei anta mitte meelelahutuslikuga, vaid nende emotsioonidega, mida ta kutsub esile mingis teises sfääris, näiteks kas või rahvuslik uhkus. Mingi võidu üle on väga tihti väga palju suurem kui see, et on meelelahutus, kestab puhast meelelahutust, selleks on olemas hästi palju asju. Ja ma ei tea, näiteks kutsutakse niuke asi nagu professionaalne vaatluseks ole, kus seal toimub see varjupoks suurte meeste vahel noh, hiigla lõbus, aga, aga noh, ta ei sisalda seda, mis on, mis on sport või siis nagu näiteks meelelahutuslikus üritatakse kramplikult juurde tuua poliitikasse ega inimeste ikkagi vali peaministriks, seepärast seda tantsi vestlusi saates. Tantsud tähtedega näeb väga hea välja tal ikka muude omaduste pärast. Ja, ja seepärast ma arvan, et siin vastuolu ei ole. Christian. Teatud mõttes ühiskonda ja ütleme, me tahame oma kogemust nivelleerida ka, et eristada ja üheks strateegiaks on ja mida ennustatakse ka mänguteoreetikud on seda ka läbi mänginud, et tekivad kaks siukest uut optimumi, üks on siis räigelt eksperimenteeriv sport, pigem meelelahutuslike mõõdikutega, teine on eneseregulatiivsed ise puhtana ennast hoidev sport ja seal ei ole vaja kellelgi kontrollida, vaid, kes sinna sisenevad. Sisenetakse kas meeste või naiste sauna, siis piltlikult öeldes kulturismi mõnes mõttes siis praegu või kulturismi jah, aga omapäraselt jaotamises just, et ühed püsivad ja tahavadki deklareerivad, et nad on puhtad. Ei tunne isegi ennast hästi, kui, kui teeks mingit trikki seal ja, ja siis teine on see, mis on küllaltki räige variant ja meelelahutusliku kandi pealt, et ega kõik meelelahutushalb ei ole, mul tuleb meelde, uus ala oli male poks ja see ei teinud mitte maletajad halvemaks poksijat paremaks, et me peame nägema ka seda, et et igal asjal on kaks, aga kas ma olen Helsingisse ka 100 protsenti nõus meelelahutusele mitte mingil juhtumil, alb täpselt vastupidi, meelelahutus on äärmiselt oluline asi ja ma olen ise Eestis levitanud ühte terminit, mille nimi on rahvuslik meelelahutusvõimekus. Ehk igal rahval peab olema võimekus toota väga kvaliteetset ja korralikku rahvuslikku meelelahutust, tähtsa osa aga seadus, mida Kristjan tõi, see räige ja tegelikult see enesereguleeriv puhtus, nende võitlus saab olema eetiline võitlus. Ja, ja see, see on see, et meil on, nagu ütleb Maire Aunaste, valik on teie, aga Raul, kas te arvate ka siis niimoodi, et aastal 2031 ongi meil kaks erinevat 100 meetri jooksu eiei hakkamist? Ei, 100 meetri jooks on ikka ka nendele, kes meeldib, midagi muud on mingi teine asi. 100 meetri jooks on 100 meetri jooksu Kristjan, kas ma sain õigesti aru sellest mõttest, et tegelikult paljud spordialad lähevad nagu kaheks ikkagi, et, et on selline nii-öelda kuidas siis öelda piiripealne piire kompab isegi ütleme või piire ületav suisa innovatiivne ka selles halvas halvas mõttes? Ma arvan jah, et olümpiaruum on see, kuhu keskendub see puhas sport ja seal võivad mõõdikud muutuvad ja ja see premeerimise süsteem, raha või pata hakatakse teistmoodi. Ütleme tasustamissüsteem hakkab testi töötama, aga siis tekib tõesti puhtalt meelelahutust, nii nagu see jaapani meedias Anned tohutu imelikud multivõistlused, kus lüüakse vastu pead ja ostukoht või mis iganes seal sisenema ja siis ei kao ära huvi teie meest siis selle puhta spordi vastu, kuna seal on tulemused lihtsalt nõrgemad eidkaal, nende kaal nende vastu või kaal antakse väljastpoolt. Kaal antakse teiste mõõdikutega ehk ehk võit olümpiamängudel või ma arvan, et 2031 koht muuhulgas olümpiamängudel on niivõrd kõrge ja olulise tähendusega rahvale, et, et see huvi ei kao kuskile. Ja minnes ja nii edasi, eks ole, Jüri Tamme mõttega, et võib-olla polegi enam Eestit, on Euroopa Liit kõhu peale kirjutatud. Seda. Küll ka teised riigid, aga Eestiga ei kao. Et rahvustunne selline jääb kindlasti ja seal spordi üks baasmootoreid, noh edasi on tõesti meelelahutus, pigem võib näha killustatust isegi, et kultuuriline mitmekülgsus setud tulevad eraldi ja ja harjumaalased eraldi. Aga räägime nüüd veel ühest teisest teemast. Ma räägin praegu tippspordist kogu aeg, aga, aga mis juhtub sellise harrastusspordiga, et mida, milliseid arenguid Me seal kõige rohkem näeme spordis, mida teevad inimesed, kes mitte kunagi pretendeerinud. Nendele enesevõitmine on kui küsida suvaliselt, inimesed, kas sa tead, mis tunne on olla olümpiavõitja? Keegi ei tea seda väga vähesed teavad ja Erki Nool ei oska seda ära seletada ka teistele. Jube hea tunne oli. Ja ma arvan, et me kõik oleme seda jubedat tunnet kogenud, nii et tegelikult sa ei peagi olema olümpiavõitja, vaid enesevõitja ja teatud hetkel naabrit võita annab arvatavasti neurofüsioloogiliselt täpselt samasuguse bängi sulle. Aga rääkides aastast 2031, et kas Eestis pigem ütleme, tervisesport ja rahvasport tõstab pead või, või läheb ta selliseks, seda ka külmutamiseks, tähendab need on nüüd küll ühed asjad, milles võib peaaegu kindel olla, et kui toimub mingit suurt katastroof, õnnetus isegi Austrias majanduskriis ei takistanud väga palju siis seoses meeldu elu üldise arenguga meie kultuuriliste trendidega meie vastastikku suhtlemise ja, ja väärtusskeemidega siis minu meelest, et homme võib vabariigi valitsus on ta seaduse välja, et ta keelab selle ära siis annab sellega ainult tõuke juurde, meelde oli juba sügisjooksul 15000 inimest ja see protsent jõuab väga kõrgele. Ma arvan, et siit veel kolm-neli korda edasi minna regulaarsete harrastajate arvule on on väga tõenäoline ja me oleme väga positiivse trendi peal. Ma usun sedasama ja vaadates need populatsiooni näitajaid, et kui seni on alad pigem noor põlvkond olnud peamise kultuuri sõnumi valikute tegija. Et me näeme, et Euroopas juba praegu on pluss 65 aastaseid rohkem kui alla neljateistaastaseid, et kes hakkavad meedias ja tegutsemises valikuid tegema, on vanemad inimesed. Hetkel ennustatakse, et praegu sündivad lapsed elavad enam seal vähem 100 aastaseks. Siis tähendab, et sporti ja tippsporti tuleb see keriaatriline aspekti juurde, et pluss 50-st olümpiavõitjaid või olümpiamängud pluss 60-st 90-st omad ka peame oma. Praegu lähen pensionile 60 viieselt ja võib-olla siis manala teed 100 120. et mis need järgmised mõnikümmend aastat teeme, vaatame telekast seebiooperit nõu või me oleme viis miljonit aastat füüsiliseks kujundatud, me tarbime elukvaliteeti füüsiliselt ja me tahame seda füüsist säilitada. Ja selles suhtes me ei pääse üle ega ümber sellest rahvaspordist, liikumisharrastusest ja nii edasi. Me räägime praegu väga palju spordist kui meelelahutusest, mingist muust asjast. Noh, mis on seotud mingisugused, ma maksan selle vaatan tegelikult spordiosakaal oma erinevates aspektides ühiskonna arengule just täpselt selle aspektiga, mida registri esile tõi. Et ei ole leitud paremat aseainet juhtumil, kui Eestis ei ole enam 115000 talu, eks ole, et hoida inimest kui noh, füüsiliselt oma elujõulisena ja seetõttu sport toodab praegu ühiskonnale äärmiselt olulist informatsiooni ja kuidas hoida ennast tõepoolest 100 aastaselt elujõulisena ja see ei ole mitte ainult füüsilistel aladel, vaid näiteks praegu siin male mõttemängud, sellised asjad, väga suured uuringud tõestavad, et kui inimesed saavad 60 65, tuleb aktiivselt järsult suurendada mõttemängude ja treeningute osakaalu sel lihtsal põhjusel, et näiteks ükski rahvusvaheline meister ei ole ega suurmeestel põdenud Alzheimerit. Seal ennustus aastaks 2031. Oleme need, kes tahavad elada pikka ja tervislikku viljakati, mõistusliku elu, seepärast pensionid kaovad ära, nagu me teame siis on mõistlik jah, tegeleda füüsiliselt aktiivselt spordiga, mängida malet ei ole mõistlik, vaid on möödapääsmatu, möödapääsmatu, isegi sudokusid neer Jesena ei, need, kes need ei tee, nendega tegeleb fenoloogia. Lihtsalt arheoloogia. Aga tõesti tegemist ei ole kant, et kui, kui vaim vajab teritamist, siis vaimu jaoks on head verevarustust vaja, seda ilma kehalist tegevust ei saa. Aga kas üldse spordi mõista, kui selline on kuidagi vabandust, mitte spordi, vaid kas tervise mõiste, kui selline kuidagi muutumas. 20-st. Tervise mõiste on selline hästi kaval ja kõvasti vaieldav fenomen, et tervishoiueesmärk, et vanasti käsitleti seda teatud mõttes eesmärgina tervis on ressurss, mille arvelt sa elad. Kuigi tervises on selline definitsioon, et sa, sa on inimene, kellel puuduvad haigused. Kui me vaatame, et sa pead nüüd elan pluss 60 viieselt 100-ni 120-ni, võib-olla et tõenäoliselt sul on mingi krooniline haigus man k aga sa elad endiselt ja täitetervise mõiste teine pool on siis sinu elukvaliteet on tagatud, et kui sa Holdad seda haigust kas tehniliselt või, või ravimitega ja su elukvaliteet on piisavalt hea, siis tervise mõiste kehtib ka 20 aastatest. Täitsa ja teeme võib-olla saatele sellise huvitava kiire lõppmängu, suur aitäh selle spordijutu eest. Vastamine ankeet küsimustele, mis on igas saates meil siin just lõpuosas ära vastatud, siis Linnar Viigi, Hardo Aasmäe, Marek Strandbergi, Ruve Shangi poolt seni nüüd siis juurde Raul Rebane ja Kristjan Port. Milline raha on Eestis käibel 2031, esimene jaanuar. Raul. Mingi mingi raha kindlasti on, aga kas ta just ilmtingimata on euro? Meil on raha? Seda on rõõm kuulda. Hakkasin ennustama, tähendab küsimus ainult seda, kas seda on vähe või palju. Christian, mis teie arvate kindla peale elektrooniline raha. Elektrooniline, aga on tal nimi ka või on ta lihtsalt maha planetaarne elektrooniline raha. Siis kui palju elab Eestis inimesi. Raul. Kas Eestis inimesi või eestlasi, inimesi, inimesi Eestis? Demograafiline täppisteaduse 20 aastat, aga siin mõjuv mõjutavad väga tõsised sotsiaalsed trendid, mis võetakse seoses poliitikatega vastu, seda ma ei oska öelda. Kui kõik need trendid, mis on praegu võtavad ja oletame, et juurdetulekut ei tule siis on see number vist kuskil miljon 250000 et umbes sama natukene vähem, natuke vähem ja. Ma arvan, 1,5 miljonit lihtsalt teised ei mahu ära, tulevad meie juurde elama ja see on see, et see 250000 tuleb juurde. Kas kamašokolaad on alles nostalgiatoode kui selline? Kristjan? Ei ma tahaks väga loota, et alles nur, sokolaadi kama jätab mind täitsa külmaks, ehk siis ei. Milline on 100 meetri maailmarekordi näiteks spordiküsimus meil ka ankeedis sees, praegu on ta siis üheksa, 58 ja kui me räägime 20 aasta pärast, Kristjan, mis, mis te arvate, inimese oma on kuskil üheksa, 40 millegagi ja humanoidide omand ennast seal seitse-kaheksakümmend suurusjärgus humanoid on siis meditsiiniliselt tehnoloogiliselt järele aidatud inimene ei pea olema, see võib ka täitsa robot inimest meenutab robot olema, aga kes kui hetkel on mõned jooksud roboti tehtud, nad on väga kohmakad, aga selleks ajaks andnud päris nobe robot, ma usun, olemas ja me kõik atraktiivset vaatama, kelle oma kõige kiiremini jookseb? Jah, midagi väga sarnast 940, seepärast et poldi rekordeid juba kuskil unelmate lähedal ja, ja mina olen väga palju neid rekordeid näinud, mis rahulikult jäävad paarikümneks aastaks püsima. Sõltumata tingimustest, ma ei arva ka, et siin all üheksa, 40 kuskil keegi läheb, aga ja siis loomulikult küsimus, mis huvitab iga eestlast huvitavat, viimased mitukümmend aastat alates Vahur Kersna telesaadetest vähemalt kas maaväliste tsivilisatsioonidega on saavutatud teaduslikult tõestatud kontakt? Raul ei. Ei ütleks keegi ometi pikemalt kuulda, et millised, millised ufod siis välja nägema hakkavad, seni on see tulnud meile selgelt. Ei ringi kamašokolaadi üle on ka rohkem vaieldud. Meie varasemalt saatekülalisi pidanud eestlase aluseks arvanud, et kui eestlast säilib, säilitades samas järskonnapis ufode toodet ja võib-olla ka suur suureid, aitäh veelkord Raul Rebane ja Kristjan Port, seda saadet saate siis järele kuulata kas raadio kahe koduleheküljelt või siis 20 aasta pärast loodetavasti rahvusringhäälingust uuesti ja siis omandab see jutt ilmselt kire oma värvingu, sate näpuga viibutada. Kuidas teil nii tähtsaid trende, mis juba viis aastat peale teie saadet juhtusin, ei osanud ennustada, väga lühike aeg. Mina vaikin. Suur aitäh veelkord, lõpetama jääb Pärnu ansambel greip.