Ajaratas on meie väikese rahva vastu armutu olnud ja pilutanud aja keerises teda mitmesse ilmakaarde kuid ka oma uuel asukohamaal on meie rahvuskilluke ikka ja alati taas elule ärganud, osanud, organiseeruda ja maakultuuri kaudu, ent teistelegi rahvastele tutvustada. Senini elab igal pool ka Eesti muusika, kus elab eestlasi. New Yorgis on Eesti muusikaelu juhtimiseks ellu kutsutud üle Ameerikaline eesti helikunstikeskus. Keskuse juhatuse tänaseks esimeheks on Juta gurman. Kuigi oma visiitkaardil märgib ta tagasihoidliku tiitlina vaid laulupedagoogi oma mahub selle läinud aasta lõpul kaheksakümneseks saanud kerand leidi elu kroonikas palju huvitavaid lehekülgi ja mitte ainult muusika vallas. Meie kohtumine ja edasine jutuajamine sai teoks läinud juunis New Yorgi kaheksa kuuendast reidi idapoolse külje õdusas kohvikumiljöös. Ja nii meie vestlus tookord algaski. Tohin ennast tutvustada, kui Eesti vabariigi Tallinna konservatooriumi lõpetanud lauluõpetaja Aleksander Arderi klassis viimase Eesti vabariigi diplomiga 1940. Peale surev armastuse muusika vastu on mul olnud kooliõpetaja, haridus, algkooli õpetaja, kutse, Eesti vabariigi seminaris Tallinna vedanud roogime juures ja sellena on mul au olnud õpetada Tallinna algkoolides kolm aastat enne abiellumist. Teiseks suurest huvist kunsti vastu teatri vastu. Üldiselt olen mina lõpetanud Eesti teatrikooli kolme aasta kursuse Tallinna töölisteatri juures sel ajal, kui olid seal juhtivate tegelased Põldroos, tere, viadoffelmann, preilid, ohvelmann ja mäletan nendest minu klassikaaslastest, on ainult üks Ameerikasse jõudnud Likid toona kunstnik sele kirjanik Ernst Enno Enno tütar liki toona oli minu klassis ja lekki toona tütar on nüüd läbi löönud kuulus kirjanik asukohaga Floridas. Ma ei ole jäänud teatri juurde sellepärast et eluviis teistele radadele ja mul on alati suur kunstihuvi ja see on mind kandnud terve minu pika elu kestel. Eesti tuli mul maha jätta 1009. 44. aastal mil frondi lähenedes emad väikelastega evakueeriti sõja väelaevadel Saksamaale sest mujal ei olnud enam võimalik minna. Saksamaal kõik sõja lõpu üle elades oli mul võimalik perekonnaga pääseda Ameerikasse 47. aastal ja sellest peale oleme elanud Eesti elu nii täie mõõduga tänu sellele, et meil on Eestis, et meil on New Yorgis Eesti maja, kus me võiksime eesti kultuuri edendada. New Yorgis olen lõpetanud 1952. aastal New Yorgi muusikakolledži. Raames olen olnud Ameerikas Eesti ajalehe Vaba Eesti sõna muusikareporter ja muusikakriitik alates 1947.-st aastast peale. 1973.-st aastast olen olnud üle Ameerikalise eesti helikunsti keskuse juhataja, see on 20 aastat juba saab täis. Teile, kes te Eestisse jäite? Mulle jäi maa jalgade alla ja suur armastus oma mulla vastu. Meil aga oli vabadus siin Ameerikas viljeleda muusika alal, mis iial meie oleme tahtnud. Ja loomulikult meie oleme tulnud siia eesti patriootidena, eesti kultuuri inimestena ja meie oleme võinud esitajad. Neid autoreid igalt alalt, nii palju kui meil selleks noodimaterjali ja ja kontserdivõimalusi on olnud näiteks Juha professor Juhan Aaviku, kes oli meie Eesti lauluisa ja Rudolf Tobias. Ja veel teisi, kes oli nii-ütelda teie teie perioodil kalevi alla unustatud, ütleme nii. Meil on võimalus olnud täielikult vabalt musitseerida ja levitada eesti muusikat. Nii palju, kui meil selleks jõudu on olnud. Kuulda oli Johanaviku Ühte laulu tahaks laulda esitajaks Eesti raadio koordumas kapteni juhatusel. Ja veel üks Juhan Aaviku laul, hoia jumal Eestit. Nagu ma eelnevalt kuulsin, olete te Eesti majaga väga tihedalt olnud seotud ja väga erinevate organisatsioonide kaudu. Ja tänu sellele, et mind oli vaja, mul on au olnud olla mitme organisatsiooni juhataja. Kui teid huvitab, siis muusika kõrval eesti helikunstiks lendamise kõrval olen olnud Eesti naisliidu juhataja. Mis on vaba maailma Eesti naisliit ülemaailmne, jäädi New Yorgi Eesti naisklubi juhataja juba väga palju aastaid üle 30 aasta. Kõigis ja samuti balti naistenõukogus kõigis neis organisatsioonides, meil on võimalus olnud eesti kultuuri viljeleda täies vabaduses. Kui kaua te aktiivsed lauljaametit olete pidanud? Lauljaametiga sai Ameerikasse tuldud ja esinetud siin raadios, televisioonis, Eesti klubides ja kirikutes, aga see on tehtud nõnda ütelda perekonnaelu kõrval, kuna kaks poega tuli üles kasvatada ja ka perenaine olla. Kõige pikema-aegsem tegevus on olnud siiski muusiga reportaažid balti raamides. Tähendab olete tegutsenud muusikakriitikuna? Muusikakriitikuna reporterina ja teiste kultuurialaste artiklite Kirjutamisega. Laialdase interpreteerimis ja organiseerimistegevuse kõrval on teie elutöö suuremaks osaks kindlasti olnud eesti helikunsti keskuse ellukutsumine. Kas te mäletate õpilased, eesmärke, see keskus enda, et omal ajal seadis? Et alul olid tegevused, eesmärgid väga laialdased ja võib-olla ka ilu soorsed, me arvasime, et me suudame rohkem teha, kui me olime suutnud. Kuid siiski meie tegevust laiemale alusele on takistanud kapitali puudus, me oleme seda oma Tasku kulul teinud ideelisel alusel mees keegi tavaline olnud. Selle raames oleme siiski püüdnud kirjastada eesti noote, eesti muusikuid koondada, organiseerida, Eesti kontserte teha ja eesti noortele stipendiumi toetuseks anda. Nii et tegevus olnud laialdane, kui ta oleks võinud veel suurem olla, kui meil oleks kapitali olnud. Ameerikas nimelt puudub riiklik toetus, see kõik on olnud meie erakapitali põhjal saavutatud. Üldiselt Eesti muusika vastu on olnud huvi Ameerikas, ülikoolidel, üliõpilastel, kes kirjutavad oma magistri ja doktoritöid ja eriti viimal viimasel ajal on see huvi kasvanud. On pöördutud helist eesti helikunsti keskuse poole mis on üle Ameerikaline organisatsioon materjalides võtmiseks ja helikunsti keskuse juhataja, see tähendab, mina olen asutanud 20 aastat Eesti muusika arhiivi enda kodus, millest osa on lähetatud Leickwoodi üldart arhiivi ja sealt võiksid eesti muusikoloogid leida ülevaatlikum materjali eesti muusika viljelemisel osas välisEestis. Ja vahepeal taas muusikat laulab Edgarit Jürima Sonin, kes on Ameerikas saanud eelkõige tuntuks kui suurvormide esitaja don solistina osalenud mitmetel esiettekannetel New Yorgi kuulsas Lincolni keskuses. Peale selle on ta bostoni pahtrio liige kahe New Hollandi kohaliku ooperikompanii ja kämbris korale solist. Tepp karike Jürimasonil on õppinud Manhattani muusikakoolis ja joriaardi Ülikoolis klaverit ning laulmist New Yorgis Bostonis. Möödunud, et aasta juunis oli äpp kariteerima solin Kaastegev Estonia kontserdisaalis toimunud sümfooniakontserdil, kus tuli ettekandele Rudolf Tobiase palavat sopranit ja orkestrile sest ilmaneitsist, ilusast, et ega need juhatas samuti külaline Ameerika ühendriikidest. Taudilhous. New Yorgist räägitakse palju kui maailmalinnast, see peab palju paika. Eks siin ole sündinud ja saanud tuule tiibadesse paljud, väga tuntud maailmakuulsused. Kuidas nüüd väikene Eesti on ennast teadvustanud miljonilinna kultuuripildis, kas on mingil määral olnud Eestil sellist väljundit? Sellist mõju? Eesti vabariigi aegsetest tähtkujudest nagu Iida loo Talvari Melville vaid ja Els Vaarmann ja teised on saanud eestlaste toetusel esineda avalike kontsertidega New Yorgis, millest osa kuulaja osas on osa võtnud ka ameeriklased. Nad on saanud ka ülikoolide juures esineda ja, ja nii edasi. Me oleme korraldanud isegi Käbi Laretei kaarnegi hoolis kontserdi. Minu enda esinemist esinesin 1952. aastal New Yorgi Ameerika televisioonis 35 miljonile. Ja ka Heinz riivaldist on esinenud samuti pärast seda raadios. Isiklikult olen esinenud klubides paarise seisad kontserti andnud ja kirikutes solistina. Lõpule jõudnud nüüd äsjane, sel aastal kontserdihooaeg. Mida nüüd sellest viimasest kontserdihooajast on teile meelde jäänud ja võite nimetada. Oleme kaua juba elanud Ameerikas ja meie põlvkond on hakanud tõsiselt väsima. Ja meie noorema põlvkonna osas on olnud assimileerumist-i ja Eesti poole pöördumisi. Paljud on kavatsenud asuda elama Eestisse. Selle tõttu on meie kontserttegevus viimasel ajal kahanenud ja vaiksemaks. Tänud ja meil on võimalus olnud Eestis kutselisi muusikuid kuulda New Yorgi Eesti majas kui ka eesti kirikutes. New Yorkis elab ja tegutseb ka Neeme Järvi. Neeme Järvi näeme väga harva, sest see dirigent on ennast maailma kuulsaks suutnud teha tänu tema talendi leia tema omapärale. Ja meil on väga vähe võimalust teda näha. Ta elab praegu Detroidis. Teiseks on kuulsaks saanud ka Arvo Pärt oma omapärase identse loominguga ja Ameerika on õppinud teda tundma ja tunneb suurt huvi Arvo Pärdi loomingu vastu. Tubina kontserti korraldati kõik tema sümfooniat tänu Järvile bostonis, aga Tubin ei haara niivõrd laialdasi ühiskondi. Me loodame, et noorematest generatsioonidest tuleb ka tähtkujusid, kes suudavad rahvusvaheliselt ennast läbi lüüa. Neeme Järvi osa Eduard Tubina heliloomingu tutvustamisele ja populariseerimisele on tähelepanu väärne kuulakem siinkohal esimest osa Eduard Tubina süit balletist kratt südi osa. Sissejuhatus peremehe tants, kratitants. Praegu õpib New Yorgis Indrek Laul kodu Eestist, kuidas Indrekul läheb? Väga hästi temani ennast toredasti läbi löönud, ta tegi omal, ma saavutas magistrikraadi Julia ärimaailmakuulsas ülikoolis ja taotleb praegu doktord. Doktorikraadi. Näib olevat väga heas sõiduvees, kunstiliselt ja ka teisiti. Loodame, et temast tuleb üks, üks kontsert Anist ehk võib-olla ootab teda professorikoht maailmatasemel. Siin on meile oma kasvanud väga hea kontsert Aniston Cincinnatis, Elisabet kaks. Teda oleme võinud New Yorkis kuulda rahvusvahelisel tasemel ja mõningaid teisi, kuid neid peab rohkem järele mõtlema. Kes võiksid, aga üldiselt kurvastuseks meie endine põlvkond on oma pillid paljud koti pannud. Esineb veel meie eestiaegne pianist Malle Mägi, kes on haruldaselt säilinud ja kes hiljuti andis ka Tallinnas kontserdi. Ja peamiselt on eesti kunstnikud huvitatud siia esinema tulema. Me tervitame neid põhimõtteliselt, kuid eesti osas ärgu nad väga suuri illusioone tehku. Pärast, et meie majanduslikud ressursid ei võimalda mitte rohkemaks, kui eesti kirikutes esineda või Eesti majas esineda. Kuidas nüüd eemalseisjana hindate kodu, Eesti muusikaelu hetkeseisu, niivõrd kui teil on olnud sellega võimalus kursis olla? Ma pean ütlema, et meil on suur lugupidamine kodueesti muusikute loomingulises osas, mis on klassiline ja, ja rahvuslik muusika. Ja selles osas, kas võiks meie huvid kohtuda, sest maailm on siiski huvitatud, mida Eestil on. On omapäras pakkuda, rahvuslikku omapära pakkuda sest tihtipeale tuleb meile küsimusi Eesti muusika järele soolo osas, kooride osas ja rahvamuusika osas. Ja teil on paar heliloojad, kes on seda väga huvid huvitavalt töödelnud, väga original, reaalselt ja omapäraselt ja võib-olla, et pida peaksite meid meeles selle noodivara saatmisega New York. Kuidas me saaksime teineteisele enam kasulikud olla, nii teie meile kui meie teile. Ja meid huvitaks, teil on muusikaajaloolasi, et keegi teist tunneks huvi eesti muusikaajaloo kohta viljelemisel alal välisEestis meil materjalid olemas. Tulge ja uurige. Ja jäädvustage väliseesti muusika ajalugu. Ja meie oleme ringi vaadanud, kes meist endast võiks seda teha. Kuid New York on niisugune maailmalinn, kus kellelgi ei ole aega. Torontos paistab ka praegu veel mitte. Leidub muusika, ajaloolasi Eestis, kellel selle vastu võiks huvi olla, meile arhiivid on olemas. Me olemegi, kellest äsja juttu oli, on üks neist muusika inimestest, kelle nime me kahjuks Eesti muusika biograafilisest leksikonist ei leia. Me olemegi on sündinud Räpinasse, lõpetanud Tallinna konservatooriumis klaveri ja laulu eriala. Pärast Emicereerumist lõpetas ta 1960 seitsmendad, sest seal Ameerika Ühendriikides Michigani ülikooli ja omandas mõni aasta hiljem doktorikraadi. On esinenud soolokavadega Ameerika Ühendriikides, Ladina-Ameerikas ja Austraalias. Tegeleb ka ise heliloominguga peale selle veel harrastusmaalimisega. Tänavu aprillis musitseeris Malle Mägi taas üle pikkade aastakümnete kodu Eestis Tallinna raekoja võlvide all kõlaselisti Sibeliuse, Meriganto, Lemba ja ratsakõrval ka tema oma helilooming, kuulakem siinkohal tema suurt kanjoni. Te perekonnas on kaks poega, kas on ka need jätkanud muusikateed? Ma tulin kahe väikese beebiga sülelapsega siia New Yorki ja mul on olnud õnn olnud kasvatada neid siin eestlasteks ja neile eesti keelt alal hoida mis on Ameerika rahva keskel olnud väga raske emade ülesanne. Paljud on oma keele kaotanud selle tõttu, et nad ei olnud küllalt järjekindlat keelt õpetama. Selle tulemusena minu noorem kolleeg Jüri gurmann valda valdab eesti keelt eesti kirjandusloolasena ka kirjalikult, rääkimata kõnelemisest. Ja üks tema suurimatest taan praegu Illinoisi, Ameerika ülikooli professor ja üks tema tõhusamates töödest on, et tema on esmakordselt tõlkinud eesti kalevipoja inglise keelde kõigi selles ulatuses 20 lugulaulu ja saanud selle eest Kreutzwaldi auhinna Eestist. Ja see ingliskeelne Kalevipoeg on läinud kõikidesse Ameerika ülikoolidesse, nii et meie rahvusrahva eepos on tutvustatud seal ülemaailmselt. Teine poeg on lingvist, valitseb keelt ja on teeninud Ameerika armees palju aastaid ja on praegu orgi rahvuskomitee. Ajalehe üks toimetajaid ja väljaandjaid räägib eesti keelt ja on suur rahvuslane oma sünnimaa vastu, võib-olla ta kunagi külastab kodumaad. Noorem poeg on külastanud Eestit. Vanem poeg Jaan võib-olla kunagi külastab Eestit. Mul on hea meel, et nad on võõrsil jäänud eestlasteks. Oma ringsõidu ajal Kanadas ja Ameerika ühendriikides ma olen tõesti kohtunud õige õige mitmete eesti peredega ja meeldiv on tõdeda, et kohtuda nende peredega, kus eesti keel on säilinud, aga see ei ole mitte kõikjal. Paljud on alla andnud perekonnad, sest Ameerika ja mõjud on tugevamad olnud kui nende tahtmine. Ja selle tõttu on paljud perekonnad kaotanud siin eesti keele ja kui kaob keel, siis kaob ka huvi sellega koos eesti kultuuri vastu. Paljud deklar reerivad, näen, et nemad on ameeriklased, aga Eesti vabanemisega on nende südame kutsel. On on siiski Eesti nende südames ja paljud nendest lähevad tagasi. Minul on neli lapselast, minu noorima pojatütred räägivad ka eesti keelt, mis on ainult kodus alles hoitud. Kuigi ümbruses ei ole olnud ühtegi eesti perekonda ega eesti kooli. Minu noorem pojatütar härra läks rahukorpuses sellel suvel Eestisse Riia kaudu ja hakkab õpetama eesti koolis inglise keelt. Seal. Nii tegelemine rahvusskulptuuriga võõral maal, see on tähendanud teile kõigile ka eesti rahvuse identiteeti, eesti rahvuse säilitamist. Ja kuigi ma olen Ameerikas nii kaua aastaid, aga ma olen jäänud uhkeks eestlaseks. Ja Eesti Eesti kannatused on tund aktiviseerinud rääkima Eesti eest, siis kui teie Eestis seda ei saanud teha. Eesti naisliidu juhatajana. Mul on võimalus olnud maailmas suuremas organis tsioonis General Federation uuemenskla International, kellel on 10 miljonit inimest passiibikus vaiksest ookeanist kuni Atlandi ookeanini. Mul on võimalus nendel konverentsidel häkkida Ameerika 20. Ameerika eri linnas Eesti probleemidest ja nendele südame peale pannud kaasa aidata Eesti vabadusest. Taastamisele. Sellised olid siis mõned leheküljed Ameerika eestlanna Juta gurmani mitmekülgsest eluteest. Kohtumisel pasta, et tuleb veel tänavu ka Eesti male pärast lahkumist esimest korda õnnelikku saabumist. Saadet jääb lõpetama praegu Ameerika Ühendriikides elava Helend objest Uusbergi Isonatiin flöödi leia klaverile klaveril maania tuusbercroos, flöödi leelo valt saar. Rudolf Tobiase tütretütarmaid Usbekkunud koos on sündinud Berliinis ja tema koduks sai Ameerika Ühendriigid juba väikese lapsena. Oma esivanemate sünnimaale jõudis ta ka esmakordselt alles mullu, juhatades siinseid koore Rudolf Tobiase päevade aegu. Ja siin tunnetas ta esmakordselt oma elus, mis tähenda. Ühtekuuluvustunne ühe maa ja rahvaga.