Ahoi kõigile, kes armastavad merd ja kellele meritööd ja leiba annab. Meresaade, hoian täna jälle Eesti merelaevanduse peakorteris Estonia. Ja puiesteel. Täna on Eesti merelaevandus uues juriidilises seisus. Rabanduse erastamiskonkursi võitis aktsiaselts Esko Holding ja ta saab õige pea 70 protsendi aktsiate omanikuks. Ostuhinnaks on aktsiaselts Esko Holding pakkunud 700 miljonit krooni tooni ning lubanud tagada kahe aasta jooksul investeeringuid 3,16 miljardit krooni. Suured summad. Eesti merelaevandus on Eesti suurim laevandusettevõte, kellele kuulub 47 laeva ja kus töötab 2385 inimest. Merelaevanduse peadirektor ja juhatuse esimees härra Toivo linnas. Praegu veel midagi muutunud ju ei ole. Kuigi ajalehed juba jagavad karu nahka. Järsku holdingus tuleb selle Eesti merelaevanduse tulevane omanik sel juhul, kui ta 10.-ks juuliks maksab ära 700 miljonit krooni, see tähendab, omanik saab omanikuks, sel hetkel on raha makstud ja on kantud äriregistrisse. Praegust ma saan aru, et maksmine toimub juulikuu esimestel päevadel ja peale selle tehakse registri sissekanne siis Eskollingust tuleb eesti merele 70 protsendi aktsiate omanik. Ja kui see Esku holding seda raha ära ei maksa mingil põhjusel, ütleme ta järsku raha pole või midagi sellist või mõtleb ümber näiteks sel juhul see võimalus tuleb teisele konkurentsist osavõtjale, arbonalele. Esimene Esko Holding võitja ja teisel kohal on Marbonale kaks keegi järgi tegeleda ja sellepärast siis, kui see makstud maksud selleks ajaks siis seal tekib kohe võimalus maksta, sellepärast kui omandivorm kui selline omandisuhe muutub. Tõenäoliselt kusagil juuli keskel, kui nad kantud äriregistrisse. Kas me avame ka Esko Holdingu tagamaad või kes on see seltskond kes on selle taga? Ja muidugi, kui Esku holdingut võtta nagu 100 protsenti, 100 protsenti, siis ostab Ostavdamatud küpsed alla ostab seda tähendab 70 protsenti merelaevandus siis selle taga on eelkõige Norra suur laevandusfirma Karl džuudi ja aitsem 50 protsenti, 10 protsenti on, on Ameerika firma Stanton Capital Corporation. 10 protsenti on Eesti firma Cresco, see on selline börsi maaklerifirma sööni paist teeb kokku 70 protsenti, siis edasi on siis 12 protsenti, on ühisinvestor Eesti kapitali, selline investeerimisfirma. 10 protsenti on Esskomanismanud ja kaheksa protsenti on Eppeks firma, mis tegeleb toiduainetetööstused ja nii edasi. Tähendab, kes mis puudutab Esko mehhanisme, anti siis ka välismaalt. Ei ole mitte kõik siin laevandus inimesi vedanud, seitse inimest, nendest neli töötab laevanduses, seal on sellised mehed nagu, ütleme, laevanduses töötades toon siin kalmus hüüdma lindpere ja mina. Vabandust, töötas, aga väga lähedane laevandus taga on tee peal, kes oli meil pikka aega laevanduse finantsdirektor, kes väga aktiivselt osa võtnud kõikides finantsarvestades, mis puudutab järsku voldingusse. Pant, kes oli laevanduse nõukogu esimees, juhatuse esimees pikemat aega. Mis oli see, mis viis erastamisagentuuri valiku teie peale? No tegelikult muidugi kui mina näiteks muidugi võiksin öelda kohe, et me olemegi ilusamad ja kõige paremad ja nii edasi, sõidame, kindlasti oleme, aga seda küsima ei oleks õige muidugi ehitada mitte mulle, vaid härrazarnetile ja, või õigemini ta isegi mitte Sarnetile, vaid Erastamisagentuuri nõukogu liikmetele, sest nii palju kui mina olen lehest lugenud ja lugenud, et sellest nõukogu liikmeid oli kohal 11, mis on täiskoosseis, hääletasid meie poolt, kaheksa vastu hääletasid, kaks erapooletu oli üks. Ja sellepärast iga nõukogu liige on oma otsustes ahjaa-sõna vastavalt osalemise erastamise seadus. Nende otsus, Nad tegid oma vaba parema äratundmise ja parema tahtmise järgi. Muidugi otsustavaks oli, sest riik igal juhul saab kätte oma 400 miljonit krooni, mis läheb riigile. 300 miljonit sellest 700-st miljonist, mis tuleb maksta, läheb firma arenguks kohe. Ja peale selle on veel need investeeringud, mis on vaja teha selle kahe aasta jooksul, kuna firma jääb kaheksa, tahaks riigikontrolli alla, sest seal vastavalt erastamislepingule, mis kirjutatakse alla alles peale seda, kui on raha makstud ja kõik on tehtud riik kontrollib firmat täielikult kaks aastat, peale selle tehakse niisugune kokkuvõte. Paljud tehtud selle aja jooksul, mis on tegemata jäänud. Ja kui see kõik on tehtud, siis riik lõpetab oma kontrolli. Selleks ajaks peavad riigi aktsiad jõudma börsile. Tähendab, riigi aktsiad saavad olema vabalt võrreldavad, tähendab nad, igaüks saab osta, kes tahab. Aga juhul, kui firma asjad ei peaks olema jääde, börsile minna ei saa, siis riigil on õigus nõuda sellelt Esko holdingut. Et ostaks. Ma arvan, et 30 protsenti sama hinnaga. Erastamisleping on väga pikk ja väga keeruline. Ta on tehtud Eesti seaduste järgi inglise juristide poolest ja selleks arbitraažikohus on Stockholmis on väga omapärane värk. Igaks juhuks inglise keeles k. Seda on nimetatud ka sajandi tehinguks, see tähendab seda, et liiguvad ikkagi väga suured rahad. Meil on vahest nagu väikerahval on ikka armastame ülivõrdeid ja niimoodi see on meie nagu võib-olla rahvuslik mitt, kui mitte viga, siis vähemalt meie üks tundemärke. Ma ei tea, kas sajandi tehing on siis minu arvates liikluse seisukohast on tunduvalt suurem asi on näiteks Eesti energia taastamine, selle edasine käekäik puudutab meid otseselt kõiki. Igaüks meist tarbime elektrit. Firmad, igaüks meist eraldi ja koos eraldi saali tehingud tulevad seal, kui nad muidugi selles saalis kätte jõuavad, siis on teine asi põlevkivi ja sellepärast merelaevandus, kui selline ei ole niisugune riigikeskne, siis meil neid riiklik funktsioon enam ei ole, mis olid nõukogude ajal, oli terve hulk riiklikke funktsioone, neid enam ei ole ja see on ka õige, väga õige, mida me teeme meredel ja need ei ole nagu nendest ei sõltu, näiteks sõltub ütleme, Eesti maksebilansi nust, värgid, aga ütleme argliku inimese elu, sellest nii palju sõltub, ütleme elektrienergiast ja minu arvates sajandi tehingud on veel ees. Tegelikult aga siiski, Eesti merelaevandus määrab väga palju eestimaine ja ta on ikkagi üks osa, üks täiesti kindel rahvuslik osa Eesti elust, sest meil on ju nii pikk rannajoon, meri on ümber, laevandus on ju alati Eestis olnud, nii et selle põhjal ma näen Eesti merelaevanduses ka siiski Eesti laevanduse ja merenduse arengut. Muidugi, sest kui ütleme, merelaevandus näiteks jääks korraga millegipärast seda enam ei oleks siis oleks ka Eesti merepandud igatahes kui mitte surma ohvreid, igatahes tunduvalt tugev hoop igatahes, mida on raske üle hinnata, selles mõttes muidugi meie meie areng on üldse ja väga palju, kõik, mis meie ümber toimub, väiksed laevaomanikud. Kas nad on saanud kaadrid meilt või meie meiega konsulteerinud ja sellepärast muidugi me oleme selles mõttes me oleme ikka vabariigist juhtiv laevandusfirma ja meie saatusest sõltub ka väga palju kogu vabariigi merendus. Muidugi oleks täielikult väär arvata, et me ainult meie oleme, nende midagi muud ei ole. Esis pidi laeva omanik olema juba tunduvalt üle 100, kuid ma kahjuks pean tunnistama, et need on väga raske üles leida. Vähemalt kõiki neid sellepärast muidugi kõike, mis puutub merendus, sõime väga tihti harjunud üle hindama, et me mõtleme niimoodi, et meie oleme siis see kõik, kes TWA teeb ja otsustab, eks ole. Muidugi olukord on teine, et meie käes on küll enamus, aga siiski on olemas juba reaalselt tihed laevaomanikud, kas või siin igasugused Indreku teeveeerrid ja siin on kõik olemas, on ja ja merisalu oma firmade grupiga seal mitmed ja see muidugi, aga muidugi meiega nendega võistelda raske, selles mõttes kindlasti. Tulemägi võib-olla arengu juurde, sest arengukavad on loomulikult teil tehtud, jääte vaadatud, mida ette võtate, missugune võiks olla ja missuguseks kujuneks Eesti merelaevanduse tulevik. Mis puutub nagu arengukavades, siis need lähimad kaks aastat on väga kindlalt paika pandud, sest see oli nagu see aastane äriplaan oli, nagu üldse see üks aluste aluselt üldse võita, midagi teha ja selle kaheaastane äriplaan kuulub nagu väga rangeks täitmiseks kontrollimiseks erastamisagentuuri poolt Eesti riigi poolt. Ja sellepärast need kaks aastat on väga kindlalt paika pandud. Aga teine asi on see, et mis edasi saab peale seda, milline laul saab olema, see juba sõltub muidugi väga palju omanike tahtest. Lähimad kaks aastat on pandud laevanduse tõu tõsine areng. Karel, mida meie kui riigi laevandus oleme planeerinud, on kõik alles ja peale selle on siia pandud sisse näiteks tankeri laevastiku sissetoomine on pandud siis ühe või kahe suure reisilaeva muretsemine liinidele Tallinn, Stockholm, Tallinn, Helsingi palju arenguid pandud, siis see on arengut sisse näiteks Eesti merehariduse arendamiseks. Siin on olemas nagu norra riigi poolt lubadusi aidata, seda meie mereharidus, kuna me ja merehariduse materiaaltehniline baas on väga-väga nõrk ja väga vananenud, kallis värk. Ja üldiselt nagu näiteks, mis puutub sellesse Eesti meestest, siis Eesti meremeestest on huvitatud väga paljud firmad. Ka needsamad Norra firmad on huvitatud ja minu arvates tekib Eesti meremeestel võimalus. Ega ta väga paljudel maailma meredel ja kui nad kunagi tulevad Eestisse tagasi või siis tulevad Eesti merelaevanduse või lähevad Eesti merelaevanduses, siis nende saavad saavad iga suure kogemuse iga mees, kes ütleme, töötab välismaal, pere jääb siia, see, mida raha saab, ta saadab enamuse siia tõenäoliselt muidugi on neid, kes võib-olla lähevad, võtke kusagile välismaale, see on ka neid, aga nende protsent on küllaltki väike, tegelikult see tema tarbimine temataabult raha kui enamus ikka tuleb vabariik Eesti meremehel tegijad väga suured võimalust müüa oma tööjõudu rahvusvahelisel maailma meremeeste turul, sest meie tööjõud on täielikult konkurentsivõimeline. Juttu oli tankerites, see tuleb siis norra osapoole poolt. Kas see siin on aga üldse niisuguseid tankerit tarvis? Kui vaadata seda, neid meie naftatransiiti ja kõiki ja siin on küllaltki palju võimalusi, needsamad Pakterminal, N-Terminal, igasugused väiksed skandransile, missi, mida väiksed pole siin. Hiljuti tähistati siin miljon tonni, läks Poola lastaga selles kostav grupil läbi ja siin on mahud on suured ja mis meie kaudu käivad läbi transiitsuled naftat ja see on kuidagi nagu jäänud rohkem võib-olla et kõik räägivad transiidist, aga võib-olla paljud ei mõtlegi, mis asi transiittäpselt on, aga väga, väga populaarne, järgmine teema on igasuguseid, komisjon olemas ja kõik on olemas, aga enamusel tegelemegi su jutuga, mis on meil ei ole mitte mingit pihta, milline piss kindlasti olemas, aga mida on väga raske aru saada? Ütleme, rihmadega ja sellepärast esil on, see ei oleks kavade sissetuleku allikas, miks mitte, miks pead ilvedanguse Kaupol meelde, nende nina all oleks ka laevandusel uus, täitsa uus arengusuund, sest me ei ole traditsiooniliselt kunagi tegelenud pankadega korra, meil oli üks tanker ja ja see oli ka väga vana ja väetikene rooliluku otsesem pidime viima nagu kütust Saaremaale ja Hiiumaale, aga et kütusepaarid jäid välja ehitamata lõplikult ja ennem andsime tankeri ära, kus ja kuidas valmis sai. Nii see elu on. Sageli kõneldakse, kui tekib erastamine, et kas koosseisud jäävad kohale. Kas inimesed ikka tööd saavad ja närveerivad palju enne erastamist ka sellest oli meil kunagi juttu. Ja siin vahepeal olid lehtedes igal palju, ma olin nädal aega ära, ma olin puhkusel nädal aega, see erastamine, mõtlesin, võtsin pinge maha ja ma ei olnud Eestis mõne eestlasega hästi kursis, tänapäeval ütleme Vaksid töötavad ümber maailma, kõik Tulevi minuti konsul kõike. Ja seal oli muidugi väga palju imelikke jutte, siin mõned härrasmehed lubasid nagu teha suuri tegusid ja see kutsus meie põhiomanikes esile tulevastelt põhjaomanikes, kes ära maksavad ja esile väga suurt hämmastust ja arusaamatust. Härrasmees oli end ise paika pannud, miks ta seda tegi, enda reklaamiks või mitte, see on tema enda südametunnistuse asi. Kuidas olemas on, aga põhiomanikud kohtusid laevanduse juhtkonnaga, tutvusid, olen inimestega. Ja nende üks põhiline tahtmine ja soov ja on selles, et mitte rabeleda mitte teha mingeid kiireid otsuseid rahulikult, rada, mida on vaja teha, kuidas teha, mida parem teha, sest tegelikult kui nii võtta, nad on seda korduvalt väljalauas, on meil väga kõrgel tasemel, et me ei jää ajutise paljudes küsimustes maha üheski Lääne laevandusest. Aga muidugi muudatusi tuleb, tingimata tuleb inimkoosseisus ja kõik, aga ma arvan, et kõik need asjad toimuvad rahulikult väga soliidselt ja mitte niipea, sest igatahes erastamine kui selline ei ei kutsu esile siin, nagu oli juttu lehtedes, et seal need laseme lahti, need, need lüüakse minema ja ülejäänud vaatame, mis edasi saab hellist võimalused, omanikud välistada selleks liiga targad. Et laevanduses praeguses panna inimesed värisema, et keegi enam tööd ei tee ja nad ütlesid selgelt välja, et nad tahavad rahulikult jagada, mis asi on laevandus, mis kellega tegeleb ja kuidas parendada jätkata. Selge on see, et laevandus peab minema rohkem rahvusvaheliseks ja meil võib-olla on vajalikud siin, et oleksid ka välismaa spetsialistid sees, kas nõuandeid või ükskõik kellena, sest üldiselt praegust on olukord siis niimoodi, et Ma arvan, et suur pinge on langenud inimeste seas. Kõik saavad aru, et mingisugust, nagu omal ajal Isamaapoisid tegid, seal pühkisid luuaga puhtaks, sellist asja ei tule. Ja iga inimesega lahendaks algselt ja muidugi, sest see praegused juhi juhile juhtkonnad valdavad tohutut informatsiooni, mida niisama ära lasteaia ükski mõistlik inimene ei tee. Sellepärast ma nägin lehes oma pilti seal koos ühe teise härrasmehega, et selle linnase saatus vaata, mis ta ette võtab ja kuidas ta teeb, siis ma peaks ütlema Mart veni sõnadega, et kulude surmast on tugevalt liialdatud. Ajalehed on spekuleerinud põhimõttel, et mooramees on töö teinud ja Igatahes kuludele surmastan tunduvalt liialdatud, nii ütles Marqwen. Väga hea, mul on olnud seda võimalust välja öelda, üks, seal on ma selle gümnaasuks, nüüd ma siin olen olnud korda kolm, see on kolmas kord, kui ma seda välja ütlen, ühe korra oli 91. Kui siin mõned äras me siis teisele poole oli, kui Isamaa tuli meile sisse. Meil on kolmas kord, aga muidugi igal asjal on oma aeg ja tähtaega, sellepärast, aga minu ülesanne ei ole muidugi selles, et ma peaksin istuma siin kabinetis, nii kaua mind jalad ees välja viiakse, et sellepärast paik siin ei ole mitte mingi puhkuse koht, kus kõik rahus rabandus töötab ööd ja päevad läbi ja vaadake teie probleeme laupäeviti, pühapäeviti, öösiti ja sellepärast iga inimese elus saabub kunagi aeg, kus ta mõtleb, et võiks ka midagi rahulikumad ja ja ma omanik ei veel alustanud läbirääkimisi, nad tahavad seda teha kusagil sügisel, et kuidas me edasi näeme, kui kaua ja igatahes vaja uusi inimesi välja õpetajale, kes tulevad ja need. Ja tegelikult ka muidugi see üleandmine võib-olla on võimalik ja muidugi väga kiiresti on võimalik ka teha seda väga mõistlikult ja praegust. Pan ütleb Uude põhiomanikke tähendab tulevaste omanike Auksed, nad on selles mõttes laevandusinimesed, nad on töödanud neljandat põlvkonnad laevaomanikud ja nad seda jagavad. Nad ütlevad niimoodi, et me võime osta finantsiste juristi igalt tänavanurgalt ma Eestisse küll õnnestigaderalduvat osta ka, ütleme maailmas olemas küllaltki palju, aga niisugust, kes tunneks laevanduse riiev neid inimesi ei ole nii palju, see on küllaltki niisugune kindel ringkond, kuhu sisse saada raske ja ega sealt niisama kergelt välja ei pääse. Pärast. Seega võime mõne kuulaja niisuguse pisikese ärevuse maha rahustada. Eesti merelaevandus säilib merendus üldse. Ma olen sellega, ma olen sellest jumala kindel, sest kui me seda partnereid, valisime me seda jõudma sellele partnerile, mitte esimene, kellega me rääkisime. Siin tulidki nukuolukord väga paljud tahtsid nagu jagada kõike, mis meil on, üks partner pakkus, muistlevad maha müüa pärast tema käest osta uued laevad asemele, mis olid tunduvalt halvemad ja ja meiega valides partnereid, me kõigepealt mõtlesin selle peale, et kuidas laevanduse variant läheks edasi, me oleme selles mõttes nii palju patrioodid küll, et me ja see on meie elutööd, me ei tahaks laevandus, läheks niisama kellelegi börsimaakleriga kätte, kes teeb ilusti tükkideks ja saab oma raha kätte pärast. Ei, tehke mis tahate, ma olen selles jumala kindel, et laevanduse areng läheb edasi. Laevandus läheb uue arenguetapi, mis on tunduvalt uus ja tunduvalt suurem, kui, kui praegu meil oli, sest tegelikult meil riigifirmale eksisteerida kas või lõpmatuseni, vähemalt ma niimoodi arvan. Aga riigiga on väga raske mängida, sest ütleme näiteks selle viie, vaata, mis on juba meil kuus aasta saba sügisel täis, kui me oleme Eesti vabariigi ajal. Meil on kolm korda muutunud juhatus. Inimesed, kes on teinud mingisuguseid põhimõttelisi otsuseid, on ammu läinud sellest juhatusest ja nende otsuste tagajärjed ei kujutanud üldse, sest ei ole ka mingisugust selle eest, mida sul pähe tuleb ja ja pärast ei ole sul mingit vastus, on läinud juhatust ja kõik ülejäänud seal tehku võib öelda, et Meelak selliseid asju palju olnud on olnud, aga muidugi ta nüüd valdav enamus juhatuse ja nüüd praeguse nõukogu liikmeid on suhtunud oma tegevusse väga ja väga kohusetundlikult, teinud oma parima ja on tundnud huvi meie vastu tundunud huvi, mida teha ja kuidas teha üht-teistsugust olnud, kus inimene võtab midagi pähe ja isegi arusaamatu on see hea või halb, sellepärast muidugi nüüd see asi tunduvalt muutub. Väga palju laevandus muutub ja, ja kuvatele üldist merede seltsis lauas enamasti kõikoni ära laevandus. Alati erastamist pooldan, ma ei ole kunagi öelnud May erastamist ei poolda, sest maailmas laevandusi riikide käes kaks on väga ja väga vähe, kus peab olema mingi spets seal, nagu otstarbekas ta midagi tegeleb seal hüdrograafiaga mingi niisuguse värgiga sõjaväeeludega või midagi, millel on nagu riigi funktsioon taga muidu seal väga kiiresti muutuv suure kapitalimahutusega ala kui sul on vaja teha väga kiireid ja selle juures õigeid otsuseid, mida riigi on väga raske otsustada. Siin on 10 instants, mis tuleb vahele ja päästibinistrane, mis ta mõtleb ja ja võtta vastu otsuseid olu, olles poliitika tegelevates vastu majanduslikke otsuseid. Kas ta teeb seda, ise, pannakse teha spetsialistil, see sõltub ka väga palju inimesest praegu Eesti riigis nagu valitsusaparaadi veel kultuur suures mõttes ei ole välja kujunenud. Kui lähitulevikku vaadata, Eesti merelaevandus on saanud väga palju uusi laevu on nüüd ka veel tulemas. Janar Meelak uueneb, uueneb meil veel tänavu aasta tuleb kindlasti veel kaks, aga võimalik ka kolm laeva, üks on seal Lehola. Teine on Harjumaa kolmas, mis on võimalik? Aasta kõige lõpus on Lembitu. Seedan Lehola Lembitu laevad, Hispaania ja Harjumaa on Kaliningradist Sakala tüüpi, aga no muidugi. Mis puutub, nagu juba Hollandisse, siis see projekt on läbi, viis tükki on käes ja kõik on täidetud. Ja ma arvan, et elu jätkub. Ei ole siin midagi. Kõneles Eesti merelaevanduse juhatuse esimees ja peadirektor, peatselt laevanduse 70 protsendi aktsiate omanikuks saava aktsiaseltsi Esko Holding UX osanike härra Toivo linnas. Ahoi kõigile jälle Kuulmiseni nädala pärast.