Tere, head kuulajad, Valtria ajakiri jälle teie juures 100 aasta lauludega ja nagu kohe kõlama hakkas, laulus Tõnu Kilgas ütleb, mis siin ikka Mäkutada, hakkame siis kohe pihta. Sellepärast et aastas 78, kus praegu veel viibime, kirjutasid Boris Kõrver ja Ardi Liives operetinimega. Raha paneb rattad käima ja sealt leiame ühe sellise laulu, mille nimeks on, mis siin, nagu ta esindajateks siis Sirje Puura ja Tõnu Kilgas. Armuline, preili, lubage ma tutvustan teile ennast Arnold Viira ja kuidas kutsutakse teid, madam Adeele nimi, kui luule prelia teele joome, sinasõprust. Ja kui me nüüd vaatame seda ja kui need ja ka päev kannab käes Ave sai nagu Prantsusmaa Ütlemata jäi veel nii palju, et Sirje Puura ja Tõnu Kilgas, et taustal mängis Eesti raadio estraadiorkester Peeter Sauli juhatusel aga nüüd operetilavalt rokkmuusika juurde ansambel Ruja oli endiselt väga populaarne, kuigi koosseisuvahetused toimusid kogu aeg ja eriti just klahvpillidel oli kõigepealt Rein Rannap, siis Margus Kappel, hiljem veel Igor, Karsnek ja ausalt öeldes päris kõiki neid mehi, kes sellest ansamblist läbi on käinud. Võib-olla kohe ette ei tulegi, aga aastal 78 oli konkreetne koosseis, mida võib siit plaadiümbrisel lugeda. Urmas Alender vokaal, Jaanus Nõgisto kitarrid, Margus Kappel klahvpillid, Priit kuulberg bass ja Ivo Varts löökriistad. Õigupoolest pole see lugu ju üldse mitte Rockilik, vastupidi, väga mõtlik. Aga samas jällegi Sa oled tüüpiline, sest see ansambel kasutas tihtipeale tuntud poeetide tekste ja läks ka nii-öelda sügavuti mitte ainult muusikas, vaid ka mõttemaailmas. See on siis Margus Opeli laul Hando Runneli tekstile nimega ei mullast. Ei mullast sul. Põhilima. Ja nüüd laia maailmakuulsate ansamblitega on tihtipeale probleeme, kas mängida neid siis, kui on nende kõige tuntumad plaadid ilmunud või juba siis, kui nad on pinnale kerkinud. Mark Nokleria ansambel väits olid aastal 78, tõesti veel uustulnukad. Nad mängisid Londonis marki klubis said kriitikutelt väga hea vastuvõtu, võib-olla siis ikkagi sealt. Tair streitzi algupoolelt midagi kuulamiseks. Plaat nimega. Com ju, niik ehk kommunikatsioon, mis on salvestatud 78. aasta detsembris Nassaus Bahama saartel, ansambli koossessis tuntud kitarr, ristilaulja ja helilooja Mark Noklarkoos, vennal David bloklariga ja John Ilsli bassil ning pik Põders trummidel. Kuulakem sellelt plaadilt üht lugu nimega veidi Raither teksti veidi uurides selgub, et tegu on tuntud naiskirjanikuga, kes teleekraanil esinedes jätab väga kustumatu mulje. Nii nagu eelmises 100 aasta laulude saates avastasime, et ei ole jõudnud veel ühtegi korralikku punkrokki näidet mängida see sai muidugi tookord tehtud, siis hevirokkansamblid on vist ka nagu vaeslapse ossa jäänud. Mine tea, kui palju raadiokuulajatele see muusika meeldib või mitte, aga kui nüüd jätkata nende ansamblitega, kes sest on 78 pinnale tõusid, siis üks neist on kindlasti pean Heilen koos selle kuulsa kitarrisangari Edi pean Heilaniga ja nende tolle aasta plaadilt võiks noppida välja sellise loo, mille nimeks on, ent hoking, paut, lampe? Ma ei räägi armastusest. Ansambli Fan Heilen debüütalbum müüs kohe paugupealt kaks miljonit koopiat ja see muidugi andis neile juba sellised trumbid kätte, et võis esitada igasuguseid nõudmisi oma kontsertreiside puhul näiteks võib tuua ühe USA tuuri tollest ajast, kui ansambel oli oma lepingutes tõesti ülitäpne. Nõuti, et ühe konkreetse firma pruunid šokolaadikommid oleks nende riietusruumist ära viidud ja veel müstilisemaid asju, aga selge on see, et kui raha on, siis võib nõuda kõike, mis pähe tuleb, on raske öelda, kui palju aastal 78 võis seda rahanatukest olla ansamblil poliis, sest et nemadki olid olles pinnale jõudnud, tõsi küll, ansambli juht Sting ehk Gordon Sammer õige nimega oli ju filminäitlejana juba varemgi tegutsenud. Esimesed lood, mis 78. aastal rahvusvahelist kõlapinda leidsid, olid Saul, Lonly. Kaanstan luusing ju, ja rock Sand, mida kohe kuulata. Rod Stewart sai aastal 1978 hakkama jälle ühe uue hitiga selle nimeks to think Kaaemms seksi, ehk kas sa arvad, et olen seksikas? No iseenesest mõttetu küsimus, sest et teades roots Stewarti renomee teed ja tema armuseiklusi erinevate daamidega. Vastus saab olla väga ühene, aga muusikalisse kuube on ta siis riietatud selliselt, nagu kohe kuulete ja autor Rod Stewart ise koos Carmen äpissiga. Tuleme nüüd tagasi Eesti muusika juurde leidsin fonoteegist ühe lindi, mille karbi peal on märgitud, et salvestus on teostatud neljandal paaril aastal 79, mis tähendab küll päris kindlasti seda, et lugu ise on kirjutatud aastal 78 ja täiesti mängitav meie tänases saates. See on üks kaunis ballaad, mille on kirjutanud Elmu Värk teksti tor Jaak Veski ja esitajaks nooruke Anne Veskit tol aastal koos ansambliga Mobile loo pealkirjaks ehavalgus. Aastaks 1978 oli ansamblist polümfon saanud juba ansambel konsiilium, eks teada pärast ka konkreetsel põhjusel nimelt Läti kontserdipubliku keevalises vormis avaldatud tunnustus ja nõukogude organite arvamusbändist erinesid üksteisest nagu öö ja päev pole Finest sai niisiis konsiilium, aga idee jäi rock n rolli, tsirkus veeres edasi. Selle ansambli algkoosseisus astusid üles, oleks sõlg Allan ladvas, Rein Laaneorg ja Mihkel Kasenõmm ja tollest 70.-te aastate teisest poolest võiks noppida välja ühe loo, mille autoriks oleks õlg ja see on siis selle kuulsa detektiivi Sherlock Holmsi mälestusele pühendatud. Läheme nüüd mõneks ajaks 78. aasta Ida-Saksamaa popmuusika juurde ja esimene pala, mida kuulete, peegeldab kahtlemata seda 70.-te aastate kosmosevaimustust. Aleksander Ždeerun kirjutanud laulu nimega halloo, maa, siin alfa, esitajaks ansambel Berlock. Ja nüüd Peeter kleezeri laul nimega suleaken esitab ansambel karussell. Ansamblilt seti kuuleme Fritz pupeli laulumeister igas klassis, mis on tegelikult üpris tõsised tagapõhjaga. See on nagu reekviem surnuks kihutanud sõbrale olime absoluutne maanteede hirm, panime ka 70 80 90 100 ja rohkemgi kilomeetrit tunnis. Kuni lõpuks mu sõber on surnud ja ilmub kaeblik pluusi. 100 aasta laulude sarjas ei ole tükk aega juba olnud kuulda itaaliakeelseid lugusid, mis ikka ju väga populaarsed siin Eestimaalgi olnud. Teeme siis selle vigadeta paranduse kohe ära ja mängime ühe laulu Chill Yola džinqueti esituses. See on 78. aastal välja antud meloodia plaat ja huvitaval kombel on seal ümbrisel mainitud tema esimest võitu žanreimos, mis oli 64 ja hiljem veel kaks korda ning samuti Itaalia telekonkursil 74. aastal, aga mitte Eurovisiooni võitu, mis oli samuti aastal 60 41. Tüüpiline itaalia laul. Helilooja kliiri sulest nimega Ecuazyszeera on peaaegu õhtu. Heliloojad Bond, kompanni ja Prancardi on mehed, kes on kirjutanud mitmeid laule. Tuntud lauljatari leiad telestaarile Rafael Acarrale, kes on muide juhtinud ka ju San Remo laulufestivali. Üks neist kannab nime Powero amore ehk õnnetu armastus ja see on pärit just sealt 70.-te lõpust. Rändame veel veidi mööda Vahemere põhjarannikut ja Prantsusmaale jõudes oli muidugi 70.-te lõpus endiselt väga kuumi showdas sääne üks lugu tema esituses tema enda kirjutatud nimega toa ehk sinule. Ka järgmise pala autor on pärit vahemeremaadest, nimeks tra paani. Ta on selle vist kirjutanud küll tunduvalt varem kui aastal 78, aga tol aastal, kus me praegu 100 aasta laulude sarjas oleme, on see salvestatud Eestis ja Jaak Joala poolt kuulakem. Tarja, Jaak Ojakäär tänavad kõiki kuulamast järjekordset saadet sarjast 100 aasta laulud aasta 78 hakkab peagi lõpule jõudma 79.-sse jõuame kindlasti järgmises saates ja võib olla eelmänguks üks pala tollest aastast, mille esitavad vennad Gibsonit ja see on laul nimega Kuuba. Kõike head ja kohtumiseni.