Tere, hea vikerraadio kuulaja, üks nädal on jälle märkamatult läbi saamas ja rahva teenritel aeg teha kokkuvõtteid. Tänased rahva teenrid, Anna Külli-Riin, Tigasson Eesti päevalehest, Lauri Hussar vikerraadiost. No ütleme tere hommikust ka meie Võru stuudiosse, kus on Postimehe ajakirjanik Sulev Valner. Tere hommikust. Ja see nädal on meile toonud uudiseid Brüsselist, mis on pakkunud võlakriisile leevendust, aga kindlasti mitte lahendust ja sellest räägime kindlasti saate teises pooles, aga visuaalselt kõige mõjuvam oli õpetajate meeleavaldus Toompeal mis lõppes nii-öelda lossi vallutamisega. Veelgi huvitavamad on olnud arutelud selle üle, et see meeleavaldus on lükanud justkui le jää liikuma ja inimeste mõttemaailmas on toimunud oluline. Mida sa selle muutuse all silmas peavad, et üldse räägitakse õpetajate palkadest? No mitte ainult räägitakse, sellest räägitakse kodanikuühiskonnast, räägitakse sellest, et inimesed tulevad välja, inimesed avaldavad meelt, inimesed ei ole enam rahul selle olukorraga, mis on, inimesed tahavad. Ja et minul on ka selle üle väga hea meel ja ma kuulsin just enne seda õpetajate meeleavaldust ühest koolist, kus muuhulgas töötavad ka välisriigist pärit pedagoogikast, on väga üllatunud sellest, et Eesti õpetajate palgad on nii madalad ja nad pole nagu siiamaani midagi õieti veel teinud, et, et endale paremaid töötingimusi nõuda ja ma olen, kuhu need, kuidas selle kooli nii-öelda need välismaalt pärit pedagoogid on siis öelnud. Te peate ikka korralikult streikima, streikima, mitte niimoodi, et lähed üheks tunniks Toompeale seisma, vaid ikka niimoodi, et kool on kinni ja lapsevanemad peavad oma oma lapsed kooli vabandust tööle kaasa võtma. Aga see selleks, et et noh, minu arvates on, on see ikkagi väga-väga oluline. Et, et kooli läheksid tööle väga-väga heade eeldustega inimesed. Aga kui me praegu nagu mõtleme selle peale, et, et noorempedagoogi normkoormusega noorempedagoogi palk on 470 eurot kuus, et ja noh, vaatame hetke näiteks Tallinnas, kui palju on korteri üür või, või ka Tartus, et kuidas selle summaga toime tulla, et et ma küll kahtlen sügavalt, et, et sellised väga-väga head, väga head, väga heade eeldustega noored, et väga tõsiselt kaaluvad õpetaja töö võimalikkusele. Samas, ma olen kuulnud, et maapiirkondades see õpetaja palk ei olegi nii väike, seal on inimesed sageli tööl miinimumpalgaga ja seega maapiirkondades õpetajate palk ei ole üleüldse nii halb. No see on selge, eks ole, ja maal maal on ilmselt ka siis tee elamiskulud madalamad ja arvestada seda üldist konteksti tuleviku õpetaja seal teistega võrreldes nagu suhteliselt hästi toime, aga paraku Eestis on need regionaalsed ebavõrd regionaalne ebavõrdsus on hästi suur, et see, mis, mis maal on päris palju raha, et linnas noh, vaatame neid, kui palju siin ühe korteri üürimine maksab, et ärme räägime nüüd sellest, et nagu laenuga endale korteri ost, aga küsimus ei ole ainult nagu selles, et nii-öelda nendes üksikutes rahanumbrites, vaid selles, et et kui me igaüks meenutame enda enda kooliaega enda lapsepõlve, siis tegelikult kui me mõtleme õpetajatele, kes koolis tegelikult ilmselt igaüks neist on Jaanus nagu väga-väga eredalt, et meile millegagi meelde ja mällu ja ma arvan, et noh, see näitab, millist suurt rolli tegelikult pedagoogid mängivad noorte inimeste noorte inimeste kujundamisel ja minu arvates on see nagu erakordselt oluline noori õpetaksid väga head, väga head õpetajad, et kui me mõtleme soome peale, siis Soome haridusminister on öelnud, et neil on õpetaja amet üks kõige populaarsemaid tudengite seas. Küsimus on meie, Haanja mehelt ka Sulev, ütle, kuidas, kuidas Haanjas on, kas kas õpetajaamet on, on, on selline üle keskmise amet, kus ka sissetulek on, on üle kohaliku keskmise. Jah, seda on raske, võib olla niiviisi seda keskmist siin määratleda, aga see, see võib nii olla, ütleme nii, et ta ei ole kindlasti selles osas päris päris nagu nagu, nagu nagu halb. Aga ma arvan, et, et tulles selle esmaspäevase või selle meeleavalduse juurde, siis, siis kõigepealt peab tõesti rõõmuga tõdema, et oleks hästi korda, kuigi oli ju ka väga skeptilised arvamusi, et kas sellel üldse mõtet on sinna tulla ja ja noh, oli, oli teatud mure, et kui neid õpetajaid näiteks liiga vähe, saab seal olema, et see võib pöörduda nagu vastupidise efektiks. Et õpetajad nagu naeruvääristavad ennast kuidagi sellise tulevad vehkima, eks ole. Et kas nad sellega midagi saavutavad, et, et selles mõttes on nagu mu meelest hästi tõesti väga hea, hea, et see asi läks korda ja sellel on nagu tõesti see laiem tähendus nagu Külli Ringa ütles, et et enda eest väljaastumisel ei, ei tohigi olla ja, ja tänu sellele meeleavaldusele ilmselt veel vähem saab edaspidi olema seda märki, et näed, et kus nüüd tulid nii-öelda midagi nõudma, et mis mõttes, et aga või, või niikuinii midagi ei saavuta sellega. Et ses osas on nagu, nagu minu meelest see väga-väga asjakohane. Aga ma tahaks võib-olla võib-olla öelda sellist asja ma natukese selles suhtes siiski ütleks ka selle maaõpetaja, et ütleme siis kaitseks võib-olla teie arutelu läks nagu väga selle sellisesse lainesse et äkki maal elavad õpetajad juba hirmus hästi, et ma arvan, et see võib olla päris, ei ole siiski tõsi, et et kindlasti, kui võrrelda sellise täieliku vaesusega, võrrelda töötutega, võrrelda inimestega, kes saavad päris miinimumpalka, kas siis siis võib öelda, et maakoolis õpetaja saab natuke rohkem. Aga ütleme, et kas me peame sellisel puhul nii-öelda hakkama võrdlema sellise totaalse vaesusega seda situatsiooni, et ja, ja teiseks, et kas me peame õpetajate puhul rääkima palga puhul ainult ainult sellest küsimusest, et kas selle palgaga on võimalik kuidagimoodi ära elada. Et vastus sellele tõenäoliselt on jah, et kuidagimoodi on võimalik selle palgaga ju ikka ära elada ja ma arvan, et inimesed näiteks, kes on tõesti väga pikaajalised töötud Nad võivad öelda, et mis asja nad õpetajad tahavad, eks ole, et, et meiega võrreldes saavad nad ju oma eluga hakkama. Sest noh, ütleme, et päris nälga ju Eesti vabariigis siiski õpetaja palgaga ilmselgelt ju keegi ei sure. Aga, aga teisest küljest, kui me küsime, et kas, kas see on nagu palga nagu ainukene funktsioon ja Ma arvan, et nagu hästi tähtis on ikkagi ka iga inimese puhul palga palga juures selline ütleme, teatud tunnustuse motiiv selle juures ka, et, et kas see palk, kas nii-öelda tunnustab seda tööd kas see palk tunnustab seda rolli ja selles osas ilmselt on nagu õpetajatel nagu väga tõsiseid pretensioone ja selle selles osas on see probleem võib olla palju teravam kui nüüd noh, otseses mõttes, eks ole, me nüüd noh, kui meil nii-öelda grotesksed läheme otsima tõesti näidet õpetajast, kes nüüd õpetajaametit pidades oleks lausa näljas, eks ole, siis seda me ilmselt ju ei leia. Et see, see ei ole nagu probleem, probleem on pigem mingis proportsioonis ühiskonna teiste kulutustega ja teiste teiste inimeste sissetulekutega Ja et ütleme, näljas olnud, aga kui me ikkagi mõtleme sellele noorempedagoogile, ütleme, et ta on, elab üksi ja Tallinnas ja tal on 470 eurot kuus kätte, et ma arvan, et, et talve ajal korter koos kommunaalkuludega juba alla kolmesaja-kahesaja 50 euro on ikka suht raske leida, et et see on, ma ei arva, et see on nagu väga väga nagu. Sa pead silmas ikka üürirahaga. Aga kõik on sellega nõus, et loomulikult õpetajate palk on väike ja ta võiks tõusta ja ega keegi ei ole, keegi ei ole ka öelnud, et et õpetajate palk oleks ülemäära suur, aga siin tekib kindlasti väga-väga huvitav arutelu koht, et kui nüüd hakata rääkima õpetajate palga tõstmisest, siis siis milliseid võimalusi ta üldse näete? Õpetajate palga tõstmiseks? No peaminister nägi väga selget võimalust, eks ole, et õpetajaid peaks koos koolide vähendamisega jääma kõvasti vähem alles ja siis saab allesjääjate palka tõsta. Nii ütles Andrus Ansip, eks ole, riigikogus. Meeleavaldusel me kuulsime seda, et õpetajad on üle koormatud ja teevad 56 tundi nädalas tööd. No ilmselt on neid näiteid, et see on tegelikult üks kompensatsioonimehhanism, mida mida ikkagi kasutatakse ja mitte lihtsalt et üksikutel juhtudel, vaid, mis on pigem selline massiline reegel. Et just selleks, et õpetaja ei peaks piirduma selle normkoormusega kättesaadava sellise minimaalse palgaga, tegelikult väga paljud õpetajad töötavad umbes 1,5 kohaga. Ja, ja siis juba eks ole tõepoolest see summa noh, on natuke suurem kui see, mis oleks ainult selle arvestusliku ühe koha pealt. Aga samas me kõik kujutame ette, mida tähendab, eks ole, töötada mitme koha peal ja, ja see on lihtsalt kuskil kohas. See on enamasti inimese puhul see, et seda on inimene suuteline tegema teatud aja teatud pingutusena, aga mitte niiviisi aastatepikkuselt läbi läbi pika aja ilmata ilmatada ähvardaks läbipõlemine. Et selles osas on kindlasti, ega see, nagu see natuke see, et siis kui kohati ju esitatakse statistikat, et tegelikult õpetajad teenivad nagu statistikaameti andmetel ju rohkem kui see minimaalne palgamäär, nagu näitab, et siis statistika erinevuse suuresti sellest tuleneb, et tegelikult tegelikult töötavad õpetajad suurema koormusega, kui nende nende põhikoormus nagu lubaks. Ja teine üks üks pool on see, et, et kui õpetaja teeb seda väga suure koormusega tööd tõesti südamega, siis ta Tal on oht läbi põleda ja teine võimalus, et kui ta tõepoolest kappab selle tohutu tundide arvu lihtsalt läbi siis on jälle oht, et, et see, mida lapsed tegelikult haridusena saavad, ei ole päris see, mida mida me eeldame, et, et nagu Eesti tulevane haritud kodanik peaks tegelikult koolist saama. Kui sa räägid siin ülekoormatud õpiõpetajatest Sulev, siis siis me oleme kahjuks kuulnud ka lugusid selle kohta, kus kus on koole, kus inimestel ei tule keelelgi normkoormust täis, sellepärast et ei ole lihtsalt piisavalt palju tunde, ei ole ka lapsi, keda õpetada, et et õpetajad on ilmselgelt alakoormatud ja, ja minu jaoks on tekitanud küsimuse, et kas me oleme midagi tegemata jätnud Nad kogu koolisüsteemi arendamisega seoses, sest kui me vaatame, palju oli eesti koolis lapsid aastal 1997, siis Eesti koolis oli aastal 1997 224000 õpilast. Ja kui me vaatame, palju meil on käesoleval aastal õpilasi, siis on 145000, samas õpetajate arv on jäänud samaks, ehk siis 12000 õpetajat, et peavad hakkama saama 145000 õpilasega täpselt sama palju õpetajaid oli siis aastal 1997 ja, ja tõenäoliselt siin on, siin on küll, aga sees väga palju pensionäridest õpetajaid, kes niikuinii lähevad varsti pensionile ja me ei tea, milline saab olema õpetajate järelkasv, aga aga ikkagi, see küsimus on õhus. Et meil on sama palju õpetajaid, aga kolmandiku võrra vähem lapsi ja me teame, et meie koolivõrk vajab hädasti reformi ja küsimus on selles, et kas me oleme koolivõrgureformiga hiljaks jäänud. No kui rääkida sellest, et, et miks te nagu õpetajaid ei ole nii palju nagu vähenenud, kui lapsed, siis kindlasti meenutame, et vahepeal, eks ole, ju, vähendati klassi täituvuse, piirnormiklasside maksimaalselt suurust. Lisaks sellele me võime ikkagi eeldada, et, et siin mõned aastad tagasi sündivus natuke taas tõusis, et varsti hakkab jälle minema rohkem lapsi koolides, siis kolmas punkt on ka lihtsalt see, et paratamatu, et kõikidest väiksemates kohtades, kuhu, kus on küll jäänud nagu lapsi vähemaks ei saa ikkagi ju neid koolid peavad ju alles jääma sinna. Et ja pluss veel see ka tõesti väga paljud pedagoogid on. Aga kui lapsi enam ei ole ja sa ütled, et kool peab alles jääma, et see jutt justkui nagu ei päde. Ta utreerin praegu, Lauri, ma ei ütle, et ma ei, ma ei, ma ei ütle, et kui lapsi ei ole, kuuleb, peab alles jääma lihtsalt noh, on, see on Eestis paratamatult niimoodi, et meil on üsna hõre asustus ja paratamatult peavad jääma alles ka nii mitmedki sellised väiksed koolide, olgugi et õpetajad ei pruugi seal oma oma koormust päris täis saada, et et me ei saa eeldada, laps iga päev mitu tundi lihtsalt kooli sõidab tagasi, aga kui me räägime sellest koolivõrgukorrast korrastamisest, siis siis noh, me mingil moel siin näeme ju praegu seda, et nüüd, kus on see uus uus õppekava käivitunud et see on teatud mõttes nagu hakanud nii-öelda lastakse nagu isevoolu teed asjal minna, et gümnaasiumidele esitatavaid nõudeid on karmistatud. Et seal peab olema nagu mitu õppesuunda peab olema pakutud ja nii edasi ja need gümnaasiumi, kes sellega hakkama ei saa, peavad lihtsalt kinni minema. Ja samas jääb alles ainult põhikool. Aga mina näe sinna kui teatud laadi johtuvalt minu arvates oleks olnud tegelikult mõistlikum teha selline nagu radikaalsem reform eksisteerib, et ära otsustada, et kus ikkagi jääb ainult põhikool, kunstigümnaasium ja gümnaasiumi põhikool oleks nagu üldjuhul lahus, sest see praegune, kui minnakse, lastakse asjal minna nagu seda teed, et need, kes on nagu tugevamad, neid siis nagu jäävad ja need, kes ei ole sealses gümnaasiumiosa, pannakse kinni. Siin on nagu ja samal ajal gümnaasiumi põhikool ei ole lahutatud ja siin on nagu et et niisugustest väikestest kohtadest ma just rääkisin ühe Ida-Virumaa kooliõpetajatega, kus on praegu gümnaasiumi ja põhikooli mõlemad. Nemad ütlesid, et nemad varsti ei pruugi suuta täita seda gümnaasiumile esitatavaid nõudeid pannakse kinni gümnaasium. Aga selle tulemus võib olla see, et lapsevanemad ei taha enam viia oma lapsi kooli, kus ei ole gümnaasiumi, hakkavad viima neid lähedalasuvasse suuremasse kohta mis tähendab, et kohapeal ja võid jääda põhikooliharidus kättesaamatu maks. Ja see seda ei juhtuks, kui oleks põhikooliga. Saad sa juhid tähelepanu väga õigele asjale, ma, ma tuletan meelde, et eelmine haridusminister Tõnis Lukas käis välja ettepaneku lahutada gümnaasiumi, et põhikoolidest ja gümnaasiumid riigistada ja me mäletame, mis selle ettepanekuga juhtus, nimelt Reformierakond tõmbas toona sellele kriipsu peale ja mitte midagi ei juhtunud, ehk siis ehk siis seda peeti ebasoovitavaks reformiks ja seda ei olnud vaja läbi viia. Eile küsisime sedasama küsimust koos kolleeg Arp Müller ega ka peaminister Andrus Ansipil. Ja vastus oli väga umbmäärane. Ta ütles, et mõned riigigümnaasiumid on ikkagi tehtud. Ehk siis ta ta ilmselgelt jättis sellele küsimusele vastamata. Miks Reformierakond toona seda ettepanekut ei toetanud? Ja praegu ongi siis juhtunud see, et ütleme, kui oleks see ettepanek võetud vastu põhikoole gümnaasiume lahus, oleks saanud teha üle riigi nagu mingis vormis plaani, et siia jääb põhikool, siin on põhikool, gümnaasium ja ei oleks nagu tekkinud seda, seda survet ka põhikoolide nii-öelda vaikseks hääbamiseks, mis nüüd, kui lastakse asjal isevoolu teed kulgeda, võib juhtuda. Samas siiski tuleb meenutada, et ka sellel hetkel, kui see seadus oli tegemisel, siis oli jälle vastupidine hirm, et kui teha nüüd otsus, et vot nii-öelda kirvega raiutud tänasest päevast on põhikoolid ja gümnaasiumid nii-öelda kaks eraldi kooli et siis see oleks võinud väga paljudes, noh, hirm oli selles, et see, et see võinuks paljudes kohtades tähendada seda, et jäävadki kaks kooli, millest kumbki pole nagu väga elujõulised. Sest sest ütleme just maal on tihti olukord, kus see põhikool, gümnaasium nagu kokku annab ühe korraliku kooli mõõdu välja ja kui nad omavahel ära lahutada, siis võivad mõlemad nii-öelda jääda nagu natuke kiratsema. Et mitte pakkuda näiteks õpetajatele piisavat koormust nagu kumbagi pidi. Et seal on, ütleme ühesõnaga selle seaduse tegemise käigus vähemasti sele oponentide etteheide oli just seal, et nende küsimuste, mitte mittetäielik nagu läbimõeldus, mittetäielik selgus vastuste koha pealt. Need vastused on kindlasti leitavad, aga et lihtsalt noh, see väide oli, et, et see ei ole nagu piisavalt hea. Sest noh, iseenesest ju kui Lauri sel lause juurde tulla, et et on näiteid, kus maakoolides õpetajal ei ole piisavat koormust, võtavad osalise koormusega, siis see ei ole isegi ju mitte see on täielik reegel, et kui sul on põhikool maal, millel on üks klassikomplekt ehk need üheksa klassi siis no ei saa olla seal palju füüsikatunde keemiatunde, eks ole, laulmise tunde. Nende õpetajate tähendab nende õpetajate, kas profiil peab olema tohutult lai, et nad annavad seda, seda, seda, seda ja seda ainet, et saada seal kokku 20 tundi või lihtsalt nad lepivad sellega, et ta annab seal paariainet ja koormus on suhteliselt väike, sest noh, puht matemaatiliselt teist varianti lihtsalt ei ole ja ja mulle tundub, et sellel masu ajal noh, seda peab muidugi siis see seda ongi raske üldistada, aga mulle tundub, et väga paljudes koolides miks me ka täna räägime õpetajate suurest arvust suhteliselt madalatest palkadest, et et ilmselt väga paljudes kollektiivides tehti kasse sisemine otsus. Et me pigemini hoiame rohkem inimesi. Et me, me ei saada nii-öelda inimesi majast ära vaid me, me, me lepime nendega kokku, et nad ongi valmis töötama natuke väiksema koormusega, natuke väiksema palgaga, aga nad ei jää päris tööta. Ja, ja ma arvan, et see ongi olnud see dilemma, ega see on olnud kogu masuaegse eesti tööjõuturu dilemma mõnes mõttes, eks ole, et, et kas, kas töötajad lepivad kõik natuke väiksema palgaga ja neid jääb rohkem tööle või siis toimub, eks ole, väga radikaalne arvu vähendamine, see on, ma arvan, olnud ka rahvusringhäälingus või paljudes meediaorganisatsioonides täpselt samad küsimused tegelikult kuigi tihtipeale muidugi lõpuks on jõutud selleni, et mõlemat tuleb teha. Tead, aga nüüd on, eks ole mindud seda teed, et lastakse lihtsalt karmistati nõudeid gümnaasiumidele ja nüüd kui nad päevad ja võib juhtuda, et nad lihtsalt ei saa enam edasi tegutseda väikestes kohtades. Kujutame nüüd ette ühte ühte sellist nagu väiksemad kohti, kus on siiamaani olnud gümnaasium, edaspidi jääb alles ainult põhikool. Tõenäoliselt need vanemad, kes käivad linnas, kellel on auto, kellel on vähegi võimalik, hakkavad siis viima enda lapsi sinna nagu teise kohta, kus on ka gümnaasiumiosa. Tähendab, et nagu ma kardan, et selline nagu hariduslik kihistumine süveneb selle tulemusel veelgi ja kui põhikool ja gümnaasium oleks lahus, siis oleks tegelikult ilmselt lapsed, käiksid kõik seal lähedal asuvas põhikoolis, kõigil oleksid võrdsed šansid pääseda sinna. Gümnaasium. Aga mis kasu tal sellest gümnaasiumist on seal kohapeal, kui see on niivõrd väike õpetajaid on nii vähe ja ta saab, ta saab kehva hariduse kasu. Aru Lauri praegu, et jutt käib nagu sellest, et kui ühe koha peal kaob ära gümnaasium ja, ja sinna jääb alles ainult põhikool. Et siis kui ei ole põhikool ja gümnaasium lahus, siis teletulemus on see, et lapsevanemad hakkavad viima nagu lapsi sinna linna või võik kohta, kus mõlemad, nii põhikool kui ka gümnaasium. Kuna siis juhul kui tõenäoliselt Ei, sa ütled, et põhikool kaob ka seetõttu ära. Jah, jah, ja kui oleks nagu põhikoole gümnaasiume lihtsalt lahus, et siis nagu ei olekski, pole vanematel sellist survet viia neid lapsi sinna teise linna, kus on ka gümnaasiumiosa ja mis seetõttu paistab, et pakub nagu lastele perspektiivikamaid hariduse võimalust. No üks variant on loomulikult reformida koolivõrku ja kui nüüd võtta ikkagi väga põhjalikult ette, siis, siis vajaks, vajaks tõesti kogu koolisüsteem olulist ülevaatamist mitte ainult gümnaasiumiastmes. Me teame, et haridusministril on siin plaan, et alles jääks 100 gümnaasiumiringis, praegu on vist 224. Käes isegi läbijaid jääks. See asjameridiaani idee, see on ideaalpilt, aga, aga seda tõenäoliselt keegi ei suuda saavutada, sellepärast et sellisel juhul oleksid kõik gümnaasiumid Hugo Treffneri Gümnaasiumi suuruses ideaalgümnaasiumid aga, aga, aga seda, et tõenäoliselt ei suudeta saavutada, sest see ei arvesta ja ka Eesti regionaalset eripära, aga räägitud on 100-st gümnaasiumist. Mul on muidugi natukene nagu hirmus kuulja, seda ideaalpilt on see, et Eestis oleks mingi neli korda vähem gümnaasiumid siin vaatasin ka ühes ajalehes, oli, oli, oli tabel, kus oli, et mitu gümnaasiumite praegu Hiiumaal ma ei mäleta, nüüd oli vist paar tükki ja ideaal null. Saaremaal oli kaheksa gümnaasiumit. Raul kaks. Mul on nagu hästi imelik vaadata selliseid asju, et ideaal on siis midagi sellist, kus koolid on võimalikult kaugelt lastest, et see on selline nagu natuke visanud. Trooplik läheb. Seda ma ütlesin, et see ei ole võimalik taotleda. Hiiumaal ei ole ühtegi gümnaasiumit. Kahtlen. Ei, see, see ongi ideaalpilt eeldusel, et meie riiki juhivad raamatupidajad. No mis ongi muidugi sageli meie poliitiliste otsuste viimase aja nagu suuresti loogika nagu kippunud noh, sealt kuskilt tagant välja paistma, et lihtsalt tehes arvutused, et Hugo Treffneri gümnaasiumis on nii palju õpilasi, eks ole, ja siis jagades gümnaasiumiõpilaste arv selle arvuga me saame, eks ole, teoreetiliselt kuhugi x punktidesse Eestisse ehitatavad sama suured siis koolimajad. Aga noh, et see on ideaalpilt võib-olla jah, mingisuguses ökonoomilises õpilast. Ma ei tea käitlemise, eks ole, kui me võtame gümnaasiumid, kui mingit kombinaati, eks ole, kus kus tehakse midagi, mingisugune toimub mingi vooluliinil tootmine siis siis nende nende nii-öelda hulk, eks ole, oleks umbes selline, aga, aga tegelikult jah, tõepoolest see ei saa kuidagi olla ideaal selles suhtes, et kui kaugelt need lapsed peavad sinna tulema. Kas need gümnaasiumid igas muus mõttes, eks ole, on, on nagu sel juhul nagu õigetes kohtades see, see nagu see selles osas ütleme see pilt tõenäoliselt ütleme siis pigem ikka kaugeneb ideaalist, et sellega võrreldes ma arvan, et kui, kui see, kui see peaks teostuma, siis siis hakatakse pärast seda rääkima, et ideaalpilt oli täna. Et selles mõttes, et, et tegelikult siis siis hakatakse nostalgiliselt meenutama, et ideaalpilt oli enne seda reformi Ja ma arvan ka seesama ja siin eks ole, rääkida sellest, et gümnaasiumi peaks olema vähem siis kõige tähtsam on tegelikud inimestele siis nagu selgeks teha, näidata, et kui teie lähedal ole enam gümnaasiumit, et kuidas siis ikkagi teie laps sinna kooli saab, et inimestel oleks kindlus, et ikkagi koolibussid käivad piisavalt hästi, et on olemas korralik õpilaskodude võrk ja nii edasi. Praegu tegelikult siin ju omamoodi peegeldab vastu, kas inimeste niisugune nagu madal usaldus riigi vastu, et, et nad ei usu seda, et kui Ena, meie lähedased gümnaasiumid koolja ei ole mu laps tõesti, et tal on tagatud võimalus seal käia, mis pere rahakotti nii-öelda päris tühjaks ei tee. Me jõuame siit üsna kiiresti haldusreformi teemani ja seda me tõenäoliselt täna käsitlema, aga ma pisut arendan seda õpetajate teemat edasi, et et see reformimise ja koolivõrgu reformimise idee, see on ikkagi väga pika vinnaga ja võtab tõesti palju aega. Aga õpetajad tahavad oma palgatõusu saada ju kohe. Et millistest allikatest te näete, et oleks üleüldse võimalik õpetajate palku tõsta, siin siin on üks riigikogu liige isegi välja käinud mõtte, et kui õpetajatel on vaja palka tõsta, siis tuleb võtta laenu. Nojah, et tegelikult siin küsimus on ju nagu prioriteetides alati ühiskonna prioriteedid ja sellest, mida me siis nagu tahame, et mis on või, ja kes on nagu meie jaoks olulised, et et õpetajad ja kool on ikkagi ühiskonna, ühiskonna tulevik. Sa ei, sa ei vaidle vastu, et me isegi kui on vaja palka tõsta, siis võtaks laenu, maksame, maksame neile laenu palkadeks. Mina olen ajakirjanik, ma ei ole nagu poliitik, kes teab, jumal tänatud, eks peab ütlema, et kus täpselt, aga. Ma tegelikult tunnistama ausalt, selline ettepanek on ikka jabur, et kas see, kas riigikogu liige ise endale tunnistab, et temale võiks palka maksta laenurahast. Et selline seisukoht, see võiks ikkagi kõlamata jääda aru, et see oli utreering, aga sellisel juhul kui tahta nagu tõsiseltvõetav olla, siis tuleks ikkagi mingisugune nagu tõsiseltvõetav alternatiiv välja käia. Aga ma tunnistan, et kui minu, kui sellise üksik kodanik või üksikmaksumaksja käest küsitakse, kas ma oleksin nõus natukene rohkem makse maksma selleks et Eesti lapsed saaksid koolis väga hea hariduse. Et kooli läheksid tööle väga head ja motiveeritud pedagoogid, et koolis oleks loominguline õhkkond ja nii edasi. Et mina oleksin küll. See on juba teine jota haridusmaks ühe protsendi ulatuses. Mina oleksin isiklikult sellega sellega nõus, kui tõesti selle eest tõuseks kvaliteet. Nojah, ma ei tahaks hakata spekuleerima siin, seda, selle töö, mida praegu riigikogu rahanduskomisjon peab tegema tuleva aasta riigieelarve vaagimisel veel ja riigikogus eelarve just on värskelt nii-öelda lugemisele jõudnud, et et samas ma siiski ütleks, et, et loogika on, et, et vaadates nagu kogu Eesti riigieelarve suurust. Et, et siin nüüd teatud mõttes, kui öelda, et õpetajate palk on prioriteet, siis noh, sellele natukese juurde leida võimatu ei ole, et see on ikkagi, see on tegelikult tahtmise küsimus, et see on pigem pigem minu jaoks on nagu aru saama see loogika kui öeldakse, lihtsalt tuimalt näiteks rahandusministri poolt, et et meil on otsus, et mitte üheski riigiametis, eks ole, sellel aastal noh, nii-öelda seda tüüpi kulud ei tõuse ja punkt ja see käib ka õpetajate kohta, eks ole. Et ühest küljest ma saan nagu aru, et, et nii on kõige lihtsam teha. Et, et siis ei ole kellelgi nagu kobisemist, et, et vot, et et, et kõigiga kõigega on ühtemoodi käitutud. Aga aga teiselt poolt see sarnaneb minu jaoks nagu mingisuguse anonüümik Anonüümsete alkohoolikute klubiga, kus kõik saavad aru, et kui nii-öelda ei tohi tilkagi kellelegi anda, sest muidu läheb kohe käest ära. Et mu meelest nagu riigivalitsemise situatsioon, et see oli arusaadav, näiteks kriisi haripunktil kuskil 2009, kui oli vaja kiiresti Eesti riigis kulusid kärpida, sest oli nii-öelda kriisisituatsioon, eks ole, kiiresti oli vaja nii-öelda jooksva aasta kulusid ja siis tõmmati kokku nii-öelda kõigile ühtemoodi enam-vähem. Aga praegu me nagu ei ole sellise sõjaolukorras ja praegu võiks ikkagi öelda, et Eesti riigivalitsejad peaksid suutma natukese vaadata igale elualale vastavalt, et tõepoolest ja kogu riigieelarvele tervikuna otsa ikkagi natukese natukese selliselt diferentseeritult, et et kui vaja, siis ikkagi kellelgi saab midagi tõsta ja noh, kui siis tõesti on vaja, siis kuskilt mujalt tuleb seda lõigata, et aga ma, ma ei oska, ma, see on minu selline üldine. Ta on väga mõnus üldine arutelu, aga ega ega eriti kuskilt ei lõigata, ei ole, siin on välja toodud, et okei, võtame kaitsekulutustesse, et siis siis noh, see on kõige konkreetsem ettepanek, mida me oleme kuulnud, et kui makse ei tõsteta, siis võtame kaitsekulutustele. See on, see on jama tegelikult selles mõttes, et, et see on nüüd üks väheseid tõepoolest neid selgeid nagu rahvusvahelisi kohustusi, mille puhul minu meelest ei ole mõtet, et noh, see on umbes sama kui Tallinna linna puhul hakata iga võimalikku nii-öelda ettepanekut põhjendama, et võtame Tallinna televisioonist raha ära, eks ole, see on tüüpiline nii-öelda fraas, mis alati kõlab, et ei saa nagu noh, et, et minu meelest on, mulle meeldib näiteks see kokkulepe, et lõpuks ometi tegelikult see Eesti riigi poolt aastatepikkune kui antud lubadus, et me suurendame riigikaitsekulutused kahe protsendini nagu NATO-s on ette nähtud, et, et see tõepoolest ka toimub lõpuks, et mu meelest on pigem olnud nagu kurb, et seda, et see, et see veel seni pole toimunud, et ma nagu seda ei, ei näe nagu noh, selleks põhiliseks kohaks, kus, millega nagu vehkida, et mu meelest on. Aga, aga kui me nüüd võtame selle riigieelarve nii-öelda valdkondade ja ministeeriumitega juba lahti, siis noh, on kindlasti noh, ütleme kümneid ja kümneid kohti, mille, mille kohale võiks ju selle küsimärgi tõsta, et et kas see on samaväärne kui õpetajate palkade küsimus ja millele ma arvan, et vastus ütleb, et võib-olla see päris samaväärne kulu siiski ei ole. Aga, aga samas, kui me nüüd räägime sellest õpetajate palgaprobleemist, siis mu meelest on üks küsimus veel, mis, mis mis tegelikult kogu selle asja õhustik kokku on muutnud juba aastate kui selliseks, nagu me praegu oleme sellega, et et see on see, et palgad on nagu liigselt ühtlustatud. Et minu meelest on liiga jäik kogu see õpetajate palgapalkade süsteem, et et selle üldise palgafondi piires, mida koolil näiteks on, võiks koolijuhil olla palju suurem otsustusõigus tõepoolest oma väga headele töötajatele, ütleme siis nii-öelda näiteks sporditerminites oma oma, nendele meeskonna kõige vajalikumate mängijat telemakstagi siis selgelt sellist palka, et, et need inimesed tunneksid ennast väga hästi väärtustatuna. Ja tõepoolest, siis noh, ma arvan, et ka ka koolikollektiivis sisemiselt ju siiski väga hästi teatakse, et kes on nii-öelda selle meeskonna staarid ja ja noh, kes, kas siis ütleme, kes on natuke alga jamad või et see, see vahe tegelikult algaja õpetaja ja, ja väga hea nii-öelda ennast pikaajaliselt tõestanud õpetaja palga vahel võiks olla suurem, sest sel juhul tekib ka see olukord, et jah, et noor õpetaja läheb kooli ja ta saab tõesti suhteliselt madalat sellist stardipalk. Aga ta teab, et tal on, kuhu tõusta, kui ta pingutab, et täna on praktiliselt nii, et see õpetaja, kui ta seal koolis on, et ega ta ega eriti ei muutugi selle aastate jooksul see situatsioon, et ta, et tal oleks nagu, nagu võimalik, ütleme, hea tööga saavutada nagu uus tase. Et minu meelest siin on nagu üks mõtlemise koht, see, see on muidugi jälle noh, ütleme konkreetsel juhul nõuab väga täpset läbimõtlemist, aga mina usaldaksin koolijuhte tänasest rohkem mitte ei paneks neid nii kitsasse kahvlisse, nagu nad täna Aga no mina arvan seda, et, et see, et miks nagu avalikkust ka tegelikult tuli kaaslasel õpetajate palganõudmisega ja, ja enam ei nii-öelda ei võtnud nii lihtsalt nagu vastu seda valitseda jutt, et raha ei ole see ja ma arvan seda üldist fooni on natuke nagu mõjutanud ka võib-olla need eestipärast euroga euroalaga ühinemist võetud kohustused, mille puhul pole just nagu tõstatunud küsimuste, kust see raha võetakse, et see mentaarne, et see on olemas, et kui me räägime siin nii EFS defile antavates nagu suurtest garantiidest sellest, et Eesti peab sind seal maksma ka euroop ESM-ile 150 miljonit eurot ehk siis 2,4 miljardit krooni, et noh, need on kõik sellised asjad, mida tegelikult enne euroga ühinemist inimestele päriselt ju lahti räägitud, et mis hakkab olema, et mis see kõik meile nagu maksma läheb. Ja need on tulnud ikka avalikkuse ette, kui ma olen ise nagu vaadanud seda, mida inimesed räägivad. Paljud ütlevad, et kui me võtame niisuguseid garantiisid, et me ei ei võta enam väga tõsiselt seda juttu, et et lihtsalt raha raha ei ole ja omamoodi minu arvates õpetajad, õpetajate madalad palgad, on see nende selline ei saa öelda, et neid nagu piisavalt väärtustatakse see siis tegelikult nagu peegeldab niisugust nagu üldisemalt ja Eesti Eesti ühiskonna suhteid. Aga nüüd ma küsin, kui, kui kui siin peaminister Ansip toob välja, et Eestis on kulutused haridusele Baliidus neljandal kohal ja et seitse protsenti sisemajanduse kogutoodangust läheb, läheb haridusele ja ma ma ei tea küll, kuidas täpselt kõrghariduse põhihariduse ja gümnaasiumihariduse vahel see see number jaguneb, aga kui ta toob välja sellise statistilise numbri et siis, kas me peaksime selle numbri osas esitama rohkem küsimusi või, või arutlema selle üle, et süsteem on ebaefektiivne, et süsteemi sees on see raha, mille alusel oleks võimalik õpetajate palka tõsta. Et, et kas siin on, kas on, kas siin on küsimuse kohta? No mina ei ole neid neid arvutusi nagu näinud, mille põhjal selline statistika on siis nagu koostatud, aga noh, omamoodi peame arvestama, et me oleme üks, üks hõredama asustusega riike tegelikult Euroopas meil paratamatult ja me oleme ka väike riik ja meil paratamatult on teatud asjad nagu tulevad, suhteliselt kallimad. Aga no ma tahtsin veel öelda seda, et, Väga paljud asjad tulevad sellisel juhul kallimad, ka päästevõimekus tuleb kallim ja nii edasi ja arvestades seda, et me oleme hõreda asustusega Jah, et väikest riiki üleval Kallis. Teha, aga no ma tahtsin veel öelda seda, et kui me üldse vaatame seda nii-öelda avalike rahade kasutamist, siis, siis mulle tundub, et tegelikult inimesed nagu tajuvad siin teatud niisugust nagu, nagu eba ebaõiglust või siis ka kohati võib-olla ka inimestest nii-öelda möödavaatamist, et me rääkisime minek tagasi ühe ühe arstiga, kelle nimistus on, on mitmeid patsiente, kes kuuluvad ühte hooldekodusse rääkis, kuidas hoolde hooldekodu juht on palunud, et ta kirjutaks nagu väljadele kõiki ravimeid nendele patsientidele, mida neil tegelikult pole vaja oleks, kuna hooldekodule raha neid ravimeid välja osta. Ja nendel hooldekoduinimestel on ette nähtud päevas kaks mähet kaks mida tegelikult noh, ma arvan, et seda on nagu väga vähe. Ja sellesama hooldekodu lähedal ehitatakse eurorahadega mingisugust teed, mille kohta kohalikud autojuhid ütlevad tegelikult seda teed ei ole vaja, et siin kohapeal tee on täiesti nagu korralik, meil ei ole seda vaja. Et okei, ma saan aru, et noh, et ühed on euroraha, teised mingid muud rahad. Aga ikkagi küsimus on nagu eurorahad on ju ka kokkuvõttes maksumaksja rahadega. Küsimus on, on ikkagi selles, et siin on kuidagi nagu tohutu too nagu vastuolu. Et üheski üles, nagu inimeste arvelt, hoitakse kokku ja teisest küljest nagu teised, nagu teedeehituses, tehakse kohati täiesti nagu mõttetuid kulutusi. Nii aga ma ainult juhiks ühele ühele nüansile tähelepanu, et meil on jätkuvalt õhus diskussioon, et töötukassa maksemäär valitsuse soovi järgi peaks järgmisel aastal olema 4,2 protsenti, aga, aga töötukassa nõukogu on seisukohal, et see peaks alanema kolmele protsendile ja ja, ja siin on, on väga selged vastuolud töötukassa nõukogu poolt, et just ka ettevõtjate ja valitsuse vahel, et siiamaani ettevõtjad ei ole nii teravalt valitsust kritiseerinud, et ilm meile äripäevast lugesin, et et see, see sõnade vahetus on läinud ikka väga teravaks ja, ja siin on nüüd küll ka selge koht, kus, kus me võime, võime rääkida sellest, et võiks, võiks tekkida mingisugune selline võimalus. Võimalus kas makse pisut ümber hinnates või tulumaksu ühe protsendi võrra tõstes samas töötuskindlustusmakse määra langetades tekiks reaalne võimalus riigieelarvet kulusid suurendada, sest kiiret reformi Eesti hariduses niikuinii ei tule ja seetõttu sealt ei vabane ka kiiresti vahendeid õpetajate palkade tõstmiseks. Järelikult ainukene võimalus õpetajate palkade tõstmiseks on ikkagi kusagilt kokku hoida või, või makse tõsta. No tulumaksu ilmselt ei noh, see tegevusi, mis sa ütlesid, on väga tark, Lauri minu arvates tõi tegelikult teist oleks õige seda töötuskindlustusmakset alandada, kuna neid reserve on, on piisavalt. Aga samal ajal ma arvan, et valitsus ei ole nõus sellega, et nagu ausalt öelda, et tegelikult me võiksime hoopis võib-olla. Aga teine probleem on see, et meil on struktuurne probleem, sellepärast et meie püsikulud kogu aeg kasvavad, aga, aga meie sissetulekud ei kasva nii kiiresti, kui kasvavad meie püsikulud ja ühel hetkel, kui meie püsikulud on 100 protsenti, siis siis meie riigi arengule on, on hing kinni ja, ja antud juhul on ikkagi ka selle, selle arengu ja kõigega seoses välja toodud haldusreformi vajaduse. Haldusreformi vaadeldakse mõneti ka koos koolireformiga, sellepärast et kui siin on koolireform korduvalt tänases saates kõlanud, siis siis haldusreform paratamatult on, on ka koolireformiga väga tihedalt seotud, kuna kuna praegu ikkagi haldavad valdavas osas koole, omavalitsused. No aga kui me räägime edasi sellest jamast töötuskindlustusmaksest, et ma arvan, et lähiajal tegelikult valitsuse poolt ei tule erilist toetust ettepanekutele seda makset alandada, ehkki see oleks tegelikult aus ja aus oleks siis öelda, et riigi tulude suurendamiseks oleks vaja tõsta tulumaksu, aga seda nad ei tee, kuna see oli liiga suure märgilise tähendusega nende jaoks. Praegu ongi siis nüüd Riigikogus üks eelnõu, mis minu arvates on küll üks väga imelik eelnõu, kus siis ühteaegu juttu alkoholist, tubakast, kütusest, elektriaktsiisist, haigekassa seaduse muutmisest, kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise seadus muudab see ühtlased ja puudutab kaver kunstliku viljastamise ja embrüokaitset ja ka veel ja veel puudutab ka töötuskindlustust, sellesama eelnõu seletuskirjas, nagu põhjendatakse ära, et miks ei saa nüüd riik soovib enda hallata need haigekassa ja töötukassa rahad. Et öeldakse, et 2015. aasta lõpuks on oodata keskvalitsuse võlakohustuse praktiliselt kuuekordistumist ja selleks, et ei peaks nagu laenama tahetaksegi, siis võta need töötukassa rahad enda enda kätte, mis ma arvan, et siit tuleb ka see, et valitsus ilmselt ei ole nõus töötuskindlustusmaksetele. Nii aga, aga ma esitan jälle vastupidi, see küsimus, et kui sõlmida mõistlik laenuleping ja näidata ära need mehhanismid, kuidas valitsusse või kuidas töötukassa saab kiiresti oma rahade riigikassast kätte, siis siis milles probleem, et, et miks me peame maksma suuri haldustasusid välismaa pankadele ja, ja võib-olla ka sellistele pankadele, kellel praegu ei ole just kõige paremad päevad tõsine ka nemad osutavad selle selle raha edasi investeerimisel, vaid haldusteenust, et, et see Nende pankade riskiga, aga ikkagi. Ma arvan, et tarka lihtsalt hoida nagu rahasid erinevates pottides erinevate haldajate käes. Et. Ma ei, ma ei usu, et see nagu juhtub, aga ometigi me oleme näinud seda, kuidas riigid on sattunud teatavatest rahalistest raskustest ja mõnikord ja inimestel tegelikult oleksid vaja kindlustunnet, et mis ka ei oleks, et töötuskindlustuse raha olemas, et haigust kindlasti raha olemas. See on ikkagi, see on töötute töötukassas on, nimi, on töötajate raha, haigekassas on hai, on raha patsientide jaoks ja noh, tark on, kui nad on ikkagi erinevates kohtades, minu arvates No samas jälle, eks ta üks riiklik finantsskeem ei ole, et õigemini selline puru silmaajamine natuke tõesti, et kui omal ajal ju siin tõsteti seda töötuskindlustuse määra, siis sisuliselt võib öelda, et meie kui töötajate seisukohalt oleks täpselt sama olnud, et kas tõstetakse ühe protsendi võrra töötuskindlustust või tõstetakse ühe protsendi võrra tulumaksu. Tulumaksu tõstmine antud valitsuse puhul ei ole mõeldav, siis tõsteti tööstuskindlustusmaksu, nüüd kogutakse, eks töötukindlustuskassasse raha, mida ilmselgelt sihtotstarbel ei kasutata lähiaastateks. Ja nüüd valitsus ütleb, et aga seal on ju raha, võtame selle nagu riigis kasutusele, et selline tagaukse kaudu tegelikult ikkagi kogutise meie maksuraha kokku lihtsalt nagu teise nime all ja, ja nüüd seda kasutatakse ka mõnes mõttes võiks öelda, et et noh, lihtsalt, et seda asja võiks nagu nimetada õige nimega. Et tegelikult kui riik tõepoolest käsitleb praegu tööstus töötuskindlustuse kaudu kogutavad raha kui riiklikud tulu, mida nüüd tahaks lihtsalt kasutada ära muuks otstarbeks kui, kui selle töötukindlustuse peale, mida, millele hetkel ei kulu nii palju Eesti riigis ütleme lähiaastate perspektiivis prognoositavalt ei kulu. Et siis võiks ju seda kuidagi ausalt öelda ja, ja koguda nagu raha õige nime all. Ja ma olen ka nõus, suurim probleem on just see, et see on selline nagu ebaaus trikitamine ja puru silmaajamine, et et ja, ja mul tekib ka siin nagu küsimus, et kui nüüd juba pensioni pensionikindlustus on ka kindlustus nagu kindlustus töötuskindlustushaiguskindlustuseta, et äkki tahaks riik näiteks hallatasin haldama hakata ka näiteks teise samba rahasid, et võiks ju neid ka konsolideerida. Noh, aga teisest küljest muidugi, kui see raha sinna on kogutud, eks ole, ütleme siis nii, et kui varem on tehtud otsus noh, koguda sinna natuke rohkem raha, kui, kui reaalselt selleks otstarbeks vaja on, see raha on ristiriigil olemas, et siis võiks ju vastu öelda, et, et miks ka mitte seda siis tõepoolest kasutada, et see on umbes sama, et kui perekonnal on säästud, eks ole, et siis et näiteks näiteks lapsel on, on, on säästud ja perekonnal oleks seda raha praegu vaja, eks ole, siis võib ju kokku leppida, et tegelikult, et ütleme näiteks lapse tulevane ma tea haridus hariduseks säästetud raha, noh, võetakse siiski rutem kasutusele ja pärast nii-öelda lubatakse see raha talle tagasi. Või siis ütleme, perekonnale on kogutud raha juhuks, kui keegi jääb näiteks raskesti haigeks, aga üks perekonnaliige ütleb, et tema tahab autot liisida, et miks ma pean pangassi nüüd laenu võtma, siis ma parem võtan selle raha, et. Mõned natukene ironiseerinud, sealhulgas ka iseenda üle. Et ju siis tuleb võtta töötukassast laenu, et maksta õpetajatele palgatõus ära. Võib-olla ka jah? Ta kohustused Euroopa Euroopa finantsstabiilsuse mehhanismide ees Ei Euroopa finantsstabiilsusfondi sissemakse on ikkagi väga sümboolne ja peaasjalikult Me. 1,4 miljardit kroonides. Ja me räägime garantiist me kui niikaua kui garantii ei lähe realiseerimisele, me ei räägi. Ei on kaks asja, üks on see EFSF ja teine on ees. ESM-ile me teeme suurema sissemaksja, EFSF-ile on ikkagi väga sümboolne, siis samaks ja nii et siinkohal tuleks arvudes pisut täpne olla. Aga, aga haldusreformi teemat ma tahaks ikkagi puudutada, sellepärast et Sulev sinu sulest ilmus esmaspäevases Postimehes väga põnev artikkel ja olid seal pikalt käsitlenud peaminister Andrus Ansipit. Ja sellest sellest artiklist tuli tuli välja küll väga selge peaministri seisukohta, et niikaua kui tema on peaminister mingisugust sunniviisilist, haldusreformi haldusterritoriaalset reformi ei tule. No nii ta, nii ta ütles, kuigi tundub, et kui eilset teie reporteritunni saadet kuulata, siis ta võib-olla juba natukese hakkas võib-olla siis nädal aega kestnud arutelude tulemusena, ütleme siis leebuma selles suhtes, et mõningast reformi võib olla ikkagi on ka kunagi oodata. Ja siis ta viitas sellele val, et Vallo Reimaale olevat kunagi olnud üks selline plaan, mida Reformierakond võiks ehk isegi toetada. Kuigi ma ei tea, see Vallo Reimaa kunagi ministri aeg oli, oli tegelikult väga üürike, vaatasin järgi, see oli vähem kui aasta kevadest 2007 kuni jaanuarini 2008 ja ja ega see plaan tegelikult, mis tal siis millest ilmselt Andrus Ansip teab paremini kui meie avalikkuses kuhugi väga kaugele ei jõudnud, just et me väga täpselt aru saaksime, mis see plaan tegelikult Kus ta oli hea, aga Andrus Ansip ikkagi päris huvitavad aspektid välja, et ta ütles, et Reformierakond on on seisukohal, et, et haridusküsimused tõenäoliselt tuleb valla käest ära võtta, siis ka siis ka transporditeema ei peaks enam olema valla pädevuses, tõenäoliselt siis ka vallasisese transpordi küsimus peaks olema pisut laiem ja rääkis ta ka sotsiaalküsimustest ja ja kui me nüüd ikkagi vaatame, kuivõrd suure osa moodustavad need valdkonnad kohalike omavalitsuste kohustusest, siis kohustustest, siis siis tekib küsimus, et mis kohalikule omavalitsusele alles jääb. Ja, ja, ja teine küsimus on see, et, et milline hakkab siis kogu see kogu selle teenuse osutamine välja nägema sellisel juhul ja kes seda hakkab osutama, et, et siin tõenäoliselt valdav osa läheb riigile ja mulle tundub, vaatame seda, mis toimub gümnaasiumisse täiega ja seda, et gümnaasium hakkab jääma vähemaks ja, ja, ja me ei tea, mis selle tuules hakkab juhtuma veel põhikoolidega siis selline hiiliv haldusreform tegelikult juba käib. Ja eks ta ikka ja hiiliv haldusreform hakkab, hakkab toimima kõigepealt koolide puhul, siis edasi järgneb transport, sest vallad ei ole võimelised sellisel juhul juba transpordiprobleemi võib-olla ise lahendama. Ja ühel hetkel me oleme silmitsi sotsiaalküsimustega, mille vallas valitseb Eestis ka väga suur ebavõrdsus rikaste ja vaeste valdade vahel. No muidugi, me peame siiski omavalitsuste puhul rääkima, et, et omavalitsusel ja omavalitsusele on mõningane vahe, et Eestis on mõned omavalitsused, kes ilmselt jäävad kindlasti ise tegelema, ma ütleme nii kohaliku transpordi kui kohaliku kooli probleemistikuga, eks ole, ennekõike ja meie armas pealinn ja, ja ütleme siis ka võib-olla mõned teised suuremad linnad veel, eks ole, kelle puhul noh, on, on päris selge, et, et see omavalitsus on võimeline või vähemalt peab olema võimeline. Ja, ja ilmselt ka peab tegelema sellega, et, et, et noh, oma siseselt nii-öelda korraldada suuresti neid asju ja samas tõepoolest räägime siis valdadest, eks ole, et mitte mitte linnadest, siis siis on nagu tõepoolest natuke natuke natuke teine pilt tihtipeale ka rääkides näiteks kohalikust transpordist, mille puhul ütleme väiksema valla puhul on tõesti ja isegi nagu natuke ebanormaalne oleks eeldada, et inimesed selles liiguvad nii-öelda kohaliku valla piires, noh, tegelikult me keegi eriti ei liigu ütleme, elada ühes väiksemas omavalitsuses kuidagi rangelt nii-öelda selle omavalitsuse piirides on täiesti selge, et inimeste nagu kaasaegses mobiilses ühiskonnas liikumisteedele tahavad omavalitsuse piire ületavad tihti ka ühe maakonna piire. Ja see ongi loomulik, et siin tänases Päevalehes vaatasin, oli üks huvitav kaart nii-öelda inimeste liikumiste kohta noh, mis näitab ka sedasama, eks ole, tõepoolest hästi, tänapäevases ühiskonnas inimesed liiguvadki ikkagi suhteliselt suuri vahemaid tihti igapäevaselt näiteks tööle teise omavalitsusse suhteliselt kaugele. Jah, sest siis me võime tõdeda, et midagi on nädala jooksul muutunud vähemalt peaministri peas, kui ta juba põhimõtteliselt möönab, et midagi tuleb muuta ja päris seniselt enam edasi minna ei saa, nii et jääme huviga ootama, millised arengud ootavad haldusterritoriaalse reformi vallas. Tõsi, ma juhtisin eilses saates ka tähelepanu sellele, et et sotsiaaldemokraatide ja Reformierakonna seisukohad haldusreformi küsimuses on väga sarnased. Ja, ja kui me vaatame, palju neil riigikogus hääli on, siis nad võivad täiesti vabalt selle reformi oma suva järgi ära teha. Noh, see on ka veel üks üks võimalik liitlaskoht või ega, tegelikult on ka Keskerakond pakkunud oma nii-öelda abikätt haldusreformi küsimuses, kui siin minister Kiisler nagu kurtis, et ta on nagu valitsuskoalitsioonis jõuetu, siis ju ütles Jüri Ratas, et ärge siis ainult ühes suunas, vaadake et me võime ka võib-olla appi tulla, et, et selles mõttes on nagu nagu, nagu vaid võimalusi, pakub see, see teema tõesti poliitiliste kas nii-öelda koalitsiooni või sellisteks, ütleme, poliitilisteks liitudeks, millest ei pea mingit koalitsiooni sündima ega surema, aga aga, aga jah, aga ma tooks veel esile võib-olla ühe huvitavamat, mis oli Pärnu väga pikaaegse maavanemal ja, ja nüüd seal linna peal Toomas Kivimäel, kes väga hästi teab selle tõttu nii maavalitsuse kui linnajuhtimise teemat. Et tema meelest oleks, kui muu reform ka ei õnnestu, oleks päris kaalumisväärt mõte liita maakonnakeskus omavalitsus ehk näiteks ja puhul Pärnu linn liita kohaliku maavalitsusega, et ühesõnaga anda sisuliselt sellele maakonnakeskuse linnale ka kohalik, kui maavalitsuse funktsioonid suures osas üle noh, ainuke funktsioon, mida ei saa üle anda, on ilmselt selline riiklik järelevalve, sest tõepoolest siis ei saa see omavalitsus iseenda üle järgi valvata. Aga ütleme, et see on nagu tehniline küsimus, aga, aga muus osas näiteks kohaliku trans spordikorraldamine, gümnaasiumivõrgu korraldamine enamikus maakondades, ikkagi see maakonnakeskuse linn sisuliselt ikkagi kannab põhiraskust nii gümnaasiumihariduse kui kui transpordi nii-öelda sõlmena, et et võib-olla selles mõttes on täiesti jumet. Aga räägime saate lõpus pisut ka Euroopa Liidu ülemkogust ja Euroopa Liidu ülemkogu langetas kolmapäeva öösel vastu neljapäeva siis mitmeid otsuseid, mis peaks leevendama võlakriisi, aga on ka öeldud, et see kindlasti võlakriisi ei lahenda ja ja on arvatud, et üsna pea peab ülemkogu uuesti kogunema selleks, et üsna karme otsuseid langetada, aga aga ühe sõnumi see Euroopa Liidu ülemkogu väga selgelt andis ja, ja, ja see andis küll sõnumi selle kohta, et, et erasektor ei saa tegutseda vastutamata, et väga selgelt Kreeka riigi võlakirju vastutustundetu ostnud investorid on pandud samuti vastutama selle eest 50 protsendi ulatuses ja, ja kui siin on, kui seal on räägitud, et need kirjutatakse päris korstnasse, siis päris nii see tegelikult ei ole, sest tegemist on siiski Kreeka võlakirjade restruktureerimisega. Ehk siis riik lepib võlausaldajatega kokku, et maksab tagasi vaid poole. Et siin on väga mitmed skeemid välja mõeldud, kuidas seda lahendatakse ja kuidas siis ka selle teise poole osas toimub tagasimaksmine aga aga selgelt, need, kes läksid Kreekasse riskima, on, on saanud nüüd nüüd ka karistada. Selle peale võiks küll öelda, et küll ikka võttis aega, et natuke see, et jõuda mõne elementaarse tõeni, et kui sa, kui sa võtad riski, et siis sellega kaasneb ka mingi vastutus, et, et iseenesest on see pigem arusaamatu, et, et niiviisi ütleme kogu Euroopas on ikkagi üritada tatud lõputult nagu pilpa peal hoida. Eks kõiki finantsinstitutsioone, kes tegelikult noh, on võtnud riski ja peaksid ju selle eest vastutama täiesti täiesti loomulikul viisil, aga ikka räägitakse, nad on liiga suured. Seda me ei tohi nii-öelda riskida sellega, et kellegiga neist midagi juhtub. Noh, see on kõik ju selline ilus jutt, aga, aga mulle tundub, et et kui nüüd räägitakse, et justkui sel nädalal olevat jõutud mingisuguse peaaegu lõpliku lahenduseni, siis ma arvan, et see jutt, Ta on selline noh, seda ei saa liiga tõsiselt võtta, et kui me vaatame seda näiteks viimase pooleteist aasta pidevat arengut, kus kus iga, iga kuu või kahe tagant, eks ole, Euroopa Liidu liidrid kohtuvad ja astuvad jälle mingi kukesammu. Kas see edasi tegelikult? No ütleme natuke rohkem tunnistades, et asi on ikka, et ikka tuleb midagi teha. Siis ma arvan, et me näeme veel lähema aasta-paari jooksul veel küll neid järgmisi samme. Et tegelikult sellest ikkagi ei piisanud, tegelikult ikka natuke oleks veel vaja, võib-olla tõsisemalt, et ühte ja teist lahendada, aga, aga noh, hea, et nad selleni jõudsid. Tublike. Sellest räägime, mis, mis juhtuma hakkab, sellest räägime juba meie järgmistes rahvateenrite saadetes. Aga täname kuulamise eest ja tänased rahva teenrid olid täies koosseisus Külli-Riin, Tigasson, Sulev Valner ja Lauri Hussar.