Ahoi kõigile, kelle huviorbiidis meri ja meremehed jäämis peidab praegu merelahed rannad hakkab märtsi päikesele vastu. Seda ka. Jäämurdja Tarmo, mis praegu hundipea sadamas viletaja peti jälle jääd murdma minna. Erisaade on täna jäämurdja all Tarmo ja ega Tarmo. Nii sageli oma põhibaasisi hundipea sadamas ei olegi enamasti anda merel ja kui siit kaptenisillalt varata ümberringi ongi ainult jää. Ja see on Tarmo põliskodu see jää ja see tema kõige armastatum asi. Sillale. Siin Tarmo kapten härra Mart sussi ja vanemtüürimehed, äranto Tõrs ja Peko piibel. Siin on nii palju aparaate kogu aeg ümberringi helisevad ja räägivad. Ja tänavu olete hoidnud nüüd laevateed lahti harjat, vanemtüürimehed, kuidas jää murdmine tegelikult siis käi, seda on lihtsam teha, kui rääkida tere murdega. Töö on niimoodi, et üks pidev pöördumine, mida tavalised laevad ei tee kus sõidetakse piki sirget kurssi. Meil on üks, üks üks ainukene manööverdamine laevade jääst võlla kookimine nende le tee rajamine, see ongi kogu meie töö siis niisugust vaikust ei ole nii nagu praegu siin no siis on ikka mõra tunduvalt rohkem. Esiteks masinad käivad ju praegu neil masinat ei käi. Ja vastavalt siis olukorrale, millal siis kaks masinad on väga harva. Põhiline on siis kolm masinaid ja kui asi väga hull asi seal neli, nii et siis on ka vastavat mürast plussis. Ragin veel ka, kas see on niisugune nõrk ja siis on ta muidugi kõik nii-öelda kasvab vastavalt tugevusele, nii müra kui ragin. Meie ülesanne ongi põhimõtteliselt peast läbivedamine. Ja tänava aasta on jumal andnud meilegi päris rist, nautsane jääd, nii et 100, meil ühtepidi 100 meili teistpidi, Teil on siin kaptenisillal väga palju aparaat kes iseloomustaks neid kõige muu. Elektronkaardid endale arvutis on elektronkaardid meil sees põhiliselt Eesti rajoon on meil kaetud nende kaartidega kapteni vanemtüürimeestele väga hea näitlik, otse laeva asukoht pidevalt. Ja ta töötab võrdlusi töökindlalt, me oleme sellega väga rahul, praegu seda ennem veel ei olnud. Kaardi peal jääpiiri muidugi ei ole. Või on vaja, me võime sinna peale selle kaeda isegi akustilisele jää verisena peale, et ka sellega, kuidas me näeme, kuidas sõidame niimoodi kolme peale kanda, jää. Nüüd on, meil annab välja Eesti Meteoroloogia näha, et nad meil iga päev tuleb, selline jääkaart, faksiga ja siit siis annab vaadata, siin on kirjas orienteeruvalt siis milline see jää annavad, siin on praegu näha, tsin eesti kaldas on ja on laias laastus ütleme siin Hiiumaa peal on viis kuni viis, sest sentimeetrit paks, eks ole. Ja väga palju vabat vett on eksiga teises, et reisija ärgidega, kuni tallinlane läheb ja viis kuni 15 kuni 30 senti läheb, kas niisugune kanal või kudedega peab nimetama? See on siis veel selle eelmiste lõunatuulte töö töö, mis siin on, ja need, need väiksed põhjatuuled, mis seni on olnud teda lihtsalt kinni lükanud, ei ole ta uuesti. Mul on natuke nüüd, ta on säilinud niisugune staatuskvoo öelda noori ja, ja siis on niisugust rosinaid on seal sees, need vanad jäätükid sedasi, vot sedapidi. Nüüd on vaja siis sõitjad veteranide siia keset Soome lahte siin 20 40 ja see on väga raske siia sisse muidugi ei ole soovitav minna. Siin on täiesti, need laevad käivad praegu saavad ise endaga hakkama ja see on siis niisugune üldine info, see osa Hiiumaa läänekülg on vaba, see on juba praegu Rootsist ja ütles, et täielikult kinni Kulirootsini tähendab põhjaosa Kiiulast kinni lõuna poole läheb juba vabal, et siin vahel vaba vett ei olegi. Sellega kõigepealt ma näen, et Liivi lahte on ka täielikult jääs. Jah, see on jääs ja veel päris tõsiselt 25 40 ja aga, aga siin on ka juba näitab, et on noh, on juba lahvaldused on sees, nii et noh, kevad teeb oma tööd, midagi ei ole teha, meie oleme muidugi seal käinud. Nähtavasti seal on ikka raskem see asi vist ma kujutan ette. Ja oli ikka tükk maad paksem kui. Millal teil kõige raskem oli sellel aastal? Terve veebruarikuu võib öelda, et ta oli päris raske, me ei saanudki puhkustelt, jäävad oli niimoodi pidev töö oli vaja teha ahtri, Wendriga remonti, isegi selleks ei leidnud aega. Praktiliselt 702 nädalat nii-öelda avariiolukorras ahtriga saime hakkama, kellel remonditud ka sadamasse üldse jõudnud 22. tulime sisse kaks päeva, siis me tegime, võtsingi kütet selle asja külge võtmise ajal mõtlesime välja ka. Olete siis nüüd kokku lugenud, mitu laevade olete sadamatest välja viinud ja sisse toonud? Tänase päevaga 209 peaks olema 200 üheksalaev, kui teha umbkaudne arvestus, nii nagu ma olen kuulnud, et laeva väljaviimine jäämurdja poolt on üsna kallis lõbu. Mis te arvate, palju raha olete riigile toonud? Sisse ei ole andmeid selle kohta ja selleks on meil väga raske seda rehkendada, sest raha tuleb ju väga kaudselt pidi, aga ta tuleb, igasugused sadamamaksud ja, ja sealt edasi kõik sadamatulud ja tulumaksud ja nii edasi ja nii edasi, me jõuame selle maksuahelat pidi. Aga kas sul on väga raske öelda niimoodi? Palju see Eesti riik on sellest, et? Jah, kogu see kaubavahetus ja nii edasi ja nii edasi, seda on ikka väga raske öelda. Turistid, palju sisse toovad, siin käivad reisijaid, on praktiliselt võimatu väljaarvest. Tulu, mis tuleb, tead, see oli, kõik on kaudne otsese tõid välja arvestada kaudset tulu ja see on võib-olla kaks korda rohkem. Isegi rohkem põhja, kui sadam, jääb ikka seisma ja lähevad, ei käi ja kui reisijaid ei käi, siis ei tule ju mitte midagi. Surnud seis tuleb terve suur ahelsadam, noh see juba töökohad. Osale praegu serva probleem selle talumeeste käest ei saa puit osta kokku, kuna ei saa välja viia, eks ole. Tal on meeles ja maksta, kuna veel edastab võitja, eks ole, ja nii edasi ja nii edasi. Nonii, see ahel läheb elasse, eks ole, isegi metsaraiuja puitu rajoone reale isegi tühest praegust pole kuskile panna ei ole. Aga siis tekibki nüüd küsimus, Eestil on kaks jää mõrgetilist, eks ole, Muuga sadamas ja siis nüüd teie. Nojah, meie oleme üldiselt Eesti veeteede ameti jabur ja Medenidele olid peaaegu Tallinna sadamat. Karu on Muuga sadama ja ta ei ole meie teenindavaid, Muuga sadamat, mitu jäämurdjat eestiliseks tegelikult vaja oleks, et ka Pärnu sadam lahti oleks ja, ja Kunda sadam ja kõik niisugused, kust kaup liigub. Miinimum kolm jäämurdjad peaks olema üks, on kindlalt Pärnusse, mis on vajalik ka see võib karu hakkama seal saada enda sügisega. Aga. Gaasi täitsa võimalik midagi tehases, Kunda võtab ise juba ööpäev edasi-tagasi kuni Tallinnani siit edasi veel 100 miili lääne poole, keskmised talved tuleb arvestada ikka niimoodi, et kaks miinimum peaks olema siin Soome lahes isegi võib-olla kolm kuidagi vähemaks jääks ja reisilaevad jäävad kinni siis üks jääb täielikult reisilaevaliinide peale. Teine hakkab siis vedama lääne poole ja samas see kindlalt üks jahmurde, kui ta võtab kaks laeva sisse, Kunda sadam, ütleme ühe päeva viib ühe sinna teisele tagasi, niimoodi ta jõua kogu aeg vahetada. Ja siis Kunda sadam võid töötada aastaringselt. Ainukene probleem, mis see kõik maksma läheb. Väikselt, sadamate lahti hoidmine, kas ennast ära tasub? Tulemegi selle omamoodi vanuseprobleemi juurde, praegu on Tallinnas ja siin Eesti vetes ka üks tellitud jäämurdja või ta ei ole otseselt jäämurdjaga laev, kes ka on toodud siia ja makstakse selle eest hiiglasummasid, nagu ma kuulnud olen. Ma ei tea, kas ma nüüd õigete meeste käest küsin, võib-olla peate hakkama saama saagima sedasama oksa, mille peal teise istute? Vaevalt küll, sest see on ökonoomika ja meist kõrgemal käivad asjad, meie selle küsimusega ei tegele ja ei ole kompetentsed vastu osta. Ja tellida seda jäämurdjat raske, kas teda on vaja või ei ole, ta oleks praegu põhjatuuled siin, ütleme siis oleks tarvis. Võib-olla on meil raske hakkama, saame kuidagi siiamaani, veebruarikuu oli raske, saime hakkama, võib öelda. Kaks päev oli meil kaks karavani, mille pärast küll palju aega, et kuule ma võtan selle jutuga sellele, et meil ju seisab üks jäämurdja, mis tahab ainult saada natukene, aga sellel on kindlasti raha vaja, isegi kui ta seisma jääb, oleks tarvis raha. Seda on juba selline unikaalne nähtus eestilisi mis tuleb korras hoida, millal tarvis panna miljoneid, siis? Jäämurdja Suur Tõll oleks võimeline ju siin lahe peal küllalt tööd tegema. Heather Avarma kõige paremini, kui palju tal raha on vaja. Ma kuulsin möödunud päevast saadet, kuulsin, et seal on miljon-poolteist vaja, et ta tööle hakkaks. No mina arvan, et siin oleks, vajaks viis miljonit vähemalt töötama hakkaks korralikult. Nagu jäämurdja peaks töötama. Ei oska öelda, paar aastat tagasi käisin seal ja siis oli küll väga kurb vaadata seda, kui ta lastakse laeva käest ära. Kuidas teie praegu selle laevaga rahul olete? Kaptenist ütles mõni hetk tagasi, et see on omamoodi vana laen. Korras, aga hea laev, keda võib minule isiklikult väga rahul selle esimese tõlkujaks isegi see on juba siin, ütleme noh, ma kujutan ette, et võõras inimene, kes laeva peal tuleb ja ütled, et see laev on 30 aastat vana, siis vaevalt ta seda nii esimis valab uskuma jäänud, kui ta muidugi ei ole niisugune väga peenasjatundja, kes ütleb arhitektuurist ja niimoodi ära seda, aga, aga muidu on kogu see väljanägemine ja. Me oleme siin, mina ütleksin kuidagi, et see 30 aastat vanal Eino laevu näha, vaeva näha. Ja paistab, et teie elamine siin laevas on ka suhteliselt mugav, väga kodune on see laev. No ta tulebki mugavaks teha, aga laeva teeb nagu majagi, aga kui inimesed on peal, siis inimesed teevad Tanisus koduseks ja, ja nagu öeldakse, inimese lõhn tuleb sinna sisse, sest ega tühjalt ei seisaks asi. Mina olen neid tühju laevu näinud, küll ta lihtsalt tühja maja tühi maja seisab. Meeskond teeb ta selliseks nagu tundma, räägime natuke navigatsiooniseadmega, sest mis teil siin olemas on? Tähendab, ma kujutan ette, et need peavad olema hästi moodsatel. Eriti moodsad ei ole praegu seal, elektronkaardid on ainult, mis meil moodsad on, radarid on vanad, juba kilukontosid on vanad satelliitsüsteem on ka meil üks uuemaid kui öeldi, et uuemaid, küllalt head radarid on töökindlad ja ja neis on käepärane, mis on informatsiooni, annab väga palju andmisest. Mida vaja just on praktilises töös siis selleks on ka teevad ja need on veel kaks tükki. Üks dubleerib, test, päriselt ei jää kunagisi. Iga süsteem annab parendada, ütleme, kui seda asja kaasaegseks teha ja see teeb inimeste töö võrratult kergemaks kui me ohutumaks just nimelt ohutumaks, sest et iga vana süsteem on ikkagi oma aja ära elanud ja uued süsteemid on ikka mõeldud laevasõiduohutuse tagamiseks laevasõiduohutuse kindlustamiseks. Eriti meil, kus me peame laevadele teistele laevadele lähenema, noh, ütleme seal juba piir lähedusele mõne meetri peale, isegi see nõuab ka vastavat aparatuuri vastavat tegutsemist, praktiliselt töötlemisega lootsiteest, kuni võtta dollareid lähevad kõik sadamasse ja Lootsi tarvitama sadama piirkonnas. Võib-olla siis kui me läheksime selle elektroonilise kaardi juurde, mida me siit välja võime siis lugeda. Siin on praegu üks Artonees, mida ta siin näitab, näitab, lihtsalt läheb asukohta, kus me asume siin, võib öelda praegu meie süsteem võimaldab kuskil 100 meetri täpsusega. Kai ääres, kus me seisame, on ära märgitud asukoht. Ja kui me saame leid uue süsteemi peale endale oli, siis me saame juba seal kuskil 50 meetri täpsusega kohta määrata, võib isegi udus sõita, praegu veel ei kannata udus sellega kai äärde tulla. Kaarti võime vahetada praktiliselt terve Soome laht on meil olemas. Riia laht on olemas, kaardid seal peal, siin saab igasugused laevavektorid panna, ohutusringid saab peale panna kaardi peal ära märkida ohtlikud sügavused. Kaardi mastaapi saab muuta laevadega lahknemine ja kui me sammud, süsteemid veel uue radarisaanu peale. Me saame varbasüsteemi endile ühendada, sellega siis infovõime panna sisse, laevas olla oli, saab täielikult sellega täita. Kui me nüüd edasi arenenud ikka mööda ja siis üle sekundi, on meil koht olemas. Asukoht, laeva kurss, isegi sildumisoperatsioonid, täielikult päeva. Kuidas laev liiguks, on musta kasti eest ja mitte midagi pärast Öeldakse liikus teises suunas või kuidagi teistmoodi siis salvestab kohe, kõik on salvestatud ja kes selle kaardiga need kõige rohkem töötab või selle aparatuuriga üldise kapten, kapten ja vanemtüürimehed kolmekesi põhiliselt töötas sellega. Nii kaua, kuni see jäämurdja käib jäämurdetööd ei ole Poleks harilik laevasõit, siis oleks vahideerimaid puhtal kujul. Vaatan, teil on siin slaavi tähestikuga kõik minu mõlemal sees inglisekeelsed ja slaavi tähestik ka vene keeles venekeelsed kaardid on meil siin sees praegu kõik suurem osa veel suureklaamine. Eesti Vello, antud kaardid on kõik sees. Eesti kaardid välja antud, Eestis need eestikeelsed, aga ülejäänud merekaardid Inglise või Soome või Rootsi kaarte meil veel siiamaani ei ole. Sest ma vaatan, et väljas läheb ilm nii ilusaks ja päike haistab kude merel oletamisuse päikselise ilma ja siis kas kevadetunnet jää seest tekiga tuleb ikka päeval juba tykk tüki pikem kui ennem ja lõbusaks läheb elu. Ja märtsis on juba valge aeg on suhteliselt pikk, veebruaris lõigatud küllaltki lühikene, seda päevavalgust. Ja märtsis märts, märts, te töötate ju pimedas ka, ega see ei tähenda midagi. Või ei tööta, oi, meil on ööpäeva ringi, käib pidevalt käib. Või udu, noh, näiteks eile õhtul tulime öösel, õigemini oli udu, nii et saadav narrus hõõru laiali pühkima, mitte midagi ei olnud näha. Aseseemneid ei vasta, meil on vastavad seadmed, radareid saame ikka sõita. Päeval lihtsalt lihtsam, natukene muud midagi, näed ära, mis ümber toimub, haldus annab ikka palju juurde, sest kasvõi jääväljadest ei pruugi otse läbi murda, võib ümber sõita. Mida öösi prožektorite valgel jahmuda jää sõidab öösel nagu auto prožektoritega. Igal asjal on oma piirid ja lihtsalt ei näe kaugemale. Aga päeval on võimalik lihtsalt ringi sõita ja et mitte otse läbi murda. Kui palju teil siis võimsus tahangi? Laeva neis omadusi polegi kõnet ja meil on neli peamasinat peal. Kui vaata, kilovatine siga. Ja masin on 2530 kilovatt, võimsust jätkub sel ajal Soome lahes ta, et ta ei tohiks jääd. Jäämurdja peab ennast ikka ära tasuma, et suurema osa seisakasin kai ääres talvel, mis on kakskolm, kuulamistööd, eks ole? Kolm kuud ja võib arvestada ikka keskeltläbi, eks sadamamaksud ja need kõik toovad sisse, mida rohkem sadama praegu käib, seda suurem on sissetulek, kindlasti tasub ennast ära ja sina lihtsalt ei osta, noh, tuleb asemele see, kas sa tahad talvel meresõiduga tegeleda, ei taha selle, kas Eesti tähendab talvel õõtsa meresõiduga või on kõik vaikinud, eks ole. Sest ilma lihtsalt ei saa teada, olgu ta kasulik või mitte, kasulik sinna ütleme, väikesadam seal veel paned kinni ja, ja kahju ja eriti suur ei ole, aga no ma ei kujuta ette Sadama, vaid Tallinna Sadama, keegi paneb neid kinni talveks. Seal, kujutage ette, mis see kaasa toob. Nii et ta lihtsalt on väga seotud omavahel. Lihtsalt ei saa teistmoodi. Kasulikkus rahalises väljenduses tõenäoliselt oleneb selle õlapikkusest, kui palju tal sõita on vaja. Tänavune talv, karm talv, pikad sõidud, tähendab, kulud on suuremad. Mida lühem, sõitsid vähemalt kulumad. Mida vähem jääd, seda kasulikum, kui jäämurdja seisab talve läbi kai ääres tööd ei tee. Siis me toome ainult kasumeid, juriidiliselt hoiame kütte kokku, kõik rahad hoiame kokku ja laevad maksavad. Ei tasu nii või teisiti, raha tulebki sisse, aga me ei raiska mitte midagi. Kõige kasulikum on seista kai ääres. Muidugi need laevad siis jäämurdja tasu maksavad, siin on praegu 10 protsenti sadamatasust, on jäämurdetuletorni ja lootsi tasuvaid laevad maksavad, talvekuudel maksavad ja mitu meest siin teil siis tööd teeb? 37 meest, meeskond, seda enam-vähem teda ei saa, see on nii-öelda miinimum peale viidud, suvel teeme põhiliselt remonticu oma jõududega vahti, tuleb seista, laevu tuleb korras hoida. Välja üldse läheks, selleks peaksin meeskond peal olema. Kui me siit kedagi kaklema likvideerima koonduma, siis lihtsalt naer läheb käest ära. Laeva meeskonna suurus tänapäeval olenev põhiliselt tehnilistest vahenditest mida kaasaegsemad tehnilised vahendid, seda vähem võib-olla mehi peal. Aga kuna arvestame kolmekümneaastase vanusega, siis ta lihtsalt ei ole sellisel tasemel, et ta saaks vähema meestega hakkama. Täna ajasime juttu jäämurdja Tarmo kaptenisillal. Siin nende aparaatide juures kolme mehega, kapten Mart Sults ja vanemtüürimehed Anto Tõrs ja Peko piiber. Ahoi kõigile jälle Kuulmiseni nädala pärast.