Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte laupäevast, teisest juunist. Stuudios on Kai Vare. Eesti evangeelne luterlik kirik tähistab oma üheksakümnendat sünnipäeva president Toomas Hendrik Ilvese lahutatus riigist. Kiriku suur vabadus, aga ka võimalus olla eetiline eeskuju, kui riik või selle juhid kipuvad eetikat unustama. Tallinnas tähistati Euroopa liidu viiekümnendat sünnipäeva, Raivo Tammsaare pargis toimusid sel puhul mitmed üritused. Euroopa Komisjoni esinduse juht Toivo Klaar ütles, et inimeste huvi Euroopa liidu vastu on muutunud konkreetsemaks. Jõhvis avati täna pärast 15 aastast pausi taas lennuväli, kuhu on oodatud harrastuslendurid. Viljandi kultuuriakadeemia on pärast Tartu ülikooliga ühinemist saanud paremad võimalused teadustööks, leiab akadeemia direktor Anzori Barkalajal. Algas järjekordne unustatud mõisate mäng. Osalevad mõisad, kus tegutseb. Eesmärk on mõisa osa kooli varjus taas esile tõsta. Ilm on meil selge ja kuiv, öösel on sooja kolm kuni üheksa kraadi, maapinnal on õhutemperatuur kohati nullis. Päeval on sooja 18 kuni 23, rannikul kohati 14 kuni 16 kraadi. Eesti evangeelne luterlik kirik tähistab oma üheksakümnendat sünniaasta sünnipäeva. Täna toimus Tartus protsessioon, tänujumalateenistusi aktus, lauru Lauri Varik annab teada Eesti Evangeelse luterliku kiriku sünniks peetakse 31. mail ja esimesel juunil 1917 Tartus toimunud esimest kirikukongressi, kus osales 295 kirikuõpetajad ja koguduste esindajad. Kongress kujunes iseseisva Eesti rahvakiriku sünnihetkeks ning viis ja Liivimaa Eesti ala kiriklikule ühendamisele kirikliku iseseisvuse kõrval. Seal oli see sündmus ka määrava tähtsusega rahvusliku ühtsuse tunnetamise seisukohalt. Ühendades umbes 920000 kiriku liiget, sai luterlik kirik esimeseks ja olulisemaks eesti rahvast oma asualadel liitvaks institutsiooniks. Tänasel pidulikul aastapäeva jumalateenistusele aktusel Tartu Jaani kirikus oli kohal ka Eesti riigi juhtkonda. Kõnega esinenud president Toomas Hendrik Ilves keskendus riigi ja kirikusuhtele. Tema sõnul on Eesti olnud üks pikima ajalooga maid-Euroopas, kus omaks võetud Martin Lutheri doktriini jumala ja valitsuse lahusega. Kehtib see ju praegugi meie põhiseaduses. Kuid presidendi sõnul ei tähenda see, et kirik ja riik üksteisest nüüd lahus elaks. Kiriku liikmed on ka osa meie riigist. Kirik on kasvanud ja kannatanud ka koos oma maaga. President rõhutas, et lahutatus riigist annab kirikule suurema vabaduse, aga ka võimaluse just võimaluse olla eetiline eeskuju, kui riik või selle juhid kipuvad seda unustama. Mina kaldun arvama, et kirik võiks julgemalt ja rohkemgi oma moraalse kaaluda, seisukohti avaldada. Võib ütelda, et oleks kiriku sekkumine riigi asjadesse. Ent meile ma ütlen, aga kus seal teie eetiline, seisame dilemma ees. Riigi ja kiriku lahususe printsiip on viinud selleni, et näiteks juriidilise korrektsuse kuritarvitamise ühiskonnale eetiline mõõdupuu, millega hinnata tegusid, mis tõsi küll formaaljuriidilises vormis kuid pole. Kirik on see võimalus vara rahvakirikuna tohutu oma tõekspidamistest lähtuvalt toetada riiki julgeoleku tagamise. See töö ei ole kärbe pigem raske, vaevarikas, aga väga väga vajalik. Tallinnas tähistati Euroopa Liidu viiekümnendat sünnipäeva, Indrek Kiisler jätkab. Tallinnas Euroopa Majas ning Euroopa Liidu riikide saatkondades oli täna avatud uste päev. Kell kaks pärastlõunal algas aga Tammsaare pargis lõbus sünnipäeva üritus, mis kestab kella kaheksani õhtul. Küsisin Euroopa Liidu Komisjoni Eesti esinduse juhilt Toivo klaarilt, kas sünnipäeva üritused toimuvad täna sellepärast. Euroopa Liidu tegelikul sünnipäeval, üheksandal mail olid avalikud üritused Tallinnas keelata. Meil oli muidugi üheksandal mail oleksime tahtnud siin Tammsaare pargis seda kontserdi korraldada, aga avatud uste päev või oleksime saanud saatkondades korraldada igal juhul, aga just mõtlesime, et ei ole, ei ole seal rahvast. Täna toimub see eeskätt sellepärast, et toimuvad vanalinna päevad. Pargi keskel oli infotelk, kus huvilised said kirjutada oma soovi Euroopa liidule. Uurisin ühelt sedelile kirjutanult, kui see ei ole saladus, siis mida ta sinna kirjutas? Sellise soovi, et pensionärid hakkaks samaväärset pensioni saamise Euroopa Liidu suurte riikide pensionärid, palju soola või. 5000 alust kõige vä, mis, mis meid rahuldaks, kujutage ette, kui nende terve elu tööd teinud ja saate praegu 3000 krooni, mis tunne teil on? Millist infot aga inimesed võrreldes varasemate aastatega Euroopa Komisjoni esindusest küsivad? No praegu uuritakse väga praktilisi küsimusi, tahetakse teada saada siis seda, kuidas minna õppima näiteks või väga spetsiifilist asja. Nõus noormees küsis siin ükspäev-paar päeva tagasi selle kohta, et kuidas Bulgaaria, Rumeenia on liitunud. Kui palju abinar on saanud ja see näitab seda, et me tunneme ennast osana sellest ühest tervikust, mida võib-olla varem ei andnud. Aprillirahutuste järel kasvas eestlaste toetus Euroopa liidule enneolematult kõrgele. Toivo Klaar ütles, et säärane poolehoid pole seotud mitte ainult Euroopa Liidu poolse poliitilise toetusega Eestile. Ta oli juba enne väga kõrge ja see näitab, et eks see kindlasti on kajastus sellest, et Eesti läheb üldiselt hästi. Olgem ausad, et see ei ole ainuüksi sellepärast, et Euroopa Liit on nii vinge moodustes inimeste silmis. Loomulikult on Euroopa Liit aidanud kaasa sellele, et Eestil läheb hästi, aga aga kui majandus ei areneks nii kiiresti, kui inimeste üldine heaolu ei, ei areneks nii kiiresti, siis ilmselt ei oleks ka Euroopa Liidu toetusprotsent nii kõrge ja seal ikkagi kõik on teineteisega seotud, nii et siin võivad kõik eestlased ikka endale kalale patsutada, et see on kajastus üldisest rahulolust ja Eestis eluga. Ja veel üks sünnipäeva lugu Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia on tegutsenud 55 aastat, jätkab Piretrist. 1952. aastal loodi Tallinna kultuurharidusalakool, milles oli kaks erialaraamatukogunduse ja kultuuride. 1960. aastal viidi õppeasutus ruumikitsikuse tõttu üle Viljandisse ning aastast 1978 oli kooli nimeks Viljandi kultuurikool. 1991. aastal sai koolist aga rakenduslik kõrgkool ja traditsioonilistele erialadele lisandusid veel rahvamuusika, vokaal-instrumentaalansamblite juhtimine ning mitmed teatril rakenduslikud erialad. 2003. aastal toimus taas nimemuutus Viljandi kultuuriakadeemia seoses muudatustega Eesti haridusmaastikul ühines skulptuuri akadeemia 2005. aasta augustis. Tartu Ülikooliga. Kultuuriakadeemia puhul tuleb hinnata igat perioodi, leiab kultuuriakadeemia direktor Anzori Barkalajal. Kultuurivaldkonnas üldse 55 aastat on ju väga väike vanus ja hoolimata, et algataja oli nõukogude võim. Kuigi nüüdseks on kool kasvanud juba kõrgkooliks Tartu ülikooli osaks ei ole põhiline ülesanne muutunud. Kultuuriakadeemias on praegu viis osakonda kultuurharidus, lavagunstid, muusika, rahvuslik käsitöö ning raamatukogunduse haridust antakse 13-l erialal. Üheks skulptuuri akadeemia eripäraks võiks pidada seda, et valdav enamus õppejõududest on külalisõppejõud. Väiksearvuline kooslus peab olema liigirikas. Me tahame oma õppekavades näha õpetamas ikkagi oma ala tippe, aga oma ala tipp ei istu Viljandis. Humala tip käib ringi mööda Eestit ja meil on maailma Viljandi ja Tallinna vahemaa on täpselt sama pikk kui Tallinna Viljandi oma. Viljandi ja Tartu vaheline vahemaa on täpselt sama pikk kui Tartu ja Viljandi vahene. Liitumine 2005. aastal Tartu ülikooliga olid kooli direktori sõnutsi aluseks sellele, et kool kestab edasi. Järgmiseks perioodiks on üsna optimistlik pilt, et me oleme Tartu Ülikooli osana oma valdkonnas tunnustatud kompetentsikeskus Eestis ja ka maailmas kest kuskil mujal maailmas ikkagi eesti pärimusmuusikat ei õpetatav ja tänu Tartu ülikooli-ga liitumisele on meil nüüd see teadustööks potentsiaal palju suurem ja me saame hakata koolitama siis uue põlvkonna õppejõude. Venemaa opositsioon esitas endise peaministri Mihhail Kasjanovi presidendikandidaadiks president Vladimir Putin tagandas Kasjanovi peaministri ametist 2004. aastal pärast nelja-aastast koostööd. Praegu kuulub Kasjanov killustunud liberaalses opositsiooni, kes süüdistab Kremli demokraatia põhimõtetest taganemisest. Enamik Venemaa vaatlejaid on veendunud, et järgmisel aastal toimuvate presidendivalimiste võitja on see, keda toetab Vladimir Putin. Analüütikute hinnangul on peamised rivaalid presidendi kohale esimesed asepeaministrit Dmitri Medvedjev ja Sergei Ivanov. Opositsioonikandidaatide olukorra teeb raskemaks see, et neile peamistes kanalites eriti tele-eetri väga ei võimaldata. Samuti on opositsioon tugevasti killustunud ega suuda ühe kandidaadi taha koonduda. G8-vastane meeleavaldus Saksamaal muutus vägivaldseks. Prostokis kogunes juhtivate tööstusriikide ja Venemaa G8 tippkohtumise vastu meelt avaldama ligi 25000 inimest. Politsei teatel ründas mõnisada meeleavaldajatest politseijõude, loopides kive ja purustades aknaid. Politsei oli sunnitud kasutama pisar gaasi, mitu inimest on vahistatud. Kinni võetud Aru ei täpsustata. Enamik meeleavaldajatest käitus siiski vaoshoitult ligi kaheksavastaseid loosungeid, näiteks peatage erastamine kohe rahu maailmas ning vesi on inimõigus. Kuuendast kuni kaheksanda juunini toimuval tippkohtumisel arutletakse Saksamaa kantsleri Angela Merkeli juhtimisel kliimamuutuste ja Aafrika vaesuse teemadel. Jõhvis avati täna taas lennuväli. Ago Gaškov räägib lähemalt. Kuuekümnendatel seitsmekümnendatel aastatel sai jõhvist lennata Tallinna Leningradi jo Tartusse, kuid viimased 15 aastat oli lennuväli suletud. Lennuvälja taasavamise algatas harrastuslendur Priidu priks ning lennuvälja haldab Kohtla-Järve linna ning Jõhvi ja Toila valla osalusega sihtasutus. Küsisin Eesti eraja harrastuspilootide liidu juhatuse esimehel Tiit Paananen lilt, kui oluline see jõhvi lennuväliharrastuspiloodile võiks olla. Aga yldiselt rahvusvahelises lennuväljaks, kui selliseks enam ei kujune, pigem ta täidab seda rolli regionaalselt, et on jälle üks koht, kuhu saab maanduda. Ida-Virumaal ei ole neid väga palju, siin lähedal on ka Narva, eks, aga üks toimiv lennuvälja, kellele on omanik, hooldaja valdaja, kes selle hoiab korras ja on kontaktisikuks teistele, kes tahavad siia lennata. Kindlasti sellele piirkonnale veel vajalik inimesed, kellel võib-olla on jõhvi asja siin siis saavad ka tulevaks lennuki käia. Lõbureise tehakse küll, aga asja pärast hoiti lennukiga vist eestlane veel ei lenda, kuidas võtta, tavaliselt üritatakse ikka see lõbu ja töö kokku pannud mingi asi korda ajada, samal ajal, kui sa vaata jälle uue lennuvälja üle vaadatud või oma lennuoskusi värskendatud veni ajavõit, on selge, et pikemad kohad Tartu siin, Ida-Virumaa, nii edasi sinna jõudmiseks lennukiga on ikka oluline ajavõit ja loomulikult palju turvalisem, kui ma kujutan ette, et Tartus, Tallinnas ja võib-olla tõepoolest Tallinnast jõhvi ja ja ka Jõhvis, Narva on turvalisem tõesti sõita praegu lennukiga. Võib-olla. Nojah, vaadake bussipiletiga võrrelda ei saa, aga kallimate autodega küll, et ühesõnaga lõpuks kilomeetri hind, kui sinna liita oma emotsioonid ja oma oma lennud, nauding veel otsa, siis usun, et tasub ära ka lennates siia tulla. Harrastuslendur Priidu Priksi hinnangul võiks Eestis lendamisega tegeleda iga inimene, sest see ei ole lõppkokkuvõttes sugugi kallis. Võib muidugi kui ma ei eksi, sellesama lennuki hind on kuskil jumala õues, on 740000 mõned autod siin tänada, sõidad on mitu-mitu korda kallimad. Eesti mõisakoolide Ühendus ja Viljandimaa arenduskeskus korraldavad neljandat aastat külastusmängu unustatud mõisad, Piret rist veel kord. Alguses vaid Viljandimaamõisaid, kus tegutsevad koolid kaasanud mäng, on nüüdseks kasvanud üle-eestiliseks, rääkis külastusmängu unustatud mõisad. Idee autor Urmas Tuuleveski. See ongi mõisakoolide võla eristumise projekt, et nad saavad ennast näidata, aga just seda mõisa poolt nagu see nimigi ütleb, et unustatud mõisad selles mõisakoolis on just koolipool alati tugevam Mõisa pool unustatud. Nüüd viimastel aastatel võin küll julgelt öelda, et Mõis hakkab kooli tagant tublisti välja paistma. Mängust osavõtjad saavad esimesest mõisast osaleja raamatu, millesse koguvad külastuspäevadel templeid. Vähemalt 10 mõisat külastanud vahel loositakse väljakutsed sügisel ühes Eestimaamõisas toimuvale teatrietendusele. Tänavu osaleb mõisamängus 36 mõisakooli. Miinimumprogrammina toimub igal täistunnil mõisates giidiga jalutuskäik, avatud on näitused ja kohvikud, lisaks korraldatakse koolide tegevuste ning mõisa eripära rõhutamiseks kontserte, töötubasid ja muud huvitavat. Traditsiooniks on saanud, et igal aastal on mõisamängul ka eripärane lisa. Sel aastal saavad külastajad osaleda fotokonkursil ning koostada endale mõisakoolide koogi. Raamatu Lüganuse kihelkonnas praegusel Ida-Virumaal asuv Maidla mõis on üks viiest sellenimelisest Eestis. Mõisast on esmateateid 1465.-st aastast. Algsed mõisa omanikud olid von Maydellid, kes pärinevad arvatavasti muinasaegsetest eesti soost ülikutest. Sealt tuleneb ka mõisa eestikeelne nimi. Mõisahoones töötab praegu 84 õpilasega Maidla Põhikool. Kooli direktor Aita Kivistik ütles meie uudistele, et nende kool osaleb mõisamängus juba kolmandat aastat ning mõisamängu ettevalmistamise on kaasatud kogu kool. Kaasatud on enamjagu õpetajaid ja ka õpilased ja alates sellest suvest alustab meie kooli juures ka tööd projekt, kus õpilasi õpetatakse välja kiitideks, et edaspidi saavad õpilased juba ise oma kooli tutvustada ja ekskursioone siin läbi viia, millega praegused õpilased tegelevad, on ESK, võmmid ja abistavad meid siin informatsiooni punktides ja müüvad meeneid, et kui teil on kolmeaastane mõisamängus osalemise kogemus, siis kas kool on tuttavam Eesti elanikele? Ma arvan küll, et on, sest et koos käib siin ikka igast Eestimaa paigast inimesi vaatamas meie kooli. Ja nüüd veel ilmast eeloleval ööl on selge ja kuiv ilm. Puhub kirdetuul kolm kuni üheksa meetrit sekundis. Sooja on kolm kuni üheksa taadi, mandril langeb õhutemperatuur maapinnal kohati nulli. Homme püsib selge või vähese pilvisusega kuiv ilm, puhub kirde ja idatuul üks kuni seitse meetrit sekundis. Sooja tuleb pühapäeval 18 kuni 23, rannikul kohati 14 kuni 16 kraadi. Niisugune oli tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.