Kas kell üheksa on hommik või on päev? Kuidas sulle kolale, kus punktis maa kirjeldused viibida vastavalt sellele ka sõltub, kas on hommik või päev või õhtu või täna hommikul kell üheksa ja meeste stuudio ja kaks meest kaameratest see on praktiliselt 45 protsenti tervest ansamblist 14-ni aastasest ansamblist on kohal koorum kohal, võime vast alustada meenutusi novembrikuust. Oled nõus? Heiki Metlik. Hea meelega. Väljastaks mul infot tõepoolest selle toreda reisi kohta, mida me siis kaamerata. Tallinnaga oli võimalus käia alates novembri algusest kolmandast ja lõpetasime novembri lõpus 24., nii et see oli võrdlemisi pikk. Kreis, ja kui tohib, siis ma annaks sõna Jaan õunale, et ta teeks sissejuhatusel. No raadiolehes on välja reklaamitud muide geniaalne Pealkiri, mille on saatejuhid välja mõelnud tagasi Eedenisse minu meelest eeder on ta igas mõttes, aga aga tuletame siiski esimest minekut eedenis meelde. Mis on sul meeles sellest fantastilisest lennust, mis kestis minu meelest ühtekokku 20 tundi? Lennusõit nii pika ajavahemikuga kätkeb endas seda, et võib üllatuda või vaimustada, võib väsida, magada, seal vahel jälle süüa, jällegi üllatuda. Vahemaandumisel bänkongis kusagil. Jällegi süüa jällegi väsida ja magada. Et ta praktiliselt lööb öö ja päeva rütmika Täielikult sassi ütlemisse meenub Singapurist. Milline aisting Singapur, kui nii võtta tundus sellise kosmopoliit. Tilise linnana, kus on neli suurt kosmoboliiti, need on siis hiinlased, Taimaanlased, inglased ja hindud. Minul jäi kõigepealt meelde niisugune hirmus tahtmine aken lahti teha. Kogu see elamine oli sellel päeval vähemasti õues, sedavõrd sauna moodi. Nii lõhnade, lõhnade, konglomeraadi kui ka temperatuuri mõttes, et et et ma mõtlesin, kulla mehed ameti, tehke see aken lahti, saab natuke värsket õhku ja teine aisting seal võib olla nina kaudu rohkem. Silmad olid juba parasjagu ümmargused, kui me jõudsime buda templi juurde. See põletatav viiruk ja, ja üle pika aja sokkides asfaldi peal käimine ja minu meelest. Ja need buda mungad seal. Milliseid mälestusi või milliseid Impressioone sinus äratab? No see on Euroopa inimesele võib olla üks kõige eksootilisemaid momente, kui ta satub võõra usu kultuuri juurde buda. Ja kindlasti mõjub see palju rohkem, kui sattuda katoliku kiriku missale või või noh, rääkimata siis luteri või vene õigeusu kirikust. Et igal juhul Singapur ja buda usk. Ja see tõepoolest jätab väga sügava mulje, mis isegi mälupildis kestab. Nüüd siiamaani on juba kestnud ja ma usun, et see ei kustugi. Ja Singapur oli, oli vaid vahemaandumine meil 14 aastasel kaameraator kes 14 aastat oleme seda kibedat mõrkjat soola söönud reisiks Austraaliasse ja see Gondori lend kestis siis 20 tundi, üle terve Euroopa kuni sinna kukla taha välja. See reis võttis pikalt aega ettevalmistuseks ja võib-olla mõned nimed kus me olime ja tänu kellele me seal olime. Kõigepealt. Rida Austraalia linnumäel, Porn käenbera, Sydney New kajastal, Palmeing, Endal velyn, Liismor, Godencoust, Serfesberale Is preespen ja nii edasi ja nii edasi. Humba. See distants oli, oli ääretult pikk ja, ja tööd oli palju. 17 kontserti pole ometigi naljaasi. Millal sa hakkasid koju igatsema Hicki? Võiks öelda seda, et kui tavalistel reisidel on, mis kätkevad endas tööd, on kuskil peale kümnendat päeva, tekib selline situatsioon, et mõtled juba, et oma naise peale jah, et oleks väike puhkus vajalik kodus diivani peal siis huvitaval kombel see reis oli, oli kuidagi väga pikalt ja muljeterikkalt mõju. Nii et sellist täieliku momenti, et oleks küllastunud selle maa loodusest, nendest inimestest, kellega kohtusid ja nendest muljetest nagu ei tekkinudki. Küll aga oli muidugi üsna suur pingutus sellises kliimas ja läbida need vahemaad linnast linna ja kui arvestada seda, et need linnad on ikkagi küllalt laiali Austraalia mõistes ühest linnast teise noh, on kaks-kolmsada kuni 400 kilomeetrit tavaline vahemaa siis vaatamata nendele pikkadele vahemaadele ja ja niuksed need pinga rikkale tööle, kuna igal õhtul pidi laval olema vastase väsimus, oli see, mis, mis küll. Jõudis puhkust vahepeal no õnneks seda ka veidi oli oli tervelt kolm päeva kaunis kuldrannas seal Golden kaustis. Ja me ei oleks meie kumi, ei tuletaksin hea sõnaga meelde, tänu kellele need reisid üldse toimusid. Üks nendest oli eesti selts Austraalias mitmedki markantset isikud, kes tihti aitavad Eesti kultuuri nagu härra Kaljo, Arvi Barbo ja paljud teised, samuti. Eesti segakoor eesti naiste Selts, Eesti kodu ja Finnair muide, tänu kellele meil saime reisid võrdlemisi mugavalt Helsingist otse Melbourne'i ja, ja Brisbane'is tagasi Helsingisse. Kuna on tegemist meeste stuudioga, siis siis minu arust kui mehed kokku saavad, millest räägitakse ikka naistest ja viinast ja ettevõtmistest, ettevõtmisest. Me oleme rääkinud kuuajaline reis Austraaliasse. Räägike nüüd daamidest, minu meelest väga markantne ja, ja väga oluline inimene kaamerate ajaloos on, on daam nimega Malle Tohver või Malle Trovor, nii nagu Austraalias tavaliselt öelda Äkki Heiki, sa, sa oled seal on hea silm naiste peale daamide pealegi sa ütled midagi daami kohta. Malle Tohver oli daam, tänu kellele siis olime sellel mandril ja siinkohal tõesti tahaks avaldada siirast tänu selle töö ja vaeva eest, mida ta väga pika perioodi vältel oli üle aasta. Kulutas siis ettevalmistuseks, et valmistada seda kontsertturneed ette. Kui ma küsisin, miks ta on sellise ettevõtmise eesotsas ja on käivitanud väga suure organiseerijate kaadri sellele üritusele järgi siis vastas ta väga lihtsalt ja minu meelest väga mõjuvalt nimelt kunagi, kui ta oli Helsingis Tõnu Kaljuste kammerkoori kontserdil Kalju kirikus mõjus talle lauldud lisapala, ei saa mitte vaiki olla, mis lauldi siis kalju tagant ja temast tekkis küsimus, et mis saab tema selleks teha, et mitte võib-olla see on niisugune ülekantud tähenduses tema mõtted ja miks ta üldse võttis selle ürituse enda kanda, aga igal juhul see, mis ta tegi, oli suurepäraselt tehtud ja ja siinkohal tahaks kiita ka Malle toffery organiseerimisvõimeid, mis on minu arust haruldased ühe mänedžeri kohta. Danzani tänu talle. Ja, ja samas peab siiski ütlema, et kuigi Malle Tohver õlg oli oli väga tugevasti asjal all ja, ja, ja üldse eestlased, Austraalia, eestlased. Olid väga kenad ja armsad ja, ja toetasid meid igati. Minu meelest on oluline fakt see, et et kaamerata oli kui esimene professionaalne ansambel Eestist. Crosby shows üks huvitav daam, ikka jutt läheb meil mööda naisi. Märg retro, teeb Sydneys peab ühte raadiojaama, muide, ma hiljem olen märganud, et, et ta on sponsoriks mitmetele kammerkontsertidele üle Austraalia. Ja ja kutsus meid nii-öelda reklaamina päevasele või järgmise päeva Sydney kontserdile stuudiosse, kus me siis pidime ka otse mängima mida me ka tegime ja, ja, ja sellise vahetu kontaktiga üllatas taga üllatustega mind. Ja, ja siis nüüd tuleb üks, üks kriitiline koht. Nimelt pidime me ainult mängima kõrvalstuudiost. Nonii siin on kellelegi artisti kaunis hädine vastus. Nii ootamatult kohtumisele, mis on, mis oli väga kuulsas mägethospissous Sydneys. Igal juhul kogu see reklaami reklaamikarussell, mis meie ümber pöörama. Tus tõi kasu Eesti muusikale ja eesti muusikutelegi loomulikult. Ja, ja selles mõttes, mina usun reklaami jõusse nüüd enam kui kunagi varem, ma usun, et ka kolleegid jagavad selles mõttes minu arvamust. Kogu reklaamimasin muidugi töötas laitmatult, minu meelest see on asi, mis meil peaks, peaks ka käivituma selles mõttes, et igas linnas, kuhu me ka ei saabunud, see paarsada paar-kolmsada kilomeetrit hommikul viidi meid kas telejaama või kohaliku raadiojaama ja päevastes või lõunastes uudistes. Väike klipp, väike reklaam õhtul kontserdil. See andis ka publikut juurde ja peab ütlema, et väga palju olime siiski publikut ja just nimelt kohaliku Austraalia rahvast. Aga daamidest kahest me oleme siin rääkinud, aga, aga austraalia veinist ma arvan, et, et vähesed Eestimaa peal teavad, et Austraalia on nii rikas, veinimaa ja nii heade veinima uskumatult heade veinide maa. Heiki prauhti praegu, nüüd kohe, milline veene mark sulle meelde jäi? Nii suured silmad, häbi sulle ja mulle. Mul tõesti ei ole meeles, aga need olid fantastilised veinid. Sest Austraalia on ju väga soe manner ja, ja, ja viinamarjaistandusi on, nägime seal võrdlemisi palju. Jõudsime sujuvalt looduse juurde, mis Austraalia looduse kohta ütled. Kui meenutad loodust, siis loodus oli vast see, mis jättis ühe suurema mulje ja just sellepärast, et ta oli väga avar. Ja väga kiiresti vahelduvmäed, vaheldused väga kiiresti lausmaaga, kus oli palju rohelust, eriti rannikul samast kohta selle mägede järgi sisema loodust, sellist kuivanud eukalüpti koltunud kõrsi. Ja just soul niuke vahelduv loodus ühe inimese jaoks, kes on harjunud eestimaal sõitma 200, kilomeetrite ühest otsast teise ja mõjubki vast kõige muljeterikkamalt. Ta oli seal külm Austraalias, kuna seda ei saaks nüüd küll öelda, et seal külm oleks olnud. Pigem on ikkagi külm siis, kui tagasi tulla ja, ja sattuda 20 tunni linnu järgi jälle meie põhjamaa kliimasse, mis. Seal on kontrast väga suur. Külm ei olnud, soe oli. Millest me veel räägime? Minule tundus Austraalia looduses väga kummaline. Mitte ainult sellepärast, et on palmid ja, ja, ja kängurud ja muide känguru. Kõik ütlevad, et, et see on Austraaliat, tunnusloom ja kõik ja puha ja ja mingil määral meie tavapärases mõttemaailmas on ta ikkagi midagi sellist seonduvas loomaaiaga, aga et see känguru tuleb, volksab, volksab su juurde ja paneb oma pehme vasika nina sulle pihku, norib saia, see käis üle minu mõistuse. Kole kurb oli ka vaadata neid känguru laipumis tee peal, sest et lihtsalt liiklus, nad on nii palju ikkagi nii palju ikkagi neid looduses, et nad jäävad ka liiklusele jalgu. Mis veel üks asi, mis, mis, mis mind hämmastas kogu selle austraalia. Maa juures see maa ise, see tundus, tundus väga rasvane, see muld oli niisugune pruun mustjaspruun, et, et pane sinna kasvõi tavaline pulk maasse ja see kasvab ja tõenäoliselt kasvabki, sest nende põhiprobleem on ju sellega, et ükskõik mida siis ei tooda, kas sipelgad või, või kärbsed, nad kohe seal plahvatuslikult paljunevad. Ja Heiki siin näitab sõrmega merepildi peale, meil on siin üks, üks kena rida mälestusi Austraaliast. No võiks öelda, et kuna kuskil 60 protsenti nendest linnadest, kus me olime, asusid mere ääres siis Austraalia idarannikul vastu ookeani, õigemini siis vahetult iga päev oli meil kokkupuude veega kokkupuude ookeaniga. Ja see oli esmalt see isegi natuke võõrastav, kui tulevad suured pooleteist kahemeetrised lained ja sa tead, et sa ei tohi kaldast kaugemale minna kui viis kuni kuus meetrit, kuna sa, laine võib sind ära viia ja seal lihtsalt füüsiliselt ei jõua tagasi ujuda. Me siin kuldses keskeas muidugi olime võrdlemisi julged, aga, aga, aga see mässamine nende laienetega pakkus poisilik kum mõnu, sest et tõepoolest ikka maadled selle lainega täitsa hoole. Ja kui arvestada ainult seda, et suur suvi oli algamas, õigemini oli see siis nagu kevade tipp siis vesi ja temperatuur rannas oli tõesti selline, et ega ei kiskunud küll õhtul tööd tegema sadu kilomeetreid kaunist puhast liivamis, mis kruuksub jalgade all. See on ka üks, see ei ole muidugi me ei ole originaalselt, ilmselt on keegi veel öelnud, et, et, et igatsen nende kruuksuvate liivade järgi. Ja veel üks üks kant millest tahaks rääkida, on siiski. Publik räägime kõigepealt Austraalia publikust. Oli. Erinevat publikut küll ka sõltuvalt siis sellest, kas see kontsert oli kirikutes, kuna me olime väga mitme kavaga või siis väiksemates kammersaalides. Kuid üks selline joon oli Austraalia publikule väga omane, et nad võtsid kõik avasüli vastu. Iga rahvuse juures ei kohta seda, võitleme igas riigis. Et kõik, mis sa pakud, võetakse avasüli vastu. Mina teeks väikse niisukese aktsendi. Eesti muusika läks paganama hästi. Ja mitte ainult mitte ainult suurlinnades, ka ka väikestes kohtades. Ma mäletan ühte kaunist väikest ma, kuidas seda nimetada kultuurimajasid, seal ei ole ma konna keskus, kus meil oli ja see oli endal väga õige Kendalis, kus tõepoolest nende karakter lõi välja niukene Hispaaniale, karakter, seal tõusevad püsti trambivad, vilistavad. Mis võib meiesuguse tagasihoidliku eesti mehe juuksed küll püsti tõsta. Aga see on suur soosing ja, ja seda mega omasime, nii et mul on siin üks kriitika artikkel viimasest kontserdist. Niux vabas tõlkes sarnases vabas tõlkes ma pakuksin välja Music Review do umbast 26. novembril ja kirjutab keegi Choff haading, et kõik mängijad demonstreerisid briljantsed, tehnikat ja ansamblimäng tõstis tõstis nimelt üles kogu perfektse esituse. Ja Leili Tammel muide, üks daam, kellest me täna pole rääkinud kelle südamlik Hääl kandis erilist jõudu ja ilu. Inglise keelt tõlkide rääkida on, on, on, on muidugi professionaalide asi. Aga. Aga üldiselt häid häid pretensioone oli meil seal mitmeidki. Teine publik, mida ma tahaks rääkida siiski? Väliseestlased ja nende suhtumine asjasse. Äkki sul tuleb Eiki pähe veel midagi kaunist või midagi huvitavat lisada? Võiks öelda. Sa mõtled eesti publikule, helista publikule ja et see oli esmalt Melbourne'is ESTO, Eesti maja ja ka Sydneys, siis galakontserdil kohtas eesti publikut võrdlemisi mere, Eesti kodu oli, mäletad, ja till meres ja Eesti kodu, mis on siis Eesti nagu pansionaat siis eesti vanuritele. Aga kohtumine nii kaugel väliseestlasega ja selle proua või härraga see on väga härrastunne, tekib. Sest nendele inimestele, kuna nad ei asu lähedal Eestile ei, nad ei asu Rootsis või ütleme, Saksamaalgi vaid need asuvad väga kaugel. On see koduga saanud kuidagi teise mõiste läbi kauguste ja mulle meenub ühes peres, kus ma olin see peremees peale seda, kui külalised olid ära läinud ja tuli mu juurde ja küsis, et ütle, Heiki, palun, kui sa tulid ära kodunt, kuidas nägi sügis välja Eestis? Et sealt tuleb ka see tunne välja, mida tunneb üks eestlane, üks väliseestlane, kes peab asuma elama Austraalias? Tammel laulis meil väga menukat laulu Ester Mägi maarjasõnajalga mida on meil võimalus ka täna kuulata. Aga, aga mis puutub kodutundesse, siis ma lisaksin kaks kaunist fakti. Keegi Eesti vanaproua poiss, pianist. Kinkis mulle ära tulles ühe raamatu, kuulnud, et ma olen suur luulesõber. Ja õigupoolest ma ei tea, kas ma nüüd olen väga rikas ja et mul on ainukene aga igal juhul väga kaunis peaaegu käsikirjaline raamat. Henrik Visnapuu, Astra, see on tõenäoliselt välja antud kuskil Saksamaal sõja ajal või laagri ajal. Jaa, jaa. Ja leidsin siit ühe ekse killu, enne kui me kuulame Ester Mägi maarjasõnajalga mille tekst on muide Karl Ristikivi poolt. Siiski loeksin Visnapuust ühe väikse killu. Mina võtan su põlvilt Linnutee liniku ja su kingadelt vihmatähtedes sinining, sõelasus, ülest. Kõik võõra ja väära. Merendame üle jäära ja kalade vee valaiasse. Eesti päriskodu päikesemajasse. Ta on viljakuseandja kodumaa, saatusekandja igavikuloaga on ta kui sõbralik aednik. Laian laotuse i on, see on pikk luuletus ja, ja ma oma halva ettekandega ei tahaks seda tunnet eriti muuta ja ma usun, et need on ka kuskil mujal avaldatud. Need luuletused Cyriteeriks. Lase. Lase sündida. Veel üks daam, kelle kellest ei saa kuidagi mööda minna, on. Daam, kes elab tegelikult Uus-Meremaal, kes esines meiega kahel kontserdil. Sel daami nimi on Anne Reissaar. Ja ta on meile andnud Austraalias. Kus on põhiasjalikult Eesti muusika põhiasjalikult rahvalaulude töötlused. Aga tormisest haikusid ja muudki. Ja ma hea meelega kuulaks ka siit paari laulu. Nii nagu me rääkisime, Heikiga väga tihti on, oli, oli asi nii, et jõudes järgnevasse kontsert linna tingimata kohe kutsuti meid raadiojaama ja, ja, ja tingimata otsesaatesse. Ja tavaliselt. Räägiti ka Eestist, räägiti ka ansamblist, nii et. Nii et väga tihti käis reklaam Muide, neid oli seal Sydneys kolm, isegi ja nii nagu tavaliselt, ka sellel kontserdil jaga sellel saatel. Järgnes muusika. Ja meil on ka võimalus kuulata täna ühte osa jorsaki kahest piibilaulust, mida me Sid nii kirikus ette kandsime. Kena mänedžer Malle Tohver reklaamis Trasbysous kaveranto Tallinnat ja, ja ka mina kipun teda kuulates pisut aktsendiga rääkima. Igal juhul Malledoffery. Esinemine ja, ja, ja, ja kaasalöömine asjast oli selles mõttes kasuks, et Austraalia publik sai kuulda väga paljud Eesti ajaloost. Meie vabadusvõitlusest ja, ja laulva revolutsiooni ste nii edasi, kuulame pisut, mis tal on öelda Eesti kohta. Retro Spy küsiksin, kas te olete esmakordselt selles maailmajaos ja ja Malle Tohver vastab kenasti ja seal esimene eesti professionaalne ansambel, kes on sattunud Austraaliasse tuletab meelde, et Austraalias käis Eesti päevadel ka Me poistekoor. Ja võib-olla tänasele kuulajale huvitav ka eriinformatsiooniks, et et Tallinna kammerkoor on, on sõitmas Austraaliasse. Austraalia Kammerorkestriga. Siin kohapeal oled oht, et ohver tutvustab Eesti muusikat üldse. Kuna ennem pala oli granadose laol levi Tammeliga, siis siis Meie mänedžer räägib ka eesti muusikast. Üldiselt ütleb, et suures osas on on eesti kultuur ja eesti muusikakultuur rajatud koorimuusikale ja ja jää rahulikule kaunile meloodialegi. Nii ja siin kohapeal oleks paras koht panna ka järgmine muusikalinumber. Keerlema. Võib-olla sobib selleks ka Peeter Vähi lõid Peeter Vähi. Salvador ta liist, mida me väga tihti seal reklaamiks kasutasime. Ja kuna meie tund hakkab täis saama saate pealkiri taga seedenisse. Loomulikult kõik me neljakesi kipume edenisse tagasi. Aga selleks on ka põhjust, sest et just äsja saime kirja kus pakutakse meile minna tegema meistrit. Kursuseid tooma suvekoolis elu näitab kuidas ja kas Eden on Eesti mehele kättesaadav.