Ahoi kõigile, kellele on meri südamelähedane. Täna on meil väike pidu. Tähistame Eesti mereagentuuri Estma viiendat sünnipäeva. Tekkinud kolme inimese aktsiaseltsina on töötajaid praegu 58. Aktsiakapital on praegu neli miljonit krooni. Möödunud aasta käive oli 200 miljonit krooni. Meresaade ahoi läheb Eesti merelaevanduse ja laevade tehnilise hoolduse baas eestkostel. Merelaulud on ansamblilt külapoisid kanadest ja ansamblilt lilleke Rakverest. Jää jumalaga Mann. Ja. Kaapemmana merikaru juua täis küttinud läks pakki jala magama, kui väljas oliivijää jumalaga Mann Se tuules. Ja reisusihiks oli meile Rotterdam. Ja peekonipudru kõrbe põhja, see on paha märg, siis materjali otsa tõmmatud ka vana särk, jää jumalaga Mann seejuures oli ram. Reisusihiks oli meile Rotterdam. Ja kateleda. Meresaade huvi on täna Eesti mereagentuuris Estma põhjuson. Soliidne Eesti mereagentuur tähistab oma viiendat tegevusaastat. Viis aastat tagasi. Aeg oli hoopis teistsugune, kui on täna ja selle tõttu tasub meelde tuletada, kuidas Eesti mereagentuur sündis ja miks peadirektor kapten härra Tanel Nurme talu. Peamine põhjus oli selles, et lihtsalt vanamoodi edasi isegi viis aastat tagasi ei saanud enam minna pidi tegema konkreetseid muudatusi meie töös. Meie oleme siin, kuna algasime viiekesi, siis peamiselt need inflotendist, infloti töötajad, meie idee ei olnud selles, et lõhkuda ära inflot. Me tahtsime just parandada seda tööd, viia sisse uusi struktuure, uusi tegevussfääre ja kõik. Kuid vaatamata meie postitustele see oli kõik nagu herned vastu kiviseina midagi veel teha ei lastud ja mingisuguse uuendusi ka teha ei lastud. Siis me leppisime kolmekesi kokku ja hakkasime välja töötama põhikirja uue märjaagentuuri jaoks. Muidu kui saladus ei ole, kes need kolm meest olid? See olin mina ise, Raunab ja Ignadenko põhikiri sai veel valmis märtsis, märtsis 90. aastal, ta sai kinnitatud linnavalitsus, meid avastati juba mai alul. Meie salajast tegevust? Muidugi kisa-kära oli palju. Miks salajast, kuidas seda mõista? Ei avaldanud oma tegevust, me katsusime, muide seal, ma ei tea, kuskohalt see informatsioon välja imbus, vähemalt mitte meie käest, me ei tahtnud enne avaldatud, kõik on valmis tehtud, vähemalt paberitel. Staadiumid karistada, aga no polnud millega karistada, sel ajal juba vabadust oli küllalt antud meile niisugust tegevuseks. Ja siis me pidime juba hakkama ise peale 18. mail 90 juba ära. Ja sellega algas peale inflatist võtsime veel kaasa kaks meest, bee tuli viiekesi ja praegu meid on 58, peaaegu 60 juba kõva, isegi hakkab hirm, ei tahaks nagu rohkem enam kasvada, aga töö pressib peale. Igale Eesti mereagentuur on tunnustatud. Ja tööd on jumal tänatud, küllaldaselt. Nii et katsume muidugi seda tööd muuta efektiivsemaks terve meie firmal kompliteetseeritud, et iga meie laual on kompuuter olemas ja sõidukeid, meil on ka küllalt kõik operatiivtöötajad, seda väikestel autodel. Kõigil on mobiiltelefonid, et nad on alati kättesaadavad ja kiiresti seal, kus neid parajasti tarvis. Me töötame üle Eestimaa. Pärnus, meil on ka üks filiaal olemas, kus töötab ka neli inimest praegu. Kaugel ma pole läinud, meil on osakonnad Muuga sadamas, Kopli sadamas ja sinna, kus tarvis, sinna teeme jälle osakonna. Kõneleme võib-olla pisut lahti sellele kuulajale, kes merendusega eriti kursis ei ole. Mida tähendab mereagentuur, millega mereagentuur tegeleb? Noh, ta oleks võinud ka teistmoodi nimetada kui mereagentuuri, ükskõik mis nimi tal oleks, aga meie tegevussfäärid on järgmised. Me oleme kõigepealt agendid, agendid laevaomanikele, nende laevadele, kes saabuvad Tallinnasse teatel laevadel palju vajadusi. Talon tarvis reserveerida kai, tal on tarvis võib-olla vett. Tal on tarvis kütustel on tarvis toiduaineid, produkte ja nii edasi, selle organiseerimine kuulub kõik agendi kohustusse. Peale selle me oleme agendid ka nõndanimetatud kauba saajatele ja kaubasaatjatele. See on ekspediitorid, see on hoopis teine tegevussfäär siin Me aitame ekspedeerida neid kaupu lähetada ükskõik missuguses maanurka esmaoli. Esimene kes hakkas Eestimaal tegelema nõndanimetatud tipsi, konteiner, Sõrvis, see on nagu sügavmerekonteinerveod. Me võime lähetada konteinereid ükskõik millises maailmapunkti. Ja klient võib meid täielikult usaldada, meie leiame vahendid, missuguses sadamas ta ümber laadida suure ookeani laevale või vastupidi, vastu võtta kusagil Rotterdamis, Hamburgis, arkuses või Helsingisse või ükskõik kus kohal vastu võtta see merekonteineri ja tuua Tallinnasse. Peale selle muidugi ekspediitor tegelevad ka mitte ainult konteineritega breikpalk see on, ütleme, kõik teed, puit ja turvas ja ja transiitveosed Venemaalt. Transiitveosed on väga tähtis üldiselt Eestile. Sellepärast et ta annab Eestile väga palju tööd. Need transiitveosed, anna tööd nii raudteele, kuid sadamatele ka meile ja paljudele teistele. Paljud autofirmad on hõivatud, veel on võib-olla 10 firmaga kontaktid, kes veavad meie konteinereid ja meie kaupu nii Venemaalt siia kui siit Venemaale, Ukrainasse, leedumale, Lätimaale, niukseid, kuul ja peale selle meelon, maakleriosakond muidugi, aga ka veel maakler, maakler on see, kes, kui kaubasaatjal on tarvis teatud partiid lähetada, kui ükskõik kuhu maakler otsib talle parajad naasi paraad laeva, et see kaupsaks ära saadetud maaklerid töötavad meil mitte ainult Eesti merelaevanduse laevu, meie Ibrahim ega ükskõik missugust lipu all olevaid laevu. Praegu muidugi tegeleme peamiselt selle regiooniga balti- ja Põhjamere regiooniga. Kuid me ei ütle ära ka kaugematest otsadest, otsides suuremaid laevu ja kaugemale. Probleem lihtsalt seisab selles, et Tallinn ei ole kohandatud väga palju suurte laevade vastuvõtuks. Siin on mõningad laevad läinud metalliga Hiina ja Kagu-Aasiasse Pärsia lahte. Aga suuremalt osalt oleme töötanud siin Põhjamerel ja Balti merel. Teil peab olema huvitav koosseis, tähendab inimesed, kes siin töötavad, peavad olema väga hea organiseerimisvõimega ja suhtlemise aldid ja ja seda sort. Rahvas, see on loomulik, sellepärast eks meil ole ka teenindussfäär ja teenindusväär nagu ise teada, kuidas teenindussfääris inimesed peavad käituma seal loomulik kliendil on alati õigus ja kui tal ei ole õigus, siis tuleb talle seda tasa ja targu selgeks teha, et niimoodi ei tohi muidugi meie ülesanne juba algusest peale, miks agentuur sai loodud ka algusest peale, olime ülesandeks, et luua Eestimaal uus põlvkond neid Shipping business mane 50 aastaga. Paljusid eestlasi ei lastud üldse ligi, merele ei lastud ligi ka laevandustesse tööle kalda tööle. Ja see oli kõik hõivatud ära teise rahvuse poolt. Kuid ma leian, et me oleme siiski oma ülesande täitnud. Meil töötab umbes 70 protsenti Eesti rahvusest väga tarku poisse. Nad on suuremalt osalt kõik kõrgharidusega. Niisuguseid eriala nagu eks pediitor, mere ekspediitor kusagil õppida ei ole. Koolitus käib meil siin praktikas samuti, agenditöö samuti, seda pole ka kusagilt õppida, seda peab õppima siinsamas firmas. Me ei taha ütelda, et me nüüd võtame kõiki siia õppustele, aga me võtame inimesed tööle ja kõik võtame katseajaga kolm kuud ja kui ta kolme kuu jooksul näitab, et ta on suuteline midagi tegema juba siis lasen tal edastavad pikendama tema töö kontakti muidu põhitingimuseks, kui inimesed üldse tööle võtta. Mees on eesti vene inglise keele täielik valdamine. Pluss ta peab oskama autot juhtida, kindlasti operatiivsel tööl. Meil ei ole ühtegi autojuhti, kes veaks isegi mind, ma sõidan ka ise. Ja ta peab tundma ka kompuutrit, vähemalt mis puutub tema kesklemist. Me teame, et Eestis on registreeritud vähemalt üsna palju mereagentuuri erinevaid mereagentuure kuid paljudest ei ole eriti midagi kuulda olnud. Pul täpseid andmeid ei ole, palju neid on, kuid neid peaks olema registreeritud 70 piires. Paljudest muidugi ei ole kuulda, sellepärast nad lihtsalt ei ole nii lihtne saada tööd ja peale selle ka enne kui ükski laevaomanik usaldab sinu kätt, et oma laeva tendamise seal peab ka mingi tagatis olema, iga laevaomanikud tulebki, tahab v töötadab teada, kui suur on aktsiakapital, millega tegelema, missugust Liinemy agenteerimi juba ja kõik puha. Loomulikult, kui ta näeb, et siin palju konkureerivaid liine, siis ta võib-olla ei taha meiega koostööd teha, need agentuurid meid ise ka üldiselt tööd jätkub siin Eestimaal kõigile tööd jätkub kõigile ja muidugi oleks väga kasulik, ma olen sellest mitu korda rääkinud veeteede ametile, kes väga lahke käelised jagas välja litsentse agendi töö litsenseeritud, jagas välja litsentse ja palusin neil ka, et võib-olla võtaksid nad ühendust ka maksuamet, siga ja see litsents on antud kellelegi välja, see ei ole medal, mida eluajal kantakse, aga ta peab näitama praktikasse, ta on suuteline seda tööd tegema ja teeb seda tööd, olles tagasiside tarvis maksuametist, kas see mees juba seega kompanii juba töötab ja kas ta ei ole ka maksuameti ees võlglane? Seda kahjuks veel ei ole, aga ma usun, et küll varsti maksuamet ärkab ja võtab kontrolli alla ka need firmad, kellel on litsents, millega nad tegelevad. Praegu on jälle meeldib rohkem kontrollida neid firmasid, kus sul kõik korras, sellepärast et ta maksab korralikult oma maksta. Seda on väga lihtne kontrollida. Kas me ei ole teinud veel midagi, aga need firmad, kes tegutsevad kusagil põrandal ta lihtsalt ei jõua jälile. Maksuamet tegelikult praegu on siis üks kolm-neli firmat niisugust, kellega võite rinda pista. No need on rohkem, need on, ma arvan, üks 12 firmat niimoodi, kes ikka töötavad ja agenteerinud laevu ja ekspedeerivad kaupu ja kõik. No praegu on loodud ka ekspediitorite liit. Ekspediitor liitu kuulub 11 firmat. Ma arvan, et selle liidu kaudu saaks väga hästi. Selle liidu kaudu liit on tunnustatud sadamates, on tunnustatud tolliametis, on tunnustatud raudteel ja need liidu liikmed loomulikult peavad oma tööd tegema korralikult hästi, sellepärast et sellest sõltub kahtlaselt liidus olemine. Kui ikka on liidu liigem mingisugune firma pauk, siis kas maksuametiga või tolliametiga siis ma leian, et on täielik õigus tolle metel maksuametil kaevata ekspediitro liidu direktorile. Ja siis võtame koosoleku kokku ja arutame seda asja lähemalt ja vaatame, kas firmal üldse väärib olla ekspediitorit liidus. Mis puutub agentidesse, siis niisugust liitu veel ei ole loodud, kuid vist oleks ka tarvilik et vähemalt toll ja sadamad ja teised organisatsioonid neil oleks ettekujutus, kellel need litsentsid on ja kes tegelikult töötavad muidugi omaniku oma asi, kui laevaomanik ei taha kasutada agendi teenuseid, ta ei pea seda tegema, ta võib ise ka laeva omanik, võib isagenteerida oma laeva rahuldada kapteni vajadused, kõik, mis minekuks-tulekuks tarvis, on. Kunagi me rääkisime sellest, et Eesti laevanduse merendus tervikuna on natukene kammitsas oma arengus et puuduvad veel Eesti-kesksed seadused, mis toetaks meie laevanduse arengut. Kas see on nüüd vahepeal muutunud või on ikka niisugune surve peal või ütleme nii, et välislaevadele on justkui roheline tee, aga meie omadele mitte? Ei, no ma seda ei ütleks, kõigile, on Rolion tee. Miks siis meie laevaomanikud peavad olema paremas positsioonis, tuleb võtta siiski asja loogiliselt, kui siia tulevad uued liinid ja uued reisilaevad, see lõppkokkuvõttes on Ants kasulik Eesti rahvale. Las nad konkureerivad, kes ei suuda pea konkurentsi vastuse kaob liinilt ära. Ja mis puutub kaubalaevastikku, siis miks mitte? Kes annab kliendile parema prahitingimused, loomulikult klient valib välja, tema arvestab ka oma raha, ta ei saa maksta, ütleme Eesti merelaevanduses rohkem, kui samas on turul olemas teine laev välist lipp all, kes teeks selle töö odavamalt ära. Et praegu, teie ei tunneta selles mõttes ebavõrdsust meie merenduse arengus Ma siin mingist ebavõrdsust ei näe. Kõik läheb loogilist rada. Konkurents on see, mis paneb inimesed tööle ja mõtlema, aga see on väga tore. Juba korra vihjasite, et enam suuremaks minna ei taha, aga kui töö surub peale. Noh, eks me peame, me katsume kõigepealt tõsta töö produktiivsust, aga no seda on väga raske praegu veel teha, meie inimesed ümberringi ei ole harjunud veel sellega kunagi töötasid kantherpil, seal aitas telefonikõnest, et kokku leppida ja pärast kirjalikult see kaks või teleris järele saata. Kätega juures olema, see on peamine põhjus, miks produktiivsus väga madal, me lihtsalt ei saa seda veel teha. Nii kaua kui kõik ümbruskond ei ole veel üles ärganud. Muidugi katsume teha kompuutri abildja muul abil parandada seda tööd. Aga suuremaks minna praegu meil lihtsalt ei ole võimalusi suuremaks ruumikitsikus. Aga noh, sügiseks. Me võiksime veel mahutada 20 inimest ära, aga on seal vajadus, jätame teistele ekspediitoritele agentidel ka midagi teha, ei ole tarvilik vist hakata monopolistideks, mingis sfääris. Jätan kõigel tehas on vähemalt kelle järele joonduda ja kellelt malli võtta. Ta, ja kellega võrrelda oma tööd? Te asute Sadama tänaval ja siin on üks vana vana vana hoone sõju tsaariajal ehitatud vist. Ja see on 1000 908. aastal ehitatud ja see hoone muuseas kuulub praegu Est male asukoht on väga soodne ja tänu linnavalitsusele on see hoone maha müüdud Eesti mereagentuurile ja sellepärast me teemiksin praegu seda suurt remonti ja kulutame palju raha, loomulikult selle rahaga, mis siia sisse läheb, palju soone maksis ja palju see ümbertegemine maksab, oleks võinud ehitada väga korraliku kaasaegse hoone kuid asukoht maksab midagi ja hoone ise ka oleks väga kahju, kui see vana hoone lihtsalt lõhutaks maha. Ja nüüd te teete ühe korruse peale vist. Ja me teeme veel ühe pööningukorrus peale ja all käib ka samuti remont, nagu nägite fuajees vasak tiib täielikult, seal on ka veel paarsada ruutu põrandapinda kui mitte rohkem. Nii et ruumipuudust meil varsti ei ole. Ma. Ei, Ivan Mülleri leivaraha ühte korvi ohutad eri val leri hurra. Mul 100 kahurit, Karl ei ütle, ei ole. Ainuke lei ei val. Tera eval riivi murra. Ilma armas ja leiga eval riivi val ära, ma igale annan vara ja, ja iva riigikorra, kui raha otsa saab, kurjus on pea üks mu leiu ja onu. Eval leriini hurra. Nii nagu öeldud, on Estmas noored mehed tööl. Teie, härra Kuuno väin, olete üks nendest. Olete ise meremees ka või mitte? Ja ma olen lõpetanud 89. aastal Leningradi kõrgema merekooli ja peale lõpetamist töötasin Eesti merelaevanduses Kauksudel laevadel tüürimehena. Need mörd tunnete ja teate, mis rõõmud ja mured meremeestel on. Kas nüüd just täpselt kõik seda nii tunda sai, aga selle kahe ja poole aasta jooksul, mis maa merelaevanduses töötasin, nii üht-teist jah, võib-olla tuli tõesti kogeda. Praegu olete esmaskonteinerosakonna juhataja ja mida see endast kujutab, mida see tähendab? Ma usun, et paljud kuulajad ei teagi täpselt teie töötaja ülesandeid. Meie osakond tegeleb peamiselt konteineri seeritud pumpade lähetamisega ühest punktist teise, noh see hõlmab ka konteinervedusid üle maailma, tähendab, toome ja viime kaupa nii Ühendriikides kui ka isegi Austraaliasse. Aafrika manner on on kaasatud. Nii et praktiliselt võib öelda, et konteinerite lähetamine üle maailma. Seletage näiteks mulle ära, kuidas see asi toimub, kas või ühe konkreetse näite põhjal, kui. Ütleme, Eesti vabariigifirmal või kliendil on soov lähetada konteiner kuskile võlgu, treenerid, siis nad pöörduvad meie poole. Ja meie saame selle tööga hakkama, kasutades meie partnerite ja klientide teenuseid üle maailma ja agentide võrk, kes on meil olemas ja kellega me teeme väga tihedat koostööd, nii et teil on side nendega pidevalt Ojamulikult oja, nendega on meil pidev side ja, ja koostöö on väga tihe. Igapäevane, võiks öelda, paneme kliendi jaoks paika graafiku, kaupade lähetamise graafiku ja siis sõltuvalt sellest graafikust, lepime kokku ka oma klientide ja, ja koostööpartneritega nii sihtsadamates kui ümberlaadimissadamates punktides, nii et praktiliselt jah, oleme suutelised päeva-kahe jooksul kliendile andma enam-vähem selge pildi sellest, kuidas tema kaup liigub ja millal ta magab, kohale jõuab sihtpunkti. On palju lehetajaid Eestist üldiselt võiks öelda küll, võiks muidugi olla rohkem, põhiliselt tegeleme transiidiga, sest et Eesti turg on siiski paraku küllaltki väike põhikauba mass, nii siseneva kui ka väljuva transiidi puhul on ikkagi seotud Venemaaga, sest pidades silmas maailmas ringlevaid kaubakoguseid, siis Eesti osa selles ikkagi imepisikene, kõneldakse ju seda, et Venemaa on niisugune kahtlane partnereid, seal võib kõike juhtuda, eks muidugi, ette tuleb kõiki, aga siiamaani me oleme suutnud leida ka Venemaal endale selliseid koostööpartnereid, kes meid alt vedanud ja kellega me oleme saanud teha head koostööd ja, ja loodame, et ka see koostöö süveneb edaspidi ja aeg näitab ka seda, et ka asjad Venemaal muutuvad paremuse poole tasapisi. Mida te sooviksite veel näiteks oma töökoha pealt? Usaldus Eesti firmade vastu võiks olla suurem, paraku võib seda tihtilugu kogeda, et nagu ei kiputa usaldama just see, mis puudutab esimest sellist kauba saatmist või vastuvõtmist, tunda sellist usalduse puudumist võib-olla kohati, mis te arvate, millest see on tingitud, nagu nad laevandusturg on Eestis arenev turg, siis võib-olla on paljusid kliente mõnes osas alt veetud mõningate firmade poolt mis siis tinginud selle väikse tõrk. Ühesõnaga, Peate oma tööga selle usalduse tagasi võitma pudi ja ülepoja, me oleme seda küllaltki edukalt suutnud tehes ära kliendi poolt tellitud. Päeva ära ei val murda. Nii on minu elu kui rändaja linn, ei val endal mul jalge all kiigu liigu. Ival rivikorda maa, mere papa on Rein Vaik olla ka ja ei näe eval ringi ära. Alleri orga. Ma perepapa julge on ta tupsu vaid tulle ka järmeline kaar ei val. Ära. Surra. Ma usun, et ma ei eksi, et tegu on vana kapteniga, härra Ülo Aunap. Kapten paberite järgi, aga päris sillal ma kaptenina ei ole olnud. Vanemtüürimehena küll jah, sellest on juba hulk aastaid tagasi üle 20, kui sai merelt ära tuldud, nii et ülejäänud töö on kõik seotud laevade teenindamise agenteerimise sõnaga sama tööga, mis, mis praegugi jätkub veel. Härra Aunakas, olete esmasolnud siis algusest peale ja võib öelda üks, üks asutajaliikmetest, võrrelge nüüd päris algust ja tänapäeva nagu iga algus on ikka raske, noh, ega kergemaks ei ole see tööga praegu läinud. Aeg läheb edasi ja tulevad uued nõudmised, tuleb olla kogu aeg aktiivne ja tähelepanelik ja ikka püüda oma asja edasi viia. Meil on väga palju uusi töötajaid tulnud, tööd ikka siiamaani jätkub, vaatamata sellele, et ka agente ja agendifirmasid on tekkinud meie kõrvale palju, nii et siiamaani tööpuuduse üle kurta ei saa. Teete paremini, siis on jah, paremini teame me ka püüdma teha, muidu jääme teistest maha. Te olite ja olete agendiosakonna juhataja, nüüd, nii nagu ma kuulsin ka direktori seisuses agendi osakond, mida see. Täpselt tähendab, avaagenditöö on sinna võib siis lugeda, et asjad nagu tolli klaarim, teine põhiliselt see ongi, mida võõraste lippude all sõitvad laevad, ütleme siin Eesti sadamates ise ei ole võimelised tegema laevade teenindamine. Laevadel on väga palju vajadusi, alates seal Kütuse tankimisest, veega varustamisest, kasvõi lossimislaadimise organiseerimisest, ka selliste asja tuleb teha kõik vajadused, mis laeval esinevad. See tuleb meil koos kapteni koos laevaomanike nõudmiste järgi siis korda ajada, nii et sellega me tegeleme. See ongi laevade orienteerimine. Täna, kui Estna saab viie aastaseks, mida te iseendale ja esemele soovite? No iseendale on raske tuleviku nüüd, et soovida aeg teeb oma töö ja ega me ei ole igavesed. Aga Est mulle sooviks, et uus põlvkond tuleks meie asemele ja teeks seda tööd edasi. Ja lõpuks sooviksin ma esmapeadirektori kapten härra Tanel Nurme TALO kaudu kogu perele ligi 60 inimest õnne selle viie aastase suured töö puhul ja et edu jätkuks sellel samal moel, et Eesti merendus areneks. Jah, algus oli raske, muidugi ma ütleks, et selle viie aasta jooksul me oleme rohkem õppinud kui me oma terve endise elu jooksul oleme seda teinud. Ja muidugi ma olen alati rääkinud, rääkinud, et Estma nagu niisugune saab veel pidama sajaaastast juubelit, nii et veel sündimata põlvkond on Esta juubelil. Ja kui me jätkame samas vaimus, ma usun, et me jätkame, siis ma olen selles kindel. Muidugi, kahjuks võib-olla me ei näe seda ise. Õhtal kui randu, siis meist liiga mees mõttele kandu Etmeid. Külla neiu tootva jaotise lahkesti teil silma. Üürimängib mehkurmapalklatsoonikul. Mängime lõõts moonikul, oomi laule. Et tungivat süüd amme neidu Talle kõigil Seidutel ikka jälle. Oh, oi kõigile jälle Kuulmiseni nädala pärast.