Tere, head kuulajad. Valteri ja Jaak Oja ker kutsuvad teid kuulama jälle. Ta sarja 100 aasta laulud oleme endiselt aastast 1976 ja muide tol aastal üks üpris vana tegija juba isegi tolleks ajaks nimega Clif Richard sai ühe päris suure hittlooga hakkama ja see oli veel tähelepanu väärsem seetõttu, et kui ta oli vahepeal teinud sellist väga magusat muusikat, siis see oli üks selline Rockilikum lugu. Üle hulga aja autorid ümbritan ja hools ja selle originaalpealkiri Devil women, aga Eestiski leidis selle laulu üles Jaak Joala. Nii et kuulame siis kõigepealt originaali ja pärast ka seda eestikeelset varianti. Nonii tundus, nagu oleks Clif Richard hakanud keset lugu laulma eesti keeles. Aga nii palju sellest loost võib-olla läheme siis veel veidi edasi nende vanemate ja tuntud tegijatega. Paul McCartney aastal 76 tegi järjekordselt oma uued hitid selle uue ansambliga Wings, mille ta lõi peale biitlite lahkuminekut. Üks neist oli lugu nimega selli lav songs, ehk noh, kuidas öelda tobedad või rumalad armastuslaulud. Läheme siis edasi niinimetatud vanade tegijatega. David Bowie oli aastal 76 ja mõistagi ka praegu tsipake noorem kui eelpool kuuldut, Paul McCartney aga oli ikkagi endale juba piisavalt nime teinud. Ja huvitaval kombel just tol aastal jõudis üks tema laul väga kõrgele edetabelitesse, mille nimeks oli kuldsed aastad ehk Golden Years. Aga eks 76.-ks aastaks oli ikka vanade tegijate kõrvale kand nooremaid tulnud, üks neist kindlasti ansambel nimega säilor, kes tegi sellist mõnusat popmuusikat. Ja ma arvan, et üks parim näide nende tolle aasta plaadilt võiks olla lugu nimega klaasofczampein ehk klaasike šampanjat autor Georg kajanud. Äsjakuuldud loo kohta võib öelda veel nii palju, et selle autor ja ansambli juht Georg kajanuse õige nimi on Georg hult Green, nii et mingisugused põhjamaised taustad selle mehe juures vist siiski on aga nüüd edasi järgmise loo juurde ja siin on tegemist jälle rohkem. Vaade, aga ühtlasi ka uute tegijatega. Vanade tegijate hulka kuulub kindlasti Manfred mänges juba kuuekümnendatel aastatel oma ansambliga edukalt esines. Aastal 1976 esitas ta aga Pruus Springs teeni suhteliselt tol ajal noore tegija pala nimega plandid lit ehk pimestatud valgusest ja sellega pärast pikaajalist varjusolekut tõusis ka Manfred man korraks esile, mitte küll kauemaks, aga see lugu sai üpris tuntuks. Tundub, et selles saates koguneb üpris palju ingliskeelseid lugusid üksteise järgi ritta, aga ehk siis mõnes teises on jälle rohkem eestikeelset või muukeelset muusikat ja ma arvan, et kui aastas 76 oleme siis kuidagi mööda minna ka sellisest ansamblist nagu hiiglas, see oli ju see Ameerika kuulus ansambel, kes muusikastiili nimega kantri-rokk viis, no praktiliselt sinna, kui välja, väga raske on sellest juba üle jõuda ja just need kaks suurt suurt hitti, mis neil tulid välja aastal 76, on Hotel California, mida vist pealkirja tõlkida ei ole vaja. Ja teine siis niuke hiilinud saun ehk uus poiss linnas. Põhilised muusika kirjutajad selles ansamblis olid Don Henley, Glenn Frey. Aga nüüd võib-olla midagi erksamad, kui äsjakuuldud iilus oli 76. aastal kantrirokistiili eestvedaja, tuntuim ansambel, siis soulmuusikas tegi ilma selline grupp nimega Fayer ja nad lisasid sellele sool muusikale veidi ka diskot, veidi jazzi. Neil oli kõigepealt väga suurepärane puhkpillirühm ja seda ausalt öeldes kasutasid ka mõned teised ansamblid oma plaatidel. Ja nüüd siis üks nende heite tollest pärast, mis kannab peal kirjasse hinges song, ehk laula seda laulu. Ansambel ööd, hõljand, Fayerie laul nimega hinge song, mille autoriks Morris vaid üks selle ansambli eestvedajaid, aga nüüd on võib-olla aeg tulla siis üle selle suure lombi Euroopasse ja võib-olla ehk alustame Kreekamaalt teenis Russost, oleme küll aasta laulude sarjas juba mänginud, aga mis sa teed? Aastal 76 oli jällegi kõige enim müüdud albumite hulgas, kui Briti edetabelit vaadata, tema plaat kolmandal kohal, nii et ehk sealt võib siis noppida veel mõne loo välja ja miks mitte mängida sellist lugu, mille nimeks on happy to Pi on aelanud indessan. Ehk on väga meeldiv olla päikese käes ühel sellisel kaunil saarel, autoriks mees nimega Lewis. Eks see popmuusika on ju selline rahvusvaheline ala, et Kreekast pärit mees laulab inglise keeles ja Lääne-Indiast pärit lauljad salvestavad hoopis Saksamaal. Nii juhtuski aastal 76, kui produtsent Frank fari on, pani kokku ansambli Boney M. Sellest tuli üks enim läbi löönud ansambleid 70.-te aastate diskomuusikas ja üks esimesi hitte oli neil lugu nimega tädi, kuul. Ansambel Boney M ja Frank varjanid palav tädi, kuul, mida on korduvalt üritatud eesti keelde tõlkida, aga üpris edutult külmtaat ja mida kõike on selle pealkirjaks pandud? No ütleme niimoodi, et kui ikka on slängi ka tegu, siis ega seda eriti lihtne tõlkida pole. Tunduvalt kergem on asi järgmise laulu pealkirjaga, see on nimelt venna niidio ehk kui vajan sind. Selle esitajaks on Leosseier inglise laulja, kes oli 76. aastal juba endale samuti nime teinud. Võib-olla see aasta 76 oligi tema jaoks üks kõige edukamaid siis ilmus taluks heliplaat, kus tuli päris mitu sellist hittlugu, mis edetabelis jõudsid kõrgetele kohtadele. Üks neist, see eelpool mainitud, vajan sind võib-olla öelda veel ainult nii palju juurde selle mehe kohta, et liosseieri õige nimi on Sherard juus saier sündinud 21. mail 1948. aastal sellises eksootilisest kohas nagu shoughambayssey Saseksi krahvkonnas. Ja kuigi nimetatakse Singer song Raitariks ehk siis lauljaks, kes endale ise laule kirjutab tundub, et ikka nii mõnedki laulud on ta saanud teiste heliloojate käest, näiteks kas või seesama venna, nyyd ju mille autoriteks on Albert Hammond ja Kärol Meyers säiger. Tänase saate lõppu mahub paar lugu veel neist maadest, kus aastal 76 dollarite eest ei saanud midagi osta. Saksa TV-s oli endiselt populaarne laulja Franks veel, kes koos Uwe Chicoora ansambliga salvestas. Laulu nimega pole aega. Autorid. Nagu te kuulsite, väitis Frank Schööbel, et käänet sait ehk pole aega ja nii ta on, et no see 100 aasta laulude lõpuni jõuame vist ainult ühe loo veel kuulata, aga tuleme selleks siis Eestimaale. Muusika autor on Rein Rannap, tekst Juhan Viiding. Loo nimi ühes väikses Eesti linnas ja nagu te kõik kohe kuulete ja ilmselt ka väga paljud juba teavad, on selles loos juttu Otepääst, aga võib olla ka veel millestki muust, mille tagamaid tol 76. aastal päris täpselt ei teadnudki, esitajaks tajub kada ja see ansambel Noor-Eesti Valteri Jaak Ojakäär soovivad teile kõike head. Kohtumiseni järgmisel 100 aasta laulude saatel. No ja. Ma ja nii. Ta naine hoiab talvel ka sügisel Hoiab talvel? Majake. Maja nii.