Kak. See oli siis shell Pärbiko ja meil on nii hea meel siis Marisega võõrustada täna inimest, kellele me tegelikult pühendasimegi selle loo ka ühtlasi. Lauri Leesi tere. Lauri, mis tunded tekivad, kui näiteks kuuled kuidas sõlmarbiku nagu esitab just nimelt seda oma kuulsat lugu. No tunne vägedest langeb kokku minu noorusajaga kunagi ja oli seal päevikuga üks minu lemmiklauljatest, nii nagu nad kõik on olnud külm ja käima ja igal šarlas nagu aga igal asjal on oma aeg ja ja mina, kui kuulajama ka kasvania muutun ja tulevad peale uued. Aga muidugi sülberbecosin, meeldiv taaskohtumine, nii et panite päris hea muusikalise pala minut rühmituseks. Kas selle seda lugu ei olegi lauri tõlkinud? Ei laula, ei ole esitatud. Ah, ongi nii ja võib-olla ei peagi. Võib-olla ei pea, sest see pealkiri ja mis siis nüüd pealkiri ongi siis ei mäleta, seda on, ja mis siis nüüd saab? Kaks inimest lähevad lahku ja mis siis nüüd ikka saab ja egas tõlgitada, kuidas tahavad, ikkagi see pealkiri, üks sõna tegelikult sidesõnal on ees ja mis siis nüüd, et see ütleb kõik juba. Millal lauri üldse jõudsid teie juurde shansoonid, sest et lapsepõlvest? Ma saan aru, et te läksite seoses küüditamisega hoopis vene kultuuri nagu. Jah, see oli selline kerge õmblus ja, ja väga tulemusrikas, nii et ma kah Nasa eesti lastest tol ajal sai selle au osaliseks ja tulime tagasi. Keel oli omandatud. Et kui praegu saaks ka samal meetodil näiteks uut põlvkonda kasvatada keele inglise keele omandamisel, miks ka mitte tasuks kaaluda? Et see ongi see, see oluline, see keskkond, sa saad seda keelse motiveeritult. Noh, omandad seda lihtsalt sa pead seda keelt oskama. Eks vot see siin on tundide hulk on mängus, vaadake kui me räägime, et vene koolides Soome-eesti keele tundi sisse seal kaks tundi nädalas või kolm tundi nädalas siin ka 45 minutilised tunnid, tunninane, algus ja lõpp ja, ja tervitus, hüvastijätt ja söögivahetunni alguses ja nii edasi. Et näete, kui vähem neid, kui, kui vähe aega on selle keele omandamiseks aku inimene 24 tundi ja nii see seitse, kaheksa, üheksa, 10 aastat järjest ta muud ei ole, kui ainult selles, ta peab söögi ette ja söögi peale ja kui söök üldse olemas ongi ja nii, et ma arvan, et see on õige, õige keelekümblus ongi selline. No nüüd me mingil määral metafoorselt võib-olla võib-olla isegi metafoorselt mitte ma ju nüüd vene koolid ju ka viime läbi sellise noh, mõneti nagu keelekümblus, et nad on sunnitud eesti keelt omandama. Tuleb või mitte, aga ma üldiselt arvan, et see noh, Eesti, Eesti hariduspoliitika, selle, see valdkond, et gümnaasiumiharidus vähemalt võiks olla eesti keeles, sest mee taotlete taotlesin maakeral ei tea, mis suuri maa-alasid, vaid siinse pisike 45000 ruutkilomeetrit kus on meie esivanemad elanud ja vaat siin et gümnaasiumiharidus oleks ikkagi eesti keel, mina siniloomulik, et ma ei kujuta ette, et miks peaks selle vastu olema trotsi ja et see on ju Eesti ja kui, kui sa tahad olla eestimaalane ja Eesti vabariigi passi kanda. Et selliseid, sellel käib loomulikult kaasas ka eesti keele oskus. No esimesel tunnil, Me küsisime kuulajatelt ja arutasime ise, mis on siis kõige parem tegevus, mida koolilapsed koolivaheajale teha võiksid, ehk siis täna algas koolivaheaeg ja nädala pärast on see juba läbi. Teie, Lauri, olete ilmselt väga hea inimene, kelle käest nüüd küsida, et mida soovitate teie näiteks enda kooliõpilastele? Ja ka, aga kas ei peaks olema ikka see õpilastele see enda laadimise aeg ja? Olles koos kohe Putšiini opagenemis kohe-kohe välja tuleb. Kusjuures avarii on ju Von Krahli laval, tõsi ma ei ole seda näinud ja, ja ma tean, et seda on kaasajastatud jõuliselt. Ja pange tähele filmis idioote. Ragošinid Natalja Filippova sunnib lugema raamatut, et too mats ennast arendaks ja see raamat ei ole midagi muud kui madala Vaiglave. Mina soovitan ka noortele. Puursemad lähenen loomulikult. Koolipäevad on rasked ja õpilane, kui ta tõesti täidab kõik need kohustused, mis talle hommikust õhtuni on, et, et siis tal ei jätku aega, nii kultuurilised arenenud, aga jama koht ongi ja ma kohtan oma vanemate klasside õpilasi külla tõsise muusika kontserdil mitte üksinda sõbrannaga võistlev pojaga nimega peab olema ja, ja ma arvan, et noored on tublid, aga nad ei ole halvemad, kui oli minu generatsioon, et siis kui mina hakkan juba rääkima, nii et kui mina veel noor olin, kuidas meie tublid olime, et siis võib tõesti juba nagu vanaks pidada. Nii et see koormis või sundet see peaks olema lihtsalt. Sa pead nagu aru saama, et, et see on tegelikult midagi meeldivat, et kuidagi võib-olla kõigepealt siis mingi huvi peaks tekkima, on ju, ja siis sealt sa saad aru, et ei olegi nii hirmus nagu enese. Aga miks peab arvama, et koolis käimine on mingisugune selline sunniviisiline siin midagi ebameeldivat siin hästi, Valtikud, teadmiste omandamine siin, nii meeldiv pealekauba kõik omavanused, inimesed koos. Ma vaatan meile meile need 10.-sse klassi, me võtame alati 10 tsirka, 10 uut õpilast, poiss ja kuidas nende saabumine, kuidas see mõjub hästi kokku vanematega, gümnaasiumiklassides, selle seltskonnale ja see on hoopis midagi muud, nad näevad nagu meie kooli meie kooli teisiti. Meie poisid-tüdrukud näevad meid teistsugusena, et siin senine meeldiv intellektuaalne flirt ja listist viisi peabki olema, aga need jutud, et kui raske kõik on ja kuidas lapsi piinatakse ja siin hullem kui Mesopotaamias agendusliku koga. Et minu arvates ei peaks olema arusaamine koolistvate nii negatiivses valguses, muide, ma kuulen seda negatiivset väga palju ka raadiosaadetes, televisioonisaadet ajalehtedes ikka, mis puudutab kooli, siis ikka mingi Lasnamäe poiss klopib teisi viide teise kooli, seal ta on veel hullem, kogu aeg siis negatiivsed toonid prevaleerivad, aga mina seda vits olla, et kooli peaks minek. Mina lähen igal hommikul kooli heas tujus, sest keegi ei jõudnud veel ära rikkuda. Nüüd kusagil kella 12-ni on alati hea tuju. Et mõneti nagu suhtumine ja eelhoiak kuidagi paneb asja paika. No kas asja paikega ta nii ole, aga noh, tead, on moes rääkida, niimoodi jääb pange tähele, kuidas ajakirjandus allub moele. Kui üldse kõik allub moel, me just äsja rääkisime teatrist. Just tuli balletine välja manu kohe. Niipea kui kusagile panna ei oleks, lahti läheb, tuleb teda küll balletisümfooniat ja draamaetendusse ja kusjuures alati on õnnestunud kaklist temaatikat. Ilusaid armastuslood ka meeledaamil otsa, Trad, Attack siin ja kõik üks üks kordamine. Kas ta ei teagi, kipub nii olema, ma ütlen, et kõik allub moele. Ja Lauri paneme vahepeale nüüd ühe loosene Silvi Vraidi esituses esituses Pariisi taeva all. Nii kõlas siis lugu šansoone Silvi Vraidi esituses ja sõnade autor palun väga, selgub plee istub, istub teie ees ja Lauri, kui palju on neid laulusõnu siis maakeelde pandud? Umbes? Siis auto käigus hakkas tiksuma ja aasta lõpuks siis väike jõulukingid ja need ini tegijad inimesed teavad, mis see tähendab. Väike omakasu ka, aga ilma armastuseta poleks ta vist sündima. Kas kas ütleme selliseid sansoonide puhul see tõlge võtab väga palju neid maha või on võimalik ikka tõesti tunned, et, et tegelikult seekord läks ikka päris hästi, et kõlab nagu ikkagi päris. No mina, mina elan, Siningist peab laulus on tõlgitud laulusõnad, autorlus kuulub tõlkijale siin siia ei ole enam õigust juurde panna, nendele originaallaulu sõnade autor ei kaks, täiesti. Näiteks kui Ain Kaalep tõlgib moderi kurja lillede, sel vampiir või midagi sellist luuletust, siis, siis see on nüüd ikka Ain Kaalep tõlkida. Aga kui mina tõlgin Pariisi tänavapoiss, siis selle eestikeelsete sõnade autoga mina, sest see ei ole titteratoonadel, käsi on lihtsalt see laul. Mõte on edasi antud. No väga hea, kui salm-salmikaupa on ka võimalik, nii ligilähedased, aga tähtis on see meeleolu, kõige tähtsam on just meel. Kui meeleolu on tabatud nagu praegu olla paisi taeval, siis, siis pole tähtis, mis sõnadega ta välja öeldud. Nii et eesmärk ei olegi absoluutselt võimalikult täpne tõlge, vaid just see meeleolu, millest räägiti. Võib-olla see on võimalik itaalia keelde Branskist ja vastupidi, sest keeled on väga lähedased, aga praegu panna meie soome-ugri keelte, see praktiliselt ei ole võimalik, nendel käänded puuduvad. Silvi Silvi Vrait siis räägime, et on tõesti hea laulja ja keda Lauri nagu noh, peate nagu parimateks sellisteks noh, prantsuse siis laude lauljaks, šantsioonide lauljat, lauljaks just siin Eestis, et neid lauljad ikkagi on, päris mitmed on ikkagi rinda pistnud nendega. No Silvia niga sassi muudis paneb, see pole ette kuule üldse mingi. Jah, Silvi on ju selline rait on ju ka prantsuse lütseumis, õpetaja õpetab inglise keelt ja ma sain aru, et, et mitte ainult et. Ja üllatuseks võib-olla kollerile. Silvi Vrait on ka väga hea klassijuhataja aga seda vaibale ja inimesed ei oska nüüd kuidagi aimata, kuidas estraadilaulja ja äkki ei. Aga see on nii. Nii, aga mis, millest siis nagu hea klassijuhataja, ütleme kooli direktori silme läbi? Ja klassijuhataja ja tal on ülevaade klassist, tänane tema kõla, tal on suu klast, tal on kolm, üle 30 lapse, on see, kui on kaks või kolm. Tahan täielik ülevaade, nende, see tähendab igal lapsel on erinev tegelikult tegelikult erinev materiaalsed võimalused. Nii et kui me kusagil lähema klassijuhataja peab seda teadma, et kui me läheme teatrisse ja et kas see laps üldse saab kaasa tulla, kui meie teisiti ei võimaldada seda, seda tulekut ta peab täielik ülevaade. Ta peab teadma, kas lapsel on isa, kas apsaleni ema, kas tal on mõlemad või elavad nad lahus, et sellest kõigest, et see kõik mängib kaasa ja, ja õppeedukus, milline naine on Sainastan, tugev, milisainestan, nõrk natsiklassijuhatamine, tegelikult teine ema, telefon riniliste peaksite mäletama väga kenasti, mida tähendab üks hea klassijuhataja. Vaat minu silmis on Silvi ja klassijuhataja. Ja hea laulja, kes veel siis mage välja taga. Ja see läks täppi ja tõesti need laulud, mis magedukad laulis, need on kõik siin Eesti Raadio fonoteegis olemas ja ja ma arvan, et nad jäävad meie sellisesse Evegi lauludeks. Täpselt nii nagu iga eesti lauljana on oma oma selline igavesti värskena kõlava Kalav repertuaar, et need, need laulud kindlasti mage repertuaarist jäävad kauaks. Aga. Ja jumal tänatud, et omamoodi. Sildid nimetasin Marju Kuut ja siis ma tegin kunagi ühe laulu. Tegin õlle hullale. Nii et mul on raske üldse nimetada, kes tol ajal põlvest ei laulnud, igaüks ikka soovis ikka eesti lauljatele sinna omamoodi väljakutse. Teine teine maa, võõras. Aga ennist just rääkisime ka sellest, et, et ega see sansoon või prantsuse populaarsed lauljad isegi ei, ei ei olegi paljud üldse prantslased, šarlasena voor on minu teada hoopis armeenlane ja Montana Itaaliast ja nii edasi. Juudid, eks ole, on mujalt Jacques bril, kas tema ei olnud üldse Belgiast, eks ole, et järelikult misse eestlane peaks kehvem olema kuskilt otsast? Ja ega see rahvus ei loe, loeb ikka see mentaliteet, see ümbrus, kus sa oled kasvanud ja mis vaimsuse sa oled saanud, mis kahva, mis rahvakultuuri kandjaks lõpuks kujuneb. Et me võtame praegu kasvõi maksaga all, on ka päeviti ju viidevskist koolis käinud Peterburis. Aga kui me läheme maailma muuseumitesse, siis ikkagi ta prantsuse kunstsõjal võtame Picasso tuli juba päris suure poisina pavici, ta oli minu teada juba hakkan 30 saama või sinnapoole ja Modigliani samuti. Aga kui me läheme kas või Metropolitan muuseumine New Yorki, me peame neid teoseid otsima, prantsuse saarlased, et et see on sama, on igast kunstižanris. Ja miks see nii on, me kõik tunnetame raske sõnadega rääkida asju, mis on tunnetades sedavõrd loomulikud Aga Eduard Wiiralt, et kas, kas mõni prantslane kunstiteadlane on tedagi omaks pidanud, järsku? Muidugi? Wiiralti puhul on just et loomingut vahiks, aga kuna ta keeleliselt ei läinud, rahvastik ka ta ta siiski noh, nii palju kui mina tean, ta suhtles prantslastega läbi vene sõprade kes elasid temadele lähedal, kellega ta läbi käis, et siis, et tal endal nagu väljendit keelelist väljendus oli raske leida pealekauba ka iseloomud ehiti, lahtine inimene, ta oli küllaltki kinnine inimene sissepoole ja, ja ma, ma olen täitsa veendunud, et ta ikkagi teatud määral oskas prantsuse keelt. Aga see, seda sellised inimesed, nad on niivõrd häbelikud, et nad häbenevad isegi emakeeles sulle öelda, mis, mis ta tahab ja mis tal viga, mis võõras keeles rääkida. Kas ongi nii, et osadele inimestele nad lihtsalt ei, ei saastes prantsuse keel ja võib-olla veel mõned, eks ole, sealt need keeled eeldavad rohkem sellist väljapoole. Ütles, et vaadake, kui me võtame need eestlased, kes olid rasketel aegadel, sattusid Siberisse või need eestlased, kes rasketel aegadel sattusid Ameerikasse või Rootsi või Austraaliasse. Pange tähele, et esimese põlvkonna hulgas oli mitmeid selliseid, kes ei omandanudki selle keele, kes ei saanudki hakkama rootsi keelega ja siis ma käisin seal Eesti Majas koos ja said kokku ja ja niiviisi nad maantee oma suhtlemise vajaduse ma ka sisse, et see oleks tüüpiline, aga oli selliseid inimesi, kes sellega hakkama ei saanud, minuga koos oli see minu isa ei osanud vene keelt see, see minimaalne, mis tal oli vaja öelda, seda siis ta palus, kas siis teistele edasi. Ja vanaisa samuti ja no vanaisal seaaeg kujunes nii lühikeseks tuli juba tema rong nagu sõitis teises filosoofilises mõttes, et aga, aga see on jah, niimoodi, et siin, kuidas antud keeleandi on täpselt samasugune anne kingitus taevaisa poolt nagu kõik teised anded. Ma hakkasin mõtlema, et kui ma siin ennist rääkisime neist eesti lauljatest, et, et kas ei ole ju? Erkki Otsman ju tegelikult kogu aeg esitab neid prantsuse šansoone ja tema ei ole ka. Kas tema oli vähemalt pikka aega oli ka õpetaja, et bioloogia ja endale peale, aga kas see sobiks prantsuse lütseumi väga hästi tegelikult bioloogiat õpetama näiteks? Ja no meil on olemas bioloogiaõpetaja ja kuna ta töötas seal koolis ja siis ei ole, ei ole mitte mingeid, praktiliselt see ongi meie selline teine filiaal, meil on ühine raamatupidajana reaalkooli ja Tallinna prantsuse lütseum, nad käivad käsikäes, et ühes on lihtsalt rohkem matemaatikat, teises on rohkem kuidagi tööle, aga ja majade vahel on ka kaks, 230 meetrit. Nii et, et noh, see üleminek, aga. Ja paneme jälle nüüd muusika mängima ja, ja Lauri, tahtsin panna just sellise nagu artisti nagu Shaq tütre pannas, tema on ka hiljem teinud palju asju ja, ja, ja mänginud filmides ja nii edasi tundub omal ajal niisugune nagu biitpõlvkonna oma ja siis teinud väga huvitavaid asju, et vaatame mis tema laulust siis arvab. Lauri Leesi 60.-te lõpus tehtud. Et see oli siis Shaktid ronge kuskil peaaegu 40 aastat tagasi, minu kõrvadele kõlab see hästi moodsalt tänapäeval paljud noored, kes mõistagi tahavad ka moodsat muusikat, kõlavad umbes samamoodi ja ma saan aru, et loo nimi on oportonist, kes, kes ilmselt saab kõigega kohaneda. Ja mingist protestist oli seal ka vist juttu ka. Lauri, kas te olete. Jällegi laks et senine prantsuse läksist temaatika, muidu on ekspluateeritud ka suuremate lauljate pood. Brassanssile seda temaatilist laulu siin mina ja ühiskond ja väga jälil ja Leoffvega, nendel nendel on omad Võssotski teomadokuid saavad, siin on Need on seda tüüpi siis laulikud, kes meie väiksel rahval veel ei ole sündinud, aga kuna meie noored on nii tublid, siis ma arvan, et varsti tekib meil siine. Et noh, meil mõne mõne üksiku laulu laulja suudab ära teha ka, et ta peaks kontserdi välja või, või terve plaaditäie lugusid, seda muidugi pole veel olnud. Et aga see laulja nüüd tema tema ei jõudnud sellisele Olümposele nagu, nagu jõudsid ikka, hakkab välja kassas. Seetõttu ta käib ikkagi oma ajastuga kaasas on ka kusagil seal, kus, kus olid minu parimad aastad Kui palju lauri ise jälgite üldse, kas kas Eestist on tulemas selliseid lauljaid-laulukirjutajaid Truma tuure areenil, et hoiate silma peal ja siis tervitate kõrva, kui, kui vahel midagi on? No minule jääb täiesti arusaamatuks, miks pärast peab eesti soost noor muusika kirjutama laulusõnad, mis niukse poeesia, poeesia liike, mis teda seda tegema võõras keeles ja kusjuures oskamata seda keelt osates sedagi, et kusagil siis keskkooli tasemel ja hakata äkki luuletama selles keeles, et, et siin on minu jaoks absurd, mis mistõttu Mul kaob usutavus selliste sõnade vastu ja ma ei saa sellest ka veel nagu, et kui Eesti laulu konkursil on, on laulud, on võõras keel selleks sama, mis 20 aastat tagasi oleks Eesti laulu konkursil olnud ainult venekeelsed laulud. Ometigi laulame, püüdsime isegi vältida, et ma teeks sellise ettepaneku, et inimesed viivad oma laulu Eesti laulu konkursile. Nendel sõnadel on kaks varianti. Ühed sõnad on selleks, et esindada meie laulukonkursil ja teisel teine on varuvariant, et kui te välja ei lenda suuremalt jaolt nad lendavad sellegipoolest välja ja konkud tegeleb ainult 10 tükki, mis, mis. Väga-väga keeles seda vägisi lihtsalt nii haldus- kui ka sõnumit püüdsid sealt välja pigistada ja kui see niikuinii ei pääsenud selle 10 sekka, et teha laulusõnad, selle jaoks on olemas oma inimesed, vaid palude ju Reet linnad. Ja kui Reet Linna võib-olla liiga kallis, et pöörduge minu poole odavam. Õpetaja prantsusekeelsed. Ja ma mõtlesin eesti keeles, A selles mõttes. See on väga hea, praegu teadaanne paljudele kindlasti neid ju nukistavad ju praegu neid lugusid teha, sest et tõesti Eesti laulu konkursil on veel aega ja praegu on siis viimane aeg veel võib-olla sõnade peale. Kuulsele laulile, kelle nimi on toome ja kelle ma tegin talle la selle, selle kursuse inglise laulja kas mingi Robbie Williamsi just just joo ja ma tegin talle eesti keeles. No aga tuleme korra muusika juurest kooli juurde, et Lauridel saab järgmisel aastal 20 aastat direktori ametipidamisest ja ühtlasi tega õpetajate mis, mis on see, mis võlub teid siis selle õpetajaameti puhul? Ma ei oska öelda aga kuna mitte midagi muud ei oska mõistlikku teha elus. Et see on siis seemned, mis mulle enam-vähem välja tuleb. No ma ei oska öelda, et, et mis seal võlub, inimene peab ju kuidagi oma päeva saatma, ta peab kuidagi oma igapäevast leiba teenima, teda teeb ikka aus inimene, teenib seda sellelegi ala, mis talle õnnestub. No aga te ju teete seda, mida te oskate kõige paremini? Selles mõttes te ju? Ei, no loomulikult oma eriala peab armastama, ei teeks ka saateid, kui teile ei meeldiks saadete tegemine siin omaloominguline moment, kui ma lähen tundi, siis sellel on täpselt samasugune. Tänast tundi homse tondiga või selle tunniga, mis oli 20 aastat tagasi, loomulikult meil on tund 20 aastat tagasi 1000 korda huvitavam, kui ta on praegu. Kui ikka noorte inimeste ees on noor inimene, kes põleb sädelev siis see tund on palju huvitavam. Kas õpetuses ei ole just see see kogemus ikkagi, mis on tulnud nüüd akumuleerunud kuidagi tõesti seda ta ikkagi tasandas? On küll nii et et ideaalne on ikkagi, et kui õpetaja on küll vanema õpilastest, aga seda vanem, et ta noh, kusagil oleks ikkagi neile lähedane Et seetõttu ma elan seda väga üle, et tänapäeva Eestis õpetaja ameti prestiiž on nii madal, et senine lause käibelause nagu ükskõik kelleks, aga ainult mitte õpetaja muutunud juba vanasõnaks meil Eestis. Ja see on ääretult kurb, sellepärast et selle lause taga on meie uue põlvkonna meie tulevaste eestlaste haridus, kultuur, silmaking ja kõik, mis tahate. Ja kas see ongi ju Lauri see, et ega, eks teilgi tähendab, kui, kui oleksid lihtsalt õpetaja, siis, siis lihtsa õpetaja palgaga on ju väga raske hakkama saada, aga direktorina saatega normaalselt palka nüüd normaalselt ehk siis sellest elab ära. Ma ei saa, direktorid on minu hinnangul. Kui üldse saab olla ja kui üldse midagi selle kahekümneaastane ette heita, kui üldse peaks sihte vabalt, millega punastama siis sellepärast, et kui rong peale laulvat revolutsiooni liikuma hakkas, siis mitte ainult ei võetud õpetajaid lihtvagunisse, kolmanda, teise klassi vagunis. Aga et neid üldse rongi peale ei lubatud, see on ikka häbi küll. Kui nüüd mõelda selle peale, mis tulemas on hariduse maastikul, et minister on mõni aeg tagasi vahetunud, et, et oodata on ilmselt võib-olla mingi uue Vabadussamba rajamist. No ja muidugi, kui tema kavatseb täpselt sama metoodikaga, nagu ta kajas Vabadussamba meie rahvusväljakule, kui ta sama metoodikaga nüüd hakkab lammutama eesti kooli see tähendab põhikool ja gümnaasium lahku, see tähendab meie koolist oleks siis kaks kooli, üks on ainult siis puhas gümnaasium, kus on, mis meil on praegu kaks paralleel, kaks kümnendud, kaks üheteistkümned, kaks, 12. alates esimest. Aga siis sa pole viis kümnendat viis 11-lt viskajad, esimene, kõik selles suures majas moodustavad omaette üksuse ja siis väikeses majas siis on, tuleb põhikool. Nii puhtata. Gümnaasiumite, siin rajamine on praeguse haridusministri nii-öelda kreedo. Ja, ja sinnapoole ta praegu. Aga teha seda enne haldusreformi siis tee teatud koolid on ju, on ju maakond või. Munitsipaalmunitsipaalvalitsuse üleval pidada, et ilma haldusreformi tegemata nüüd hakata seda tegema, ma ei kujuta seda ette. Ja, aga kõike on võimalik teha, miks mitte. Kui inimene meil on demokraatliku ühiskonna üks või teine erakond saab parlamendis nii enamuse, moodustavad valitsuse, siis meie, kes me jääme vähemusse ja kes kes pole sellega nõus lepime olukorraga, nii, nagu juhtuski. Vabadussambaga mina kuulun nende hulka, kes sedasamast ei armasta jakist püüab minna Vabaduse väljakut läbi, nii et silm ei tõsta. Et, et nii, et, aga ju ma siis olen vähemuses. Kas on sellel hariduse maastikul siis praegu oodata tõesti selliseid noh mingeid ohu ohu tuulik? Ja ja selle tahtis minister Igasamas sügaval seal sõnavõtus, et kui meie kooli direktorit kohtusime sügisel ministriga, kui ta võtab sõna nüüd nädal aega tagasi parlamendi, siis ta esitabki seda nagu plaani, mis lähebki täitmisele. Tema just neli-viis päeva tagasi läinud nädalal, kui ta ütles kõikides uudistekanalites, teie omas ka kindlasti, et 220-st keskkooli jääb järele, 54. On aga, aga kujutage ette, kui me praegu ütleksime, et 250. Eestimaa raamatukogust jääb järele ainult 32 või võtame ükskõik mis valdkonna, võtame näiteks. Ja ükskõik mis valdkonnas, kuidas saab nii nii suurt? Ma ma nii või teisiti, meil ju maakondades jääb inimesi vaja, lapsi jääb vähemaks, nii mõnigi kool tuleb igal aastal sulgeda ja me teame, kui valusalt see protsess, kuidas see mõjub selle ümbruskonnale, sealkandi elanikele, kuidas see kõik tõmbub kokku, kaob elu maas, aga, ja niita niiviisi täiesti rahulikult öelda. Arvutuste kohaselt oleks maksumaksjale nii nii palju, kes Onzemalok, inimsööja, maksumaksja, keda me peame kartma päeval, miks meid hirmutatakse mingisuguse anonüümse maksumaksjaga. See, see, see oli seal nagu juba nagu mingisugune tõesti koletis. Et jah, nii et mina kahjuks ma ei saa hammustada oma põhierialad. Annaks jumal, et see kõik läheks aeglasemad ja kui kui ega need ministrid ja väga kaua ka ministrid ei ole, vaat see on see ka üks hea asi selles. No kuulame vahepeal ühe muusikapala seal Marju Kuut koos Jaak Joalaga ja lugu on õnnest joobunud. Jah, see oli tõesti nii ilus lugu ja jällegi Lauri Leesi oli kirjutanud sõnadega Messina vahepeal tuliselt vaidlesime muidugi kooli teemadel, aga me ei taha. Tegelikult noh, võib-olla isegi kulutada seda kõike väärtuslikku aega kooli teemadel, võib-olla räägime teinekord jälle edasi. Aga Lauri, kuidas tundub, mis seis üldse Eestis iga maailmas on prantsuse kultuuriga, sest et noh, tegelikult me ju näeme ikkagi väga võimsalt angloameerika. Mitte tõrjusalt, vaid on kõik alla neelanud. Seal. Võimsus nägime siis, kui oli Nõukogude Venemaa oma propagandat vägisi võimsalt, aga praegu on kõik juba alla neelatud, siin pole midagi enam. Pealetungis, no inimesed, inimesed, vähemalt edukad inimesed tahavad ju teada saada, kuidas hääldatakse Louis Vuittoni kotike, kas kas tan Louis Vuittoni kotike või luid toovaid rüütu võitu sõitoodel Louis Vuittoni kotike, siis, nii on õige. Jah, aga sel pole tähtsust. Seda, et prantsuse keelne frankofoonia maailm on olemas, ta eksisteerib täna Nomangult. Millega väga meie ettekujutus, sõna prantslased on nagu tumedasilmsed ja ja tumedad juuksed? Väga-väga huvitav laulja on. Peeni meesterahvas, aga nagu oleks teatu nagu konkadena seda, seda tüüpi nagu vanasti kastraadid, umbes midagi sellist väga huvitav laule, nii et peale on kasvanud. Ainult et loomulikult Eesti ei ole senine Ankofiss kalduvusega prantsuse kultuur jääb kaugeks, ei tunta neid lauljaid lihtsalt ja siis jääb selline mulje, et ongi abi Williams ainus selline. Ja temaga löögib siis ookeani tagant teise nagu polekski, aga on olemas lihtsalt see on nende maailm ja, aga ma, mul on hea meel, kui Eestis siiski leidub ka osa osa eestlasi, siis huvituvad sellest, sest suhtlused made vahel on hääletate. Neid eestlasi ikkagi on, et kasvõi tuntud telemees ja filmirežissöör Ilmar Raag on, tegutseb vabalt Prantsusmaal ja siin meil Urmas Väljaots ja ja ma tean veel paari kunstniku, kes võib-olla ei ole nii tuntud, aga ikkagi huvitav jah, et ikkagi jõuavad ka Prantsusmaale ja et kuidas. Täna hommikul sõitis ka, kas on just raadiost ahah tal juubeli, aga ta ei tähista seda siin tähistab Lõuna-Prantsusmaal. Nii et ta on eestlaste jaoks on meil olemas ja eks meie kool on ka vajalik selleks, et taastoota seda, seda kasvõi siis väiksel määral, aga ikkagi, et need suhted, nende mõõde, vahe meie Ma vahel oleks, ma pean seda väga tähtsaks. Nüüd kas on, mul on jäänud mulje, et prantslased ise ka väga jõuliselt on ikkagi võidelnud lausa siukse angloameerika sissetungiga, kas kuskil mingid keelud isegi väljas, et ei tohi avalikult? Ei no ma ei kujuta ette, Prantsusmaal oleks selline laula konkaks nagu meil Eesti laul, prantsuse laulja, äkki tulev esitatud näiteks seda inglise keel, aga tõesti, seda ei kujuta ette, see minu minul Toyotal masin täiesti täielik nonsenss. No kui nüüd tuleb siin laulja välja, kes tahaks minna rahvusvahelisele areenile, siis tal kindlasti on tehtud nii mõelda aluste prantsuskeeles, siis esitab ühel ühe salmi inglise keeles refrääni ja läheb tagasi või niimoodi. Kui inimene läheb, Lara Fabian käib Ameerikas jubeda, nii tuntud laulja, siis temal on kohe siis vastavad laulud, mis on inglisekeelsed ja No kui me räägime prantsuse kultuurist veel, et kas palju jõe palju ise lauri, vaata neid filme. Mul on kaks kanalit, mida mina saan vaadata, vana Starmani klient. Et ma rohkem ei ole. Et aga kanal nendele nimetatakse Franso TÖÖ kaks. Kaks ja ma pean seda heaks kanaliks tõesti heaks kanaliks. Ja seal ma näen neid kõiki, iga neidu, seda uljad ja. Kas laud on vist päris hea viis tegelikult ka keelt omandada, mäletan ise noh, omal ajal, noh, see oli küll inglise. Mida sai siis nagu omandatud niivõrd-kuivõrd, kui kui sai kuulatud, siis sellist nagu popmuusikat. Kui palju seal koolis laulatega ikkagi? Ega väga palju, väga mina minu tund ei olnud, mul ei ole sellist tundi kunagi ei suurte ega väikeste ka olnud, et mul ei oleks ühte laulu. Mida me kõik tunneme, et siis laulame kaasa ja, ja ei, aga ilma selleta ma ei kujutagi ette keele tundi, aga põnev, et see käib nagu keeleõppe juurde, sest keele praegu praegu on väga popp rääkida õppeainetevahelisest integratsioonist siin umbes midagi sellist, nagu elukestev õpe. Alati pedagoogikas analilleks sellest, et aeg on nii palju, pasundatakse siin sama, mis öelda mikspärast sajab suvel vihma, aga talvel lund ja hakata filosofeerima pikalt ei ole. Me teame, miks see nii on, seetõttu kõik sellised lollused, mis praegu on väga moes, elugi kestev õpe. Kui elu kehtev, kus sa sunnik juba 25 aastased ajad lolli juttu suust välja siis siis ei ole võimalik rääkida elukestvast õppest, kus ei ole võimeline mitte midagi meelde jätta. Ja teine inimene, vastupidi, kes on juba. Sügavas vanad, vanad loeb, edasi, käib edasi, teadus arendab ennast, see elukestev õpe niivõrd induda, ta on alati olnud. Milleks rääkida sellest nii palju? No võib-olla mõnele lihtsalt meeldetuletuseks lihtsalt vahel lihtsaid asju meelde tuletada. Suur aitäh. Lauri Me lõpetaja, veel natukene kuulan veel muusikat ja seal akordion. Kõnnibki ju siis, kui väljas möllab raju ainus kaaslane tal on Vaida korvi hobune, kes küll elame talvel, aitaks varju. Annaxelefonitaks, sina, mina ei see hom vaid akordion. Nad on nagu nende viisiga maetud pole, teab mis kõrged. Tema mängulus öödel valitsev usk hommikul või tehnile pöörduks, tõmbab Willi jõukude veiseid. Alles teilt, palun üks akordi. Vahel tuju, kui on löödud tuba ja leivad söödud oma muret ikka ta enda huvirühmade ja valu vaigistatav viski. Kui ei aita enam miski. Ainus ravimtaimedega on Vaida Corio. Alastelt valt üks akordi. Vajad mõnda krossi ta veel vajab lõpuks väsinud ka porijoon korraks nuppe, pildil paitab see neil lahku minna, aitab just nii läinud. Ta Corioon.