Ahoi kõigile, kes mördia merendus taustavat. Õnnitlen meresaatja või meremeeste nimel kõiki kuulajaid meie iseseisvuspäeva puhul. Tänasest. 10 minutit on aga pühendatud Eesti meremuuseumi 60. aastapäeva teaduskonverentsile. See on järjekorras seitsmes. Saate teises pooles püüame vastata küsimusele. Kas Eestile on vaja nii suurt Muuga sadamat. Tere saade hõi läheb Eesti merelaevanduse ja laevade tehnilise hoolduse baasi eestkostel. Merelaulud on Artur Rinnelt. Ringtee nokk õlarihmaga. Haarang kanispaa Külli Virtsu ja Kuivastu. Helistame R sai sõidetud, see jama oli. Saame äge aastakene. Tulinöörina laeva tormi, rööbu, turi, seikleja, suure reb. Silm ka ei saa. Aga uuris ka alla mu ümber on Atlandi ookeani ja no ma olen ka mehele alla. Armas meremuuseum, nii on täna kõneldud siin meremuuseumi seitsmendal teaduskonverentsil direktor ja kapten härra Ants Pärna, armas meremuuseum, see kõlab osa ilusasti. On täiesti loomulik, et kõik need kümned ja kümned õnnitlejad on seda öelnud südamest, tähendab merendus on Eesti üks kindel osa. Eks ta ole ikka kaheksa seda ilma mereta palju hakkama, kuigi mõnel pool veel ei taheta seda tunnistada ja seda. Aga eks see tulega, mis sellest vanast ajast, et veri oli ju meile kinni, paljud mere äärde saime ja nüüd, kui ta siis meile lahti on tehtud, siis ei oskagi midagi peale hakata. Et taskus ja vaatame nüüd suure kohkunud näoga ja nüüd saab korraga antakse sulle terve meri pihku. No see on nüüd niisugune küsimus, aga muidugi merendusega oleme me ammu tegelenud, meie rahvas tegeleb. Ja kindlasti me tegeleme ka tulevikus mereasjandusega ja meresõiduga ja kalandusega sest tööd on kõik üks suur ja Lex ja ka mitte ainult ma ütleksin, tööstuslikult, meri pole meile tähtis, vaid kujutame ette, et palju neid eestlasi ikka leidub, kes pole kordki mere ääres käinud puhkamas või ujumas natuke nautinud seda verre ilu. Tere, püha mere kohinat ja ka ilusat ilma mere ääres, nii et see kutsub teid ikka head verele ja meenutab merd, nii et oleme tahes või tahtmata kogu aeg seotud teaduskonverents tähendab teatud seal ülevaate meremuuseumitööst mida me võiksime viimaste aastate meremuuseumi tegevusest esile tõsta. Teaduskonverentsid on meil ju pidevalt, me teame neid iga kahe ja poole aasta siin siis kajastab muidugi ETK ratta näol see töö, mis me oleme teinud, mis pole uurinud. Aga ega see pole peamine. Ja viimastel aastatel just üheksakümnendatel aastatel on meie pearõhkkond muidugi ekspositsiooni ümbertegemisel, mis on, nõuab palju tööd ja vaeva, pearõhk oli meie Viliaalidega laevadega, sest et oleme nendega kõige rohkem pidanud tegelema. Kuna me praktiliselt oleme nüüd saanud alles üks, 89, teine 92 veel jällegi suurem, meie tegemine on kõik olnud pööratud nendele kahe filiaali tööle rakendamisele. Nüüd nad õnneks oleme nii kaugele jõudnud, et vähemalt külastajatele avatud. Aga muidugi remonttööd veel võtab kõvasti aega. Ega nii rikast muuseumi kui Muuseum vist ei olegi, vähemalt Eestis. Jah, eks mujal maailmas ole ikkagi neid veel, sest et võtame siit kas või seesamane Stockholmi, Rootsi meremuuseum, Stockholmi muuseum, meil on ikka seal laevu ka mitu tükki, samamoodi on vana tulelaed, mida meil veel ei ole. Need on valajad, rõhkude samalti olemas, ei lase vana maa saanud meie Maasilinna laev, võiksime võrrelda nii, et laevu ikka on teistel muuseumitele. Üldiselt peab ütlema, et võib-olla tõesti, kui nii laevade arvusid võtta võib-olla siis ainult Stockholmi meremuuseumis on nüüd pest natuke ees, siis oleksid meie siis tulevad teised Läänemerearvu poolest jah, muuseumitegevus koondunud naiste kätte meie muuseumis, ma peaksin ütlema, see asi natuke teisiti. Meil on nagu neid mehi kipub üle olema rohkem ikkagi kui naisi, isegi teadurite osas, sest meil on praktiliselt tea, tulid, on meil kõik mehed seal niisuguse pere spetsiifika samuti üldarvust on mehi rohkem, sest meie laevade meeskonnad on siiski kõik mehed. Kunagi. Meremuuseum sai alguse entusiasmist ühe kapteni kapten Mei entusiasmist ja tahtest. Aga tasapisi on see asi edasi läinud, kuigi vahepeal meremuuseum oli kinnise asutuse seisuses meil ikka, kes positsioonis oli ka kaasaeg väljas. Sest et siin on just tekitas see probleem, et, et kuule, peremehed omal ajal ju olidki põhiliselt niisugusteks inimesteks, kes said väljapoole Eestit välismaale tähendab, ma mõtlen mitte ida poole, vaid just lääne poole selle tõttu ka see mereasjandust siis oli natukene niisugune vaba. Kuigi jah, Glavlitiga tulid kõvad tegemist teha, sest nemad ei suutnud sageli niivõrd elementaarseid asju mõista ja tegid mõni asi nii. Lollisti teadjad lood ikka ei võtnud, näiteks meremees sõidab välismaale, merekaardi järgi käib igas sadamas iga perekaarti, vaata meie muuseumis keerad selle kaardi väljapanek ära. See p tohtis näidata, näiteks Glavlit leidis, et see oli ikka kirbusaladust või välismaale ehitatud laevade arvu äranimetamine, näiteks et vot me oleme sealt laevatehasest nii palju raevu saanud, see oli suur riiklik väliskaubandussaladuse välja andmepaljud tulid sihukeste nõmeduseni kokku puutuda ja pea sageli loogiliselt mõeldes üldse ei jagata. Aga noh, lihtsalt need asjad tulid kõik üle elada. Läheme. Aga siiski me ikka saime näidata kaasaga ka küllaltki hästi, sest ikka laevapudeleid ja materjalid veel väljas olid muidugi maadelda. Tulisem. Kui palju on meremuuseumile abilisi? Ma mõtlen meremuuseumi juures tegutsevaid klubisid või seltsi ühendusi? Jah, pere, sõprade ring, polaarklubi terminoloogia kuumis, Suur Tõllu Ring, Sis liik. Nüüd on meil viis, on ametlikult järgi jäänud praegust, aga kes on indu nagu vormistatud, aga noh, näiteks siin-seal ajujuttu, et ajalooline selts meil omal ajal tegeles, nüüd liiker lõpetas oma tegevuse juba ära. Siis oli meil veel noorteallveearheoloogide klubi jumala Aja jooksul on nagu ära kadunud, nii et meil läheb lõpuni kümmekond tükki. Ajaloo selts oled nagu läinud ka oma loomulikku teed ära kaduda, mõnede tulevad sellega uuele tasemele. Hägustuletaks Lembitu sõprade klubi kujunemas väljarest allveelaev Lembitu toetavad, Nad aktiivselt tegutsevad, aga nad pole lihtsalt vormistanud ennast ära abiliste ring võtta siis kõik kokku. Arvuliselt raske on isegi öelda, ma arvan, et need inimesed, kes meie juures tegutsevad, meiega koostööd teevad, meid aitavad oma tuhatkond tükki küll, käivad koos ja enamasti loomulikult vere mehed, endise jah, muidugi, aga kas millegi määral merre ega seotud olnud kõik endised meremehed polaarklubi, mingi siuke omapärane temala, kes polaaralasid uurinud, aga vähemalt selle laevaga sõitnud Silja perel käisid uurimas nii et nad on ka teatud määral seotud sellega muidugi peale terminoloogia, komisjon, no need on puhta kõik, praktiliselt meremehed, kes selle asjaga tegeleda, Muuseumi töötajad muidugi ise ka, nii et jah, enam-vähem ikkagi see spetsiifika läheb välja, muidu ei saagi siin tegelikult on muidugi ka niisugusi asjast huvitatud ja niisugused tulevad meie ringide tööst võtavad osa ja tegelevad meiega käivad meie juures palju niisugusi inimesi, kes lihtsalt armastavad merd. Et see on juba seitsmes teaduskonverents meremuuseumil. See näitab ühtlasi ka seda, et teadustöö on väga tõsise au sees ja küsimus on siis selles, et juba algusest saadik on, kuuendal aastal hakkasid no mina olen juba kuuendast aastast muuseumis ja me ei saanudki midagi muud teha, sest et meie mereajalugu praktiliselt polnud uuritud. Pidime lihtsalt hakkamise uurima, sest et meie ajaloo instituut tegeles kuuekümnendatel aastatel põhiliselt Põllumäe, Andrusega ja selliste probleemidega ja mereasjandust seal keegi ei uurinud, keegi ei tundnud seda ja siis me olime paratamatult sunnitud ise hakkama selle asetust uurima. Oleme Seniaaniga teinud, jätkame ka, meil on kümmekond teadurid, kes me selle probleemiga tegelevad ja kes aasta mingisuguse teema läbi töötavad selle parimiku me nagu siis konverentsidel välja toomegi, meile muidugi ka konverentsil külalisesinejaid sest üksikute probleemide käsitlemisel nagu oleme siis ka mujalt kutsud siia abijõudu ja paljud on ka meie muuseumi aktivistid või ka näiteks meil töötad. Mati Õun on meie meremuuseumitöötaja, kuni võtame aeglane rütm, töötab mujal, Peedu sammas rohkem istub võib-olla meil isegi õige töökoha peal ja tegeleb aktiivselt peraal uurimisega, nii et need on niisugused mehed, kes meiega pidevalt kontaktis. Üksused, Canon Rain kullilt. Sest temale ja pidev terminoloogiakomisjoni liige ja aktiivne tegelema selles osas, nii et nad on kõik meie aktivistitud meiega koos töötajate abilised võtab aega, leidsin konverentsidele esinema alati, üksikud teemad viskasin vaatama 40. aastani on siin aga ka vanasadama ümbrus, linnaehituslik kujunemine näiteks. No see on tulevikuvälja, mis seal tulevikus tuleb, nii et ta pilk tulevikku ja teaduskonverents jätkub, nii et see väike vaheaeg ongi meil nüüd jutu peale ära kulunud. Jah. Ei no. Ikka põrgu ka noor. Ja pööran. Moore'i. Vee kul. Ja. Ta maas. 60. aastapäeva puhul toimub meremuuseumi teaduskonverents on seitsmes meremuuseumi direktori asetäitjaga teadusdirektori nime all olnud härra Jaak Sammet. Kuidas on selle aja jooksul arenenud teadustöö sest väljund ehk tulemus ongi konverentsis 70.-te õieti viie aasta tagant konverentse? Viimased poolteist aastakümmet juba nüüd oleme pidanud neid kahe ja poole aasta tagant. Seekord on konverents muuseumi 60. nii-öelda juubeli põhiürituseks. Ja ütleks töine üritus. Talle andis palju juurde just temaatiline mitmekesisus. Pooleteist päeva jooksul oli kokku 13 ettekannet, nendest oli kaheksa muuseum inimestelt ja viis olid väljaspoolt ja ka see valik oli nagu nüüd juba üpris õnnestunud selle mitmekesisuse jutu juurde veel näiteks äsja lõppenud ettekanne tabelid ja Elvi Pihlak klind maalt, Tallinna sadamapiirkonna linnaehituslikku kujunemine väga pika perioodi jooksul oli kuulajatele lausa põnev ja küsimused ei tahtnudki lõppeda. Ja lõpus tuli välja üks niisugune mõte, et seda peaks jätkama. See pole ilus, vähemalt rihmadega. Päris väliseminarina, kui teda mõnetunnist jalutuskäiku nii tohib nimetada ja ega see võimatu polegi. Tugevalt oli esindatud veel meresõja ajalooline blokk. Koos Lembitu temaatikaga kokku viis. Et ta oli nii tugevalt võib-olla ka selle tõttu esindatud, et aastaid sellel teemal ei saanud seda rääkida, mida oleks tahtnud rääkida, aga mitmekesisuse kohta veel kronoloogiliselt vanim teema oli esiajaloolistest paatidest, oli 16. seitsmeteistkümnenda sajandi kartograaf, sest oli ettekanne meredel, minul loogiast. Ja lisaks veel juurde, et meremuuseumi vestibüülis on väljas väikene vitriini näitus, nagu me neid nimetame 90.-te aastate publikatsioonidest meremuuseumi töötajatelt. Ja see pilt ei ole ka sugugi kurb, kui nendele paarilistendile vaadata meile töid on soovitud avaldada ja on publitseeritud Soomes, Skandinaaviamaades, Rootsis, Norras ja ka kaugemal ja see on huvi väljaspool, aga meil siin Eestis kui palju on trükivalgust näinud niseerusse raamatuna, mida võib igaüks võtke nüüd kokku lugeda päris mitmeid. Need on tulnud autori ja kirjastuse kirjastaja kokkuleppel 70.-te lõpul juba Ants Pärna merelaevanduse kaubalaevanduse ajalugu käsitlev raamat hiljem on tulnud kalamajanduse kohta samasugune raamat, paralleelne käsitlus on ilmunud allveearheoloogia, sest need on tulnud siis jah, niimoodi, et autori initsiatiiv ja, ja sobiv kirjastaja. Ja eks ta hakkab niimoodi ka edaspidi olema, tuleb kirjutada ja küllap siiski avaldamisvõimalus leidub. Kas omaette kaante vahel perioodikas võimalusi on asumitmetena päeval. Kui aasta haak seal lainte relvastus ja ta Sõbrad. Neid ei või naabri tõttu tiim. Koju ja ja. See. Teema on. Teaduskonverents 60. aastapäeva puhul on praeguseks lõppenud. Konverentsil osalesid ka Muuga sadamakapten Eesti meremeeste Liidu juhatuse esimees härra Rein Raudsalu ja Eesti Laevaomanike Liidu peasekretär härra Olev. Heino konverentsil oli sadamatest juttu, Eestis on kõik väikese sadamate. Muuga sadam on ju väga suur sadam. Kas nii suurt sadamat Eestile üldse tarvis on? Jälle see vana küsimus? Kuidas muidu ikka on vaja, kui see sadam on nüüd eesti rahvale sülle kukkunud nagu taevamanna, siis oleks väga rumal teda mitte ära kasutada, pääle selle oleks väga kahju, kui Eesti ei oskaks või ei oleks võimeline ära kasutama oma head geograafilist asendit selleks, et sellest kasu lõigata. Transiit on ju kogu aeg olnud, see, mis on Eesti arendust ja Eesti sadamaid toitnud ja tõenäoliselt peaks edaspidi ka nii olema tähelepanu. Väärne on näiteks see, et sadam on kui mitte ainuke, siis üks vähestest Eesti ettevõtetest, kes iseseisvumise aegu majanduslikult alla ei käinud Muuga sadama väike, samm-sammult edukamalt ja paremini töötanud, majanduslikke saavutusi suurendanud ja vähehaaval ka ennast laiendanud. Sadam, mis veel päris valmis ei olnudki, siis kui iseseisvus kätte tuli. Esimene järk loeti valmisolevaks, kõik, mis hiljem on juurde ehitatud, on juba ehitatud sadama enda arendusplaanide alusel arendada, me tahame ennast rohkem, Muuga sadamas on oma arendusosakond ja me oleme vähe haaval ikka püüdnud laiendada universaal, arstid kaisid, nüüd oleme õhku hakanud panema viimasel ajal veeremi laevadele ja praamiliiklusele, millel on tõenäoliselt väga suur tulevik Balti merel. Kas ikka, aga nii on? Teised võtavad ju selle transiitkaubanduse rohkem oma peale, meie Muuga sadam jääb tühjaks, niimoodi. Sissejuhatav küsimus härra raudsalule, kui palju näiteks eelmise aasta jooksul üldse eesti lipuga laevu? Muuga sadamat külas. Mul ei ole praegu praegu käepärast andmeid aga ma usun, et see protsent oli kaunis väike. Eesti laevanduse laevad põhiliselt laastasid Tallinna Kesklinna sadamat Muuga sadamas käisid ikka enamasti suured väljama laevad. Ma küsin seda sellepärast, et näiteks Paldiski sadamakaptenilt hiljuti küsisin, ta ütles, jaanuari jooksul külastas Paldiski sadamat 11 laeva, millised viisid välja meestistis metsatooteid või vanarauda turvast. Kõik olid Me või rootsi või saksa lipu all Läti lipu all, mitte ühtegi Eesti laeva, siit täiendav signaal. Eesti eksport ei ole tagatud pisikeste laevadega. Tähendab, mis oleks 1000 5000 tonnised näiteks tugevdusega korpuses, et tagada meie esialgu väike, kuid tõenäoliselt kasvav eksport seni näiteks 1993. aasta Eesti Panga analüüsis on number 480 miljonit krooni maksti Eesti firmade poolt välistonaasi kasutamise eest öelda meretransporditeenuste import. Miks ei ole see raha jäänud Eesti firmadele? Aga sellepärast, et ühest küljest suurim firma Eesti merelaevandus, nende laevad on suuremad, need teenivad välisladude peal põhiliselt aga väikelaev omanikud, kes on hakanud arenema praktiliselt ju alles viimase kolme-nelja aasta jooksul. Need kapitali vähesusest, mille põhjuseid me teame, kasutavad üksikuid ja küllalt vanu laevu, mille donaaš kaugeltki ei ole piisav selleks, et tagada Eesti eksportveod. Kui Eesti ajal oli sadamaid ja Lauteri kohti üle 500, siis nõukogude võimu nii-öelda piirivalverežiim paninat lõviosas kinni järele jäeti ainult tsirka 50 ringis. Aga mis on sadam peale koha, kus sai teostada import, eksport, veoseid ja see oli ka lokaalne majandusliku aktiivsuse arendamise nagu fookuspunkt, seal tekkis soodne võimalus nii kaubanduseks käsi tähenduseks oli nagu katalüsaatoriks päris suurele regioonile, samuti laevaomanikud, kelle kaudu tuli sisse maailmas nähtu ja kogetu, aga ka rahad investeeringuks selged sadamate taastamine ja väikelaevaomanike võrgu Eesti väikesetonaažiliste laevade laevastiku taastamine. See ei tohiks olla mitte ainult Laevaomanike enda mure. Kahjuks meil oli pikka aega Isamaa koalitsioonivalitsus eesotsas Mart Laariga, kelle loosung oli ettevõtluse on iga mehe oma asi, riik sellesse ei sekku. Ime küll, sellesama koalitsiooni majandusminister härra Jürgenson kipub praegu valimiskampaania käigus kirjutama enda ja oma ministeeriumi oma koalitsiooni arvele Eesti majanduse arengu kolm ja pool protsenti juurdekasvu 94. aastal ma julgeks küll lugeda seda ei selle koalitsiooni ega sele ministeeriumit teeneks, sest ajalehed on piisavalt valgustanud, kuidas on käest ära põllumajandus, metsamajanduspuitu, töötlev tööstus ja mitte ainult need asjatundlikud ökonomistid on öelnud isegi, et Eesti majanduspoliitika seisnes sellise puudumises üleüldse. Ka Laevaomanike Liit on mitut puhku üritanud nii oma kirjas aprillis möödunud aastal peaministri Mart Laari nimele põhjendada taotlusi, et riik hakkaks hankima ja vahendama välislaene laevaomanikke ärriti väikelaevaomanike jaoks selleks et saaks suurendada seda laevastikku lõppude lõpuks näiteks 5000 tonnise Teedveidiga laev neli null null üks näiteks maksab viis miljonit dollarit aastas, tooks sisse puhaskasu 1,1 miljonit dollarit. No ütleme, ligi 13 miljonit Eesti krooni üks laev ühes aastas, aga neid rahasid väikefirmadele ole lihtsalt 93. aastal. Eesti merevedude välisteenused andsid kokku puhastulu üle ühe miljardi krooni. Meretranspordi areng, eelis tempos. Siin oluliseks arsti, miks eesti kroonile ostetud laev hakkab juba järgmisel nädalal välisvaluutat sisse tooma, aga samal ajal kui seesama ütleme, viis miljonit dollarit panna mingisse ettevõttesse siis suure tõenäosusega see hakkab tagasi andma alles päris mitme aasta pärast, kuni võrgud leitakse ja stabiliseerub tema kvaliteettoodetele ja nii edasi ja nii edasi. Niisiis kiireim ravim eesti negatiivsele välismaksebilansile oleks tõenäoliselt ikkagi laevanduse suurendamine. Aga ei, Eesti pank ei majandusministeerium, valitsus tervikuna siiamaani sellele küsimusele mingit tähelepanu pööranud ei ole ja positiivset abi osutanud, samal ajal Soome näiteks just nende eesmärkide saavutamiseks, millest ma alguses rääkisin, toetab väikeste kuni 5000 tonniste jääklassiga laevade ostusedamoodi, et laevaomanik saab laenu seitsme protsendiga, millest riik katab neli protsenti, niisiis naabrid saavad aru laevanduse arenguvajadusest ja kasulikkusest riigile. Tahaks loota, et uued mehed Riigikogus ja ka majandusministeeriumis rahandusministeeriumis peale valimisi saavad olema teised. Ja nimelt niisugused, kes toetavad Eesti laevanduse ja sellega Eesti krooni sellega Eesti majandust üldse. Aga nüüd, kui tulla selle algküsimuse juurde tagasi, kas Muuga sadamat ikka on tarvis, nii nagu on tarvis laevandust, nii on tarvis ka seda sadamat suurt säravat just. Ja suurt ka. Kraana maa saadamas ka ei vilgu. Nii et siin Saab kooduses uudidel laeva. Me ei saa, ta ei muutu ka eaka Asko tooma. Meenutan. Kuna keeemmeeraagi la soosin sinna, oota raadio. Tundmatu teri. Kaatida jõuda, et ruut saaks tuumarra. Oad värvi saadab siis ruutu ka eaka. Aga meenutan. Olen nüüd juba ana ja sadamas ka ei vaata, on siin merd. Son. Valda kui saada laeva sinna veere ka suudab vaeva. Vaat. Siis saab siin putuka jaka tooma. Ahoi kõigile jälle Kuulmiseni nädala pärast.